Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. ...
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. 1. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk. 2. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. astronoomiline ja geograafiline 3. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Päikesekiirguse muutumist atmosfääris-Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk?
Paikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Päikesepaneeli ehitus Päikesepaneeli ehk PV paneeli (photovoltaic) võib ehituselt võrrelda pangakaardiga, mis kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud. Kihte on viis: Peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; Polümeerist kilematerjal; Omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; Polümeerist kilematerjal; Alusmaterjal, milleks on tavaliselt plastikust plaat. Päikesekiirguse liigid
1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maakiirgusbilants-maale saabuv ja tagasi peegelduv kiirguse tasakaal *Atmosfääri tsirkulatsioon ehk üldine õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid on : 1.Fassaadid 2.Läänetuuled 3.Mussoonid-püsivad tuuled 4.Tsüklonid 5
Julia Kjahrenova PÄIKESEENERGEETIKA 1 Loeng 2 KONTROLLTÖÖ TEEMAL „TUULEENERGIA“ 1.Alternatiivkütuste kasutamise põhjused 2.Tuuleenergia arenemise põhjused Julia Kjahrenova 3.Tuuleturbiinide tööpõhimõtted 4.Nimetage 3 generaatori liigid 5.Tuulejõuseadmete liigitus võimsuse järgi, otstarbe järgi, pöörlemissageduse järgi 6.Tuuleelektrijaamade tööpõhimõtted 7.Tuulenergeetika probleemid 2 PÄIKESEKIIRGUS Päikeselt tulevat kiirgust iseloomustab päikesekiirte Julia Kjahrenova risttasandi kiiritustihedus Maa atmosfääri ülapiiril (solaarkonstant) 1372 W/m2; sellest kiirgusest peegeldub atmosfäärist 31,0 % ja maapinnalt 4,2 % lühilainelise optilise kiirgusena kohe tagasi maailmaruum...
Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10
Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust
tekivad ööpilved. Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus. ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirguse spektraalne koostis 56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% 56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena. Päikesekiirguse muutumine atmf-s Päikesekiirguse muutumine atmf-s U. pool atmsf-i sisenenud päikeekiirgusest jõuab maale. U. pool atmsf-i sisenenud päikeekiirgusest jõuab maale. ALBEEDO- tagasi peegeldusvõime. Veel väike
PÄIKESEENERGIA Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? See kõik on võimalik ka päikeseenergiat kasutades! Päikeseenergia energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel. · Seda saab kasutada soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergiat saab tasuta kätte, see on taastuvenergia, ta on puhas, töötab ilma keskkonda kahjustamata. Iga päev langeb Maale Päikeselt energiakogus, millest jätkuks maa- asukale 27 aastaks. Me kasutame sellest ära vaid ÜHE protsendi!!! Päikeseenergiat saab kasutada ka Eesti tingimustes, kuigi võiks arvata, et Eestis paistab liiga vähe päikest. Et päikeseenergiat oma huvides ära kasutada, peab soetama päikesekollektori või päikesepaneeli. Eestis on päikesepaneel võimeline sooja ja elektrit tootma 9 kuul aastas, ka pilves ilmaga. ...
mitmed õhus toimuvad fotokeemilised protsessid ning õhu tsirkulatsioon. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal.
EESTI KLIIMA Peamisteks Eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Päikesekiirgus kuna territoorium on väike, siis on erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised. Kõige enam saavad kiirgust rannikualad ja saared, vähem aga kõrgustikud kuna on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid sõltub päikesekiirgusest kui ka aluspinna iseärasustest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud.
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem
Kliima 1. Nimeta Eesti kliima tüüp. 2. Miks Eesti kliimat nimetatakse üleminekukliimaks? 3. Kontnendaalse kliima põhitunnused. 4. Merelise kliima põhitunnused. 5. Nimeta Eesti kliimat kujundavad tegurid. 6. Millest oleneb maapinnale langeva päikesekiirguse hulk?selgita. 7. Milline on kõrgendike osa kliima kujunemisel? 8. Miks rannikualad saavad päikesekiirgust rohkem kui kõrgustikud? 9. Mis on tsüklon?Kuidas tsüklonit veel nimetatakse? 10. Õhu liikumine tsüklonis.Millist ilma tsüklon toob? 11. Kus tekivad Eesti kliimat kujundavad tsüklonid? 12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13. Antitsükloni mõju kliima kujundajana?Millist ilma toovad anti tsüklonid? 14
Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus +
mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Kui päikese kõrgus on 10, 20, 30, ja 400, siis keskmine taeva hajukiirgus püstaknale on vastavalt 23, 35, 58 ja 78 W/m2 , sellest pääseb läbi akna 71% (kahekordne klaas), ühekordsete klaaside korral 80 %. Päikesefaktor (TT/SF/g) on läbi klaasi tungiva soojusenergia protsentväärtus kogu päikesekiirguse energiast. See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja klaasis neeldunud ning seejärel ruumi edasikiirguva päikesekiirguse soojusenergia summat. Klaasi omadused Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad
antud kohale iseloomulik ilmade režiim. • ILMASTIK – ilmade iseloomustus suhteliselt pikemal ajavahemikul (mõni kuu või aasta). PÄIKESEKIIRGUSE JAOTUMINE PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS • Otsekiirgus – osa kiirgusest jõuab päikeselt paralleelsete kiirte kimpudena otse maapinnani. • Hajuskiirgus – osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. • Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. • Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. • ALBEEDO – aluspinnalt tagasipeegeldunud valguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. • Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. • KIIRGUSBILANSS - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel. Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil? Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust. Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse
Miks esimeste päikeseliste ilmadega on kontoris/koolis tihti suur külmetushaiguste periood? Inimese keha ei ole võimeline tekitama olukorda, et osal kehast veresooned ahanevad, teisel osal aga laienevad. Keha soojusregulatsioon ei suuda täita vasturääkivaid korraldusi. Tekkinud olukorras leiab aset organismi osaline alajahtumine, mille tulemuseks on ebamugavustunne ja/või külmetushaigused. Mis on päevavalgus? Päevavalgus on üldise päikesekiirguse nähtav osa. Päevavalgus koosneb otsese päikesekiirguse ja hajuskiirguse kombinatsioonist. Otsene päikesekiirgus tekitab esemetele varju, hajuskiirgus aga mitte. Energeetiline erinevus? Mõju inimesele? Interjöör? Päevavalguse kavandamine hoone planeerimisel=suurima kasuteguriga rohelise energia kasutamine!!!! Otsene päikesekiirgus elamutes/eramutes. Planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja
astme tarbijad Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid 2.astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol Organismid kasutavad toidus olevat energiat elutegevuseks ja kasvamiseks Energiavoog on ühesuunaline Toitained ringlevad tsüklites läbi tootjatarbijalagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Toiduahel Selle kaudu on organismid omavahel seotud Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) Nt. leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk pähkel orav nugis kotkas
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia II vihik 2008/09 õppeaasta Kiirgusenergia transformatsioon 1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4
Külm front peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles paduvihm, äike, sajab frondi taga. Kliimat kujundavad tegurid: geograafiline laius (kui palju saab koht päikesekiirgust); kaugus ookeanist (mandriline/mereline kliima); hoovuste mõju(nt soe hoovus toob sademeid; rannikualade kliima); pinnamood (pinna tõustes langeb to 6o km kohta). Eesti kliimat mõjutavad tegurid: parasvöötme õhumassid, päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani mõju(pehmed talved, palju sademeid), kohalikud iseärasused(Läänemeri), reljeef. Eestis on paraskontinentaalne kliima (üleminek mereliselt mandrilisele). Madagaskari kliimat mõjutavad: hoovused toovad sademeid; geograafiline laius suurem päikesekiirguse hulk, kagupassaadid toovad niiskust; pinnamood idapool on mägisem, vähem sademeid. Lõunanaba ümbrus on karmim kui põhjanaba, sest hoovused teevad põhjanaba
olnud väga tõsine arutlusteema maailmas. Eri riikide teadlased on samal seisukohal, et kliima on võrreldes varasema ajaga muutunud ning mingid uued lahendused peaksid sellele probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida. Vulkaanide pursked toovad endaga kaasa katastroofi, mida inimene ei suuda kuidagi takistada. Võime rääkida 2010. aastal Islandil toimunud vulkaanipurskest, mille tagajärjel seiskus Euroopa lennuliiklus
lühipäevataimedeks. Parasvöötmes ulatub taimede vegetatsiooni ajal (suvel) päeva pikkus kuni 18. valgetunnini ja sellega kohastunud taimi nimetatakse nn pikapäevataimedeks. 2 .Temperatuur Kõikidele organismidele on temperatuur oluline. 1) Vesi peab olema kasutatav. Alla 0 kraadi on vesi kasutamatu. 2) Organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kulgemiseks teatud temperatuuri. Mõlema puhul on ka erandeid. Temperatuur looduses on otseses seoses päikesekiirguse hulgaga. Parasvöötmes on astronoomilise aastaaja ja benoloogilise aastaaja vahel teatud nihe, enamasti meie laiuskraadil umbes üks kuu. Sõltuvalt laiuskraadist käituvad organismid erinevalt. Lähistroopilistes vööndites kaitstakse organismi liigse päikesekiirguse eest. Organismidel on selleks rida kohastumusi nt taimede lehed on hõbekarvased, mis peegeldavad osa päikesekiirgusest tagasi ning esineb ka suvine lehtede varing, loomadel suvine diapaus.
lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad
Atmosfäär Eristatakse 4 kiht: (temperatuuri järgi eristatakse.) Troposfäär- toimuvad kõik ilmastikunähtused. Stratosfäär- paikneb osoonikiht. Mesosfäär- temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär- temp tõuseb kõrguse kasvades. Atmosfääri energeetika ja õhu üldine tsirkulatsioon Maa välispinda varustab energiaga päikesekiirgus (Maa siseenergia ja gravitatsioon ei oma erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku. Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe. Kiirgusbilansi arvutamine: ...
Rennpeegel-päikeseelektrijaamad Tiik-päikeseelektrijaamad Õhuvoolu-päikeseelektrijaamad Fotoelelement- ehk fotogalvaanilised päikeseelektrijaamad Ja neid kasutatakse kahel viisil: 1) kiirguse kontsentreerimisega peegel- või läätssüsteemide abil (nt paraboloidpeegel- ja torntüüpi päikeseelektrijaamad), 2) kiirguse kontsentreerimiseta (nt õhuturbiin- ja tiiktüüpi päikeseelektrijaamad ja enamik fotoelektrilisi elektrijaamu). Torn-päikeseelektrijaamades kasutatakse päikesekiirguse kontsentreerimiseks automaatselt, järgiv- või programmjuhtimisega elektriajami abil pööratavaid tasapeegleid (heliostaate), mis suunavad kiirguse väiksemapinnalisele, suure neeldumisteguriga (nt 0,95 või enam) vastuvõtuseadisele (joonis 1.) Torn-päikeseelektrijaam 1 päikese suunda järgiva ajamiga peegel 2 torn 3 kiirguse vastuvõtuseadis 4 kõrge keemistäpiga vedel Joonis 1. soojuskandja 5 aurugeneraator 6 soojussalvesti 7 auruturbiin-generaator- agregaat 8 kondensaator
Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel Päikese- ehk helioenergia kuulub alternatiivse ja taastuva energiaallika alla. Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid
on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast pikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus, mida inimese silma ei mäe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks
Osoonikihi tähtsus! 3. Mesosfääris on õhk hõre, osooni pole, temperatuur langeb kiiresti. 4. Termosfääris temperatuur kasvab, õhk on väga hõre. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. PÄIKESEKIIRGUSE MUUNDUMINE ATMOSFÄÄRIS UV-kiirguse osakaal 8% (päevitus, nahavähk) Infrapunane kiirgus 38% (soojuskiirgus) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 12 Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, 13 osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on osoon stratosfääris ning veeaur, pilved ja aerosool troposfääris. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest (otse- ja hajuskiirgus). Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa aga peegeldub atmosfääri tagasi. KIIRGUSBILANSS
Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10.Kuidas mõjutab temperatuur õhurõhku ja õhu liikumist? Lk 11 11. Mõisted udu, kaste, hall Udu- õhus hõljuvate väga peenikesre veepiiskade kogum. Kaste- Taimedele ja esemetele piiskadena kondenseerunud veeaur. Hall- Valge kristalliline sade, mis tekib rohule, põõsastele ja puulehtedele õhus oleva veeauru tahkeks muutumisel, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 kraadi 12. Päikesekiirguse peegeldumine ja neeldumine lk 12 joonis 1 13. Päikesekiirguse jaotumine + seniit + erinevad laiuskraadid 14. Miks on ekvaatoril soojem, kui poolustel? Kuna poolustel on maa-ala suurem ja päikesekiired langevad väiksema nurga all. Ekvaatoril langevad aga kiired väiksemale alale. 15. Miks vahelduvad aastaajad ning kuidas? Põhja-ja lõunapoolkera erinev soojenemine aasra jooksul põhjustab aastaaegade vaheldumist. Maa telg on
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektii...
Pigmentatsioon takistab UV-kiirguse tungimist sügavamatesse nahakihtidesse. Mida tugevam on päevitus,seda paremini kaitseb see päikesepõletuse ja DNA muutuse eest, ning vähesel määral takistab immuunsüsteemi pärssumist. Erinevatel rassidel ja rahvastel on vastavalt nende elutingimustele erinev tundlikkus UV-kiirguse kahjulike toimete suhtes. Nii näiteks esineb tumedanahalistel vähem naha halvaloomulist kasvajat kui heledanahalistel. Kahju asemel kasu Päikesekiirguse vähesuse ja päikesekaitsevahendite kasutamise korral on täheldatud D-vitamiini defitsiiti. D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse defitsiit (talvekuud, vähene õues viibimine suvel) võib suurendada jälle vere kolesterooli sisaldust. Kolesterooli suurenenud sisaldus veres on aga riskifaktoriks südame-veresoonkonna haiguste tekkes.
termosfäär eksosfäär 10. Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus? mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus. 11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS? päikesekiirgus kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,14 mikromeetrit. 12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb? ultraviolettkiirgus infrapunakiirgus 13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri? päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgusest peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. (Neelavad osoon, pilved, veeaur ja aerosool.) 14. Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk? kaldenurgast geograafilisest laiusest (asukoha kaugusest ekvaatorist).. 15. Kuidas on päikesekiirguse maapinnale jõudmisega? osa kiirgusest jõuab otse maapinnale (otsekiirgus, päikesepaistelise ilma korral)
3. Kirjelda õhutemperatuuri ja õhurõhu muutumist atmosfääris (õp.lk. 82 joonis 5.3) Troposfääris (0-12 km) langeb temp kesmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta (20 C kuni (-60 C)), õhurõhk langeb (1000 - 100 mb). Stratosfäär (12-5 km) temp tõuseb (-50 - 10 C), õhurõhk langeb (100 - 1 mb). Mesosfäär (50-85km) temp langeb (10 kuni -80 C), õhurõhk langeb (1 - 0,01 mb). Termosfäär (80-480km) temp tõuseb (-80 kuni +..C), õhurõhk langeb (0,01 - 0,0001C). 4. Päikesekiirguse jaotumine atmosfääris (õp. Lk. 84 joonis 5.5) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Neelavateks aineteks on O3, veeaur, pilved ja aerosoolid. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt ja õhust tagasi kosmosesse (27%), osa neeldub atmosfääris (21%,muundub soojusenergiaks). Maapinnale jõuab ja neeldub u pool atmosfääri sisenud päikesekiirgustest. Osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena.
...............................................................7 2.5. Globaalne soojenemine..............................................................................................................7 3. Päikeseenergia tootmine...................................................................................................................8 3.1. Päikeseenergia ja elekter...........................................................................................................8 3.2. Päikesekiirguse liigid.................................................................................................................8 3.2. Kuidas päikesepaneel toodab elektrit........................................................................................9 3.3. Päikeseenergia tootmine Eestis.................................................................................................9 4. Päikeseenergia tehniline pool.........................................................................
Päikeseenrgia Kadri Benrot Nele Konrad Katrin Lillemäe Raili Mõisama Kati Randma Laura Tumala Reelika Vihvelin Päikeseenegia · Taastuv ehk alternatiivenergia. · Saadakse päikesekiirguse energiast. · Põhiline kasutus: soojuse (sh. vesi) ja elektri tootmine. · Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. · Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenegiat ja soojeneb iseenesest. · Aktiivse kasutamisel paigutatakse hoone katusele või maapinnale päikesekollektorid, mis koguvad energia soojuse või elektrina. · Efektiivsus sõltub kliimast, laiuskraadist, aastaajst,
Neid jaotatakse: astronoomilised tegurid ja geograafilised tegurid. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Maakera põhiline energiaallikas on Päike. Millal on suvi ja millal on talv? Seleta mõisted: Pööripäevad Polaaröö Polaarpäev Otsekiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Albeedo Atmosfääri Üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat, kogu maakera hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolise jõud, mille mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused
Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega[13] energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid.
3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgusele Temperatuur langeb järsult Lisaks Ionosfäär 4. Termosfäär 5. Eksosfäär Iga sfääri vahele jääb kuni 2km paksuse vööna -paus. Osooniaugud Tekitajateks: NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC Ohud – nahapõletused, vähk, kortsud, hallkae; globaalne soojenemine Päikesekiirguse spekter Nähtav kiirgus (56%) – valgus UV-kiirgus (8%) Infrapunakiirgus (36%) – soojus Õhk soojeneb päikesekiirguse neeldumisest aluspinnale Oleneb langemisnurgast Oleneb aluspinnast Päike seniidis ekvaatori 2 korda aastas, pöörijoontel (23,5o N/S)1 kord aastas N -21.06; ekvaator – 23.09 / 21.03 (võrdpäevsus); lõuna – 21.12 Polaarpäev ja polaaröö – alates 66,5o N/S; kestvus 1-172 päeva
Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi. Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on tumedasilmsemad.Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest. Meie inimeste silmad on seetõttu päikesekiirguse suhtes tundlikumad. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti. Seega võrkkestas olevad rakud võtavad vastu valgusärritusi, seal tekivad närviimpulsid, mis liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kaugelenägevus-silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged
Päikeseenergia Karin Erimäe MT-3 Mis on päikeseenergia? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Iga päev Päikeselt Maale langevast energiakogusest jätkuks maa asukale 27- ks aastaks. Inimeste poolt ära kasutatav hulk sellest on kõigest 1%. Milleks kasutatakse? Päikeseenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, elumajade kütmiseks, vee soojendamiseks ja loomuliku valgustuse tagamiseks. Samuti on võimalik päikeseenergiat kasutada õhksoojuspumpade ja maakütte puhul nii eraldiseisvalt kui ka kombineeritud küttelahendusena.
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim
Seepärast marrasknaha rakud aina uuenevad ja vanad rakud irduvad, moodustades üle keha nähtamatu mustuse kihi. 10-12 aastanelaps peseb nädalas umbes 100 grammi niisugust «vana nahka» maha. Marrasknahaga on seotud inimese keha värvus. Neegritel on nahk peaaegu must, hiinlastel kollakas, meil valkjasroosa. 5 Nahale annab värvuse marrasknahas asuv värvaine ehk pigment melaniin. Päikesekiirguse toimel tekib melaniini juurde, inimene päevitub. Päevitus kaitseb meie keha liigse päikesekiirguse eest. Heledanahalistel ei teki melaniini kuigi palju. Seetõttu ei talu me hästi päikest ja võime saada päikesepõletusi. (Vaasna 1993: 10) Heleda nahaga inimeste kehal leidub sageli väikseid tumedamaid laigukesi - need on tedretähed. Suvel on tedretähed päikesekiirguse mõjul tumedamad. Vastsündinu nahal olevad tumedad sünnimärgid ei kao. Lapse nahavärv sõltub teme vanemate nahavärvust. Heledat värvi nahk on õrnem kui tumedat värvi nahk.
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Kliimaks nimetatakse paljude aastate keskmist ilmade vaheldumist. Kliimat mõjutavad järgmised tegurid: Päikesekiirguse hulk Üldine õhuringlus Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on
avad, mille abil soe õhk pääseb tuppa või toast välja. • Maja lõunapoolsele välisseinale on võimalik lisada klaasist paneel, et tekiks Trombe’i sein – must või tume sein, mis on asetatud maja välisseinast paar sentimeetrit eemale, nii et moodustub ohuvahe. Õhk ringleb loomulikul teel soojusvoogude põhimõttel. Nii tuulutusavadega aknaid kui Trombe’i seina on ideaalne ara kasutada külmadel päikesepaistelistel talvepäevadel. Veel soovitusi päikesekiirguse kasutamiseks kodus: • Sobivad aknakatted aitavad hoida head sisekliimat. Sel moel välditakse suvel vajadust kasutada õhukonditsioneeri ja aidatakse talvel hoida soojust. Tähtis on paigaldada aknakatted nii, et need suunaksid päikesekiirguse ruumidesse ainult soovitud aastaajal. • Maja lõunaküljes kasvav lehtpuu varjab lõunapoolsed aknad. Lehed annavad suvel varju, kuid langevad sügisel maha.
* päikesekiirgus elektromagnetlaineline lainetus. * ultraviolettkiirgus põhjustab päevitust, vähesel määral kasulik, muidu põhjustab nahavähki * infrapunakiirgus kannab edasi soojust. inimsilm ei näe * albeedo aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega (nt tumedalt, niiskelt pinnalt peegeldub väga vähe tagasi albeedo on väga väike) Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: - Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss:
aurustuvad ning on nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ning paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Päikesepaistelise ilmaga on kahjustused tugevamad kuna toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele, millega kaasneb ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes. Taime söömise või tugeva nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimishäireid ja verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka ilma otsese kokkupuuteta. Ettevaatusabinõud ja esmaabi Olulisim on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet teostades tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga.
Alternatiivsed energiaallikad MarkoEero Kruus Alternatiivse energiaallikad · PÄIKESE EHK HELIOENERGIA · TUULEENERGIA · GEOTERMAALENERGIA · BIOENERGIA PÄIKESE EHK HELIOENERGIA · Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. · Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikesepaneelid TUULEENERGIA · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuulegeneraator GEOTERMAALENERGIA
C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH | 2hüdroksüüpropaanhape CH3 e. Piimahape Fotosüntees · kulgeb energia neeldumine · toimub rohelistes taimdes päikesekiirguse toimel · muundab CO2 ja H2O glükoosiks ja hapnikuks · on elu aluseks Maal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
