Hirm pole tähtis- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7.b Tegelased Matilda peategelane, 11aastane . Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise. Adeele - Matilda sõber, pruunid juuksed. Ema joob. Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha. Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa surnud. Antonia nõiatüdruk, ema suri kodutiigis. Dromodor - deemon Pikk sisu jutustlus Matilda kolis oma perega Pärnust väikesesse külla. Ta armastas oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning lootis siin alustada uut lehekülge
Matilda oli imelaps, temasugune väike tüdruk käis juba raamatukogus raamatuid laenutamas.Ükskord pani Matilda oma isa kaabu sisse liimi. Ja kui isa selle pähe pani ei saanud ta seda ära, ja pidi selle endalt peast ära lõikama. Isa soeng sai väga kannatada.Matilda läks kooli viie ja poole aastaselt. Preili Mesi imesras, sest nii väiksed lapsed ei saa ju nii varakult kooli. Matilda õppis koolis vägha hästi. Talle meeldis hirmsasti lugeda. Ükskord lüges Matilda ameeriklase raamatud ja kui isa seda nägi, sai ta maruvihaseks ja rebis selle raamatu tükkideks. Kuid siis tahtis Matilda oma isale kätte maksta. Ta teadis et tema sõbral on papagoi, kes oskavat rääkida. Matilda üüris papagoi ja andis oma nädala taskuraha oma sõbrale. Õhtul kostis korstnast hääl : ,,Terre ! Klõbista mu konte ! ´´ Ema ja isa olid väga hirmul ja küsisid Matilda käest ka, et kas tema teab kes see nii
Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis
Juhtumid võlupadjaga ja spioonid Ühel päeval ärkas Samuel üles, kohe tormas ta juurde Katariina kes hakkas inglis keeles temalt sõnu küsima. Samuel ei osanud inglis keelt mitte põrmugi ja võlupadi oli kadunud. Katariina oli murest murtud ning otsis terve maja läbi. Lõpuks tuli välja, et Susanna oli patja laenanud ning selle hirmust prügikasti viskanud. Ühel päeval kui perekond tülitses esinemiste üle kuulsid nad akna taga krabinaid ja seal luuras Hull Matilda kes kuulis kõike võlupadjast. Ema sidus ta kinni, kuid ta lasti hiljem lahti. Perekond Seebimull võttis endale valvekoera, kes pidi spioone ja vargaid eemale hoidma. Ühel päeval lakkas pesu kuivati töötamast ja ema riputas riided õue kuivama. Koeral oli tol päeval mängutuju ja ta rebis ema riided katki. Seepeale pandi koer keti otsa. Koera nimi oli Fernando. Fernando oli kurb, sest ta pandi keti otsa. Ta parim sõber oli Susanna. Ühel päeval
paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestmann nääkleb Sanderi ameti kallal, et kõik, mis ta teeb on üks suur ebaõnnestumine ning et tal niivõrd saamatu väimees on. (Tagatoas on Matilda ja Laura vaheaegu nähtavale tulnud. Esimene, kübara ja pealisriidega, laseb õde endal loori siduda. Laura, temast noorem, on kleidiväel; ta lonkab kergesti vasakut jalga.) Vestman lahkub äärmise põlgusega Sanderi vastu. Matildale ei meeldi, et nad omavahel niimoodi riiuksis on ning süüdistab selles Sanderit, et ta oma kirjatööd endiselt valmis pole saanud. Matilda käsutab oma nooremal õde talle igasugu lambiseid asju tegema, millega ta saaks ka ise täiesti vabalt hakkama
Wessex ja Alfred Suur, 878. a lahing (Edingtonis Wiltshire-s); lepingud Guthrumiga, Danelaw. Alfred Suur – oli Wessexi kuningas. Ainuke kuningas, kes sai liignimeks Suur. Peetakse Inglismaa päästjaks. Kuid ka Wessex hakkas kild-killu haaval minema viikingitele. 878 a – võitis Alfred lahingu viikingitega (Guthrumi vastu). Võit tagas Alfredi kuningaks jäämise. Guthrum nõustus vastu võtma ristiusu, palus Alfredi oma ristiisaks. Lepingud: Viikingitega sõlmiti leping, et Wessex jääb sõltumatuks. East- Anglia jäi viikingitele, Guthrum jäi seal isegi kuningaks. Rahuleping aga ei jäänud jõusse. Alfred kogus kokku suure sõjaväe ja hakkas rajama Londiniumi kohale Londoni asulat. Alfred oli jällegi tugevam ning sõlmiti uus leping (ei teata aastat, u 885-890) – leping on ka säilinud. Leping sätestas et taanlaste ala aktsepteeriti (Danelaw alad)
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3.
12 aastaselt alustas Gordon Ramsay jalgpalli mängimist Rangers liigas (pilt 1). Ta mängis tiimi esimesed kaks mängu. Gordoni jalpalli karjäär oli vigastusterohke. Tema jalgpalli mängimise päevad jäid lühikeseks, sest treeningutel ta purustas põlvekedra. 2. Eraelu 1996. aastal abiellus Gordon Ramsay Cayetana Elizabeth Hutchesoniga. Neil on neli last, Megan Jane (s.1998.a), kaksikud Jack Scott ja Holly Anna (s.2000.a) ning Matilda Elizabeth (s.2002.a). Nad elavad Battersea's (pilt 2). 2008. aasta novembris, avaldas ajaleht News of the World, et Sarah Symondsi enda sõnul olevat tal olnud afäär Gordon Ramsayga seitse aastat. Symonds väitis, et Ramsay oli olnud koos veel kahe naisega. Gordon Ramsay rääkis BBC otsesaates, et Symondsi jutt on vale ning ta isegi ei tea niisugust naist. Gordon Ramsay seadis endale eesmärgi joosta 10 aasta jooksul 10 maratoni. Selle eesmärgi saavutas ta 26. aprillil 2009
Onu ei tahtnud teda enam kooli saata. Ta väitis, et see pole rahaliselt võimalik. Mõne päeva pärast põgenes Julius öösel kodust. Ta suundus mamma Neideri poole. Onu kirjutas, et ta ei taha enam Juliusega mingit tegemist teha. Mamma Neider aitas poisil kunstkärnerina härra Väärtnõu juures tööd leida. Kuues peatükk Ka pevarju sai Julius Väärtnõu juures. Lisaks tööle taimedega pidi Julius aitama ka kodutöid teha. Väärtnõu arvas, et raamatutest saadud tarkus ei ole kogemuste kõrval midagi väärt. Väga harva külastas Julius ka mamma Neiderit. Seal olid mamma Neideril juba uued hoolealused. Julius avaldas oma laule varjunime (J.Hallik) all. Ta oli Leonoore peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest. Juliusel tekkis soov töö
alustalaks. See mees oli John Locke (1632-1704). Kitsamas mõttes ei tegelenud ta esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad. Tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideesid. Üks valgustuse olulisi tahke oli kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i idee: tabula raza inimene sünnib kui valge leht, alles tulevane elu on see, mis tema peale kirjutama hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Pole jumalat näinud, järelikult pole olemas, väga lihtne. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see kirjutabki selle valge lehe peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ja see on poolik. Locke'i tunnetusteoorias on olulisem on tema vaated kasvatusele. Kasvatus on üks juhtiv teema valgustussajandil. Essee haridusest. Rajab selle kogemusele ja tunnetusele
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju
võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer
olnud vend Juhan, kes sai sõjas surma. Alati oli olnud isa tema üle uhke. Ma sain sellest põhjusest aru, miks nende isa Juhanit rohkem austas. Villu oli ju vangis istunud. Kuid siiski tuleks mõlema poja üle uhke olla. Villu küll rüsis tööd teha aga ta tegi seda Kivimäel. Kive togides, neid lõhkudes. Ehitas isegi uue keldri. Seda tööd tehes sai ta alati kõigest mõelda. Seal oli nii rahulik. Hakkas lähenema jaanipäev. Kõrboja Anna isa Rein annab talu Annale. Kõrboja preili peab hakkama otsima talule peremeest. Ta korraldab jaanipäeva peo, kuhu ta loomulikult palju mehi kutsub, et see õige peremees leida. See oli küll jaanipäeva pidu aga tgelikult oli Annal ka sünnipäev. Sellest ei tahtnud ta eriti teistele rääkida. Kõrboja preili saadab Jüri peost teistele rääkima. Katku Villu ei taha sinna eriti tikkuda. Hoidsin põialt, et ta sinna läheks. Seda ta tegigi, kuid jõi ennast seal täis. Tantsis ja tantsis koos Kõrboaja preiliga
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes.
Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug, Preili jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Sildeaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/humoorika/ hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), direktor suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud
hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord
hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord
,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil tõesti aeg naaseda Kõrbojale.Kõrboja Rein,kooliõpetaja,nüüdseks juba Kõrboja peremees,on mures. Ka Mädasoo,Põrgupõhja ning Metsatoa rahvas ootavad preili käiku. Kas tõesti Anna tuleb ja jääb,ning hakkab perenaiseks? Kõrboja vajas uusi inimesi,lapsi,naisi, noori mehi. Muidu rohtuvad põllud ja rägastuvad heinamaad. Reaalne Kõrboja oli väga
Kui ema Manolito liigse lobapidamatuse pärast psühholoogi juurde saatis, siis sõbranna Susanna ütles, et kui mõni inimene Hispaanias psühholoogi juurde läheb, siis sellepärast, et mujalt on ta juba igalt poolt välja visatud, et vanasti saadeti sihuke mõnele üksikule saarele, aga nüüd, kus kogu maailm kihab hiinlastest, pole üksikuid saari enam suurt järele jäänud ja et sellepärast ongi olemas psühholoogid. Manolito rääkis psühholoogi, preili Espe uimaseks. Ta üritas kõik, mida tahtis endast preilile rääkida, kirja panna ja sai täis päris mitu kaustikut. Seepeale ütles preili Espe emale, et poisil pole midagi viga, ta vajab vaid tähelepanu. Ema otsustas ühel õhtul, et nüüd kuulavad kõik Manolitot. Pere koguneski kokku ja Manolito hakkas oma kaustikuid ette kandma. Millega see lõppes, seda võite ise näha! Et see lugu siin samuti ei lõpeks, siis ütlen
Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss. Riks Laasik – Vaikne poiss, kes õpetas Jussi. Kondiiter – Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas
Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine (enne seda laenab Vautrin Eugene´ile märkimisväärse summa raha, et oma plaani veelgi kinnitada). Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorine´i venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki. Salapolitsei inspektor, kes on juba aastaid taga ajanud Vautrinit ehk "surmanarritaja" Collinit, räägib augu pähe preili Michonneau´le, et vanatüdruk Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos Goriot´ga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa
(,,Must kass,,). See on tema viis tungida inimene psüühikasse, näidata selle vapustusi ja vastuvõtlikkust hirmutundele. Poe süüvitab teadvuse sügavustesse ja püüab hirmu eemale peletada, kasutades selleks metafoorseid süzeesid. Poe metafoorirohked novellid on lähedased tema luulele ja eelkõige kuulsala luuletusele ,,Ronk,, ,,Kuldmardikas,, ,,Usheri maja hukk,,(1839) Walt Whitman- (1819-1892) Luuletaja Ameerikas. Oli puusepp, ajakirjanik ja teda hakkasid juba noorest peast huvitama luuletused. Kasutas kõnekeelt. Eiras värsimõõtu- ja riimi. 1855 ilmus tema kuulsaim teos ,,Rohulehed,, . Oli aktiivne osalema poliitilises elus. Kirjutas artikli ,,Ameerika töömehed orjuse vastu,,. Võttis osa Põhja-ja Lõunavahelisest Ameerika kodusõjast olles seal haigete ja sõjas viga saanud ohvrite põetaja. 1861-1865 ,,Trummipõrinad,, Withman oli suur A. Lincolni toetaja. 1865 Lincoln tapeti ning kirjanik kirjutas tsükkli ,,Mälestused A
Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja
Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i., vaadeldes vaest noort tütarlast, kelle näol ilmnes tõsise valu, hüljatud lapse valu, kes armastab oma isa.. üliõpilane läks krahvinna majja ja märkas seal isa Gorioti. Maxime oli krahvinna armuke?! Lausuds isa Goriot nime, oli Eugene andnud hoobi nõiakepikesega, kui selle mõju oli vastupidine sellele, mida sõnad proua de beauseantei sugulane olid sünnitanud. Enam ei lubatud üliõpilast krahvinna majja. Eugene seadis sammud vikontessi Beauseanti majja
Nad vestlevad,Toomas imestab,et Liisil pole ikka veel lapsi ning kohtub ka kass Pupi ja koer Tuksiga. Liis soovib,et Toomas ta kunagi Pariisi kaasa võtab aga Toomas arvab,et Liis on liiga nüri selle jaoks. Lõpuks näitab Liis Toomasele tema toa kätte ning Toomas tänab teda väga kaunilt. Juku Toomas kohtub Liisi mehe Jukuga, nad vestlevad ning lõpuks soovitab Juku Toomasel minna sohu jahile. Toomas kutsub Juku kaasa aga tal on liiga palju tööd. Soo Toomas eksis soos ära. Ta arvas,et upub ära aga lõpuks kohtas ta naist,kes talle abi pakkus. Toomas ütles,et elab Viimsis aga naine ütles,et sinna on kauge minna mööda maanteed ning läbi sohu võib ta uuesti ära eksida seega kutsus naine Toomase enda juurde,et temaga arutada,kuidas ta koju saaks. Metskass Toomas jõuab naise koju, saab süüa ning kohtub perenaise tütre Hildaga. Hilda kardab Toomast aga mees üritabtemaga ilusasti suhelda,isegi lubab tast pilti maalida. Öö Toomas magab ristikheinte sees
- Indrek valetas, et sai kaasa vaid 50 rubla, Maurus nõudis need endale ja jäi sellega rahule, andis isegi poisile 1 rublase tagasi, et talle ka midagi jääks, kuid siis Indrek murdus ja tunnistas et tal on veel raha hotellis kastis, mis peale Maurus kohkus ja ütles, et raha ei tohi kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal - Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi
Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs
tema kohta arvamusliider). Teiselt poolt oli ta suurepärane vahendaja (eriti palju ideesid hankis ta Inglismaalt, ta oli väga palju lugenud). Voltaire võttis sõna väga paljudel teemadel. Valgustusajakirjanikud olid ühel ajal nii filosoofid kui ka kirjanikud ning niisamuti Voltaire. Teda nähakse kui prantsuse revolutsiooni õhutajat, mida ta tegelikult polnud, kuigi ta nendel teemadel kirjutas ja arvas palju. 18.sajandi alguses tuleb Voltaire kirjandusse teravatoonilise luuletajana. Kirjutas ka siis poliitikast üpris sõjakalt. Hiljem on ta kirjutanud palju publitsistikat. Voltaire rõhutab südametunnistuse vabadust, mida ta õppis Inglismaal. Voltaire’i kirjanduslikud teened: Valgustatud monarhi idee – monarh ümbritseks ennast tarkade inimestega, aga ei satuks nendega tülli (nagu tüüpiline monarh tihtipeale sattus ja vaimuinimesed
mitu ja nad on ta armukesed, mitte tütred. · Mida aeg edasi, seda vaesemaks isa Goriot läks, ta muutus aina kõhnemaks ja koledamaks ja sellest tekkisid kuulujutud. · Ühel ööl nägi Rastignac isa Goriot'i voolimas kullatud hõbedast tehtud nõudest nuia ja pidas seda kahtlaseks. · Hommikul rääkis Rastignac oma ballist ja naistest ja isa Goriot rääkis ka sõna sekka. · Inimesed hakkasid teda naistemeheks pidama ja Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi. · Couture ja Victorine käisid Victorine'i juures, kuid too oli nendega ikka veel ebaviisakas ja ei tunnistanud tütart · Majarahvas rääkis Goriot'ist alati taga, isegi kui too oli sealsamas kõrval. · Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
