Present Simple (lihtolevik) Abitegusõnu do, does kasutatakse ainult + 1.põhivorm + (e)s he, she, it eitavates ja küsilausetes. - do (does) + not + 1.põhivorm ? do (does) + 1.põhivorm Väljendab: Korduvat tegevust, püsivat olukorda, sõiduplaanide jms. Seotud tulevikku Spikkrisõnad: always, sometimes, seldom, often, usually, once a week, twice a day, every day, on Mondays Present Continuous (kestev olevik) Be(am, is, are), kasutatakse jaatavates, + be (am, is, are) + 1.põhivorm ing eitavates ja küsilausetes. - be (am, is, are) + not+ 1.põhivorm -ing ? be (am, is, are) + 1.põhivorm ing Väljendab: Praegu toimuvat tegevust, praeguse momendi vältel toimuvat tegevust, ettekavatsetud tegevus tulevikus Spikkrisõnad: now, at the moment, at 6'clock, today Present perfect (täisminevik...
PRESENT SIMPLE PASSIVES am/is/are + verbi III vorm PAST SIMPLE PASSIVE was/were + verbi III põhivõrm FUTURE SIMPLE PASSICE will + be + verbi III põhivorm PRESENT PERFECT PASSIVE has/have + been + verbi II põhivorm PAST PERFECT PASSIVE had + been + verbi III põhivorm PRESENT PROGRESSIVE PASSIVE am/is/are + being + verbi III põhivorm PAST PROGRESSIVE PASSIVE was/were + being + verbi III põhivorm
Präsens olevik I põhivorm ich -e du -st er, sie, es -t wir -en ihr -t sie -en nt. fragen ich frage du fragst er fragt Präteritum lihtminevik II põhivorm nt. fragte(II pv.) - ich fragte du fragtest Perfekt täisminevik III põhivorm haben sein ich habe ich bin du hast du bist er hat +III pv er ist +III pv wir haben wir sind ihr habt ihr seid sie haben sie sind nt. ich habe gefragt, du hast gefragt er hat gefragt Plusquamperfekt enneminevik III põhivorm hat ist ich hatte ich war
PRESENT PAST TENSES FUTURE TENSES TENSES minevik tulevik olevik Present Simple Past Simple Future Simple lihtolevik Lihtminevik Lihttulevik I You + I põhivorm + II pv We ? , - Do + I pv. ?, - Did + I pv Will + I põhivorm They He + I põhivorm + S Tegevus tulevikus, mis ei She ?,- Does + I pv Lõpetatud tegevus ole ettekavatsetud It (yesterday, last week) (tomorrow, next week, next year) Korduv tegevus, faktid (always, often, usually, every day, normally) Present Continuous Past Continuous GOING-TO Future
KESTEV OLEVIK AM, IS või ARE + tegusõna + ING Näited: She is reading a book now. She is not reading a book now. Is she reading a book now? LIHTOLEVIK Tegusõna 1. põhivorm. Eitavas ja küsivas lauses abitegusõna DO + tegusõna 1. põhivorm. Näited: They read a book every day. They don't read a book every day. Do they read a book every day? Erandid!!! Kui me räägime temast (he, she, it), siis lisatakse tegusõna lõppu S või ES. Eitavas ja küsivas lauses võetakse appi abitegusõna DOES ning tegusõna 1. põhivorm. Näited: She reads a book every day. She doesn't read a book every day. Does she read a book every day? LIHTMINEVIK
Past Simple Lihtminevik + 2.põhivorm. did + not + 1.põhivorm ? did + 1.põhivorm Did on abitegusõna, mida kasutatakse eitavas ja küsilauses Past Simple Lihtminevik väljendab: 1) Minevikus toimunud tegevust. Tegvuse või sündmuse aeg on antud. Nt: The man entered the comprament and hid under a seat. 2) Tegevus on lõppenud. Nt: I bought a book yesterday. Spikkersõnad: 1. Ago ammu! 2. Last viimane, eelmine! 3. Yesterday eile! Nt laused! + I went to school. I did not go to school. ? Who went to school? ? What did you do? ? Where did you go? 1.põhivorm ma tegevusnimi
Fliessen floss ist geflossen voolama Sitzen sass hat gesessen istuma Steigen stieg ist gestiegen tõusma Schlafen schlief hat geschlafen magama Kennen kannte hat gekannt tundma Schwimmen schwamm ist geschwommen ujuma Präsens tavaline Präteritum II põhivorm Perfekt haben/sein + III põhivorm habe,hast,hat,haben,habt,haben / bin,bist,ist,sind,seid,sind Plusquamperfekt hatte/war + III põhivorm hatte,hattest,hatte,hatten,hattet,hatten / war,warst,war,waren,wart Futur werden + I põhivorm werde,wirst,wird,werden,werdet,werden
Conditionals TYPE I If - osalause Peamine osalause Present Simple will + I põhivorm If I study, I will pass the exams. I will pass the exams, If I study. TYPE II If - osalause Peamine osalause Past Simple would/might/could + I põhivorm If I studied, I would pass the exams. If I studied, I could pass the exams. If I studied, I might pass the exams. TYPE III If - osalause Peamine osalause Past Perfect would/might/could + have + III põhivorm/-ed If I had studied, I would have passed the exams. If I had studied, I could have passed the exams. If I had studied, I might have passed the exams. If I had earned some money, I would have bought a car.
Present Simple Lihtolevk Spikker: +(jaatav) 1.põhivorm + (e)s -> he, she, it -(eitav) do(does) + not + 1.põhivorm ?(küsiv) do(does) + 1.põhivorm I do You do He, She, It does We do You do They do Do, Does = abitegusõnad. Abitegusõna Do, Does kasutatakse ainult eitavas ja küsilauses. 1) 3.pöördes lisatakse lõppu es, kui sõna lõpus on tähed ss,-sh,-ch,-x,-o nt: he does , he goes , he misses , he watches , he mixes . 2) 3.pöördes y -> muutub -> ies, kui y ees on kaashäälik nt: study studies 3) 3.pöördes y -> ys , kui y ees on täishäälik. Present Simple Lihtolevik väljendab: 1. Korduvat tegevust! 2. Püsivat olukorda! 3. Sõiduplaanide ja ajagraafikutega seotud tulevikku! 4. Tegevust mingil ajal! 5. Kõigile tuntud fakte! SPIKKERSÕNAD: 1) always - alati,2) sometimes vahepeal,3) seldom harva,4) usually tavaliselt, 5) often tihti,6) once a week kord nädalas,7) twice a day kakskorda päevas, 8) three t...
You were there Te olite seal Were you there? You were not there. He was there. Ta oli seal Was he there? He was not there. It was there. See oli seal Was it there? It was not there. We were there. Me olime Were we there? We were not there. seal Olevikus have, has HAVE minevikus had + põhitegusõna III põhivorm tulevikus will have tegusõna kolmas põhivorm moodustatakse reeglipärastel tegusõnadel lõpu -ed, lisamisega. Seega sarnaneb ta tegusõna teisele põhivormile (lihtminevikule) Algvorm III põhivorm Play Played Finish Finished Belong belonged Näide!! Olevik: John has arrived. John on saabunud
English Grammar - The most common tenses in English Tense Signal words Use Estonian Form Examples · something happens repeatedly *korduv tegevus every day · how often something happens *püsiv olukord sometimes, *tulevikus · one action follows another I work Present twice a week toimuv, seotud · things in general infinitive he works Simple always, often sõiduplaanidega · after the following verbs (to love, ...
MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / .....
GESCHRIEBEN GESCHSRIEBEN SCHREIBEN 2) ICH HABE LAUFEN 2)ICH WAR GELAUFEN ESIMENE TEINE 1)HABEN + III pv 1)HABEN + III pv WERDEN + I pv põhivorm põhivorm 2)SEIN + III pv 2)SEIN + III pv IM PRÄSENS IM PRÄTERITUM Ich e 1)Ich habe Ich werde Du st Du hast Du wirst Er, sie, es- t Er, sie, es hat Er, sie, es wird Wir en Wir haben Wir werden
22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13
Füüsika Kordamisküsimused II 1. Mis on vastastik mõju ja milline suurus seda kirjeldab? Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. 2. Mis on kehade põhiomadused? 3. Mis on aine ja mis on väli? Aine on looduse põhivorm, millest koosnevad kõik kehad. Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastik mõjusid kehade vahel. 4. Nimeta relativistliku füüsika alustõed? Realistlik füüsika on sellise aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist 5. Mida tähendab füüsikas süsteem? Mida tähendab suletud ja mida avatud süsteem? Füüsika süsteem- on omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Avatud süsteemiks nim. süsteemi, millesse kuuluvad kehad on
Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer
eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost.
Past tenses /mineviku ajad/ 1. Past Simple /lihtminevik/ Formation/moodustamine: -- Kõikides pööretes/isikutes tegusõna II põhivorm, mis reeglina lõpeb mineviku tunnusega ed (like liked (hääldub [laikt]); hate hated [heitid]). Ebareeglipäraste sõnade puhul tuleb kasutada II põhivormi (vt. irregular verbs; ebareeglipäraste verbide tabel; näit. write wrote; run ran; buy bought jne.) - Küsimuste ja eitava vormi moodustamisel tuleb tegusõna panna algvormi; aga lisatakse mineviku abisõna did (Did you like the film? She did not (didn't) read the newspaper. When did you come home?)
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica...
klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ainult koorile
FORM 8 REVISION UNITS 1-5 GRAMMAR 1) ´S- lõpuline omastav reeglid on TV lk 30 Exercise 1. 1) George has a new car. It is ........................ 2) Ken and Chris have a friend. This boy is...................... 3) Her children have a dog. It´s.......................... 4) These newspapers were published yesterday. This is .................. 5) His parents own this house. This is...................... 6) Ted and Nancy have a son whose name is Fred. Fred is ............... 7) The key belongs to my sister. It´s....................... 8) These skis belong to Uncle Thomas. They are....................... 9) This camera belongs to her parents. It´s.................. Answers: 1) George´s car 2) Ken and Chris`s friend 3) her children´s dog 4) yesterday´s newspaper 5) his parents´ house 6) Ted and Nancy´s son 7) my sister´s key 8) Uncle Thomas´s skis 9) her parents´ camera 2) NUMBER + NOUN ADJECTIVES Numbr...
We liked went to shop I didn't like to go shop Did we like to go shop? Kasutamine: yesterday, then, when, in 1999 etc, last night, last week, last year Past Continuous Kestev minevik Was/were (=olema minevikus + põhitegusõna + ing I was reading a book I wasn't reading a book Was I reading a book? Kasutamine: While, when, as, all morning, all day, all week Past Perfect - Enneminevik Had+ tegusõna III põhivorm (lõpuga ed või ebareeglipäraste sõnade puhul muu) I had asked I had not asked Had I asked? Kasutamine: before, after, already, just, for, since, when Past Perfect Continuous Kestev enneminevik I had been asking I had not been asking Had I been asking? Kasutamine: for, since, how long, before, until etc
III pv / ed Future Simple Üldolevik Will+ I pv Tomorrow, next, soon, in (Indefinite) Nt: Who (did) helped 2056 you? Past Perfect Enneminevik Had+ III pv /ed He said, I hoped, they thought, by Lühendid, värvid jne: Pv= põhivorm Punane värv = puudub see asi, mis on sulgudes Roheline värv = on kindlasti vajalik moodustamisel
on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne aritmeetika- Moraalse aritmeetika järgi millegi negatiivse andmine võrdub millegi positiivse äravõtmisega. Selle läbi, et ma sulle kahju teen, olen ma võtnud midagi väärtuslikku sinult. Kategooriline imperatiiv- on universaalne ja mõistuslikult parandamatu moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Seneca: ,,Mitte lihtsalt elu pole hüve, VAID HEA ELU." Hippokratese vandest 3 kohustust: http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokratese_vanne Eetika 3 põhiteooriat: teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika, vooruste eetika (ei ole kindel kas on õige vastus) Mis vahe on moraalil ja etiketil? Defineeri eetika.
- Hast du Zeit? Haben Sie Zeit? Habt ihr Zeit? 5)Gert tähistab täna oma sünnipäeva - Gert feiert heute seinen Geburtstag. 6) Karl sõidab meelsasti autoga. - Karl fährt gern mit dem Auto. 7) Ma tahaksin pidutseda. - Ich möchte feiern. Vastandsõnad billig - teuer odav-kallis gut - schlecht hea-halb leicht - schwer kerge-raske hoch - niedrig kõrge-madal breit - eng lai-kitsas dick - dünn paks-peenike warm - kalt soe-külm Ajad Präsens olevik I põhivorm Ich -e Du -st Er, sie, es -t Wir -en Ihr -t Sie -en Fragen Fragen (I pv.) ich frage du fragst er, sie, es fragt Wir fragen Ihr fragt Sie fragen Präteritum lihtminevik II põhivorm Fragen fragte(II pv.) ich fragte du fragtest er, sie, es fragtet Wir fragten Ihr fragtet
PRESENT SIMPLE (lihtolevik) Form: 1st form (+s) Use: 1. Things in general. Nurses look after patients in hospitals. 2. Things that happen all the time or repeatedly. She usually goes away at weekends. 3. Laws of nature (things that are true in general). The sun rises in the east. 4. Timetable events. The train leaves at 6.50 p.m. Negative form: I don't (do not) normally eat my lunch here. He doesn't (does not) like this film at all. Question form: Do you live here? How often does it rain around here? Signal words: always, every day/month, never, normally, often, seldom, sometimes, usually etc. PRESENT CONTINUOUS/PROGRESSIVE (kestev olevik) Form: am/is/are + ing Use: 1. Unfinished actions happening at or around the time of speaking. Listen! Somebody is crying. They are building a new bridge in our town....
PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM vastavas ajavormis Passiivi enimkasutatud ajavormideks on olevik ja lihtminevik. Passiivi lauses pöörata...
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. Vastastikmõju suurust kirjeldab jõud (F) 2. 3.Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Aine on looduse põivorm, millest koosnevad kõik ained 4.Relativistlik füüsika on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. 5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga.
märts päev. Sund valitseja sund ehk. Valitseja või rahvavanem laseb end risti lüüa ja laseb teise rahva ristida. Nagu vene keiser Vladimir Fulco. Kaupo Iirlaste vanem, iirlastest said sakslaste liitlased. Keskaja filosoofia: Esimene maailma keel on ladina keel. Keskaeg 476 Kokkuleppeliselt. lääne rooma langemine, sellest sündmusest algab keskaeg Aga millal lõpeb? On mitu erinevat pakkumist. 1453 on esimene pakkumine. Pea tuhat aastat. 1517 protestantism, kristuse põhivorm 1640 Oliver kombel Keskaja filosoofia põhilised tunnusjooned: 1.) Väga tihe seos religiooniga Teotsentrism jumala kesksus. creatio kõik on loodud jumalast, kreotsonism. Ka riik . Avitar dei jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos
Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil. Jumalaema kirik Pariisis, kaunistati ohtrate ornamentide ja kujudega, mis oli gootile omane. Gregooriuse koraal kujunes järjeks Ambrosiuse hümnile Iseloomustab: proosa tekst alati ühehäälne ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt
Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ... … on leinamissa … on katoliku kiriku leinajumalateenistus … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … ära jäävad missa osad Gloria ja Credo … Nende asemel võivad olla: Requiem aeternam, Dies Irae, Confutatis, Lacrimosa … autorid (eestlased) C. Kreek, E. Tubin, E.S.Tüür Missa ... - on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm - tekstid on ladinakeelsed - tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides - osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastalelaulud olid algselt ühehäälsed … laulud olid ühehäälsed gregoriuse koraalid … kujunes žanrina välja 14.-15. saj. … on alates 18. saj. tuntud kontsertteosena … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … on ladinakeelne ja muutumatu tekstiga … autorid (eestlased) A. Pärt, U. Sisask
· Liturgiline draama on stseen jumalateenisutses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Müsteerium on piibliaineline etendus, keskajas, kus vahelduvad esitatud osadega. · Nende erinevus: o Üks toimub kirikus, teine väljaspool kirikut o Üks toimub ainult lauldes, teine lauldes ja kõnes vaheldumisi · On kahte liiki missat: o Katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles on 5 osa o Osadest koosnev kooriteos · Kirikus just tekkis mitmehäälne muusika. · Tuntumad missa kirjutajad on Dufai, Despres, Palesfrina. · Reekvium on leinamine, mida peetakse surnute jaoks. · Seda esitab koor, orkester, orel või solistid. · Ilmalik muusika on vähe säilinud. · Esitati väljaspool kiriut nt. pubis · Esimesed kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid, kelleks olid noored.
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall
Maailma keelte iseseisev töö. Somaali keel. Somaali keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Somaali keele emakeelena kõnelejate arv on 10-16 millionit ning teise keelena kõnelejaid on umbes pool miljonit. Seda kõneletakse Somaalias, Djiboutis, Keenias, Eritreas, Somaalimaa piirkondades, Etioopias. Somaali keel on ametlik keel Somaalia Liitvabariigis, riigikeel Djiboutis ja töökeeleks Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.1...
Inglise keel. Ebareeglipärased tegusõnad + tavalised tegusõnad + muud asjad. 1. Be was/were been - olema 2. Break broke broken katki tegema 3. Bring brought brought- tooma 4. Built built built - ehitama 5. Buy bought bought ostma 6. Catch caught caught kinni püüdma 7. Come came come - tulema 8. Dig dug dug - kaevama 9. Do did done - tegema 10.Draw drew drawn - joonistama 11.Drink drank drunk - jooma 12.Drive drove driven autot juhtima 13.Eat ate eaten - sööma 14.Feed fed fed - söötma 15.Find found found - leidma 16.Fly flew flown - lendama 17.Get got - got - saama 18.Go went gone - minema 19.Have had had - omama 20.Hear heard heard - kuulma 21.Hold held held - hoidma 22.Leave left left lahkuma, jätma 23.Lose lost lost kaotama 24.Make made made - tegema 25.Meet met met...
..jne Samamoodi kasutatakse ILMA würde + Infinitiv-ita sõnu KOMMEN, LASSEN, WISSEN ehk siis Konjunktivis: käme, liesse, wüsste + MODALVERBEN ( müssen - müsste, können - könnte, mögen - möchte, dürfen - dürfte, sollen - sollte, wollen - wollte) PS! ERANDID: sollen, wollen TÄPPE ei tule Konjunktivis, jääb: sollte, wollte. Konjunktiv II für Vergangenheit tingiv kõneviis minevikus Moodustamine: abitegusõnad hätte või wäre + põhitegusõna III põhivorm muutumatul kujul! (olenevalt, kas põhivormis on ist või hat sõna) nt. ich hätte gehabt mul oleks olnud; du hättest gehabt; er hätte gehabt jne ich wäre gewesen ma oleksin olnud; du wärest...jne; er wäre vorbeigegangen ta oleks mööda läinud Irreale Wunschsätze ebareaalsed soovlaused Ebareaalset või täitumatut soovi väljendades on lauses öeldise pöördeline osa, kas ALGUSES või kui kasutatakse sidesõna WENN KUI, siis on lõpus! Kasut. doch/ nur rõhusõnu!
omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm on ainsuse nominatiiv, genitiiv, sugu. Genitiivi tüvi, millest teised käänded moodustatakse, erineb sageli tunduvalt nominatiivi vormist; sõnastikes antakse genitiivist ainult lõpp koos muutunud tüveosaga. Praktiliselt saab käändkondi üksteisest eristada ainsuse genitiivi lõpu järgi. Käändkondi ehk deklinatsioone on viis. Käändkond Gen. Sing. Gen. Pl. Gen. Pl. I -ae -a-rum a-tüvelised II -i -o-rum o-tüvelised
Mitmehäälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kirku laulust on pärit 10.saj. üks teada olev mitmehäälne kirkulaul: 1. Organum-saatehääl(t)e kaasalaulmine gr. Koraalile 1.1. Paralleelorganum 1.2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj. iga hääl motettis laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks Missad Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega Missad osad jagunevad: · Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel) · Propriumiks( need on muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri tähtpäevadele) Missade sõnade tekstid 1. Kyrie eleison (palvelaul) 2. Gloria in excelsis Deo (kiidulaul) 3. Credo in unum deum (usutunnistus) 4. Sanctus/benedictus (kiidulaul) püha, kiidetud olgu 5
Last year, I traveled to Japan. (Sõitsin Jaapanini välja, mitte ei jäänud reisi peal kuhugi toppama) Last year, I didn't travel to Japan. She washed her car. (Ta pesi auto ära! Mitte ei pesnud natuke ja jooksis siis tuppa multikaid vaatama, vaid lõpetas töö ära ja siis tegi muid asju edasi) She didn't wash her car. Present Perfect: (midagi on tehtud. Eesti keeles tunneme seda täismineviku nime all. Näiteks: Ma just võtsin mõned õunad. Ta on juba välja läinud.) => Have+III põhivorm (he, she, it has!) EXAMPLES: I have seen that movie twenty times. (Ma olen seda filmi näinud 20 korda) I think I have met him once before. (ma olen teda varem näinud) There have been many earthquakes in California. (On olnud palju maavärinaid Californias) Has there ever been a war in the United States? (Kas USA's on kunagi olnud sõda?) Yes, there has been a war in the United States. (Jah, USA's on olnud varem sõda) People have traveled to the moon. (Inimsed on käinud/reisinud Kuule)
Põllumajandusliku tootmise vormid. I AGRAAR SED 1) Varaagra arn e a) levinud vae st e s aren gu m a a d e s . b) alep õllundu s, rändkarjaka sv atu s c) elatus m aja n d u s d) ei osal e maailma m aj a n du s e s 2) hilisagra arn e arngu m aj an d u s Tootmisvor mid e k s mõis on: ja s e g atalu Mõis maa kuulub m õis a o m a nikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei v õta. Tootlikus väike. Talu om anik võtab tootmisprots e s s i st osa. S e g atalu suure m osa toodan g u st enda tarbek s. Osa juba ka m üü giks. N. riisitalu enda tarbek s, teep õ õ s a müü giks. II. Industriaaln e kõrg eltaren e n u d riigid. Põhivorm sp etsi...
Present tenses : 1) Present simple regular actions and routines especially with frequency(kordumine ) adverbs(määrsõna) N: Do you go to school by car every day ? I don't often watch TV. 2)Present continuousbe + verb + ing. Actions happening now N; Look! It's snowing. I'm meeting Jane tonight. You're always losing things. 3)keep + ingto describe habitual actions which may be irritating. N: my uncle keeps making silly jokes. Present perfect: 1) Present perfect simple: have/has + past participle. N: I've been here for ten minutes .The phone has rung ten times today. Look at this cheque,'I've won first prize. They have made a new star wars film. I've just got home. How long have you been here ? Have you ever been to Paris? It's the best book I've ever read. It's the first time I have ever been abroad. 2)Present perfect continious : have/has + been + ing. N:I'v...
Kuidas vanasti lauldi. Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 ajajärku. Vanem - regivärsiline (regilaul, runolaul) See kujunes välja 16.saj ja püsis muutumatuna 18.saj lõpuni. Pole teada, millal loodi esimene rahvalaul. Koguma ja kirja panema hakati rahvaluulet alles möödunud sajandil. Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule. Uuem - hakkas tekkima 18.saj lõpus ja vältas 19.saj. Regilaulu ettekandjateks olid naised, sest neile oli meeleolutsemine tähtsam. Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid ...
ilusaim). tunnused näited algvõrre Ø ilus vana õnnel`ik keskvõrre m ilusam vanem õnnelikum pikk ülivõrre kõige + keskvõrre kõige ilusam kõige vanem kõige õnnelikum lühike ülivõrre im, em ilusaim vanim õnnelikem Seosed võrdluse vormide vahel Võrdluse põhivorm on algvõrde ainsuse omastav. • ainsuse omastava alusel moodustatakse: → keskvõrre → lühike ülivõrre Põhivormi leiad sõnastikust, teised vormid moodusta nii: võta ainsuse omastava tüvi ja lisa sellele keskvõrde või lühikese ülivõrde tunnus. Pika ülivõrde moodustamiseks võta keskvõrde vorm ja lisa selle ette sõna kõige. Mõnel sõnal on kesk- ja ülivõrdes hoopis teine tüvi, nt h`ea – parem, parim, pisike – pisem, pisim.
"Muusikariistad", "Itaalia tüdruk", "Naine tugitoolis", "Arlekiin viiuliga". 5. Mis on kubistide põhiline väljendus vahend? Pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud. 6. Nimeta värve mida eelistasid. Valitsevad pruunid rohekad ja hallid toonid 7. Mis on kollaaž kunstis? Kleebiti maalidele ajalehe väljalõikeid, riidetükke, tapeete jne. 8. Kuidas on võimalik kubismi ideid väljendada skulptuuris? Üritati leida iga objekti "olemuslik" põhivorm - nt. inimkeha või linnu vms iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus kombineeriti kujusi Futurism - 20 saj. algus 1. Miks sai futurism alguse Itaaliast? Itaalia oli mahajäänud riik ja uudsus sai kultuse objektiks Loodi kunst, mis katkestas sidemed minevikuga ja asendus see tulevikuga 2. Kuidas propageerisid oma vaateid? Esitasid oma plaane manifestidel esitasid oma loomingut ajakirjanduses 3. Kes kirjutas ja kus avaldati esimene manifest? Filippo Tommaso Marinetti
terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". 6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas Trecento · Õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika kaugel tagaplaanil. · Madrigal itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud. · Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased.
funktsiooni. Tänapäeva anekdoot on tõepoolest 20. Sajandi eepos, kusjuures see suudab ajada pööraselt naerma. Nii nagu muistne eepos, nii sai ka anekdoot totalitaarses ühiskonnas eksisteerida üksnes suulise, pealegi üpris ohtliku rahvaloomingu kujul. Anekdooti ei lähenda eeposele mitte ainult suulisus ja anonüümsus, mis muudavad ta tabamatuks, vaid ka sügavamad seosed.6 Totalitaarse ideoloogia väljanaermise põhivorm oli ,,pühakirja" parodeerimine ja selle autoparoodia avastamine. Loomult autoparoodiline oli rohke propagandakirjandus.7 Reaalne sotsialism näitas, et ta on endasse koondanud kõik eelnenud ühiskondlik- majanduslikud formatsioonid: ürgkogukondlikust korrast on ta võtnud tootmisviisi, orjanduslikust ühiskonnast vabaduse põhimõtte, feodaalühiskonnast seisuslikud privileegid, kapitalismist aga lahendamatud vastuolud.8
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu
tõlgituna ka klahvpillifantaasia Sonata- 16. Sajandi lõpus kasutusele võetud instrumnetaalpala nimetus. Algselt ei kujutanud kindlat vormi, ega erinenud oluliselt canzonist. Motett- 3-häälne mitmehäälsuse vorm, mis oli kahes keeles(pr. Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad. Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist) Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis
7. Millistesse gruppidesse jaotatakse lämmastikalused põhistruktuuri alusel? Joonistage nende N-aluste põhistruktuurid ja nimetage, millised konkreetsed lämmastikalused neisse gruppidesse kuuluvad. 8. Kirjutage mingi puriinnukleotiidi struktuur (lämmastikalus vabalt valida). Andke nimetus , iseloomustage komponente ning neid ühendavaid keemilisi sidemeid. 9. Millsied on DNA sekundaarstruktuuri võimalikud vormid ja milline on põhivorm? Iseloomustage Dna sekundaarstruktuuri fikseerivaid sidemeid ja interaktsioone. 10. Ida tähendab DNA sulamine? Skitseerige DNA sulamiskõverad (absorbtsioon vs temp) kahe erineva organismi DNA-le. Põhjendage kõverate erinevust. 11.Andke seletus terminile makroenergiline biomolekul ja nimetage, mis on makroenergilisuse kriteeriumiks. Milliseid makroenergilite molekulide esindajaid te teate? Kirjutage vähemalt neist ühe põhimõtteline struktuur. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
