GIUSEPPE VERDI-itaallane 1813-1901 RICHARD WAGNER-sakslane 1812-1883 Eraviisiline haridus Klassikaliselt väga hea haridus.N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli. Varajane andekus Varajane andekus Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid
Dorothy Orem'i enesehooldusteooria Sissejuhatus Elulugu. Enesehoolduse põhimõtted. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid. Enesehooldusvajaduse liigid. Põhiteosed Elulugu D. Orem sündis USA-s Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. Suri aastal 2007. Orem'i õendusalased õpingud algasid Providence Haigla Õenduse Koolis 30ndatel aastatel. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis. Orem sai oma esimese õe töö kogemuse aastal 1940, töötades operatsioonitoa õena. Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve riigi üldhaiglates. Dorothy Orem'i enesehooldusteooria põhineb F. Nightingale'i ja V. Henderson'i nägemusel
taju kaudu saavutatut saab edasi anda teadusliku mõtlemise vormis ning teha see kultuuri ja praktilise elu jaoks viljakaks?" Esimesed loengute kuulajad ja lugejad tulid peamiselt teosoofilistest liikumistest ning kogukondadest. Tema loengusarjade ajalugu võib jagada kolme perioodi: 1. Esimene periood, kus pidas Steiner arvukalt loengusarju teosoofilistes ringkondades. Ta tegutses selle liikumise saksa haru peasekretärina ja kirjutas sel ajaperioodil oma vaimuteaduslikud põhiteosed; 2. Teine periood, kus tuleb loengutes esile vaimuteaduse viljastav mõju kunstidele. Teaduse kõrval pidas ta kunsti teise needa tõelisusse. Lisaks pidas ta seda inimese arengu üheks oluliseks teguriks. Rudolf Steineri jaoks oli siirdumine kunstilise kogemuse juurde sisemine möödapääsmatus; 3. Kolmas periood, kus Steiner pidas lõpuks loenguid üheaegselt mitmel alal: a. Vaegarengutega tegelevatele arstidele ja kasvatajatele, millest sai algus
indulgentse (patukustutuskiri) · Martin Luther kirjutas teesid (kokku 95) indulgentside müümise vastu ja naelutas need 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele · Saabunud palverändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. · Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast. Reformatsiooni põhiteosed Lutheri usukäsitluses oli põhiliseks pühakirja autoriteet ja kristlase üldise preesterluse rõhutamine, mis seadsid kahtluse alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest".
võrdlused, metafoorid ning epiteedid Näide Alliksaare ridadest "Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa." ("Tualettide kontsert 2") Pilte Artur Alliksaarest https://www.geni.com/people/Karl-Arthur- http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso03.html http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso05.html Adson/6000000006295092204 Põhiteosed "Nimetu saar" "Olematus võiks ju ka olemata olla" "Luule" "Väike luuleraamat" "Päikesepillaja" https://www.rahvaraamat.ee/p/katai-kibuvits-nink- kiwi/523107/et?ean=2220000010758 Luulenäiteid Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid.
Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, aastail 19351940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna Kuulus rühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" 1924. aastal abiellus Marie Underiga ning põgenes 1944 Rootsi 5. jaanuar 1977 Looming Adsoni kujunemisele luuletajaks andis suuna Marie Under Kirjutas võrumurdelisi luuletusi Arhailise värvinguga värssides peegeldub eesti luule arengulugu Põhiteosed: "Henge Palango" 1917 "Vana Laterna" 1919 "Roosikrants" 1920 Oma parima saavutas Adson esimese luulekoguga: "Kaduvik" 1927 Artur Adsoni luuletus "Tol õdangul" Õdangul tol jahedal ja tuulisel kõnnemi tiil omatsel ja truuvitsel. Näutsit puud mull süküsverevät Ma näi ennegi Su valget kätt. Näütsit nurmi juba mullatsit Ma näi enge hiusi kullatsit.
Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ta esitas ka geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) oli Prantuse filosoof, kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Ta äratas tähelepanu käsitledes ühiskonnaprobleeme traktaadis ,,Arutlus teadusest ja kunstidest". Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", milles vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu sellest nägi ta rahva suveräniteedis (võim lähtub rahvast). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid pisad vajalikuks ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetustest jakobiinide ametlik ideoloogia.
Isiklikku 1913. aastal kohtus Adson, Marie Underiga, Adson hakkas tema kirjatoimetajaks Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu Aastal 1924 lahutas Marie Under Carl Hackerist ja abiellus Artur Adsoniga Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni kalmistule 9. juunil 2016 maeti ta koos Marie Underiga ümber Tallinna Artur Adsoni ja Marie Underi hauakivi https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Skogskyrkog23a.jpg Põhiteosed "Henge Palango" 1917 "Vana Laterna" 1919 "Roosikrants" 1920 "Kaduvik" 1927 "Katai, kibuvits nink kivi" 1928 https://www.rahvaraamat.ee/p/v%C3%A4ike- https://www.rahvaraamat.ee/p/katai-kibuvits-nink- luuleraamat/516670/et?ean=2220000003517 kiwi/523107/et?ean=2220000010758 "Vana Laterna" Õdangul tol jahedal ja tuulisel kõnnemi tiil omatsel ja truuvitsel. Näutsit puud mull süküsverevät Ma näi ennegi Su valget kätt
Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas, et tugev kungingas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. MONTESQUIEU ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates oli despootia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Ta arvas ka veel, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. ROUSSEAU - tema põhiteosed on ,,Arutlus teadustest ja kunstidest", ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu nägi Rousseau rahva suveräniteedis, mis tähendab, et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele põhimõttele vabariik. Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli eriline tähendus väljaandel nimega ,,Entsüklopeedia", mille alusepanijaks oli filosoof DIDEROT
suudab filosoofide nõuannetest juhindudes ühiskonna ümber kujundada. Pidas kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II- ga. Montesquieu: ühiskondlik-poliitiline teos : "Pärsia kirjad" (1721). "Seaduste vaim" (1748). Ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse liberalismi üheks isaks. Rosseau(1712-1778) - "Arutlus teadustest ja kunstidest"(1750) Põhiteosed on : "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Ideaaliks vabariik. "TAGASI LOODUSESSE!" Galileo Galilei (1564-1642) : itaalia astronoom, matemaatik ja loodusfilosoof.
Montesquieu põhiteos oli 1748.a avaldatud ,,Seaduse vaim", milles ta analüüsib kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks nendest peab konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli Montesquieu vaadetes võimude lahususe teooria. Samuti esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt Põhjamaal elavad inimesed on kliima tõttu tugevamad, aktiivsemad ja sihikindlamad. Valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja oli prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau. Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", mille järgi on inimesed turvalisuse huvides osadest õigustest loobunud. Lahendust nägi ta rahva suveräniteedis ja ideaalseks pidas vabariiki. 1750.a teoses ,,Arutlus teadustest ja kunstidest" arvas ta, et teadustel ja kunstidel on ka negatiivsed tagajärjed. Valgusideede levitamisel oli oluline tähtsus ,,Entsüklopeedial", mille alusepanija ja väljaandja oli D. Diderot. Esimene köide ilmus 1751.a
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus.
vajadustele: tema muusikal on taevalik ning ajatu kõla. Bachi elus oli valdav pühendumus luteri usule ja tema muusika oli pühandatud selle teenimisele. Elu ja töö lühikokkuvõte ''Rahvus: sakslane Sündinud: Eisenach, 1685 Surnud: Laipzig, 1750 Peamised zanrid: vaimulik muusika saksa protestanlikule jumalateenistusele, eriti kantaadid, instrumentaal- ja klahvpillimuusika. Põhiteosed: Brandenburgi kontserdid (1721), Goldenbergi variatsiooni (1722), 4 orkestisüiti, 7 klavessiinikonserti, 3 viiulikonserti, ''Hästitempereeritud klaver'' (1722-1744), üle 200 kantaadi, Johannese passioon (1723), Matteuse passioon (1729), Itaalia konsert (1753), Jõuluoratoorium (1734), Misaa h-moll (1749), Fuugakunst (1750)''(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006) Elulugu Johann Sebastian Bach sündis 31
propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis ilmunud põhiteosed "Isetegevus ja individuaalne tööviis" (1935, soome keeles 1937), "Loodusõpetus algkoolis" (1927-1930). 30.september.2010 Kodumaa looduse elust Lugemik 3.klassile Sellest raamatust võivad noored lugeda palju huvitavat ja õpetlikku meid ümbritseva looduse elust. Ja kui me hästi tunneme looduse elu, siis võime veelgi
tagakiusamist ja ähvardusi. Hämmastav on ka Tolstoi inimlik tarkus ja tema püüdlused jõuda kõigi tõdedeni omaenda mõistusega. Tolstoi ja Eesti kirjandus Eesti lugejate laialdasem tutvus Tolstoi töödega algas 1880. aastatel. Esimene tõlge ilmus 1881. aastal, selleks oli jutustus pealkirjaga ,,Millest inimesed elavad". Alguses tõlgiti Tolstoi rahvuslikke jutte ja lastele mõeldud töid. Järk järgult tulid eesti lugejate ja tõlkijate vaatevälja ka Tolstoi põhiteosed. Esimene suurem murrang tema tulekul eesti lugejani oli kahe tõlke ilmumine romaanist ,,Sõda ja rahu" 1890. aasta lõpus. 1901. aastal ilmus ajalehelisena ,,Sevastoopoli jutustused", 1902 -1903. aastal järjeväljaandena ,,Anna Karenina" ja seejärel ,,Ülestõusmine". Eriti palju avaldati Tolstoi töid eesti keeles aastail 1906 1908. 1914. aastal ilmus Tammsaare tõlkes jutustus ,,Ivan Iljitsi surm". Kokku ilmus eesti keeles umbes 250 Tolstoi teoste publikatsiooni
Estonia sügishooajal". On terve rida oopereid, mida iga teater arvab kohustuslikuks repertuaaris hoida ja millelt loodetakse publikumenu. See kokkuleppeline repertuaarieeskiri ehk -kaanon kujunes aegamisi välja XX sajandi alguseks. Tollal oli see siiski tunduvalt mitmekülgsem kui praegu, sest XX sajandil toimus veel omakorda selle kaanoni kitsenemine. Bizet' ,,Carmen", Verdi ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,La Traviata" ja ,,Aida", Puccini ,,Boheem" ja ,,Madame Butterfly" on selle kaanoni põhiteosed, heal juhul lisatakse ka näpuotsatäis Mozartit (,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", viimasel ajal ka ,,Cosi fan tutte"). Teatrijuhtide köietants seisneb tasakaalu leidmises nende teoste ja vähem mängitud ning uute teoste vahel. Eesti kahe ooperiteatri, "Estonia" ja "Vanemuise" sügishooaja esietendused kuuluvad peamiselt repertuaari konservatiivsesse poolde: "Aida", "Estonias" ning "Madame Butterfly" ja "Traviata" "Vanemuises". "Estonia" noorendas mängukava Tubina ooperiga
Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis esimesena geograafilisele ruumile, Maa pinnale mudelina vastavusse abstraktse ruumi -koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Kaart ongi konkreetse geograafilise sisuga täidetud koordinaatvõrk. Põhimotteliselt hõlmab ta kogu Maa, kuid Ptolemaiose ajal oli
· Le martyre de St. Sébastien (1911) · Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika · Keelpillikvartett g-moll (1893) · Syrinx (1913) · Sonate pour violoncelle et piano (1915) · Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) · Sonate pour violon et piano (1917) 9 Kokkuvõte Rahvus: prantslane Sündinud: St Germain-en Laye, 1862 Surnud: Pariis, 1918 Peamised zanrid: orkestri- ja klaverimuusika Põhiteosed: ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/debuss.html 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy 3. 11 12
aktiivseks ja sihikindlaks ning teotahteliseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas ta , et mäed sünnitavad vabadusearmastust ja tasandikud despootiat. 2.3. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Jean-Jacques Rousseau sündis 1712.aastal Genfis ja suri 1778.aastal Pariisis. Ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rousseau tähelepanu 1750.aastal traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Jean-Jacques Rousseau põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,, Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis , mis tähendab , et võim lähtub rahvast. Kõige
1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. (samas, 1985) 4 Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis ilmunud põhiteosed "Isetegevus ja individuaalne tööviis" (1935, soome keeles 1937), "Loodusõpetus algkoolis" (1927-1930). (samas, 1985) Koostanud kogumiku “Loenguid ja kokkuvõtteid” I-II (Tartu, 1938-1939) ja aastaraamatu “Teel töökoolile” I-VI (Võru, 1924- 1929). Toimetanud metoodilist sarja “Uusi teid algõpetuses” (Tallinn, 1931-1936, 13 käsiraamatut koos töövihikute ja –juhenditega),
Piiri probleemid. Maastikuprofiili meetodi "sissetooja". Pööras suurt tähelepanu mullastiku, veereziimi ja taimkatte vahelistele seostele. 1940. aastani ilmus ligi 30 maastikualast uurimust, mis enamasti käsitlesid väikesi maastikuüksusi (e. looduslik kompleks). Uuris looduslikus arengus mõhnastikke, liivikuid ja soid ning kultuurmaastikke. Edgar Kant Eesti esimene majandusgeograafia professor. Tema põhiteosed on Tartust (1925) ja Eesti eluruumist (1935) (asendist Baltoskandias, Kõrg ja MadalEestist ning asutussüsteemi kujunemisest). ühendas Granö eraldatud ja piiritletud maastikuüksused kaheks inimökoloogiliseks piirkonnaks Kõrg ja MadalEestiks. II Maailmasõja ajal oli Kant olude sunnil Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja tal on suuri
Juba noorukina tundis Liszt huvi usuküsimuste vastu. Ajajooksul tekkis tõsine vajadus pühenduda religioonile. 1865.a. pühitsetigi Liszt Roomas Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta uuris Palestrina muusikat ja gregooriuse laulu ning sulatas oma helikeeles polüfoonilise kontrapunktitehnika, Bachi tsitaadid ja moodsa kromaatilise harmoonia. Põhiteosed klaverile: * Etüüdid * "Palverännakuaastad" (3- osaline programmiline klaveripalade kogumik). * Sonaat, mis kujutab endast uut tüüpi üheosalist sonaati mitmeosalisuse tunnustega. * Kaks klaverikontserti, 3 Mephisto valssi , 19 ungari rapsoodiat, Petrarca sonetid. Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile tõuseb muusikaline idee ning filosoofilised tagamaad ("Franziskus-legendid", "Rännuaastad", "Leinagondel").
20 aastaselt saadeti ta Pariisis ordu õppekeskusesse. Seal kohtas Albert Suurt. Albert jätabki aristotelismi ja kristluse sünteesi küsimuse oma õpilase hooleks. Aristoteles ei õpetanud loomist ja maailma eksistentsi ajas. Jumaliku ettenägelikkuse asemel oli ta õpetanud pimedat saatust ajaloos. Surematuse asemel hinge surelikkust. 1263 oli paavst Urban IV keelanud Aristotelese tõlkimise ja õppimise. On 2 erinevat tunnetamisviisi: 1) Loomulik mõistus, 2) usk armu läbi. Põhiteosed: ''Summa paganate vastu''- kirjutas siin kristlastele, kes puutusid kokku muhhameedluse ja juutlusega. ''Summa theologiae''- 10 viimast aastat kirjutas. Tsiteerib pühakirja, kui argumenti palju rohkem. Arusaam tõest: ''Tõde on asja ja mõistuse kattumine (kooskõla). ARVESTUSEL Johannes Duns Scotus 1265-1308 Sündis Sotimaal, teismelisena saab tast frantsiskaani munk. Õpetab Oxfordis ja Pariisis.
Zanridest pannakse alus eesti ooperile (Evald Aav ,,Vikerlased). Olulisemad heliloojad Eller, M. Saar, E. Tubin, Kapp. 1926 saavad alguse järjepidevad raadiosaated. Johannes Aaviku keeleuuendus Noor-Eesti raames, jätkus veel pikalt peale rühmituse lagunemist. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. 30.Teatrielu I vabariigi ajal (üldiseloomustus, esindajad, põhiteosed) 1920-ndatel on Eestis ~20 kutselist teatrit (Estonia, Tallinna Töölisteater). Olulisemad näitlejad Paul Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter (,,Mehed ei nuta"), Mari Möldre, Liina Reimann (tema pitsersõrmus > Aino Talvik > Ita Ever > ...) Põhiliselt mängiti? 31.Kampaaniad I vabariigi ajal -Hakati läbi viima erinevaid kampaaniaid, millega püüti rahvast poliitilisest kriitikast eemale viia. a) Nimede eestistamise kampaania. Berg -> Paul Ariste jne.
mehhaaniliste seaduste terminites. Romantism ja eksistentsialism Romantism • inimloomus kui tõeseim teadmiste allikas • rõhuasetus emotsioonidele ja instinktidele • inimene kui tervik. Indiviidi unikaalsus • hea elu definitsioon: inimene elab kooskõlas oma sisemise loomusega • suurte filosoofiliste süsteemide mõju langus • tähelepanu subjektiivsetele kogemustele Jean-Jacques Rousseau • Põhiteosed: “The Social Contract”, “Emile” (1762) • Tunded vs mõistus – Ei ole vaja tundeid kontrollida. Pärispattu ei ole. • Rõhuasetus indiviidi potentsiaali teostamisele; õigusele väljendada oma vaba tahet. • Inimese esmased impulsid on õiged; pärispattu ei eksisteeri. • Õilis metslane – inimesed on loomult head. • Inimene on olemuslikult hea. • “Üldine tahe” – miski, mis on parim ühiskonnale. See on kõigis olemas.
M analüüsis peamiselt 3 valitsemisvormi,mis tema arvates olid absolutistlik monarhia,monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778). Oli Pr filosoof ja kirjanik,kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Oli valgustajate vasapoolse suuna suurim esindaja.Jäi 10-aastaselt vaeslapseks. Ühiskonna probleemide käsitlejana ärastas R tähelepanu 1750.a traktaadiga "Arutlus teadustest ja kunstidest". Ta põhiteosed on "Arutlus inimestevahelise abavõrduse tekimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Entsüklopedistid Eriline tähendus valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli väljaandel "Entsüklopeedia e teaduste,kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat". "Entsüklopeedia" alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot (1713-1748), kelle toimetamsel ilmuski 1751.a esimene köide.
Liszt sündis 1811.a. Lääne-Ungaris Doborjani külas. 1830 algas ta klaverivirtuoosikarjäär, esimene pianist, kes andis 1939.a. iseseisvaid klaverikontserte. Töötas välja sümfoonilise poeemi zanri-,,Prelüüdid", "Tasso","Hamlet". Orkestriteosed ,,Faust-sümfoonia" ja ,,Dante- sümfoonia". 1862.a. valmis vaimuliku ooperi laadne oratoorium ,,Legend pühast Elisabethist". Kaks pidulikku missat ,,Ungari kroonimismissa". 400 ooperit. Põhiteosed klaverile: Etüüdid ,,Palverännakuaastad", Sonaat h-moll; Kaks klaverikontserti, 3Mephisto valssi, 19 ungari rapsoodiat, Petrarca sonetid. Robert Schumann (1810-56) ühendas poeetilise fantaasia uue klaveristiiliga.Sündis Saksamaal Zwickau linnas. Asutas muusikaajakirja, propageeris rahvalaulu. ,,Liblikad" Schumann arendas edasi variatsiooniprinsiipi andes sellele uue väljendusrikkuse. Tema "Sümfoonilised etüüdid"(1834-37/1852) olid esimesed karaktervariatsioonid muusikaajaloos.
Riiki peaksid juhtima filosoofid, kes on enne olnud töötajad ja sõdurid. Riigi tähtsaim ülesanne on oma kodanike kasvatamine. 20. sajandi mõtleja Karl Popper peab Platonit oma ühiskonnaõpetuse poolest avatud ühiskonna vaenlaseks (nagu ka Hegelit ja Karl Marxi). ARISTOTELES (IV s. e.m.a.) Õppis umbes 30 aastat Platoni AKADEEMIAS, hiljem rajas omaenese filosoofilise õppeasutuse LYKEIONi (Lütseum). Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; "teise" Aristotelese filosoofiat = looduse kui physise filosoofilist mõistmist hakati tunnistama alles viimastel aastakümnetel) oli kogu Euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Tõsi küll, seda moonutati tugevalt (nt Aquino Thomas 13. sajandil kohandas seda kristluse eesmärkidega).
VI. I Maailmasõda ja kriisiaastate vaimne mõju: inimesed on ära harjunud vägivallaga. Enne sõda olid paljud Saksa konservatiivsed rahvuslased küll juudivastased, aga neile ei tulnud pähegi, et kodanikuõigused (nt füüsiline puutumatus, omandikaitse) ei kehtiks ka juutide puhul. 1930'te alguses on inimesed muutunud tundetuteks: juudivastased aktsioonid ei ärata sakslaste hulgas vastuseisu. Saksa antisemitismi põhiteosed: 1. Wilhelm Marr: ,,Sakslaste võitlus juutide vastu" (1878). 2. ,,Siioni tarkade protokollid". Tuntuim juudivastane propagandateos läbi aegade. ,,Dokument" Nägi päevavalgust Moskvas ja seda kasutas tsaari ohranka. Selle tõi natsiparteisse Alfred Rosenberg (Riiast). Sisu: juutide vandenõu juutluse eesmärk ülemvõimu saavutamine maailmas. 1920'tel paljud Sakslased lohutavad ennast sellega, et kõiges on süüdi juudid. 3
annaabi.ee 
