Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK
Kuidas sõltub etanooli vesilahuse põlemine etanooli sisaldusest? Hüpotees: Mida kõrgem on etanooli sisaldus, seda paremini etanooli vesilahus põleb. Katse planeerimine: Lisame erinevatesse anumatesse vastavalt 0%, 30%, 50% ja 70% etanooli lahuseid ja proovime kuidas lahused põlevad ja kas põlevad. Katsevahendid: Puhas piiritus (96,6%), kraanivesi, mõõtesilinder, tikud, 4 keeduklaasi katseteks. Katse 1: Valmistame 0% etanooli lahuse ( 0ml etanooli ja 20ml vett) Katse 2: Valmistame 30% etanooli lahuse ( 4ml etanooli ja 9,3ml vett) Ei põlenud, isegi ei võtnud korraks tuld. Katse 3: Valmistame 50% etanooli lahuse ( 10ml etanooli ja 10ml vett)
materjalide gruppi. Raskelt sulav on näiteks pottsepa savidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . Materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga.
Märja kanga kaal suurenes üle 260% võrra, seega on kangas hästi vett imav. Katses kasutatud kanganöör lagunes märjana tõmmates ja kuivas aeglaselt. Järeldus: Mikropolüamiid imab hästi niiskust. Katses kasutatud kanga lagunemine märjana võis olla tingitud kanga peenusest, kuid samas võis kangas ka märgudes veidi nõrgeneda. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus kokkuvõtteks see, et sünteeskiud on enamik üsna hästi põlevad, kuid samas nad ei sütti nii kergesti kui nt looduslikud kiud. Lisaks põlevad nad kõik sulades ning jätavad järele vähe jääki. Märgumiskatsetest selgus, et sünteeskiud on päris hästi vett imavad kiud ning nende kaal suureneb märgudes tunduvalt. Katsed näitasid ka, et enamasti ei muutu märgudes sünteeskiudude muud omadused, kuid peenemad kiud võivad siiski nõrgeneda. Kokkuvõte
selliseid sõnu, mis muudavad meeleolu selliseks. NT: koorem kanda, haua pinnast, täht süttib, kauneid radasid rajab. II Meeleolu on rõõmus ja lõbus. Räägitakse sellest kuidas üks väikene poiss kasvatab enda sees ühte suurt ideed ja see teeb luuletuse rõõmsaks. III Meeleolu selline suvine ja rõõmus. Seda lugedes tekib selline suve tunne, kus lilled õitsevad ja kõiki särab päikse käest. Sellise tunde tekitavad sõnad nagu: päikesepaistel põlevad, naerateleb päikserind jne. IV Meeleolu on mõtlik ja rahulik. Räägitakse kuidas tuisk jookseb võidu teise tuisuga aga kumbki teisest mööda ei saa. 5. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- sõnum on see, et kui sa oled siit maailmast küll lahkunud, aga sinu hing ja kõik see, mis sa loonud oled läheb edasi põlvest põlve. II „Helin“ sõnum on see kuidas inimestel kasvab lapsest peale midagi kaasas ja siis kui ta lõpuks
kindlasti tööstus- ja majandus tegevuses kasutavates gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes. Vaatamata põlevmaterjalide väga erinevale keemilisele ja füüsikalisele koostisele omavad nad põlemisel ühiseid jooni. Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid); · kütused (nafta, kivisüsi, turvas); · toiduained (teravili, jahu, õlid-rasvad); · keemilised ained (naatrium, kaalium, väävel). 2) vedelikud: põlevad tööstustoorained, näiteks piiritus; 3) gaasid: atsetüleen, vesinik, ammoniaak, propaan-butaan; 4) aerosoolid (vedeliku osakesed pihustatud õhus); 5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga.
Veegaas *Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek.
Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus. Põlemisel on näha leeki, erinevad ained ja materjalid põlevad enamasti erinevat värvi leegiga. Leegil on ka erinevad kohad eri värvi ja eri temperatuuriga, enamasti on temperatuur kõige kõrgem leegi keskel. Leegi ehituses võime eristada kolme osa: sisemises tumedas osas pole põlemiseks piisavalt hapnikku, keskmises osas toimub põlemine optimaalselt ja seal on temperatuur kõige kõrgem, leeki ümbritseb vaevu nähtav kollakas osa. Täieliku põlemise saadused on süsihappegaas ja veeaur, kuid mittetäielikul on ka palju teisi
kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud – nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Keemilised omadused: Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. Põlemine – Kõik alkaanid põlevad. Madalamad põlevad vähemärgatava ja kahvatu leegiga. Põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur. Oksüdeerijate toime - Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate toimel ei reageeri. Lagunemine kõrgel temperatuuril – Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning vedeltatult vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisesse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Alkaane tarvitatakse samuti
Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmatsüklites. 6. Soojajuhtivus, mis/kuidas seda mõjutab -Materjali võime endast soojust läbi lasta -Mida poorsem materjal, seda väiksem soojajuhtivus -Niiskus ja temperatuur tõstavad soojajuhtivust 7. Materjalide liigitus põlevuse järgi Mitte põlevad- ei põle, ei sütti, ei hõõgu raskesti põlevad- süttivad raskelt, hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juures põlevad- süttivad, põlevad ja hõõguvad ilma tulekoldeta 8. Surve-, tõmbe-, paindetugevuse määramine *Survetugevus P Rs = , kus A Rs -piirtugevus survel (survetugevus) P- purustav jõud (N või kg) proovikeha ristlõige (cm2 või mm2) *Tõmbetugevus P
kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 80–90 km.Õhutemperatuur on selles kihis –225°C. Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km.
a) metall reageerib soolaga b) hape reageerib metalliga · Alkaanid: Alkaanides on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Lõppliide aan. Liited: 1. mata 2. eta 3. propa H H H CH3 CH2 CH3 4. buta | | | 5. penta H -- c -- c -- c -- H C3H8 Nt. Koosta propaani valem. | | | H H H ! Kõik alkaanid põlevad. Nt. Propaani põlemine. C3H8 + O2 = 6CO2 + 8H2O ! Saadusteks on alati süsihappegaas ja vesi, · Oksüdatsiooniastme määramine. Iga keemiline side vesinikuga vähendab oksüdatsiooniastet ühe ühiku värrja. Iga keemiline side hapniku, lämmastiku või klooriga aga suurendab ühe ühiku värra topeltsidemed aga kahe võrra! H H | | H -- C -- C -- C = O keskmine: (-3 + 0 + 1) : 3 = - 2/3
L3 t, s 2 2 2 2 Joonis 1 Stopp 1 Tuled ei põle Start 2 L1 põleb Viide 3 L1, L2 põlevad Viide 4 L1, L2, L3 põlevad Viide 5 Tuled ei põle Viide Joonis 2 2. Koostame joonisel 1.a kujutatud tsüklogrammi alusel programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelelt PL7-1 Grafcet (juhtimine toimub tumbleriga).
2.SUITS.................................................................................................................. 5 2.1Vingugaas...................................................................................................... 5 2.2Tsüaniidiühendid............................................................................................ 6 3.Tahm................................................................................................................... 8 3.1Lendlevad põlevad osakesed.........................................................................9 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...........................................................................11 SISSEJUHATUS Põlemist kohtab igal pool, kuid meile paremini teada olevates kohtades näeb seda, metsapõlengutes, majade põlemisel, kütuste põlemine masina mootoris, nende
Vedelgaasi kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. Parafiin on peamiselt n- alkaanide segu. Igapäevaelust tunneme parafiinküünlaid. Etaan ja Oktaan moodustavad koos autobensiini. 3) Iseloomusta orgaaniliste ainete oksüdeerumist, pürolüüsi mõiste. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Nad oksüdeeruvad oksüdeerijate toimel. Oksüdeerumisel aine reageerib hapnikuga ja lõppsaadusteks on CO2 ja H2O. Orgaanilised ained põlevad vaid gaasi kujul. Pürolüüs aine või materjali lagunemine kõrgel temperatuuril. 4) Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Mida rohkem molekul hargneb, seda madalamad on tema sulamis- ja keemistemperatuurid ning seda väiksem on tema tihedus. 5) Mis on vesinikside, kuidas see mõjutab aine omadusi? Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga
ained (vt. Joonis 2.1). Seejuures eraldub taimest õhku hapnikku. Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine Tule saamine ja kasutamine oli erakordselt tähtis juba ürginimestele. Välgust süüdatud puu, metsapõleng või vulkaanipurse andis tuld, mida kasutati kaitseks metsloomade vastu, soojendamiseks ja toiduvalmistamiseks. Põlemine toimub hapniku osavõtul, seejuures pääseb õhku soojust ja valgust. Nii põlevad ahjus puit ja brikett, auto mootoris bensiin, gaasipliidis majapidamisgaas. Põlemise tagajärjel tekib süsihappegaas. Süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist. Ettevaatust! Lahtise tulega peab olema väga ettevaatlik. Põleng võib tekkida kergesti ja on tähtis teada, et tule kustutamiseks on vaja takistada hapniku juurdepääs tulele. Kui süttivad riided, kasutatakse kustutamiseks vett või tulekustutit või mässitakse põlevad riideesemed suuremate riiete sisse
Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt.Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 8090[1] km.Õhutemperatuur on selles kihis 225°C (120180 K [2]).Seal esinevad helkivad ööpilved
või puhkame, kindlasti tööstus- ja majandus tegevuses kasutavates gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes. Vaatamata põlevmaterjalide väga erinevale keemilisele ja füüsikalisele koostisele omavad nad põlemisel ühiseid jooni. Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus). Põlevainete hulka kuuluvad: 1) tahked põlevad ained: · tselluloosi sisaldavad (puit, tekstiilmaterjalid); · kütused (nafta, kivisüsi, turvas); · toiduained (teravili, jahu, õlid-rasvad); · keemilised ained (naatrium, kaalium, väävel). 2) vedelikud: põlevad tööstustoorained, näiteks piiritus; 3) gaasid: atsetüleen, vesinik, ammoniaak, propaan-butaan; 4) aerosoolid (vedeliku osakesed pihustatud õhus); 5) tolmud (tahke aine osakesed õhus); 6) gaaside segud õhuga.
Milliste rühmade järgi tunneme ära valgu molekuli? Umbes 20 erinevat aminohapet. Ühes valgus on kuni 15 erinevat aminohapet ja kaheksa on asendamatud aminohapped. 20) Miks on võimalik saada palju erinevaid valke? 21) Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? Tahked on tavaliselt suure tükina ja seetõttu ei pääse hapnik sinna hästi ligi. 22) Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? Leek tekib siis, kui põlevad mingid aurud või gaasid. Gaasilised põlevad täielikult, vedelad peaaegu täielikult ja tahked põlevad peamiselt mittetäielikult. Tahke mittepõlevad lisandid jäävad järele tuhana. 23) Millises leegi osas on temperatuur kõige suurem ja millises madalam? Leek koosneb tavaliselt kolmest osast ning kolmandas osas ehk välimises osas on leegi temperatuur kõige kõrgem (üle 1000 °C) Alumises ja sisemises osas on temperatuur kõige madalam (alla 500 °C) .
põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need aatomid aldehüüdrühmas ongi reaktsioonitsentriteks. 1.2 Nimetamine. (vt töölehtedelt) 1.3 Saamine. a) primaarsete alkoholide oksüdatsioonil (O2, KMnO4) 2 R-CH2-OH + O2 2 R-CHO + 2 H2O Näide: CH3-CH2-CH2-OH + O2 kirjuta ise edasi 1.4 Keem. omadused. a) oksüdatsioon (tekib karboksüülhape, uus aineklass); kõrgel temperatuuril põlevad, tekitades CO2 ja H2O. 2 R-CHO + O2 2 R-COOH R-COOH - karboksüülhape ! CH3-CHO + Ag2O CH3-COOH + 2 Ag (hõbepeeglireaktsioon) R-CHO + 2 Cu(OH)2 R-COOH + 2 CuOH + H2O R-COOH + Cu2O +2 H2O b) põlemine (kõrgel temperatuuril) R-CHO + O2 CO2 + H2O (põlemine) c) reageerimine alkoholidega (I etapis tekib nn poolatsetaal, mis täiendava alkoholi lisamisel ja sellega reageerides tekitab nn atsetaali) I etapp R-C+HO- + R`-O-H+ R-CH(-O-R`(-OH) (kohustuslik on vaid see)
7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2- Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis ühendatud lampi põlevad ühesuguse heledusega . Juhte võib ühendada mitmeti, kuid kõikide ühendusviiside korral on mingi osa juhtidest alati ühendatud kas jadamisi või rööbiti. Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda nagu kaks taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirni joonisel 1 . Mõlemad lambid põlevad ühesuguse heledusega
kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav näiteks pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul
Väga ohtlikud keskkonnale on polüklorotsüklilised ühendid (eriti polüklorodifenüül või polüklorodibensodioksiin e dioksiin). · Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud. Neil on head dielektsilised omadused ( neid kasutatakse isoleervedelikena). Nad püsivad kaua (looduses aastakümneid). · Dioksiinid moodustuvad halogeeniühendite põlemisel ja tööstuslikes protsesssides, kus põlevad kloor ja orgaanilised ained. Looduses äärmiselt püsivad Polükloropolütsüklilised ühendid mõjustavad ka organism -> tekitavad nt HIV-iga sarnaseid näidustusi. Need levivad läbi toiduahela (taim->loom->inimene), püsivad organismis kaua. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ja paberi- ja tselluloositöösus. Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid
*Kuigi alkaanide reaktsioonivõime on tagasihoidlik, tuleb meeles pidada, et alkaanide aurud ja gaasilised alkaanid avaldavad inimesele ja loomadele tugevat narkootilist toimet.Nad kahjustavad kesknärvisüsteemi ning suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. *Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid aga organismi ei tungi ja on seepärast ohutud (nt parafiin, mis leiab rakendust ka meditsiinis). Keemilised omadused: . 1. Põlemine. Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ja põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur : CH 4 + 2O2 CO2 + 2H2O - õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu. 2. Oksüdeerijate toime. Tavalisel temperatuuril nad oksüdeerijate KMnO 4, K2Cr2O7 toimel ei reageeri. 3. Termiline püsivus.Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Millised reaktsioonisaadused tekivad oleneb t-st, reaktsiooni ajast ja katalüsaatoritest. 4. Konversioon veeauruga
Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke KEEMILISED OMADUSED: Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. Põlemine: Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ja põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O - õhuga segatuna moodustavad nad äärmiselt plahvatava segu. Oksüdeerijate toime: Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate (nt KMnO4 ja K2Cr2O7) toimel ei reageeri. 7
Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ja rakendub 3-5 nõksuga. 5.Välivalgustus-Kas kõik tuled põlevad. 6.Sisevalgustus-Kas salongi tuled põlevad. 7.Armatuurlaua märgutuled-kas need kõik töötavad ja on korras. 8.Tuuleklaas-Kas tuuleklaasis on mõrasid või pragusid. 9.Klaasipuhastid-Kas on korras ja vaadata indikaatoreid mis muudab aja möödudes värvi. 10.Diagnoosimine- Kas auto töötab normide piires. Tööd ülestõstetud autol 1.Õli ja vedeliku lekked- mootori, jõuülekande ja abiseadiste kontrollimine. 2
Eeskujuks vaimuhaigete tööd. ,,Lenini 6 psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. ,,Lenini 6 psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. ,,Lenini 6 ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg voolab" ehk ,,Behmed kellad". Rene Margritte (Belgia) voolab" ehk ,,Behmed kellad". Rene Margritte (Belgia) voolab" ehk ,,Behmed kellad". Rene Margritte (Belgia) voolab" ehk ,,Behmed kellad". Rene Margritte (Belgia)
METEOORI D " Langevad tähed" Maa atmosfääris sisenedes põlevad Tekivad komeetide lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall
M (O 2 ) = 32 g/mol 16 - kõige tuntum oksüdeerija - värvuseta, lõhnata, vees lahustumatu O 0 + 2 é = O 2- keemistemperatuur ktº = -253ºC lihtaine ühendid IV Keemilised omadused - tüüpiline redutseerija, nii nagu kõik 1. Hapnikus oksüdeeruvad aktiivsemad (ja metallid. lihtaine ühendid põlevad) peaaegu kõik lihtained + H -1é=H 0 1. Reageerib peaaegu kõikide mittemetallidega - tekivad gaasid. a) mittemetallidega oksiidid (happelised) 0 0 + - 0 0 2- H 2 + Cl 2 = 2HCl S + O 2 = SO 2 +2 é lihtainete o.a. on 0. H 2 on redutseerija ja
Fossiilsete kütuste tarbimine Kristiina Anton 11 MS • Fossiilkütus e. ürgkütus on maapõuest saadav orgaaniline aine. • Päritolut settekivim • Fossiilkütused põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste ainete fossiliseerumisel • Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad
Alkoholid H H H H H-C-H H-C-OH H-C-C-OH H H H H metaan metanool etanool Alkoholid sisaldavad O ja H ühendit! Ei tohi sisaldada kaksiksidet. Alkaan Radikaal Alkohol R-OH CnH2n+2 CnH2n+1 CnH2n+1OH n= 1 Ch4 Ch3 Ch3OH n=2 C2H6 C2H5 C2H5OH n=3 C3H8 C3H7 C3H7OH jne Radikaali iseloomustab poolik side (võib tekkida pürolüüsi käigus), seal on 1 vesiniku võrra vähem kui alkaanis. Kui aga radikaalile lisada OH saab alkoholi. Alkaanide oksüdeerumisel on võimalik saada vastavaid alkohole. Alkoholid ise oksüdeeruvad ise ka edasi. Pohmelli põhjus on alkoholi oksüdatsiooniproduktid, mis ladestuvad organismi. 2 süsinikuga aldehüüdi mürgistus ongi pohm. Pohm lõppeb .... Alkohol i...
3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosnevad C ja H aatomitest ning süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. CH4 metaan C5H12 pentaan C9H20 nonaan C2H6 etaan C6H14 heksaan C10H22 dekaan
· Oksüdeerimisreaktsioonidel eraldub märkimisväärne hulk energiat. · Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. · Energia vabanemine oksüdeerumisel tähendab seda, et põhimõtteliselt on kõik orgaanilised ained energiaallikad. · Oksüdeerumisprotsessid võivad kulgeda väga erineva kiirusega. · Oksüdeerumisreaktsioone saab kiirendada katalüsaatorite abil ning temperatuuri tõusul · Orgaanilised ained põlevad auru olekus, segunenult õhu või hapnikuga. · Põlemisprotsessi peab algatama süütamisega. · Gaaside või aurude segud õhuga võivad teatud koostissuhte korral plahvatada · Plahvatusohtlikul segul on alumine ja ülemine kontsentratsioonipiir · Pürolüüsiks nimetatakse aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. · Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul
Kolmikside-kolm ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Üksikside-aine elektron paar kahe elemendi aatomi vahel Alkaan- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid Süsinikahel- omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised) Süsivesinike omadused: · Vees ei lahustu · C1-C4 gaasid · C5-C15 vedelikud · C16-C... tahked · Kõik põlevad hästi Nafta saadused: · Majapidamisgaas · Bensiin · Petroolium · Diislikütus · Määrdeõli Miks on süsiniku ühendeid palju rohkem kui teiste elmentide ühendeid? · Sest süsiniku aatomid võivad moodustada mitmesuguse pikkuse ja kujuga ahelaid · Sest süsinik võib moodustada nii üksik-, kaksik-, kui ka kolmiksidemeid Süsinike põlemis reaktsioon Nt: C3H8+5O2=> 3CO2+4H2O 2C2H6+7O2=>4CO2+6H2O
põlev kaelkirjak) · Tööde sisu ei ole kergesti mõistetav, vaatajal on rohkesti tõlgendamisvõimalusi Sürrealismi kuulsaim esindaja kustis on hispaanlane Salvador Dali. Dali väitis, et maalib unenägusid ja hallutsinatsioone. Nimetas oma loomemeetodit paranoiakriitiliseks meetodiks. Dali maalis realistlikult, täpselt. Tööde temaatika; erootika, õudus, II maailmasõja järel religioon. Maalidel korduvad kindlad motiivid: pehmed kellad, põlevad loomad, peenikestel jalgadel elevandid jne. "Kodusõja eelaimus" "Mälestuste püsivus" "Geo-poliitiline laps vaatab uue mehe sündi"
võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? -leek tekib ainult siis,kui põlevad mingid gaasid või aurud 7.Millistel tingimustel leek tahmab? -kui kütuse koostises on suhteliselt palju süsinikku jääb osa sellest täiesti põlemata
39.- ~5.4.- Laelamp 60W ~5.3h ~74.2h ~0.38.- ~5.4.- Põrandalamp 75W ~0.93h ~13h ~0.08.- ~1.18.- Mängukonsool 200W ~0.9h ~12.6h ~0.22.- ~3.1.- Nintendo Wii toiteadapter Uurimustöö tulemusena on näha, et minu kodus raisatakse liiga suures koguses elektrienergiat mittevajalike asjade peale. Lambid põlevad tihti ilma, et neid vaja läheks. Siiski üritame olla säästlikumad elektrienergia suhtes. Paljude seadmete kasutamine on aga hädavajalik, näiteks köögitarbed ja televiisor. Olen valmis ohverdama paar punkti mugavusest planeedi päästmiseks.
KLIENDITEEKOND Asutus: Rakvere Teatrikohvik Koduleht: www.rakvereteater.ee · Kergesti leitav · Tähtsam info on kirjas · Hea väljanägemine Esmamulje: · Hubane ning soe · Küünlad põlevad, õrn ning romantiline valgustus (kuid piisavalt valgustatud) · Nauditav muusika · Puhas · Teemakohased dekoratsioonid · Meeldiv raamatunurk · Prügikastid nähtaval kohal Teenindaja: · Meessoost · Naeratab sõbralikult ning tervitab viisakalt · Annab piisavalt aega valida, ning ei ole pealetükkiv · Küsib arusaadava ja selge diktsiooniga "Kas olete otsustanud?" Teenindaja välimus: · Hoolitsetud küüned ning käed
Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks. 2
.. PÕLEVAD liiv, savi, Klassifikatsioon Eestis (Enno Reinsalu 1998): lubjakivi/dolomiit Põlevad maavarad: põlevkivi (kukersiit); diktüoneema argilliit; turvas lubjakivi/dolomiit Ehitusmaterjalid: lubjakivi; dolomiit; kristalne ehituskivi (graniit); liiv; kruus; savi
*endotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia neeldub Kütused ja kütteväärtus *kütused on parimad energiasalvestamise ja kasutamise võimalused *kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le *kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult. - tahked kütused : põlevkivi, kivisüsi, turvas. Põlemisel tekkib leek, kui põlemisel eralduvad aurud. ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia *kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel
kg/m3 0,8 °. kiirguses Mesosfäär 4050 0,1 +50°C Gaasilin Meteoorid kuni 80 kg/m3 edasi kuni e 90 km -70° või -80°C. Termosfää 85500 0,1 800 °C Gaasilin Lämmastik , Seal pidurduvad r km kg/m3 e hapnik , ja põlevad ära ioonid meteoorid Eksosfäär 4501000 0,1 Õhu kg/m3 Avakosmo s Tee mõõtkavas joonis ja märgi sfäärid
I= Kirja E R+ r 4) Välisvooluring-algab vooluallika + - klemmilt ja lõppeb vooluallika - - klemmil Sisevooluring-laengute liikumine vooluallika sees kõrvaljõudude abil. 5)Klemmipinge-pinge mis tekib väljaspool vooluallikat ehk välistakistusel ( U= J . R ) 6) Lühis- selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on väga suur Tagajärg: voolutugeuvs vooluringis suuureneb ja eraldub soojushulk ning juhtmed põlevad läbi 7 )Tühijooks- -selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on lõpmatult suur Tagajärg: see on sellilses olukorras kus patarei taha pole ühtegi tarbijat kinnitatud . Ja patarei läheb tühjaks. 8) Miks ei saa laetud osakesed vooluallika sees elektrijõudude abil liikuda poolustele? Seda vastust mai tea!!!!! 9) Ülesanded.
• atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2 asuriit Cu3[CO3](OH)2 PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES Metallilised (metallurgia toore, maagid) Mittemetallilised (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore) Põlevad (energeetikatoore) KUS LEIDUB VASEMAAKI? Looduses OMADUSED Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Sepistatav Hea soojus ja elektrijuht KASUTUSALAD Elektrotehnikas Kaablites Elektrigeneraatorites OHUD • Kõik vaseühendid on mürgised VEEL MÕNED PILDIKESED KASUTATUD ALLIKAD https://www.google.ee/search?q=vasemaak&clien t=firefox-a&hs=Vkw&rls=org.mozilla:en-US:of
See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Temperatuur kõigub 700-1200 kraadini. Kiht asub kõrgusel 40-690 km. Mesopaus asub kõrgusel 80-90 km. Temperatuur on selles kihis -225 kraadi.Seal esinevad helkivad ööpilved.
Ta kaalus hoolikalt nii saadusi kui ka lähteaineid ning tuli järeldusele, et põlemine pole midagi muud kui ühinemine hapnikuga. Samuti demonstreeris ta hapniku rolli taimede ja loomade hingamises ning raua roostetamises. Need katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt sisaldavad flogistoni kõik põlevad ained ning põlemine ise polegi midagi muud kui flogistoni vabanemine ainest. Lavoisier andis nimed hapnikule (oxygenium), vesinikule (hydrogenium) ja lämmastikule (nitrogenium). Paraku lõppes Lavoisier' särav elu enneaegselt, sest Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus ta vahistati ja giljotineeriti. Kusjuures nii vahistamine, kohtumõistmine kui ka hukkamine toimusid samal päeval. Tema süüks oli ebapopulaarne tegevus maksukogujana.
ja laius 14,3 m) ja kõrgus 7,6 m. Nime olla Ehalkivi, st Ehakivi saanud aga päikeselt, mis suvekuudel külast vaadatuna just selle taha looja läinud. Kuid ei ole välistatud, et midagi selles nimes on ka ehal käimisest, sest Letipea tüdrukute juures ehal käinud Tagaküla poisid olla just Ehalkivi juures oma ehalkäimise plaane pidanud. Kalevipoja seotud muistendi kohaselt kavatsenud vägilane Ehalkivi Malla mõisa pihta visata, mille akendes põlevad tuled olla talle hundi silmi meenutanud. Küllap hindas ta oma võimeid veidi üle ja nii kukkunud kivi just sinna, kus see praegugi asub. Ka teine, tunduvalt väiksem kivi, mis Malla mõisa lähedal põllul lebab, läinud märgist mööda.
struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad. Hüdrofoobsed ained ja vees ei lahustu. Värvusetud. Agregaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt. Süsiniku arvu kasvuga kasvab alkaanide tihedus, sulamistemp, keemistemp. Alkaanide aurud on mürgised. 9) Alkaanide keemilised omadused. Põlevad. Reageerivad halogeenidega(asendusreaktsioon) 10) Põlemine ja reageerimine halogeenidega. VIHIKUST 11) Alkaanide struktuurvalemid ja nimetused. +VIHIKUST 1.met 2.et 3.prop 4.but 5.pent 6.heks 7.hept 8.okt 9.non 10.deka (Süsinike arv peaahelas) 12) Tähtsaimad alkaanid. Metaan, naftasaadused
ja Hiinas osati juba ammu maakidest metalle sulatada. MIS ON ALKEEMIA? Tänapäeva keemia eellane. Metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Püüti avastada Tarkade kivi. IATROKEEMIA Haiguste põhinemine mõne elemendi vähesusel või liigsusel organismis. Organismi kehavedelike ja kolme aine tasakaal. Populaarne 16. 18. sajandil. Paracelsus. FLOGISTONITEOORIA Flogiston oli aine, mis vabaneb põlemisel. Esimene teaduslik teooria keemia ajaloos. Kõik põlevad ained sisaldavad ühist printsiipi flogistoni. Oksüdeerumine flogistoni kaotamine. Redutseerumine flogistoni omandamine. Teooria kummutas Antoine Lavoisier. ANTOINE LAVOISIER Keemia isa, nüüdisaja keemia rajaja. Tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone Sõnastas esimesena aine jäävuse seaduse. 18. SAJANDI TEINE POOL Hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi mõiste. Avastati perioodilisusseadus.
Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena) Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm. Madalal temperatuuril muutub CO2 tahkeks jäätaoliseks aineks(kuiv jää) Süsinikdioksiid on gaseeritud jookides eralduv gaas Kasutusalad Peamiselt tekib CO2 põlemisel CO2-te kasutatakse gaseeritud jookides, tulekustutites, söögisoodas, soodas, kuiva jääna. Süsiniku allotroobist grafiidist valmistatakse pliiatsisüdamikke, elektroode ja kontakte
annaabi.ee 
