Juhtide jada- ja rööpühendus. (2)

Vooluringi mõisted spikker

Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj). Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga (R=R1+R2). Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest (R=nRj). Rööp- e

Bioloogiline füüsika

Füüsika: elektrivool, ohmiseadus

ristlõikepindalaga juhi takistus. ρ=R*S/l OHMIseadus: 1) Voolutugevus juhi on võrdeline juhiotstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R 2) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=αU 3) Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS:  Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2  PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2  KOGUTAKISTUS on võrdne juhtide takistuste summaga. R=R1+R2  Kui jadamisi on ühendatud n ühesuurusega takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n-korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nR RÖÖPÜHENDUS:  PINGE rööbiti ühendatud juhtide otstsel on sama vaartusega. U=U1=U2  VOOLUTUGEVUS vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides

Elektriõpetus

Vooluring

Lüliti ülesanne vooluringis on võimaldada vooluringi sulgemist ja avamist. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Reeglina on takisti takistus palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takisti abiga on võimalik vooluringi omadusi soovitavas suunas mõjutada ning saavutada just sellist voolutugevust nagu vaja. Vooluallikaid ja takisteid saab ühendada paljudel viisidel, kuid nende kõigi aluseks on kaks lihtsaimat ühendusviisi – jadaühendus ja rööpühendus. Pinge. Pingeühik Elektriline pinge U näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise: A U= q Potentsiaali ja pinge põhiühikuks on üks volt. Üks volt (1 V) on pinge elektrivälja kahe punkti vahel siis, kui laengu üks kulon viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö üks džaul. Voltmeeter. Pinge mõõtmine Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha

Juhtide jada- ja rööpühendus

Juhtide jada- ja rööpühendus Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. Mida suurem on takistus, seda suurem on pinge juhi otstel. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuse summaga. Ppinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga.

Elektrivool

tekitada elektrivoolu . Dielektikud on ained , milles vabade laengukandjate arv on aatomite arvust palju (üle miljandri korra ) väiksem . Dielektrikutes saab tekitada vaid tühiselt närka elektrivoolu . Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt

ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID

Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Juhi pikkus Juhi takstus= eritakistus x juhi ristlõike pindala l R = p ( roo) x S _______________________________________ RS p (roo) = l ________________________ Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Juhtide jadaühendus Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I 1 = I2 Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U = U1 + U 2 Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. R = R 1+ R 2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R = nR i

Füüsika kordamisküsimused 18-24 ptk

1. Saab muuta pinget vooluallika klemmidel 2. Vooluringi takistust muutes, kasutades takisteid, reostaate. Millist juhti nimetatakse takistiks? · Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks, milleks kasutatakse? · Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, küll saab seda teha reostaadiga! · Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav! Millel põhineb reostaadi töö? · Joonis 22.4 lk 86. Reostaadis on üks kuradi pikk juhe, mis on kokku keritud. SINUL on võimalik üht nuppu keerates muuta juhtme pikkust, mis on ühenduses vooluringiga. Keerates nuppu (vms) ühele poole liigub liugur (mille otsas on klemm) kaugemale. Mida kaugemal ta on, seda pikem osa juhtmest on ühendatud vooluringi. Ja kuna

Tähtsaim elektriõpetusest

Eritakistuse ühik on 1O mm2/m Takistite ja reostaadiga reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite N=Ui, N=I 2R ja N=U2/R. Lühiseks nimetatakse vooluringi otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kaitsme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Jadaühendus Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel U=U1+U2 Jadamis ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne üksiktakistuste summaga R+R1+R2 Rööpühendus Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides I=I 1+I2. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2