9. Kes oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja? (Ainult perekonna nimi) 10.Kuidas nimetatakse 3-häälset polüfoonilist laulu, kus alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teiseteisesele jahti? 11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14.Milline kontsertmissa kasvas välja keskaegse kirikliku tarbemissa rüpest? 15.Kes vallandas 1517. Aastal protestantliku reformatsiooni? 16.Milline oli peaaegu kogu Palestrina looming? 17.Kuidas nimetati Itaalia tähtsamat lauluvormi? 18.Keelpill millel on nö. kael ära murtud? 19.Kõversarv 20.Üks leinamissa osa. …..(Püha) ja Benedictus (Kiidetud olgu) 21.Mis oli kõrgrenessanssi kõige esiduslikum žanr? 22.Mis renessansi ajastu oli 15. sajandil? 23.Kuidas nimetati refrääniga laulu? 24. Väärtushinnangute lähtumine inimesest ehk…?
taasise¬seisvumist toetasid paljud maailma riigid. Suure panuse andsid ka pagulased (väliseestlased), kes meie rahvusküsimust üleval hoidsid. - Kõige tähtsam on see, et kui iseseisvuti esmakordselt, taasiseseisvumisel see lihtsalt taastati. Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused: - Kasutati ära olukord, kus Venemaal-NSVL olid ummikseisus. - Mõlemal juhul toimus pääsemine suure riigi rüpest - tsaari-Venemaa/NSVL. - Mõlemal korral eelnes seltsitegevuse elavnemine ja rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, rahvustunde tõus. - Mõlemal juhul loodeti saada abi ja tunnustust Lääneriikidelt, Eesti taotlusi ja eesmärke propageeriti ja selgitati muule maailmale. - Mõlemal juhul valitses riigis sisemine üksmeel (erinevad poliitilised jõud tegutsesid koos ise- seisvuse taotlemisel).
Ma olen löögivõimelisem kui kunagi varem Ja pole mingit isu Kogu seda külgeistutud jama Enam kaasas kanda Tee järele Ole alandatud Ja jää inimeseks Andes käe usule Astu üle valu Triin Tasuja Ood gümnaasiumiaastatele Peaksin tõesti väga tänulik olema Et olen jõudnud nii kaugele: kaks nädalata viimase koolipäevani uskumatu, et pole veel välja heidetud su silmakirjalikust ja hävitavast rüpest kui põhjuseta puudumisi alati olnud rohkem kui tohiks emotsionaalsust alati rohkem kui tohiks iseseisvat mõtlemist alati rohkem kui tohiks kuid mahakirjutamist ja pohhuismi pole kunagi olnud liiga palju Triin Tsuja Longin mööda lumiseid tänavaid longin mööda lumiseid tänavaid kurat see kooli ja see linn ja need tunnid ja raamatud ja lumi kurat see kõik ma longin mööda lumiseid tänavaid
rahulolematust ja hakkas mässama (nt 1905. aastal puhkenud Vene revolutsioon, kust võtsid aktiivselt osa). Juba Vene Keisiririigi võimu ajal ilmnesid selged erinevused põhjanaabrite soomlaste ning baltlaste iseloomujoonte vahel, kellest esimesed on sootuks rahulikuma ning leplikuma temperamendiga kui eestlaste-lätlaste-leedulaste oma. Arvatavasti alustati Soomes piirangute seadmist seetõttu, et tajuti selle autonoomia mõjuvõimu ning tolle piirkonna Vene Keisririigi n-ö rüpest välja kasvamist. Soome poliitikud suutsid kontrolli all hoida vastupanuliikumise aktsioone ning rüüstamisi- põletamisi, mida Baltikumi riigimehed aga mitte. 1905.aasta juunis pidas Riias oma teist kongressi Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, kutsudes rahvast üles avalikule väljaastumisele, mille tulemusena rüüstati Eestis 160, Lätis koguni üle 300 mõisa. Tagajärjed ei piirdunud vaid ajalooliselt
1992 sept EV Riigikogu ja presidendi valimised 1994 31 aug Viimased Vene väed välja Isikud M. Gorbatsov NLKP peasekretär, NSVL president (1989) V. Väljas EKP I sekretär T. Kelam Eesti Komitee esimees A. Rüütel ENSV Ülemnõukogu esimees E. Savisaar IME projekti autor, RR idee ISESEISVUMISE TAASISESEISVUMISE SARNASUSED ERINEVUSED Sarnasused · Kasutati ära olukord, kus Venemaa/ NL oli ummikseisus · Pääsemine suure riigi tsaari Venemaa/NL rüpest · Eelnes seltsitegevuse elavnemine, rahvustunde tõus · Eelnes rahva poliitilise aktiivsuse tõus · Loodeti saada abi ja tunnustust Läänest, Eesti taotlusi selgitati · Erinevad poliitilised jõud tegutsesid koos iseseisvuse taotlemisel (sisemine üksmeel) Erinevused · Kätte võidelda/ ohvriteta poliitiline võitlus · Rahvusväeosade olemasolu/ puuduvad · 2 vaenlast (Saksamaa, Venemaa)/ 1 vaenlane (NL)
Erootiline armastus võib olla vaid tahteakt ja individuaalne kütkestatus. Enesearmastus mida rohkem inimene end armastab, siis teisi vähem. Enesearmastus on egoism. Aga kui enesearmastus on halb, siis järeldub, et omakasupüüdmatus on voorus. Ainult omakasupüüdmatu olles elab teistele ning ise on õnnetu. Võime armastada ja rõõmu tunda on halvatud, tahe on varatud tugev enesekesksus. Jumalaarmastus jumal peab olema ihaldatuim ja kõrgeim. Inimest arengut looduse rüpest ehk jumalast võib võrrelda eraldumisega emast. Ema on jumalaga niisiis seotud. Ema on tingimusteta armastus, kaitsev jms. selle puudumine tekitab tunde, et oleme looduses eksinud. Isaarm sõltub kuulekusest, nõudmiste täitmisest. Isa-ema armastuse olemuse määrab 1 aspekt küpsus, mille inimene on saavutanud, see peegeldub tema jumalakäsitluses ja armastuses jumala vastu. Läänes on jumalaarm usk jumalasse, tema õiglusse ja armastusse
a Asutati segakoor, 1880. a pandi alus raamatukogule, 1882. a lavastas Jakob Liiv esimese näidendi. Tema algatusel kujunes välja kirjanduslik grupeering, parnass, kuhu eri aegadel on kuulunud Väike-Maarja esimene fotograaf ja raamatukaupmees Peeter Jakobson, koolmeister ja vallakirjutaja Kaarel Krimm, Mihkel Kampmaa, Jakob Tamm ja Otto Münther. Sajandi viimasel kümnendil algas seltside asutamine: 1896. a põllumeeste selts, puhkpilliorkester, tuletõrjeselts; põllumeeste seltsi rüpest võrsusid kindlustusselts, hoiu-laenu ühisus, kaubatarvitajate ühisus, masinaühisused. 1912. a ehitas VMPMS ühistöö, annetuste ja laenudega endale seltsimaja. Laenud tasuti 7 aasta jooksul põhiliselt pidude pääsmete rahast. 1922. aastast sai muusikaelu organiseerijaks muusikaselts. Tema organiseerimisel toimusid kolm kohalikku laulupäeva (esimene oli juba 1910. a). Tegutsesid laulukoorid, orkestrid, toimusid tantsukursused, lavastati isegi operette. 1930-ndate
kauba rahaline vorm väljendab sügavamat paratamatust. Sellepärast väljendab Marxi Kapitalis esitatud kauba rahalise vormi ajalugu samal ajal dialektilised arengutasemed (Saarinen, 1996, lk 301-303). Marxil dialektiloogiline vaatenurk liitub ajaloolisega, ja vastupidi. Ning loomulikult usub Marx, et samas on ta toonud hegeli dialektika tagasi maa peale. Dialektika ei ole enam osa ratsionalistlikust piiblist, kus koos kõige muuga võib leida ka ,,müsteeriumid", ,,jumaluse rüpest välja kistud saladused" ja ,,ilmutused". Marx kinnistab dialektika majandussuhete ja ühiskondlike realiteetide külge; nii toimides usub ta, et on leidnud Hegeli ebaselge ja abstraktse meetodi ratsionaalse tuuma. See, mis varem oli spekulatiivne müstitsistliku kõlaga mõisteluule, on nüüd muutunud teaduslikuks proosaks (Saarinen, 1996, lk 301-303). 6 Marxi dialektika on inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika. Dialektika ei ole
,,groteskse keha" kujund. See on inimese-looma, inimese-taime kujutis, näiteks inimpeadega puud, jalgadega pead ja mitmekäelised olendid. Groteskne keha on individualiseerimata ja lõpetamata, pidevas ühenduses teda sünnitava ja uuesti neelava maaga. Selline maailmakäsitus sündis inimese suhtumisest loodusesse kui oma isikliku ,,mina" jätku. Veel ei olnud tekkinud vahendeid, mis oleks inimest looduse mõjutamisel abistanud ja teda selle rüpest eraldanud. Alles üleminekul uusaega loob tööstuse arenemine tingimused inimese teistsuguseks lähenemiseks loodusele. Keskaja inimese suhtumist loodusesse ei saa samastada ürgkogukondlikus ühiskonnas olnuga. Ta mõõdab maailma oma isikliku mõõduga, mille ta leiab iseendas, oma kehas ja tegevuses. Inimene oli füüsiliselt kõikide asjade, eelkõige maa mõõduks. Teekonda mõõdeti sammudega. Levinumad mõõdud olid veel küünar, vaks ja sõrm
KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit
KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990
Protsessi lõpptulemusel ei tohtinuks olla kahtlust, sest Katariina pooldajate hulk oli kuninga ja Wosley mõjutamisel vähenenud. Aasta lõpuks saabus aga Londonisse paavsti otsus jätkata protsessi Roomas. Maruvihane Henry kaotas kannatuse, otsustades asja ise lahendada, valides katoliku kirikust lahkulöömise tee. Oma koha kaotas ka kuninga senine suurim usaldusalune Wolsey, kelle asemele ajapikku tõusis mõõdukat luterlust pooldav Thomas Cromwell. Henry VIII pidas katoliku kiriku rüpest lahkumist siiski küllaltki problemaatiliseks, sest enamik Euroopa riike olid toona veel katoliiklikud ning järsk eemaldumine Roomast oleks võinud kaasa tuua diplomaatilise isolatsiooni. Seetõttu võttis sidemete lõplik katkestamine pikka aega ning inglise kiriku ametlik liturgia jäi endiselt katoliiklusele lähedaseks, mis näitas seda, et Henryle polnud paavsti vaimuliku võimu alt lahkumisel olulised mitte usu sisulised küsimused, vaid poliitilised põhjused. 1530
nimetatakse a n g l i k a a n i k i r i k u k s. 3. Arvukamad protestantlike kirikute seas on ka b a p t i s m, m e t o d i s m, a d v e n t i s m jm. hilisemad voolud. Olemasolevate protestantlike kirikute raames tegutsesid ja tegutsevad mitmesugused ä r a t u s l i i k u m i s e d. Näiteks luterluse raames 18. saj. eesti talurahva keskel h e r n h u u t l a s t e ehk v e n n a s t e k o g u d u s t e liikumine. Anglikaani kiriku rüpest on võrsunud P ä ä s t e a r m e e . Protestantismil on olnud oluline mõju r a h v u s l u s e l e. Protestantism on avaldanud suurt mõju majanduseetikale, soodustades kapitali kuhjumist. Luther vaatles riiki ja kirikut ühe puu eri okstena ning protestantism on üldse riigi ja kiriku lahutamised valutult vastu võtnud. Protestantlikel kirikutel puudub ühtlustatud ja tsentraliseeritud struktuur. EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK ( EELK) koosneb umbes 165 k o g u d u s e s t
· Romantismis arendati muusikalised väljendusvahendid täiuslikkuseni (eriti ooperis). · Keskseks teemaks olid üksikisiku tunded, mille edasiandmiseks sobisid hästi väikevormid (laulud, klaveripalad). · Areneb välja uus ¾anr: sümfooniline poeem (1-osaline programmiline sümf. teos). Eelistati programmilist muusikat, tekib tsüklilisus. · Artistidelt oodati virtuoossust, pillid omandasid tänapäevase ehituse. · Kunst väljus kiriku rüpest. Kontsert muutub ,,kättesaadavamaks" tekkisid esimesed kontsertorganisatsioonid. Palju oli rändavaid muusikuid, mis soodustas muusika levikut. · Arenesid välja rahvuslikud koolkonnad. · Muuhulgas taaselustati J.S. Bachi ja G.F. Händeli loomingut. Franz Schubert (1797-1828) Austria · Peetakse esimeseks romantikuks. · Elas peamiselt Viinis. · Kirjutas arvukalt klaverisonaate, oopereid (laulumänge), 10 sümfooniat; tuntud soololaulude
Igavene ettenägelikkus, mis on istutanud kõikvõimalike kahjulike taimede kõrvale tervistavaid ravimtaimi ja varustanud paljud ohtlikud loomad rohuga nende endi hammustuste vastu, on õpetanud oma esindajateks seatud valitsejad jäljendama oma tarkust. Tema eeskuju järgides tõi too suur valitseja[10], kelle aule ja kuulsusele aja möödudes üha uut sära lisandub, just tuhandete õnnetuste allikaks osutunud teaduste ja kunstide endi rüpest esile nood kuulsusrikkad ühingud, kelle hoole alla on antud ühtaegu nii inimlike teadmiste ohtlik varamu kui ka kombluse püha varamu, et nad selle hoolega puhta hoiaksid ning nõuaksid sedasama kõigilt neiltki, keda nad oma liikmeks võtavad. Need arukad institutsioonid, mida tema auväärne järglane kindlustas ning millest kõik Euroopa kuningad eeskuju on võtnud, hakkavad vähemalt ohjes hoidma kirjanikke, kes
seksuaalsuse seostest. Teataval määral nähti tarbimises naise jaoks (pseudo)vabanemise tee: majanduslik iseseisvus, oma aeg, omad asjad. ,,Korralikult manipuleeritud Ameerika naised said identiteedi, eesmärgi, loovuse, enseteostuse, seksuaalsuse 20. Milline on naiste roll tarbimise teooriatele pigem optimistlikust vaatenurgast (näiteks Elizabeth Wilsoni (1985) järgi)? Selles mõttesuunas shoppamisest sai asi iseenesest ja selle abil said naised vabaks perekonna rüpest. Naised ei adopteeri passivselt, vaid otsivad aktiivselt oma naiselikkuse tähendusi. Ühelt poolt neile laienevad tarbijaõigused, teiselt poolt nad ka muudavad või vastustavad tarbides. Üheks väljendiks on see, et naiste jaoks ilus olemine ei ole tõsiseltvõetav ülesanne isiksuse seisukohalt, vaid et kõik on üks suur maskeraad. Välimust saab peale panna ja ära võtta ning selle abil maailmaga mänguliselt suhestuda
tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C. Rogers) – rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Psühholoogi roll on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal. Humanistlikud psühholoogid kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlustele ning vaatlustele. Selle suuna rüpest on välja kasvanud mitmed teraapiad ja nõustamise konseptsioonid. (hea) Teooria Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohta, professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie
omandamisele sellest,mis inimestele on antud ühiseks kasutamiseks, siis ei saaks lapsed või sulased lõigata liha, mis nende isa või peremees oli neile ühiseks kasutamiseks jätnud, sest ei ole eraldatud igaühele ainult talle kuuluvat osa. Kuigi allikast jooksev vesi on igaühe oma, ei kahtle ometi keegi selles, et vesi joogikannus kuulub vaid sellele, kes vee kaevust välja tõmbas? Ta tegi vee enda omaks siis, kui ta oma tööga tõi selle välja looduse rüpest, kus see oli ühine ja kuulus võrdselt kõigile looduse lastele. 30. Niisiis kuulub tapetud hirv mõistuse seaduse kohaselt sellele indiaanlasele, kes selle hirve tappis--hirv lubati talle, sest ta oli näinud vaeva hirve kinnipüüdmisega, kuigi enne seda oli kõigil inimestel võrdne õigus sellele hirvele. Ja nende seas, keda peetakse inimkonna tsiviliseeritud osaks ja kes on kehtestanud hulganisti inimeste omandit määratlevaid seadusi, toimib tänini see algupärane omandi alustamise
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik
Tehniliselt reprodutseeritavas kunstis muutub ebaoluliseks originaali/autentsuse ja koopia problemaatika, sest iga tõmmis on samaväärne algteosega. Kunst mineta oma erilise väärtuse, autonoomia ja autoriteedi. · Tehnilise reprodutseerimise tingimustes muutub kunsti sotsiaalne funktsioon kunsti kultusväärtus asendub tema eksponeerimisväärtusega ,,Koos üksikute kunstipraktikate vabanemisega rituaali rüpest kasvavad võimalused nende toodete väljapanekuks" · B. Suhtub kunstiteose aura kadumisse ja sotsiaalse fun muutumisse ambivalentselt. Ühelt poolt kahetseb seda teisel poolt tervitab, sest auraatilised kunstiteosed imevad või sulandavad publikku endasse, nõuavad täielikku keskendumist ja muudavad ümbritseva suhtes passiivseks. Tehniliselt reprodutseeritav kunst aga sunnib publiku nii enda kui ka maailmaga aktiivselt (ka nautivalt) ja kriitiliselt suhestuma
alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete mõjus kasutuselevõtmine. Humanistlik psühholoogia (E.Erikson,C.Rogers,A.Maslow,R.May) rõhutatakse, et psühholoogia ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Harva kasutatakse eksperimente pigem eelistatakse vaatlust ja vestlust. Humanistliku suuna rüpest on välja kujunenud mitmed teraapiad ja inimest abistavad kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia toetub ratsionaalistlikule käsitlusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste tegemist. Kognitiivne psühholoogia ongi eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muudab ja säilitab informatsiooni. K.psüh. saavutusi rakendatakse haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas,
Vaatlejad teadsid, kellega on tegemist (kuninga armuke Agnes). Senini oli Maarja sümbol kunstis, nüüd lihtsalt üks naine teiste hulgas. Detaili esiletoomisega hävitatakse kogu usuline algne aspekt. Rünnak kõigile valdkondadele terviklikult. Tervikpilt kaob, samamoodi üksikasjade mõte. MICHELANGELO (1475-1564): talle on pühendatud suur ruum Firenze akadeemias, kus on tema inimkujud. Inimene teeb ennast ise suureks. Inimene võidab/vabastab end looduse rüpest. "Taavet" (1504) - ei ole Piibli Taavet. Renessansi puhul räägitakse ilusast inimesest, nähakse ideaalset Taavetit. Ei olnud ühtki temataolist inimest. Inimene usub oma mõistusesse, samas ei kanna seda kõike välja (vari kasvab). Elu lõpul märkas Michelangelo, et humanismist üksi ei piisa. "Pietas" - Maarja kuju, kus hoiab surnud Kristust kätel; pilt murdunud humanismist. SAKSAMAAL: 1483-1546 annab tooni reformatsioon eesotsas Lutheriga
Ka selles näidendis võidab julge noor tegelane. Määravaks saab inimese enda tahe, enda elu kvaliteet see tagab võidukuse. ,,Lamba allikas" - näidendi aluseks ajaloolised sündmused, Vana-Hispaania kroonika põhjal. Tegevus 15.sajandi lõpul. Küla senjööriks on üks väga isepäine ja türanlik rüütliordu tüüp senjöör Fernando kohtleb küla talupoegi vägivaldselt. Talupoegadel viskab üle, kui Fernando röövib pruudi peigmehe rüpest. Talupojad haaravad relvad ja tungivad temale ja ta teenritele kallale tapavad kõik maha. Ühel teenril õnnestub pääseda ja põgeneda, viib sõnumi kuningale. Kohtunik saadetakse sinna külla, et süüdlased välja selgitada, et neid karistada. Kuningas võtab selle küla oma otseseks alluvaks, küla pääseb rõhuvast peremeheks. Õnnelik lõpp. Jällegi tegemist auküsimusega aukompleksi kandjaks terve küla. Kuningas liidus rahvaga, kaitseb rahvast aadlike omavoli eest
Womanis see stseen kui Julia Roberts Richar Gere'i ees riideid selga proovib). Naine hindab ennast läbi mehe pilgu. Feministlik arendus: mees hindab pilguga, sest tema sotsiaalne staatus tõuseb või langeb koos naise välimusega. Naiselikkuse nauding: pigem positiivne pilk Eelnev jutt ehk liiga pessimistlik - tarbimiskultuur ehk pakkuski naistele vabanemis, kaubamaja emantsipatsiooni? Selles mõttesuunas shoppamisest sai asi iseenesest ja selle abil said naised vabaks perekonna rüpest. Naised ei adopteeri passivselt, vaid otsivad aktiivselt oma naiselikkuse tähendusi. Ühelt poolt neile laienevad tarbijaõigused, teiselt poolt nad ka muudavad või vastustavad tarbides. Üheks väljendiks on see, et naiste jaoks ilus olemine ei ole tõsiseltvõetav ülesanne isiksuse seisukohalt, vaid et kõik on üks suur maskeraad. Välimust saab peale panna ja ära võtta ning selle abil maailmaga mänguliselt suhestuda. Tooted ei väljenda
käitumist kujundada ja selle üle reflekteerida. Oma teoses ,,Ideed inimajaloo filosoofia kohta" (1784-1791) formuleeris ta uudselt kultuuri idee. Kultuuris otsib inimene ennast, et saada inimlikuks. Humaniseerumise ja kultuuri mõisted seega suuresti kattuvad. Herder oli esimene, kes asetas kultuuri inimese maailmanägemuse keskmesse. Toetudes looduse progressi mõistele, arendas ta ajaloo progressi ideed kultuur väljub looduse rüpest ja iseseisvub. Oluline osa selles on lisaks mõistusele keelel. Ligi 2 sajandit enne Sapir- Whorfi hüpoteesi sõnastas Herder idee, et keel determineerib inimese mõtlemist. Keel ja kultuurilised traditsioonid omakord kujundavad rahva ja rahvusliku vaimu (Geist). Herderi ajaloofilosoofia tugineb inimese ajaloolisusele ja küsib nii korraga inimese olemuse järele, tema erinevuse järele loomadest kui ka tema keelelisuse ja rahvuslikkuse järele.
Teaduse, tehnika ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast, näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Ka keskaega imetleti sellepärast, et see olevat andnud inimestele elu sisu, kindlustunde ja väärikuse. Sündisid rahvaliikumised "Tagasi loodusesse". Nõuti, et ka aiad peavad täielikult meenutama loodust. Nõudmistega jõuti lihtsalt ühest äärmusest teise. Aiakunst lahkus ehitusarhitektuuri rüpest, kus ta oli kasvanud ja püsinud aastasadu. Uusi aedu ja parke ei kujundanud enam arhitektid, ehitusmeistrid ja aiakunstnikud, vaid filosoofid ja maalikunstnikud. Seetõttu tehti kujundamisel ka vigu: maalikunstnikud ei kujutanud maastikku ruumina, kus inimene liigub, vaid järgisid maastikumaalimisel kehtivaid seaduspärasusi. Kunsti- ja arhitektuuriajaloos levisid klassitsismiga kõrvuti mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla
annaabi.ee 
