-kui on aega,siis soojalt ja -avatud suhtlemine arendab -kes tegutseb tuletõrje varustusega olukorrakohaselt riietuda inimestevahelisi suhted 19.Nimetage kollektiivsed ja tuletõrje süsteemidega -tegutseda vastavalt kohustustele päästevahendid -kes vastutab tuletõrjevahendite ja häireplaanis 12.Millised on sidepidamise -päästepaadid päästevahendite korrasoleku eest meetodid? -evakuatsioonisüsteemid -kes teadustab reisijatele 4
Praktikaorganisatsiooni tutvustus As Tallink Grupp on Eesti laevakompanii, mis teenindab reisijaid parvlaevade ja ro-pax tüüpi laevadel Läänemerel Eesti-Soome, eesti Rootsi ja Läti-Rootsi vahelistel liinidel. Tallinkile kuuluvad ka soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on ka kolm hotelli Tallinnas (Tallink city Hotle, Tallink SpaConference Hotel ja Pirita SPA Hotel) ja üks hotell Riias. Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink takso). Tallink asutati 1989.aastal. Tol ajal oli tegemist Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtyma OY ühisettevõttega. Esimene liinile sõitnud laev oli Suurlaid, parvlaev Tallink tegi esimese reisi 8.jaanuaril 1990. 1993.aastal lahkusid ühisfirmast soomalsed ning pärast seda omandas Tallinki riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. 1994.aastal moodustasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre, mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Erinaevatel aegadel on Talli...
00-st kuni 20.00-ni, laeva aja järgi ,kui see on töö iseloomu arvestades võimalik. Ajavahemikus kella 20.00-06.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal. 3. Lootsilipp H -hotel ; Minul on loots parda. Lipp (vasak pool on valge ja parem pool on punane) Pilet 6 1. Laeva päästevahendid, kasutamine, hooldus On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid. Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest, vee- ja kaitseülikond, termoülikond. Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat, täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena). Abivahenditena on kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat.
ohuolukordade vältimine. Sageli upuvad purjus inimesed, sest nende ujumisoskus on häiritud ning nad hindavad oma oskusi üle. Ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. Isegi üsna vähene alkoholi tarvitamine suurendab uppumisohtu. Nõrgal jääl liikujal peavad alati olema kaasas vajalikud päästevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral. 2. Esmaabi: · Kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alustan kiiresti hingamiseelustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhkuma õhku päästetava inimese kopsudesse. Tavaliselt võib alustada elustamist kohe pärast uppuja veest välja toomist. · Kui kaelal ühisel unearteril pulss puudub, alusta kohe kuntstlikku hingamist ja
Ained ja valmistused, mille kokkupuutel veega, niiske õhuga, eraldub ohtlik gaas. Vedelad ained, mille leekpunkt on alla 21 C ja tahked ained ja valmistised, mis lühiajalise kokkupuute jooksul süttimisallikaga jätkab iseseisvat põlemist ka peale allik alahkumist. Erikud tuleohtlikud ained (märk; F+) gaasid ja vedelikud. Vedelike puhul leekpunkt alla 0 C, keemispunkt vähem kui 35 C. Gaasilised süttivad kokkupuutel õhuga normaalsel temperatuuril 12. Individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid Individuaalsed päästevahendid: Päästerõngad - arv sõltub laeva pikkusest: kuni 100 m kaubalaevale 8 rõngast, 101-150 10 rõngast 150-100 12 rõngast, >200 14 rõngast minimaalselt. 1 rõngas ahtris, 2 tule ja suitsuga rõngast silla tiibadel. Mõlemal pardal 1 liiniga rõngas, liini pikkus 30 meetrit või 2x parda kõrgus, rõngastel 4 helkurkleebist. Päästevestid - päästeveste peab olema igale meeskonnaliikmele +2 vahisolijate ruumis.
valvetöötaja esitatud küsimustele; hoiatama ohtu sattunud inimesi; sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; võimaluse piires asuma tuld kustutama. 45. 46.Päästemeeskonna vastuvõtmine tulekahju tekkekohast ja ulatusest; võimalikust ohust inimestele; muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms). 47.Põhilised päästevahendid Esmane tulekustutusvahend Tuleohutusmärk Tuletõrje-veevarustus Tulekahjusignalisatsioon Automaatne tulekustutussüsteem Suitsutõrje süsteem Turvavalgustuse süsteem Piksekaitsesüsteem 48.Elektri- ja plahvatusohutus kuidas elektriohu korral käituda, keda 49. teavitada? 50. Lülitada välja vooluvõrk, teavitada isikuid ohust, evakueerida isikud, teatada päästeametisse. 51. 52.Evakuatsiooniplaani tähtsus ja paiknemine 53
3)Süttivad vedelikud- tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained,värvid ,lakid 4) Kergesti süttivad ained- Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega. 5) Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) Mürkained;nakkusohtlikud ained 7) Radiaktiivsed ained- Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase. 8)Söövitatad- väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik 9)Muud ohtlikud ained- asbest, kuiv jää, päästevahendid 16. Saaja kohustused – ohtlikud kaubad Personali nõuetekohane koolitus. Saabunud kauba dokumentide,märgistuse ja tähistusega tutvumine. Veenduda, et pakend pole kahjustatud. Laadimise ja ladustamise korraldamine. Informeerida saatjat probleemidest. 17. Saatja kohustused – ohtlikud kaubad Nõuetele vastavus. Eeskirjadest kinnipidamine. Kõik nõuded täidetud – saadetakse esemeid,aineid, mis pole keelatud; Personali nõutekohane koolitus; Esemed,ained on
TÖÖOHUTUS TÖÖKESKKONNAS Vastuvõetud Töö tervishoiu- ja ohutuse seadus (Riigi Teataja) 1990a. - valdkonna korraldussüsteem Eesti vabariigis TKK - Töökeskkond TANDJA mrab TTAJA valivad TKK Spetsialist TKK TKK Volinik NUKOGU TINSPEKTSIOON T TERVISHOIU SPETSIALIST Teavitab olukorrast nii tandjat kui ttajat TÖÖINSPEKTSIOON järelevalve organ töösuhete valdkonnas. TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST määrab tööandja ja edastab vastava info tööinspektsioonile 10 päeva jooksul TÖÖKESKKONNA VOLINIK valivad töötajad eneste hulgast - kehtib kuni 4 aastat - 10 ja enama töötaja puhul - Kui on enam kui ...
3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevatööd 11 5. Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 12 6. Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid 13 6.1. Päästevahendite nimekiri 18 6.2. Päästepaadi varustus 19 6.3. Päästeparve varustus 21 6.4. Pürotehnilised hädasignaalid 22 6.5. Liiniheiteseade 23 6.6
,lakid 4) Kergesti süttivad ained Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega. 5) Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) Mürkained; nakkusohtlikud ained 7) Radiaktiivsed ained Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase. 8) Söövitatad väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik 9) Muud ohtlikud ained asbest, kuiv jää, päästevahendid 16. Saaja kohustused ohtlikud kaubad Personali nõuetekohane koolitus. Saabunud kauba dokumentide,märgistuse ja tähistusega tutvumine. Veenduda, et pakend pole kahjustatud. Laadimise ja ladustamise korraldamine. Informeerida saatjat probleemidest. 17. Saatja kohustused ohtlikud kaubad Nõuetele vastavus. Eeskirjadest kinnipidamine. Kõik nõuded täidetud saadetakse esemeid,aineid, mis pole keelatud; Personali nõutekohane koolitus; Esemed,ained
suurematest. Vastasel juhul võivad mõned väikesed lihasgrupid liiga kiiresti ära väsida ning mõne suurema lihasgrupi treening võib selle võrra puudulikum olla. Harjutused vees: · Tundide esitus on 45 min (ujujatele hea 90 min) · Kui on säilitatud lihasjõud u 25% normaalsest jõutasemest · Basseini sügavus u 1-1,6 m · Ruumi, vee ning tegelejate hügieeni kinnipidamine · Peavad olema päästevahendid · Vee temp 24-25 kraadi. Lokaalsed harjutused vees: · Tundide kestus on väiksem · Vee temp 36-37 kraadi · Harjutusi võib täiendada hüdromassaziga Harjutuste sooritamine vees on lihtsam, kuid samas on selle tulemus lihastele palju efektiivsem. Invaliidide sport Mida suurem on puue, seda tähtsamad on sellel alal abivahendid. Raamatus ,,Liikumine ja meditsiin" kirjutatakse, et abivahendid võib jaotada järgmistesse rühmadesse:
vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa
tööd lõpetatakse ja pimedas tekil käimine on keelatud, kuid kui on vaja millegipärast tekile minna peab olema päästeliinidega kinnitatud ja minnakse alati kahekesi. Laev tuleb võimaluse korral pöörata kursile, millisel laine võimalikult vähe tekile käiks ja vähendada kiirust.Samad tingimused on ka võitlemine jääga. Kokk peab tormist alati teadma. • RSK-65 PILET 3 • Paadiseade. Individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, nende kasutamine, asukoht, hooldamine, kontrollimine ja markeerimine. On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid. Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest, vee- ja kaitseülikond, termoülikond. Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat, täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena).
esmaabivahendid on kättesaadavad; regulaarselt toimuvad otstarbekohased ohutusõppused. Kui töökohas on korraga mitme eri ettevõtte töötajad, vastutab iga tööandja tema kontrolli all olevate küsimuste eest. Tööandja teatab kõigist tõsistest ja/või surmaga lõppenud tööõnnetustest ja tõsise ohuga seotud olukordadest viivitamata pädevale asutusele. Kaitsta tule, plahvatuste ja tervistkahjustavate gaasiliste ainete eest. Tööandja tagab otstarbekad evakuatsiooni- ja päästevahendid ja hoiab need korras, et tagada töötajatele ohu korral piisavad võimalused viivitamatuks ja ohutuks lahkumiseks töökohast. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks vajalike hoiatus- ja muude sidesüsteemide olemasolu, et vajaduse korral saaks viivitamata käivitada abi-, evakuatsiooni- ja päästetoimingud. 1.2.11 Töökohad tuleb korraldada selliselt, et oleks tagatud piisav kaitse ohtude eest.
separaatoritega (nafta eraldamiseks veest) jt puuprussid või lauad (dunnage). Kui vaja, siis tehniliste seadmetega, sadamaid võtma vastu pidurid ja sulgeda klüüsid. keevitatakse tekile 3) Kollektiivsed päästevahendid, päästevahendi veeskamine laevadelt naftasegust vett, prügi jm; kõik laevad laadungi libisemise vältimiseks ajutised terasest teostatavad operatsioonid nafta ja piirajad (tavaliselt kollektiivsed päästevahendid on: päästepaat,
Golf (Vajan lootsi) ja Hotel (Mul on loots paardal). 4. Kõite/trosside laeva võtmine, hoiustamine Kontrollima, et olemas oleksid sertifikaadid köitel trossidel, võimalusel kontrollida neid visuaalselt, et ei oleks nähtavaid jälgi või muljumis ja et ei oleks pragusid. Kindlasti ei tohi jätta lahtiselt tekile tuleb ära katta ja kinnitada või siis mõnda kindlasse ruumi panna. Pilet No. 06 1. Laeva päästevahendid, kasutamine ja hooldus Jagunevad kollektiivseteks (päästepaat, täispuhutav päästeparv ja metallist või plastikust jäik päästeparv, täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat) ja individuaalseteks (päästevest, päästerõngas, vee- ja kaitseülikond). Hooldus: paadis kontrollime varustust, määritakse trosse, liigendeid, kontrollime, et haagid töötaksid, parvedel vaatame hüdrostaadi kuupäeva, et millal
tuletõrjevesivarustus P-tiivas ja hoovimajas asuvad tuletõrjevoolikukapid. Tuletõrjevooliku süsteem annavad kustutusvett minimaalselt 2,5 l/s. Tuletõrjevooliku süsteem on komplekteeritud 20 meetri pikkuste voolikute ja joatorudega, mis on omavahel ühendatud. tulekustutid Toompea lossi hoonetes on 92 hajutatult paigaldatud 6 kg ABC klassi pulberkustutit. 5 (20) Esmaabivahendid, individuaalsed kaitse- ja päästevahendid ja muud abivahendid evakuatsiooni ohutuse tagamiseks ning nende asukohad Vingumürgituse vältimiseks on valvepolitseinikel mask. 6 (20) 1.2 Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine Tulekahjude ennetamiseks on välja töötatud organisatsioonilised ja tehnilised abinõud ning vahendid. Iga töötaja peab teadma ja täitma tuleohutuse nõudeid, oskama kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid.
võetud meetmed, et vältida kordusi. Artikkel 4 Kaitse tule, plahvatuste ja tervistkahjustavate gaasiliste ainete eest Tööandja võtab tarvitusele toimingute laadile vastavad meetmed ja ettevaatusabinõud: - tulekahjude ja plahvatuste tekkimise ja leviku vältimiseks, avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ja - plahvatusohtliku ja/või tervistkahjustava keskkonna tekkimise takistamiseks. Artikkel 5 Evakuatsiooni- ja päästevahendid Tööandja tagab otstarbekad evakuatsiooni- ja päästevahendid ja hoiab need korras, et tagada töötajatele ohu korral piisavad võimalused viivitamatuks ja ohutuks lahkumiseks töökohast. Artikkel 6 Side-, hoiatus- ja häiresüsteemid Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks vajalike hoiatus- ja muude sidesüsteemide olemasolu, et vajaduse korral saaks viivitamata käivitada abi-, evakuatsiooni- ja päästetoimingud. Artikkel 7 Töötajate teavitamine 1
vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt: Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas; Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe; Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale; Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees: Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja; Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks; Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend; Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda; Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
nõuetekohaselt märgistatud. (3) Ehitusplats peab olema varustatud hädaabitelefoniga. Telefoni asukoht peab olema märgistatud. Hädaabinumber peab olema välja pandud nähtavale kohale. (4) Ehitusplatsil tuleb ette näha ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. Sellele ruumile peab kanderaamiga juurde pääsema. (5) Kui tööde tegemisega võib kaasneda uppumisoht, peavad ehitusplatsil olema nõuetekohased päästevahendid ja neid kasutada oskav töötaja. (6) Eriti ohtlikku tööd peab üldjuhul tegema vähemalt kahekesi. Kui seda tehakse siiski üksi, peab töötaja asuma teistest töötajatest nägemis- või kuulmiskaugusel või tal peab olema vastav sidevahend. §23. Olmeruumid (1) Töötajate olmeruumid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi, töötajate arvu ja soolist koosseisu.
Paate lastakse vette paaditaavetite abil. Paaditaaveteid on mitmesuguse printsipiaalse ehitusega. Radiaalsed paaditaavetid. Need on klassikalised seadmed paatide veeskmiseks, mida tänapäeval enam ei kasutata. Paat tõsteti kohalt, keerates taaveteid lükati alul üks paadi ots, seejärel teine parda taha nii, et paat jäi taavetite otsa vee kohale rippuma. Seejärel anti talisid järele ja paat lasti vette. Vees anti lahti paadihaagid vabastades paadi talidest. Päästevahendite liigtus : Päästevahendid (kasutatakse hädaolukorras) on värvitud oranziks, kontrollitakse (kogus, seisukord jne) vastavalt nõuetele.Päästerõngaste arv sõltub laeva suurusest ja on määratud SOLASega. Vööris ahtris, siis mõlemas pardas ,silla juures valguse ja suitsuga. Päästerõngastel on neli valgust peegeldavat kleepsu ja laeva kodusadam. Päästevestid (peatoega, kilest näokattega, vilega, valgusega, valgust peegeldavad kleepsud, laeva nimi) on kõikide laevapereliikmetele, reisijatele , lastele .
.........................................................................24 Laeva tuleohutus ja päästevarustus ...........................................................................................27 Häired ja häiresignaalid .............................................................................................................27 Häirenimistu ..........................................................................................................................28 Päästevahendid ja nende mahutavus..........................................................................................29 Päästepaadid ..........................................................................................................................29 Päästepaadi veeskamine ........................................................................................................30 Mere Evakuatsiooni-Süsteem (MES) ..............................................................
Ukse avamiseks peab luba küsima kaptenilt (v.a ladu). Õppusel pajatati ka kustutitest. Laevas on erinevaid kustuteid: CO2 ja vahukustuti. Erinevalt veega kustutamisest ei kahjusta süsihappegaaskustuti kustutava eseme pärastist kasutamist. Vahukustuteid on laevas igal pool, süsihappegaaskustuteid on ainult tehniliste esemete läheduses. Rootsi poole peal toimusid veel ka MES- õppus. See toimus kuuendal tekil MES jaama juures, kus loeti meile sõnad peale, et päästevahendid peavad olema kohe seljas. Ülekaalulised (üle 140kg) ja imikute päästeveste saab infopunktist. Edasi liikusime konverentsi õppefilmi vaatama. Õpetati MES toru avamist ja langetamist, MES torust alla laskmist: küünarnukke ees hoides kiirus väheneb, allhoides suureneb. Esimesena laseb messjaama vanem, kes kinnitab messjaama toru parve külge ja siis tulevad inimesed. Seejärel veab kiirlaev inimesi täis konteineri eemale. Kui puudu jääb siis saab
8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Merendusorganisatsioonid (rahvusvahelised, rahvuslikud, klassifikatsiooniühingud) Vajadus rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide järele: MEREÕNNETUSED: · Hukkuvad inimesed · Vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand) · Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG) · Laevade mehitamine väljaõppinud laevaperega (STCW) Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon
varu ja laevale ohtliku kreeninurga määramiseks peab laevajuht olema valmis teostama arvutusi püstuvuse diagrammi saamiseks. Jäätumise suurus oleneb laeva konstruktsioonist, süvisest, trimmist ja, loomulikult, ilmastikuoludest. Väiksemad laevad sattuvad jäätumise tagajärjel ohtlikku olukorda tunduvalt sagedamini kui suured. Võitlust jäätumisega tuleb pidada pidevalt tema algusest kuni lõpuni. Kõigepealt peab hoidma jääst vabadena navigatsioonituled, signaalseadmed ja päästevahendid. Jää tuleb eemaldada umbreelingute tormiavadest ja muudest kohtadest, mille kaudu laevale sattunud vesi saaks vabalt ära voolata. Juba enne mereleminekut tuleb kõik peenemad vallid, taagid, topenandid, runnerid, kaid ja antennid maha võtta, et nad jää raskuse all ei rebeneks. Mehhanismid, trossipoolid, ventilaatorite haardepead jm. tekil paiknevad seadmed tuleb katta presentkatetega. Radariantennide ja muude elektri- ning raadioseadmete kaitseks saab
nende valduses, kasutuses või käsutuses oleva vara suhtes. · § 23. Tuleohutuseeskirjad · Tuleohutuseeskirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. · § 24. Kauba ja toodangu vastavus tuleohutusnõuetele · (1) Kaup ja toodang peavad vastama kohustuslikele tuleohutusnõuetele. · (2) Kauba ja toodangu tuleohutusnõuetele vastavust kontrollivad selleks litsentsi omavad asutused. · § 25. Tuletõrje- ja päästevahendid · (1) Asja omanik ja valdaja on kohustatud muretsema ning korras hoidma kohustuslikes tuleohutusnõuetes ettenähtud tuletõrje- ja päästevahendid. · (2) Tuletõrje- ja päästevahendite käitusomaduste tagamise nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. V peatükk · TULETÕRJEJÄRELEVALVE · § 26. Tuletõrjejärelevalve teostamine
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
objektilt ohualast elamiskõlblik Päästeress Esmased Automaatne Lisaks objekti On vaja kaasata On vaja kaasata urss tulekustutusvah tulekustutussüst päästeressursile on Eesti Vabariigi rahvusvahelist abi endid, eem vaja kaasata Tallinna päästeressursid päästevahendid TPA päästeressursid Riskiobjekte süstemaatiliselt järjestades tuleb kaaluda ka erinevat liiki ohte, mis peituvad riskiobjektis endas. Tuleb arvestada nii tõenäosust kui ka tagajärgi. Tavaline on, et keskendutakse raskemate tagajärgedega riskidele [26, lk 41]. Riskianalüüsis peaks kajastama asutuse arhiivi, serveriruumi ja infosüsteemide hetkeolukorda objektiivselt ja piisavalt detailselt. Protsessi käigus määratakse
Nõuded elektri- ja kütteseadmetele ning ventilatsioonisüsteemile. Tuleohutusjuhendid ja nende täitmise korraldus. Teema 2. Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal Seadmestiku, materjali ning toote tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustus. Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal, töötajate kohustused tuleohutuse tagamisel. Töötaja tegevus seadmestiku, aparaadi või agregaadi tööreziimi häire korral. Teema 3. Päästevahendid Objektil kasutuses olevad päästevahendid (esmane tulekustutusvahend, tuleohutus- märk, tuletõrje-veevarustus ning tulekahjusignalisatsiooni-, automaatne tulekustutus-, suitsutõrje-, turvavalgustus- ja piksekaitsesüsteem), nende otstarve, hooldamise ja kasutamise kord ning asukohad. [RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004] Teema 4. Tegutsemine tulekahju korral Objektil tekkida võiva tulekahju arengu iseloomustus ja iseärasused. Inimeste teavi- tamine tulekahjust või õnnetusest.
Kui õnnestub kõrvaldada primaarne oht, on sellega eemaldatud ka kõik sellest tulenevad ohud. Eelkõige on oluline kindlustada oma töötajate, kõrvaliste isikute ja õnnetuses kannatanute turvalisus. Alles siis on võimalik päästa inimesi, kes on sundolukorras. Üldised ohud sündmuskohas Liiklusõnnetuse korral tulenevad ohud rusudest, kildudest, happest (aku), kütusest ja seadmetest, mida kasutatakse tehniliseks päästmiseks (hüdraulilised päästevahendid, kaablid, voolikud, prožektorid). Väljavalgunud kütused moodustavad kõrgendatud ohupotentsiaali. Nende oht seisneb plahvatuse või tulekahju vallandamises, sissehingamisel ja nahaga kokkupuutumisel mürgistuse põhjustamises. Ka auto enda kaitsesüsteemid kujutavad endast teatavat ohtu. Turvapatjade käivitusmehhanismid ja turvavöö pingutamise süsteemid võivad seada päästjad patsiendi juurde tee rajamisel ohtu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
