OSKAR METSAVAHT moekunstnik Miks ma valisin esitlemiseks Oskari? maailmakuulsa moebrändi Osklen looja; rohelise disaini arendaja; Äriajakirja ,,100 kõige loomingulisemat inimest äris" 73. kohale paigutatud; peale moekunsti tegeleb veel surfamisega, fotograafiaga ning on filmirezissöör. Oskar Metsavaht Sündinud 1961; lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli; töötanud spordiarstina; hariduselt arst; moebrändi Osklen looja. Oskar Metsavaht Sündinud 1961; lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli; töötanud spordiarstina; hariduselt arst; moebrändi Osklen looja. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades visuaalselt kollektsiooni ette. Tema loomingus on äratuntavad nii tema Eesti juured kui ka Brasiilia hing. Põhiteemad Ta toob kokku värvid, tekstuurid, siluetid ning meeleolu, kujutades visuaalselt kollektsiooni ette. Tema loomingus on äratuntavad nii tema Eesti juured kui ka Brasiilia hing. Põhiteem...
põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast".
iseenda 2011. aastal ilmus ,, Kuidas tappa laulurästas" 2008. aastal ,,Talvine eesti idioot". Kogu teemaks on elu ja inimesed meie ümber. Eriti eesti mehed kui machod, ksenofoobid ja homofoobid Samal aastal ilmus ka teine luulekogu ,,21. sajandi armastusluule". See luulekogu on justkui luuletaja anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusesse nimega armastus Luulekogu ,,Ilusaks inimeseks" analüüs Põhiteemad: luule, armastus, Tallinn(Taanilinn) ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu ,,Kuidas tappa laulurästast" analüüs Põhiteemad: Tallinn (Taanilinn), sürrealistliku sihiseadmega.., elust enesest, jumala kosmiline kunigriik.., õlu, armastus, äng ja hinge järada üritav ,,maailmavalukoer".. Mida arvab Jürgen oma luulest Luuletaja esimesed luuletused olid väga hoogsad, väga pateistlikud ja paljusõnalised. Ta on need juba ära unustanud
julgust täita oma unelmad. Oma rännakutel kohtab ta väga palju inimesi ning suudab enamus naistest endasse armuma panna. Nipernaadi sobib kõikjale vaid lühikeseks ajaks, et siis jälle teele asuda. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Nipernaadi ise aga jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. Peategelased: Toomas Nipernaadi, kükladest pärit naised, ka nende isad ja emad. Tegevuskoht: Eestimaa pisemad külad. Põhiteemad: eneseotsingud, inimeste suunamine õigele teele ning neile lootuse andmine. Tsitaadid: ,,Oma leib on ikka küla leivast magusam." ,,Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata." "Muidugi, see on noorus, kes arvab, et iga kilomeetriposti juures ootab teda ühe huvitavam seiklus - miks siis mitte vilega alustada samme porisel maanteel?" "Vaikne ilugi võib sind mürgitada." "Inimene on pime ja rumal, ikka armastab ta mööda logiseva vankri peale hüpata ega oska
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
Mikromegas 1.) Zanr: filosoofiline jutustus · Novellist laialdasem sündmustik · Vaba vorm · Romaanist lühem · Ülesehituselt lihtsam 2.) Põhiteemad: · Arutleb suuruste üle · Sa ei pea olema suur, et osata mõelda 3.) Konflikt: · Keegi ei saa kõike teada 4.) Oluliseim stseen: · Mikromegas annab üle tühja raamatu. Näitab et ta ka ei tea kõikie ja et kõike teadmisi ei saagi ilmselt ühte kohta kirja panna 5.) Põhitegelased · Mikromegas elas planeedil Siriuse tähe ümber, 8 penikoormat pikk, oli mingi
Sündis 2. jaanuaril 1890 Viljandimaal Alustas õpinguid 1899. aastal Osales Vabadussõjas (1919-1920) Oli abielus luuletaja Ingiga (suri 1941. aastal) 1944 põgenes Saksamaale 1949 emigreerus USA-sse 1951 suri New Yorgis Long Islandil Haridus: -Reola valakool -Tartu linnakool -Tartu Ülikool -sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooli kutseeksami töötas: õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna Loomingu põhiteemad Ajaluule Armastus Loodus Kodu ja kodumaa Filosoofiline mõtteluule Tähtsus Eesti kirjanduses · Arendas edasi eesti luule vormi ja keelt · Kirjutas hulgaliselt luulekogusid · Kirjutas näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi · Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust
Meie aja kangelane 1.) Zanr: Romaan, mis koosneb üksiknovellidest · mitmeplaaniline tegevus · probleemirohkus · keerukas sündmustik 2.) Põhiteemad · Petsorini suhted naistega (Bela, salakaubavedajast tüdruk, vürstitar Mary ja Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased:
Ecole des Arts Decoratifs's 1890datel Fernand Cormon oli õpetanud ka Van Gogh'i ja ToulouseLautrec'i 20aastaselt hakkas ta end maalimisega iseseisvalt elatama 1909. aastal abiellus Gabrielle Buffet'ga "Staar tantsija üleookeanilisel praamil" Fakte kunstist Avaldas mõju dadaismi ja sürrealismi kujunemisele Karjääri algul oli mõjutatud impressionist Afred Sisley'st. Väikesed kirikud, teed, kaldapealsed need oli tema varajasete maalide põhiteemad 20. sajandi esimesel kümnendi lõpus tulid ta töödesse mõjutusi kubistidelt 1911. aastal liitus Puteaux nimelise kunstirühmitusega 1916 hakkas ta Barcelonas välja andma dadaistlikku ajakirja 391 Ta reisis mitmeid kordi New Yorki tutvustades moodsat kunsti Ameerikale Elu lõpul tegi glamuurseid pilte prantsuse "naiselikele" ajakirjadele 2003. aastal müüdi ta maal 1,6 miljoni dollariga "Machine, Tournez Vite" "Hera" "Cinq Femmes"
Don Juan 1.) Zanr: näidend, autor on määratlenud komöödiaks · Tegevus on jaotatud vaatusteks · Vaatused on jotatud stseenideks · Kirja on pandud otsene kõne, on mõeldud laval esitamiseks · naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid 2.) Põhiteemad: · Armastus, suhted DJ ja kõik ta naised · Paheline elu jätab kõik maha, ei usu jumalat 3.) Konflikt: · Elab pahelist elu, vahetab naisi tihedamini kui sokke · Teda hakati taga otsima, meeste poolt kes olid lähedased naistega keda ta võrgutas · Ei kartnud Komtuuri/vaime 4.) Oluline stseen : pmst viiamne stseen kui DJ põrgusse tiritakse. Näitab, kui olla
Faust 1.) Zanr: värsstragöödia · Traagiline lõpplahendus · Traagiline konflikt · Kurbmäng 2.) Põhiteemad: · Teha kõik, et saada mida sa tahad, hiljem armastuse nimel 3.) Konflikt: · Kas pahelisus suudab hukutada õilsuse Mefisto kavatseb fausti meelitada meelelise iha lõksu, kuid faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu 4.) Oluline stseen: · Fausti ja Margarete armastus mefisto plaan kukub läbi osaliselt 5.) Tegelased: · Faust: Arst, oli depressioonis.Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma
loogiliselt lahata. Romaanid kõnelevad nii mõistusest kui tunnetest, inimtunnete sfäär ei allu aga kunagi täielikult mõistuse analüüsile. Püüe romaani põhiideed lühidalt kokku võtta viib teose lihtsustamisele. Selle asemel, et püüda kohe pärast romaani lõpetamist sõnastada selle sõnum, tuleks alustada kaugemalt ja liikuda edasi samm-sammult. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? 3. Millised on romaani põhiteemad? 4. Milles seisneb romaanis konflikt? 5. Millised on romaanis olulised stseenid või kõige olulisem stseen? Miks see stseen on oluline? 6. Analüüsi romaani põhitegelasi. 7. Milliseid küsimusi romaan esitab? 8. Milliseid vastuseid pakub romaan esitatud küsimustele? Iga romaan ei pruugigi enda poolt esitatud küsimustele vastata romaani taotluseks võibki olla küsimine, mitte vastamine. MITMEHÄÄLNE romaan
teema ja hetkega võib leida erinevaid allikaid, kus on koolitöödeks vajalik info.Enamus allikatest on sisutihedad, mis on muidugi hea.Tööde tegemise halvaks küljeks on loomulikult see, kui õpilased lihtsalt kopivad teksti ega õpigi iseseisvalt tööd tegema.Õpetajad saavad tavaliselt aru, kui on midagi sõna-sõnalt internetis maha võetud. Alati ei kasutata internetti ainult tööde tegemiseks.Seal saab ennast ka omamoodi harida.Interneti pealehel on kirja pandud põhiteemad, mis on veel omakorda jaotatud väiksemateks alateemadeks.Sealt leiab lihtsalt omale sobiva teema, mis huvitab. Internet on ka hea suhtlemiseallikas.Saab tasuta kirjavahetust pidada mõne kirjasõbraga välis- või kodumaal.Ei pea enam ostma ümbrikut ja marki, et saata tavalise posti teel kellelegi kirja, selle asemel kasutatakse e-maili, millega jõuab kiri hetkega kohale.Kuid selle võimalusega unustavad noored saata ka postiga kirju,mida on alati väga meeldiv saada.
JÜRGE N ROO ST E JÜRGEN ROOSTE ELU Rooste on sündinud 31. juulil 1979 aastal. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli. Õppis 1997-2004 aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata. Ta töötas aastatel 2002-2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Märtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet. ‘ JÜRGENI LOOMINGU PÕHITEEMAD JA STIIL Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus ühiskond, Tallinn, armastusluule, alkohol, naised ja ilu, aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus. Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, man...
ILUSAKS INIMESEKS Jürgen Rooste JÜRGEN ROOSTE Sündinud 31. juuli 1979 1997. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997-2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh sündisin ilusaks inimeseks täiuslikuks perfektse keha ja vaimuga aga ühiskond - too väljamõeldis - sandistas mu
Jevgeni Onegin 1.) Zanr: värssromaan · värsivorm · probleemiderohkus · mitmekülgsus elu kujutamisel · mitu süzeeliini · suur tegelaste hulk · sündmuste pikaajaline kulg 2.) Põhiteemad: · Armastus Tatjana ja Jevgeni, Lenski ja Olga · Sõprus Jevgeni ja Lenski · Suhted erineva ühiskonnataustaga inimeste vahel Jevgeni ja kõik teised 3.) Konflikt: · Tatjanale meeldis Onegin, aga Onegin tahtis olla vaba. Hiljem kui Onegin kahetses, et ta Tatjana tunnetele ei vastanud oli juba hilja, sest Tatjana oli mehele läinud.
Gerli Eltermaa Getter Anett Arro Erakonna liikmed Kokku 125 liiget Lääne – Virumaal 7 kandidaati 1. Emil Rutiku 2. Elmu Koppelmann 3. Rein Kotšin 4. Marika Tali 5. Kristo Krumm 6. Veana Heinmets 7. Heiki Hallik Erakonna eesmärgid Anname riigi rahvale tagasi! 1. Innustunud tahtest anda oma panus Eesti arengusse 2. Soovist liikuda hoolivama, inimlikuma ja kasvama ühiskonna suunas 3. Vajadusest kasutada selleks meie inimeste armu ja teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu Vasakpoolne ideoloogia Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: 1) Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale 2) Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine 3) Aktiivsus kui inimloomuse peajoon 4) Võrdsus 5) Ajalugu kui arengu areen )Kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Vasakpoolsed leiavad, et riik peab sekku...
Ja päike tõuseb E. Hemingway Ernest Miller Hemingway Ameerika kirjanik 1899 1961 Kirev eluviis Surm ja vägivald teemad Lemmikhobiks looma- ja linnujaht 17-aastaselt esikteos Väidetavalt KGB spioon Kes? Mis? Kus? Grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis Unistused purunenud, uued maailmavaated Enne pankurid/juristid Nüüd kunstnikud/kirjanikud Päevane tegevus: kohvikutes ja baarides aja veetmine Öine tegevus: klats, joomine, lõbutsemine, tants ja uimastid Eksisteerimise eemärk: elu ära elada Jake (Jacob) Töötab Pariisis kirjanikuna Vabal ajal armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid Sõda jätab armi, mille tõttu luhtub armastus leedi Brett Ashleyga Elab selleks, et mõista, mis on kaasaegses maailmas õ...
aastal emigreerus USA'sse. Aastal 1951 suri New Yorgis. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Kasutas loodushäälte jäljendusi ehk onomatopöad (nt ,,tsiotsio, eo-eo! Tillo paoleo!", ,,Hulus peni suu. Huu! Huu!"). Pööras palju tähelepanu häälikute kokkukõlale ( nt käega, väega, õitsed, päiksed, väiksen). Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Iseloomulikud tunnused: musikaalsus, riim, Lõuna- Eesti murde sugemed. Põhiteemad: ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. TEOSED LUULEKOGUD: "Periheel. Ingi raamat,, (1947) "Hõbedased kuljused,, (1920) "Linnutee,, (1950) jpm. Valikkogud: "Valit värsid" (1924) "Üle kodumäe" (1934) "Tuuline teekond" (1946) jpm. Muud teosed: "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) "Jehoova surm" (1927) "Parsilai" (1927) jpm. TÄHTSUS EESTI KIRJANDUSES Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust. Arendas edasi eesti keelt ja luulevormi.
Henrik Visnapuu Looming Henrik Visnapuu sündis Viljandimaal 2. jaanuar 1890. Ta oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Visnapuu töötas õpetaja, ajakirjaniku ja vabakutselise kirjanikuna. Tuntuks sai Visnapuu alles siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara. Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refr...
"Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Luulekogu “Maailma asemel” analüüs Luulekogu põhiteemad on maailm ja selle avastamine. Samuti igatsus, kurbus ja lootus on paljudes luuletustes. Kuid ma tundsin: sääl all keegi on, Kes kähiseb, ägab ja kiljub. Tahtsin tõelusse, temani murda, tahtsin toetada, toita ja joota. Kuid kui kohtasin pilku pilkkurba ja metsikut peeglis, siis lasin tal langeda. Liig oli loota. Väga paljud luuletused on veel väga jõulised ja julged ning kirglikud. Küll mina hingasin hõõguvi huuli,
Helilooja tuntumad õpilased: Evald Aav Riho Päts Enn Võrk Gustav Ernesaks Eugen Kapp Johann Tamverk Looming: Artur Kapi looming on žanriliselt rikkalik. Ta oli eelkõige sümfonist. Ta on loonud palju kooriteoseid ja kammermuusikat, erilisel kohal on aga oreliteosed. Tähtsal kohal Kapi loomingus on koorilaulud, kokku umbes 100. Tema teoste hulgast leidub ka siiralt lüürikat Loomingu põhiteemad: Kapp võttis tavaliselt endale eeskujuks klassikalis-romantilise muusika ning rajas oma helikeele selle traditsioonidele. Kapp hindas polüfooniat ja vormiselgust. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. Teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Tuntumad teosed: A. Kapp"Metsateel“ Koorilaul "Mu süda", 1897 A
Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast"
kaasakiskuv ning huvitav. Usun ,et üheks teguriks, miks see mulle nii meeldis, oli see, et raamatus arutleti päevakajalisi noorteprobleeme. Samuti meeldis mulle see, et teoses oli palju nalju ning noorte slängi. "Kahtlemata on raamatu teema mulle väga isiklik," räägib oma esimese noorteromaani "Nullpunkt" üllitanud noorkirjanik Margus Karu. Nagu raamatu peategelane, on temagi kokku puutunud nii koolisisese võimuvõitluse, klassisisese hierarhia kui ka Lasnamäe gängieluga. Raamatu põhiteemad: kool, kodu ja sõbrad. Need kolm teemat vajuvad Johannesel kokku. Autor on öelnud: ,,Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi." Lugeja peaks eelkõige mõtlema sallivusele
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust
Transport (sõidukulud Paide Tallinn, Tallinn Paide) 2 x 16 = 32 Sidekulud (telefooni teel suhtlemine koolituse korraldajaga) 4 Töötasu ( asendutöötajatele) 2 x 2p x 20 = 80 Toiduraha 2 x 30 = 60 Kokku kulud kahele teenindajale: 476 I Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: · Isiksuse areng >> Isiksuslik areng · Teenindus >> Toitlustamine · Loovus ja loomingulisus Korraldaja: Tallinna Õpetajate Maja Hind: 70 II Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: · Suhtumine ja hoiakud · Teeninduspsühholoogia · Motiveerivad eesmärgid Korraldaja: Alar Ojastu Hind: 75 III Koolituse tüüp: Teeninduskoolitus. Koolituse põhiteemad: Korraldaja: Hind: 81.50
........8 ERNEST SETON-THOMPSON...................................................................................... 9 LISAD............................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 2 Sissejuhatus Selle referaadi põhiteemad on: Sari ,, Seiklus jutte maalt ja merelt" , ,,Väikesed metslased" ja selle autor Ernest Seton-Thompson. SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" ON IMETORE RAAMATUSARI MIDA ENAMUS MEIE VANEMATEST LAPSEPÕLVES VÕI HILJEM LUGENUD ON. SEE KOOSNEB 55 RAAMATUST. PIKEMALT SELLEST NELJANDAL LEHEKÜLJEL. KÕIK SELLE SARJA RAAMATUD AUTORID VÄLJAANDMIS AASTAD JA TÕLKIJAD ON ÄRA TOODUD LEHEKÜLGEDEL 5-6. ,,VÄIKESED METSLASED" ON RAAMAT MILLE MA OLEN LÄBI LUGENUD. SEE ON HÄSTI PÕNEV JA TORE RAAMAT
Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ja rahvusvahelised suhted majanduspoliitika soltsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus Konservatiivid-----------------Sotsialistid------------------Liberaalid Ideoloogiad Liberalism: · individualism · parlamentarism · võimaluste võrdsus · kirikuvastasus
Isa Goriot Balzac Tegelased: Tööpoiss Cristophe paks köögitädi Sylvie vanapreili Michonneau (nuhk) isa Goriot Eugene de Rastinac (vaene üliõpilane) vanahärra Poiret hr. Voitrin (surmanarritaja) Vauquer pansioni omanik I Pansion Vauquer ei sallinud vana tüli pärast eriti Gorioti, ta oli pigem pansioni naerualune Goriot oli rikas, aga tütarde ülalpidamine laostas teda Eugene hakkab ihaldama kallist ja uhket eluviisi, kasutab ära kuulsat sugulast Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu Eugene külastab ühte Gorioti tütardest (Anastasie), Goriot on seal hell teema II Seltskonda (lk 77) Eugene palus emalt ja õdedelt raha Voutrin räägib Eugenele minevikust, määrib talle Victorinet pähe, neil tekib omamoodi sõprus Goriot sõbrustab Euge...
saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. 9.Mis on klassika ja klassikalisus L.Priimäe arvates? Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv. 10.Klassikalise ajastu põhiteemad:(õilis lihtsus ja vaikne suurus, kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtilema pahede vastu) 11.Apolloonilisus(A) ja dionüüsilisus(D). Aon klassikaline,selle puhul on inimene kunstnik, (Goethe maneer(maastiku maal),loodusväljendus(natüürmort) ja stiil. Dselle korral on inimene ise kunst ROMANTISM 1.Uus pargistiil loodus park.Taotletakse metsikust ja vaheldusrikast üldmuljet.Looduslik,seiklusrikas, ehitati varemeid, et olex romantilisem. 2
“Inglise süidid” (6), “Kromaatiline fantaasia ja fuuga”, kogu “Klaveriharjutused”, inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritðod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Loomingu põhiteemad: Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Tuntumad teosed: „Hästitempereeritud klaviir” I, II osa “Johanesse passion” “Matteuse passioon” „Jõuluoratoorium“ „HTK“ I, II „Inglise suidid“ „Prantsuse suidid“ “Missa h-moll”
Põhiteemad On nimetatud olulised teemad koos ● Religioon- juut, tulemus tagakiusamine, viidetega teosele sissetulekust loobumine ● Sõda-kinnistele territooriumitele saatmine, hiljem saksamaa koonduslaagrisse ● Toidupuudus ● ilmastik Põhiprobleem On nimetatud olulised probleemid koos Kuidas jääda ellu raskuste ja haiguste kiuste ning taas viidetega teosele vabadusse pääseda ehk koju saada, sellises olukorras Teose sõnum Teose sõnum on esitatud Tuleks rohkem hinnata, mis elu on sulle pakkunud ja peaks ...
"Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid" 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium Autorist ja ajastust · Thomas Lanier Williams III; · isa müügimees, ema kirikuõpetaja tütar; · õde Rose häbelik, saadeti hullumajja; · tegelased väga tihti autobiograafilised; · psühholoogilised näidendid; · tabuteemad- homoseksuaalsus, verepilastus, armukadedus); · ülemlaul kehale ja seksuaalsusele; · II maailmasõja järgne ahastus. Põhiteemad · ideaalid, unistused, illusioonid vs jõhker, proosaline tegelikkus; · kunstihingega unistajad vs füüsiliselt muserdatud inimesed; · näidendi keskpunktis- tundlik, närviline, ahistatud naine; · inimesi jälitab- sotsiaalne ümbrus, sisekonfliktid või mingi koomiline saatus? "Klaasist loomaaed" · Amanda Wingfield (ema)- keskklassi sügav vaimne orjastatus, elust muserdatud; · Laura Wingfield (tütar); · Tom Wingfield (poeg)- õnnetu luuletaja,
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1
August Gailit perekonnaga · novelli- ja romaani-kirjanik, följetonist. · ´´ viimne romantik `` · ebaharilikud tegelased, sündmused · eksootilised tegevuskohad · tõi eesti kirjandusse hulkuritüübi. · Gailiti stiil äratab tähelepanu, on dünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. · lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub valjusti lugedes. Uusromantismi põhiteemad · Tundeelu rõhutamine · Stiili poeetilisus · Mõtte- ja tundeelu väljenduse täpsus
Sajandi AVANGARDISM Iseloomulikke jooni nii vormi kui sisu osas 2. Modernistliku kirjanduse suunad Iseloomusta lähemalt viit suunda (kindlasti impressionism, sümbolism, sürrealism) Impressionism ehk mulje sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-1870. Olemus: hetkemeeleoludest tekkinud muljed, meeleoluvarjundid. Vastandus akadeemilisele kunstile. Tunnused: lühizanrid; värvi- ja meeleoluküllus; põhiteemad armastus ja loodus; stiil varjundirohke ja meeleolukas; keelekasutus mänglev ja vaimukas; hingeelu peen kirjeldus. Esindajad: Vennad de Concourtid (Prantsusmaa), Thomas Mann (Saksamaa), Knut Hamsun (Norra), Juhani Aho (Soome). Eestis: Villem Ridala, Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare. Sümbolism ehk tunnus/märk tekkis Prantsusmaal 19. sajandi lõpul.
aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Ta muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. 1887 aasta lõpus koostas Liiv luuletuskogu "Õied ja okkad", mis aga trükkijat ei leidnud. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). Juhan Liivi luule põhiteemad olid: Isamaa ( "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole") Loodus (,,Järv") Luuletaja enese saatus ("Helin") Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas ( ,,Rändaja") Armastus Loodusluule - nukker ja luuleline, annab edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses
(filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla"
*tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet,katastroofi ennustaja*usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset.*oluline alateadvus, intuitsioon. E. p sõda: *kaastunne ja süütunne toimuba pärast*üleskutse aktiivsusele,vastupanule,eneseohverdusele*sisult enamasti sõjavastane-mure inimese saatuse pärast. Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid üldised kujud *massid peategelasena, Poeg, Hulkur,Nimetu*väga jõuline kõne,karjatused*meeleolult õndsust taotlev. Põhiteemad: sissepoolepööratus, kaotus, surm, perekond(ahist. Mõju) uuestisünni teemad. (objektiivsete omaduste liialdamine ja moonutamine, tujude ja meeleolude äärmuslik väljendumine.) Imazi(ni)sm(in k pilt kujund) Samaaegselt Futurismi ja kubismiga. Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule. Ere, omanäoline luulekujund oluline. Manifest:tavakeel ilma kaunist.*pikad proosavormis luuletused*vabadus,mitmekesisus teemade valikul*kindlus ja selgus. Esra Pound, Thomas Steam Eliot
talle kastis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta mõistis kui eriline oli see üksainus roos tema planeedil. Rebane seletas talle, et ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Väike prints leiab oma lõpu läbi boa hammustuse, sest ta ütles lendurile, et neil ei jätku mürki teiseks hammustuseks. Tõenäoliselt on ta nüüd taevas kellegi jaoks üks väike täht. ▫Teose põhiteemad. Üksindus, sõprus, armastus ja kaotus. ▫Milliseid probleeme teos esile tõstab ja kas pakub ka lahendusi/teeb järeldusi? Teos räägib sellest, et täiskasvanud ei mõsta laste mõttemaailma. Inimeste hinnangud probleemidele on erinevad. Täiskasvanud hindavad asju rahas, lapsed aga asju ennast. Raamat räägib ka sellest, et asju tuleb otsida südamega, sest muud asjad meie ümber võivad meid pimestada. ▫Analüüsi teose peategelasi (päritolu, suhted, haridus, iseloom,
kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Visnapuu loomingu põhiteemad: • Ajaluule • Armastus • Loodus • Kodu ja kodumaa • Filosoofiline mõtteluule Tähtsus Visnapuu tähtsus eesti kirjanduses: • Arendas edasi eesti luule vormi ja keelt • Kirjutas hulgaliselt luulekogusid • Kirjutas näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi • Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust Kasutatud allikad http://www.hot.ee/elmakunnapas/visna.htm
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja
maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal; elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. 5. Arengudokumendi põhiteemad (valdkond; problemaatika; lahendusstrateegiad) Valdkond: Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Probleem: Teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest Lahendus
ERILISED TEENED: Tunnustus Tuglase novelliauhind ,,Kohvioad" (1975), ,,Võimu rist" (1996), ,,Kohtu peegel" (2002) ja ,,Sarviku armastus" (2007). Kolm viimasena nimetatut on ilmunud kultuurilooliste novellide kogus ,,Sarviku armastus" (2007). LOOMING Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimist ja kodumaateema, hiljem hakkas kirjutama loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujunemine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Lisaks on Traat tõlkinud ka poole, tsehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et " ainult luuletaja olen tahtnud olla". Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lään tartu kiilde pakku". Esikluulekogus "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat:
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess") - tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi -võõrandumist käsitleva kirjanduse looja kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus...
Tal tekkis tüli kunagise õpingu- ja teenistuskaaslase N. Martõnoviga. Lermontov hukkus nendevahelises kahevõitluses. Teosed ja looming Lermontovi on peetud dekabristide romantiliste ja heroiliste traditsioonide jätkajaks ning nimetatud vene Byroniks. Tema proosa on mõjutanud vene realistliku proosa arengut. Lermontovi loomingut saab jagada varasemaks romantiliseks ja hilisemaks realistlikuks. Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada. Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni. Pealkiri Teemad, motiivid Meeldejääv katkend, kujundid 1. ,,Türklase kaebed" · Kirjutas välismaalasele. Epiteedid paljad tasandikud,
Goethe sai Weimari õueteatri direktoriks, tutvus Schilleriga. Kirjutas satiirilise loomaeepose ,,Reinuvader rebane". !808 ilmus tema suurteos ,,Fausti" teine osa. Kokku kestis Fausti loomine 60 aastat. 7. Goethe kunsti gredo. ,,Suure mõistuse ees langetan pea, suure südame ees kummardan maani" (J.W. Goethe) Kunsti ülesanne on arendada mõistust, kasvatada ja väärtustada tundeid luua inimeses nende harmoonia. 8. Goethe luuletuste põhiteemad Tunde- ja looduslüürika, rahvalaulu stiilis luuletused, ballaadid, hümnid, oodid. Nt: lüüriline ,,Mailaul" seob armastuse kevade ja noorusrõõmuga. 9. Fausti eellugude tähendus, peamine probleem. Näidendile ,,Götz von Berlichingen" ainet kogudes puutus Goethe kokku rahvalegendiga doktor Faustusest julgest mõtlejast, keda teadmishimu sundis saatanaga liitu heitma. Sellest vaimustatuna kirjutas Goethe oma kuulsaima teose
Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud loetav kirjanik, ta on olnud pidevalt populaarne. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus".
eritlemisele. Taotluseks sai teostuse täiuslikkus: novellide sõnastus lähenes sageli luulekeelele, sisu iseloomustas detailirikkus, ülesehitust väljapeetus, tegelasi keerukas hingeelu. Ta seadis endale eesmärgi luua müüte: Tuglase novelliloomingu kandvama osa moodustavad viis novellikogu: "Liivakell" (1913), "Õhtu taevas" (1913), "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925). Millised on Tuglase novellistika põhiteemad? Realistlikus jutustuses "Hingemaa" kujutab ta vaese kantniku viletsust ja igatsust oma maalapikese järele, seostatuna seda 1905. aasta revolutsioonisündmustega. Esimeses uusromantilis-sümbolistlikus novellis "Jumala saar" käsitleb ta revolutsiooniideid maausu kaudu. Teos koosneb müstilistest meeleolu- ja nägemuspiltidest, mis osutavad sellele, et maailma ja inimsaatusi juhivad mingid tundmatud jõud. Impressionistlikes novellides "Suveöö armastus" ja "Toome helbed" pöördub kirjanik
EESTI TEATRI SÜND EVELI SOIKA JWG KEVAD 2015 Esimesed märkmed eesti teatrist · 1205. aasta Läti Henriku ladinakeelses Liivimaa kroonikas on kirjas: Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset Riiga toime väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse varal võiks õppida ristiusu algmeid. Selle mängu sisu selgitati tõlgi kaudu väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu kasutamisel. Etendused Tallinnas 17. saj andsid Tallinnas teatrietendusi Kesk-Euroopast tulnud rändnäitlejate trupid. Teatritegemist soodustas Martin Lutheri algatatud usu-uuendus ehk reformatsioon. 1784 - Tallinna asjaarmastajate teater August von Kotzebue juhtimisel. Kasutades tõlgi abi, tõi ta 1789. a näidendis ,,Isalik oot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
