Päike (1)

Päike
suurim objekt meie Päikesesüsteemis
Fakte Päikesest
Umbes 1515. Aastal avastas
Mikolaj Kopernik, et kõik
planeedid tiirlevad ümber
Päikese.
Päikese kaugus Maast on 149,6
miljonit kilomeetrit.
Tema nurkläbimõõt on 32
kaareminutit, mis vastab 1,4
miljonile kilomeetrile (109 Maa
läbimõõtu).
Päikese mass on 1,99*1030 kg
(330000 korda suurem kui Maa
mass).
Päikese mõjuringis orbiitleb
üheksa planeeti ja palju muid
väiksemaid objekte.
Fakte Päikesest
Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal
5800 K.
Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja
liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes
200 miljoni aastaga.
Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat.
Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 ­ 6 miljardit aastat.
Päikeselt tuleb valgus maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit.
Fotosfääris, ekvaatori lähedastel aladel, esinevad ka
päikeselaigud ehk ­plekid ­ madalama temperatuuri (umbes
4200 K ) tõttu tumedamana paistvad alad.
Ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W.
Fakte Päikesest
Laigud püsivad, vastavalt
suurusele, mõnest tunnist
mõnekümne päevani.
Suuremate laikude kohal
paisatakse fotosfääri peal
asuvasse kromosfääri suur
energiaga gaasijaod ehk loided.
Kõige võimsamates kromosfääri
loidetes võib sisalduda niipalju
energiat kui kogu maailm tarvitab
100 000 aasta jooksul.
Päikese aktiivsuse tagajärjed
maal on magnettormid,
raadiolainete levi häired ja
virmalised.
Päikeseloide kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt
SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras
paremalt vasakule.
Fakte Päikesest
Päikeselaikude aktiivsus ei ole ühesugune. 17nda sajandi viimasel
poolel oli periood väga madala päikeselaikude aktiivsusega, mida
kutsutakse Maunderi Miinimumiks. See langeb ühte ebaloomulikult
külma perioodiga PõhjaEuroopas, mida tuntakse mõnikord, kui Väikest
Jääaega.
Ajaloost fakte valides võib jõuda järeldusele, et revolutsioonid,
ülestõusud jm rahutused toimuvad peamiselt Päikese aktiivsuse
maksimumi läheduses.
Päikese aktiivsus on põhjustatud tema pöörlemisest ja magnetväljast.
Päikese ekvaatori läheduses on pöörlemisperiood 25 Maa ööpäeva,
pooluste lähedal küünib see aga 36 ööpäevani.
Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi
tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks.
Päikese aktiivsuse tsükkel kestab umbes 11 aastat.
Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas
algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel.
Fakte Päikesest
Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne,
võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne
kilomeetri ringis.
Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda
Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol.
Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25%
heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik
ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%.
Päikese tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi.
Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga
komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär,
ulatub teisele poole Pluutot.
Päike sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist.
Fakte Päikesest
Lisaks kuumusele ja valgusele
paiskab Päike välja ka madala
tihedusega laetud osakeste voolu
(enamasti elektronid ja prootonid),
mis on tuntud kui päikesetuul.
Päikesetuul liigub läbi
Päikesesüsteemi kiirusega umbes
450 km/sek.
Päikesetuul avaldab suurt mõju
komeetide sabadele ja omab isegi
mõõdetavat mõju kosmoselaevade
trajektooridele.
Päikesesüsteemi moodustumise
ajast peale on Päikese väljastatud
energiahulk suurenenud umbes
40%.
Kasutatud kirjandus
"Universum," "Ene nr.6," "Tähistaeva saladused," "Päike,"
internet