Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate
C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et
krooniks, ning ta ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav ainult päikesevarjutuste ajal (vasakul). Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 K. Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Plutot. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi.. Hiljutised andmed kosmoselaevalt Ulysses näitavad, et päikesetuul saadetuna välja polaaraladelt levib peaaegu topeltkiirusega, 750
miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav ainult päikesevarjutuste ajal (vasakul). Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 K. Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Plutot. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Hiljutised andmed kosmoselaevalt Ulysses näitavad, et päikesetuul saadetuna välja polaaraladelt levib peaaegu topeltkiirusega, 750 kilomeetrit sekundis, kui ta teeb seda madalamatel laiuskraadidel
Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse fotosfääriks Fotosfääri kohal asub kromosfäär, mille peal asub hõre gaasipilv, mida kutsutakse krooniks Kroon ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 ° C Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 - 6 miljardit aastat. Päikeselt tuleb valgus maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit. Ajaloost fakte valides võib jõuda järeldusele, et revolutsioonid, ülestõusud jm rahutused toimuvad peamiselt Päikese aktiivsuse
pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaigud · Enamasti on nad umbes 10000 km suurused ja nad esinevad tavaliselt rühmadena. · Mingil ajahetkel võib päikeseplekkide arv olla nullist mitmesajani. · Plekid tekivad ja kaovad ning muudavad ka oma kuju. · Eluiga on neil 1 kuni 100 päeva. Päikeseloide · Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine Päikesetuul · Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. · Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. · Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele Arvandmeid Päikesest · Diameeter 1,390,000 km (863,706 miili) · Kaugus Maast 149,597,890 km (9.30 x107miili) või 1 astronoomiline ühik · Päikese vanus 4.5 - 4.7 x 109 aastat · Mõõt (Maakera=1) 1
PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht.
lisanditest. Nimetus • Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga paiknevast Kuiperi vööst. • Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni,
päikesevarjutuste ajal. Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 K. Päikesevarjutus 5 Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja keeruline. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Plutot. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. Päikese poolt väljastatud energia ei ole ühesuurune
Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot. Päike sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Fakte Päikesest Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. Päikesesüsteemi moodustumise ajast peale on Päikese väljastatud energiahulk suurenenud umbes 40%. Kasutatud kirjandus "Universum," "Ene nr.6," "Tähistaeva saladused," "Päike," internet
vesinikust 695 millionit tonni heeliumi Plasmaolekus ülikõrge temperatuuri tõttu Pöörleb diferentsiaalselt, mille tõttu magnetvälja jõujooned põimuvad ning purskavad välja magnetvälja silmused, mis moodustavad päikeseplekke ning protuberantse. Protuberantsid http://www.youtube.com/watch?v=ys9xL3mw8tI&feature=related Päikeseplekid http://www.youtube.com/watch?v=ut9ZWwdJ-xY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste vool, mis liigub läbi Päikesesüsteemi 450 km/sek Võib mõjutada meie raadiolainete ülekandumist ja tekitada virmalisi atmosfääri vastastikmõjul PÄIKESE OTSENE VAATLEMINE VÕIB SILMI KAHJUSTADA NING PÕHJUSTADA PIMEDAKS JÄÄMIST! Joseph Plateau Belgia füüsik Genti ülikooli eksperimentaalfüüsikaprofessor Kapillaarsuse ja pindpinevuse uurimine
2. Hale-Bopp (tõukas enesetapule 39 USA Heavens Gate´i nimelise kultusrühmituse liiget) 3. Halley komeet 4. Hyakutake (ilmus 1996. aastal) Ehitus · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. 1. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama gaasi ja tolmu. Kiirgusrõhk ja päikesetuul puhuvad tuuma ümbritseva aurupilve sabaks, mis on alati suunatud Päikesest eemale. 2. Pea e kooma, millest saab Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. 3. Saba koosneb ülihõredast gaasist, mis veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumis on hästi vaadeldav. Komeedi saba võib olla miljonite kilomeetrite pikkune. Kõige pikemate sabade pikkus on üle 150 miljoni kilomeetri. Komeedi saba on sedavõrd hõre, et kui Maa
Komeedi saba · Komeetidel on sageli kaks või · Saba koosneb ülihõredast rohkem saba. gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumis on · Ioonsaba on suunatud alati see hästi vaadeldav. Päikesest eemale ja Astronoomid ütlevad komeedi koosneb laetud osakestest, saba kohta ,,nähtav eimiski". mida päikesetuul Nii komeedi peast kui ka komeedist eemale puhub. sabast paistavad läbi tähed. · Tolmusaba koosneb · raskematest osakestest, Saba pikkus võib olla kuni 100 mida päikesetuul vähem miljonit kilomeetrit. Komeetide mõjutab. Seetõttu järgib läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · ·
Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6-12 tundi. Magnettorme seostatakse päikese aktiivsusega, kui päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. VIRMALISED (PÄIKESETUUL) Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn. päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega
3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide
orgaanilistest lisanditest Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised komeedid pärinevad Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetideorbiidid on enamasti piklikud
Päike tõmbab Maa päikesepoolsemat külge tugevamini, nii on Maa telg tõmbejõu suhtes "viltu", Maa enda jõud aga püüab telge õigeks pöörata. Niiöelda ümberkukkumise asemel hakkab telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali) ümber. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on
juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks Kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 1/3 min foto: nasa.gov M Päike kui A termotuumareaktor A TE A D U H H S He Päikese kroon: hõreda Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv M ja kuuma gaasi pilv hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja prootonite) pidev voog A A TE A D U S fotod: nasa.gov M A A TE
mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Maale jõudvad kosmilised kiired soodustavad pilvede teket atmosfääris. Pilved peegeldavad päikesekiirguse tagasi ilmaruumi ja jahutavad seega ilma. Päikeselt saabuvate osakeste voog ehk päikesetuul lükkab aga kosmilisi kiiri eemale. Nii et mida aktiivsem on Päike, seda tugevam on päikesetuul, seda vähem jõuab atmosfääri kosmilisi kiiri ja seda vähem moodustub pilvi. Ilm soojeneb. Päikeseenergia Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Energia on peamiselt lühilaineline kiirgus mis on suunatud kõikjale kosmoses. Kui see kiirgus kohtub mingi kehaga, siis ta peegeldub, läbib keha ja neeldub.
Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva udulaiguna. .Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või rohkem saba. . Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma, paraku ilmub neid vähe umbes kümmekond igal aastal. Taevas nähtav pole tegelikult aga komeet vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv
Komeet e. ,,sabatäht" on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas
moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja
Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva udulaiguna. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale.Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma, paraku ilmub neid vähe (kümmekond igal aastal). Taevas nähtav
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori-tüüpi asteroid- periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 aü ehk kaugemale Maast, Apollo-...
Kirjelda tema liikumist. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst.
Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbi...
kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Virmal ised http://www.kmg.tartu.ee:8000/~a are/virmalised/virmalised.htm
- konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene -> Päike kustub umbes 6 miljardi aasta pärast Päikese tähtsus Maale Loob eluvõimalused Maal Soojusallikas Fotosüntees Toiteallikas Mõjutab aastaaegu, hoovuseid, kliimat Päikese tähtsus suvel Tänan tähelepanu eest!
Jää Tahke süsinikdioksiid Orgaanilised ja anorgaanilised ühendid. Tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tiirlemisperiood võib hiidplaneetide (Jupiteri ja Saturni) külgetõmbe mõjul muutuda. Tuntumaid komeete Encke komeet kõige lühem periood (3,3 a) Halley komeet periood 76 aastat. Viimati nähti 1986.a. Lühiperioodilised komeedid periood lühem kui 200 a
VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60- kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see pra...
Kaugsiire- sateliitidelt, lennukitelt ja maapealsetest jaamadest. Nt pilveradar (ilmajaam).Lähisiire- täpsustamiseks kaugsiirde andmeid v uurib neid asju mida kaugsiire ei võimalda. Nt õhukoostis; metsade, soode, põldude pindala. GPS- globaalne asukoha määramise süsteem. koha geograafiliste koordinaatide määramine ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. Maapinna mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. GIS-geoinfrosüsteem. Digitaalne süsteem (kaart ja andmebaas) ruumiliste andmete kogumiseks, säilitamiseks, otsinguteks, analüüsiks ja esituseks. Arvutikaartide eelised- võid võtta selle lahti oma telefonis, hea väike, kompaktne, saad suurendada vajadusel. Ei määrdu, ei kortsu. Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ...
Virmalised · Virmalised, e. polaarvalgus on helendus kõrgatmosfääris. · Kõige enam esineb neid pooluste kohal. · Neid võib esineda 60 kuni 1000 m kõrgusel, kuid kõige tavalisemad on nad umbes 100 m kõrgusel. · Virmalised võivad olla difuussed(aeglaselt muutuvad laigud või ribad) ja kiirjad(kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised vms. · Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus e. päikesetuul, mille laenguga osakesed elektronid ja prootonid triivivad maa magnetvälja toimel polaaralade kohale, kus nad lämmastiku molekulide ja hapniku aatomitega põrgates neid ergastavad. · Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt Põhjapoolusele. Päikese pöörlemine venitab magnetjooned ekvaatori kohal välja. Keerduvad magnetjooned moodustavad päikese pinnal sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab
suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 kilomeetrit. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfääri kohal asub piirkond, mida nimetatakse kromosfääriks. Kromosfääri peal asub hõre gaasi pilv, mis ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse ja on nähtav ainult päikesevarjutuste ajal. Päike on täht spektraalklassist G2, mis tähendab, et ta on keskmisest tähed mõnevõrra suurem ja kuumem. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel virmalisi. Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. Päikese energia Päikese kiirgava pinna, fotosfääri, temperatuur on suhteliselt madal (5500 kraadi).
umbes 5 miljardit aastat. Lõpuks tarvitab ta ära kogu oma vesiniku ja sellega toimuvad radikaalsed muutused mis võivad olla hävitava toimega Maale. Päikese pinna temperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike ei ole tahke nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Lisaks valgusele ja soojusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub kiirusega 450 km/sek. Päikesetuuled võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekivad imeilusad virmalised : MILLEST KOOSNEB PÄIKE? Vesinikust: 92,1% Heeliumist: 7,8% Hapnikust: 0,061% Süsinikust: 0.030% Lämmastikust: 0.0084% Neoonist: 0.0076% Ränist: 0,0037% Magneesiumist: 0,0024% Väävlist: 0,0015% Kõigest muust: 0,0015% TÄHTEDESUURUS Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne
Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi.Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 3. slaid - komeedi saba Saba on jagatud kaheks: ioonsaba, mis koosneb laetud osakestest mida päiksetuul eemale puhub ja tolmusaba, mis koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul ei mõjuta. Seetõttu järgib tolmusaba komeedi orbiiti.Sabapikkus kuni 100 km. komeedi läbimõõt vaid paarkümmend km. 4. slaid - Pea ehk kooma
Nende ilmumisel tõuseb kuni 10 minutiks umbes maakera mahuga võrreldavas ruumalas temperatuur ligi 20 miljoni kraadini ja väljapurskuvad relativistlikud elektronid võivad jõuda Maa kaugusele isegi poole tunniga. Vabanev energia võib küündida 20 miljoni tuumapommi samaaegse plahvatuse kogu energiani, millest igaüks eraldi vastaks 100 megatonni trotüüli ekvivalendile. Kuna samanimelised elektilaengud tõukuvad, siis tihedam ja kiirem päikesetuul takistab kosmiliste kiirte jõudmist Maa magnetosfääri ja atmosfääri alumistesse kihtidesse. Peale galaktiliste kosmiliste kiirte eemaletõrjumise mõjutavad Päikeselt saabuvad prootonid ja heeliumi aatomite tuumad ka ise Maa magnetosfääri ja atmosfääri. Samuti tekitab saabuv plasmavoog magnettorme. Ioonide surem hulk aitab õhus kondenseeruda ja liituda molekulidest suurematel osakestel, mis omakorda soodustab rohkemate pilvepiiskade või jääkübemete teket õhus.
ei esinenud 1999. aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega tornaadode tagajärjel USA's 20 000 majapidamist VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral Virmalised tekivad kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus- päikesetuul. http://www.youtube.com/watch?v=taLRQrNbipQ&playnext=7&playne http://www.youtube.com/watch?v=8nsWrAr3Jvc&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=eHvdZdsIZxg BRIISID Briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuuteala Eristatakse: Mere- ja maabriisi ja oru- ja mäebriisi Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis
punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmalised tekivad 80-1000 kõrgusel maapinnast. Keskmine kõrgus on 105 km, madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km maapinnast. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Virmaliste nägemine on jahmatamapanev ja müstiline kogemus. Virmalisi on kõige sagedamini näha hilissügisel ning talvel ja varakevadel. Kõige paremini sobivad virmaliste vaatlemiseks oktoober, veebruar ja märts. Virmaliste sagedus on suurim ajavahemikul õhtul kella 18st hommikul kella üheni. Eestis on virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja septembris ning kui Kp tase on kõrgem kui 5.
orgaanilistest lisanditest. Nimetus tuleneb kreeka keelest ning selle tähendus oleks 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või enam saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, 6 mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. [ 2 ] Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest.
virmalised? Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust ( valgus, raadiolained, röntgenkiirgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus) ja lisaks laetud osakesi, mis väljuvad sealt koronaalpursete tagajärjel plasmavoogudena. Need laetud osakesed haaravad kaasa osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast päiksetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n.ö näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid päikesetuulel võtab teekond kauem aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgemaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. 6 Pildid virmaliste tekkest
Sügavaim koht on Mariaani süvik Vaikses ookeanis 11 022 m MAA KUULT VAADATUNA KUU Meile kõige lähim taevakeha Kuu orbiit on küllaltki piklik Üks kuu 27 päeva ja 8 tundi Noorkuu Päikese ja Maa vahel Täiskuu terve öö Vanakuu nähtav vaid pärast keskööd Tuhkvalgus KUU Mass 81x väiksem Raskusjõud 6x väiksem Emaplaneediga võrreldes kõige suurem Päikesetuul Kuu atmosfäär Tumedad laigudmered Heledad laigudmandrid Libratsioon Esikülgmereline Tagakülgmandriline KUU MAA POOLNE KÜLG TUMEDADMERED HELEDADMANDRID KRAATRID Galileo Galilei 1609 a. Kõrgem mägi Bradley Meredes hõredamalt,mandritel tihedamalt Suurim kraaterClavius Läbimõõt kuni 15 kmnõgusad,kausikujulised Vahepealsedsuhteliselt tasased KRAATRID
või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis . Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Kasutatud kirjandus: 1. Henn Voolaid, Füüsika 11. klassile Optika, Tallinn: "Koolibri", 1999, lk 68- 69 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised
Kuu 1.Kuu üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümbe...
nähtav ainult päikesevarjutuste ajal (vasakul). Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 K. Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Plutot. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi.. Hiljutised andmed kosmoselaevalt Ulysses näitavad, et päikesetuul saadetuna välja polaaraladelt levib peaaegu topeltkiirusega, 750 kilomeetrit sekundis, kui ta teeb seda madalamatel laiuskraadidel
3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ümardatult võetud pikkusühikuks 1 astronoomiline ühik ehk 150 000 000 km. 5) Looded esinevad: ookeanides. Lk 134 -1)2)3)5)6)7)8)9)10) 1) Millisel planeedil on kõige suurem temperatuuri ööpäevane kõikumine? Merkuur päeval kuni 430°C ja öösel -170°C. Veenus 480°c on peaaegu ühtlane
kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Teaduslikult nimetatakse virmalisi vastavalt esinemiskohale kas Aurora Borealis (ladina keeles 'põhjakoit'; põhjapoolkeral või) Aurora Australis 'lõunakoit' (lõunapoolkeral). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka Eesti oli siis veel täielikult
tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Kaaslasi väikekehadel ei ole. Suuruselt teine planeet on gaashiid Saturn, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Satrni rõngad on kõige ulatuslikumad ja tähelepanuväärsem. Lai, kuid õhuke süsteem on jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse,
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi ...
Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. • Kuna Kuu ei liigu ümber Maa ühtlase kiirusega, siis on võimalik natuke "nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3"
PÄIKESEST Anu Palmi PÄIKE - TAVALINE TÄHT Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Läbimõõt:1392 mln km Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% mas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
