PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), ...
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk. Peitseperiood on puukentsefaliidil tavaliselt 7 kuni 14 päeva. Esimesed haigusnähud, mis sarnanevad gripile mööduvad tavaliselt mõne päeva või nädalaga. Puukentsefaliidi nakatunud ei ole teistele nakkusohtlikud. Eriravi haiguse ravimiseks puudub, ennast saab kaitsta viiruse eest vaktsineerides. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse ning enam viirusesse ei nakatuta. Nakatumine Puukentsefaliit levib puugihammustuste kaudu (Ka lehma- ja kitsepiima kaudu). Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vahe peremees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Esineb ligikaudu 100 erinevat PE viiruse serotüüpi. Eestis esinevat PE
a. Birminghamis Inglismaal. Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse
veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV, tuberkuloos ja psüühika- ja käitumishäired. Sammuti ,Eesti kuulub ohtliku haiguse, puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide esirinda. Suur osa nendest terviseprobleemidest on aga välditavad tervise edendamise ning ennetustegevusega. Selles referaadis ma räägin kuuest kõige olulisemast riskifaktoritest Eestis ja võrdlen Eesti riskifaktorid teistega maailma riikidega. SÜDAME JA VERESOONTE HAIGUSED Need haigused põhjustasid aastatel 19701997 üle poole surmajuhtudest, kusjuures suremuskordaja näitab tõusutendentsi. Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonna haigustesse 10
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge
ise kokku puutuda. Euroopasse jõudis see Krimmi ja Itaalia kaudu. Katk levib inimese organismis väga kiiresti. Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal. Eestis oli viimane katkuepideemia 17101712 PUUGID Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS
Levivad vere ja teiste kehavedelikega. Vaktsiini ei ole. Väldi kasutatud süstalde ja nõelte jagamist. Kroonilised haigused, kuid paljudel haigetel ei ole mingeid kaebusi ja nad pole tihti isegi teadlikud, et on viirusekandjad. Sarnased B hepatiidi nähtused. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk TBE- viirus on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla. MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese
Laste kõrge hõlmatuse korral vaktsinatsioonidega väheneb oluliselt ka täiskasvanute haigestumine tõsistesse pneumokokknakkustesse, kuna lapsed on peamised pneumokokknakkuse levitajad. Pneumokoki kaitsesüsti soovitatakse kindlasti, kui inimene põeb kroonilist kopsuhaigust (astma), südamehaigust (südamerike), neeruhaigust (nefrootiline sündroom), ainevahetushaigust (diabeet), kui plaanis on organi siirdamine, keskkõrvaimplantaadi paigaldamine või põrna eemaldamine. Puukentsefaliit Puukentsefaliidi viirus levib inimese verre nakatunud puugi hammustusega. Inimene võib nakkuse saada ka puukentsefaliidi viirusega nakatunud kitsede või lehmade toorpiima tarbides. See viirus võib põhjustada ajupõletikku ja ajukelmepõletikku, kergemad juhud piirduvad gripisarnaste haigusnähtudega. Puukentsefaliidi viirusega nakatunud puukide levialad on Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt laienenud. Eestis on enim puukentsefaliiti
Puugid on viiruse vaheperemeesteks, saades nakkuse enamasti metsloomadelt ja lindudelt. Kui inimene on nakatunud puukentsefaliitviirusega, ilmnevad tal paari nädala jooksul pärast puugi hammustust gripiga sarnased haigustunnused: pea- ja lihasevalu, kerge palavik. Need nähud kestavad 3-6 päeva, kaovad siis nädalaks ja algab haiguse teine järk: tugev peavalu, silmade valguskarts, oksendamine. Loomulikult tuleb sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduda. Puukentsefaliidi vastu ei ole sobivat ravi. Nakatunuid võib lohutada teadmine, et haiguse korra läbipõdenud saavad eluaegse immuunsuse. Kuid ebameeldivusi on võimalik ennetada lastes end vaktsineerida. Vaktsineerimine Puukentsefaliidi vastu kaitseb tõhusalt vaktsineerimine, mis koosneb kolmest süstist. Esimese ja teise vahe on 1-3 kuud, kolmas süst tehakse 9-12 kuu pärast teist. Edaspidi vaktsineeritakse iga kolme aasta tagant. · Puukborrelioos
5. Kuidas kaitseb inimese organism end viiruste eest? Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel? Need on kaitsevalgud, nad hakkavad hävitama viiruseid inimese organismist 7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida? Siis hakkavad antikehad hävitama viiruseid, inimene ei või haigusesse üldse haigestuda või põeb haigust kergelt. 8. Missuguste haiguste vastu oled sina vaktsineeritud? Puukentsefaliidi, mumps, leetrid, kollatõbi, lastehalvatus 9. Missuguseid viirushaigusi oled põdenud? Gripp, tuulerõuged 10. Kuidas saad hoiduda nakatumast puukentsefaliiti? Peab ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerima, siis hakkavad viirused hävima organismist. Algloomad 1. Miks on algloomad looduses tähtsad? Osalevad aineringes, surnud organismide lagundamise aineks, on toiduks suurematele loomadele, aitavad seedida mäletsejatel tselluloosi 2
Palavikuga kulgev lööbehaigus. Haigusnähtudeks on sügelevad villid ja palavik. Marutõbi Loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus. Levib nakatunud looma hammustuse tagajärjel. Tekivad närvisüsteemi häired,järgneb halvatus,mis võib lõppeda surmaga. Puukentsefalii t Puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Tekib palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse Kollapalav ik On raskekujuline äge viirusinfektsioon. Levib sääsehammustuse tagajärel. Tekib iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine B ja C hepatiit On nakkushaigus , mis levib seksuaal kontakti, vere või kehavedelikega. Haiguse tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. C hepatiit võib mööduda ka ilma haigusnähtuteta. Kasutatud kirjandus
aastal. Edu ei lasknud end kaua oodata juba 1955 valmis Jonas Salkil ühe kurjema nakkushaiguse, lastehalvatustõve vastane inaktiveeritud kolmevalentne vaktsiin. 1970.1980. aastatel jätkus uute vaktsiinide loomine ja vanade täiustamine viroloogia, molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia edusammude baasil. Loodi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes revolutsiooni teinud leetrite, mumpsi, punetiste, A- ja B-viirushepatiidi, meningokokk-, pneumokokk-, puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi, tuulerõugete, Haemophilus influenzae b, Lyme'i tõve (kasutatakse ainult Põhja-Ameerikas) jm vaktsiinid. Loodud on uued, kõrgema immunogeensusega, madalama reaktogeensusega, efektiivsemad ja ohutumad marutõve, koolera, kõhutüüfuse, siberi katku, läkaköha, gripi ja pärisrõugete vaktsiinid. Uute efektiivsete ning ohutute vaktsiinide loomine ja tootmine on saavutanud sedavõrd kõrge tehnoloogilise taseme. Miks ja milleks vaktsineerida?
Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit Ajukelmepõletik Herpes Simplex viirus. Piisknakkus, saastunud vee, Tsütomegalo-, entero-, toiduga. Puukidega puukentsefaliidi viirused ülekantav Soolatüükad, papilloomviirused Kontakti teel kündüloomid AIDS HIV1, HIV2 Sugulisel teel, vere kaudu, rinnapiima kaudu 9. Lüütiline tsükkel viiruse paljunemisel Bakteriofaag kinnitub raku pinnale Sisestab oma DNA rakku Ensüümide abil sunnib
levitada Puukentsefaliit: võsapuuk ja laanepuuk Gripitaolised haigusnähud võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud Tasakaaluhäired,jäsemete halvatused,peavalu, keskendumis- ja mäluhäired Ei levi inimeselt inimesele Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus. Puukborrelioos: kahjustab nahka, närvisüsteemi,liigeseid ja südant võsa- ja laanepuuk Puukentsefaliidi leviku kaart Kuidas end puukide eest kaitsta Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi. Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas Heledad riided Kinnine, pikkade varrukatega riietus ja pikad püksid Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda, seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel)
Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant.Sellega alustatakse juba varases lapseeas. Meie riigis on programm, mille alusel vaktsineeritakse inimesi nende haiguste vastu: duberkuloos, lastehalvatus, difteeria, läkakõha, teetanus, mumps, leetrid, punetised. Vabatahtlikult võib ennast vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole vaktsiine ja tuleb jälgida tervislikke eluviise (näiteks pole vaktsiin HIV-viiruse vastu).
Näiteks osooniaukude tekitamine soodustab teatavasti nahavähki, kuid ei või teada, mida see veel endaga kaasa võib tuua. Ümbrikute teel levitatud SARS oli tingitud kõrgelt arenenud meditsiiniliste teadmiste ja pahatahtlikkuse kooskõlast. Seega tekitab ühiskonna ja teaduse areng soodsaid tingimusi uutele nähtustele, sealhulgas eelmainitud tõbedele. Paljusid õnnetuid juhtumeid saab ära hoida nende ennetamise teel. Näiteks vaktsineerime end teetanuse või puukentsefaliidi vastu, et mitte nakatuda, hoidume verelisest kontaktist tundmatute inimestega HIV-kartuses. Autoga sõites kinnitame turvavöö, juhuks, kui peaks aset leidma liiklusõnnetus. Me jälgime võimsate aparaatidega maailmamerd ja laamade äärealasid võimalike maavärinate, vulkaanipursete ja tsunaamide ette ennustamiseks. Sellest üksi jääb aga väheks. Suurt rolli mängib siin reageerimisaeg- kui kiiresti teadlased tekkinud
Näiteks on Alpides temperatuuri tõus ületanud 1 kraadi. Põhja-Euroopas on kliima muutunud niiskemaks, Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas aga kuivemaks. Kliima soojenemine näib jätkuvat. Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks 2100 temperatuur globaalselt 1-3,5 kraadi. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava borellioosi leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine.Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele. ( üleujutused,nakkushaigused,maavärisemised,maanihked jne ) 7)Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Skandinaavia ja Eesti kliimat ? Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ja kliimat
Soomes kannavad sääsed edasi veel ka Snowshoe hare-viirust, mis on võimeline haigust tekitama. Eesti sääsed Soome omadest suurt ei erine ja nakatavad küllap meidki samalaadsete viirustega. Suvel esinevaid arusaamatu põhjusega palavikuhaigusi nimetatakse tihtilugu üldistavalt gripiks. Tõeline haigustekitaja jääb välja selgitamata http://www.postimees.ee/luup/98/13/teadus2.htmr. 4.2.2. Puugid Närilised ja soojaverelised ulukid on ka puugihaiguste tekitajate, eeskätt puukentsefaliidi ja borrelioosi bakterite pärisperemehed, ilma et nad ise haigestuksid. Looma verest toitudes saab puuk lisandiks kaasa haigustekitajad kui need juhtuvad olema looma veres. Puugile on ette- juhtuv inimene samasugune toidulaud nagu loom, sest ta ei ole evolutsiooni vältel koolitatud ainult inimest ründama. Vahe on selles, et koos loomalt imetud verega satuvad puugi organis- 9
Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbima vastavad kaitsepookimised. · Kontrollida tööriistade olemasolu ja korrasolekut. · Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. · Töötaja kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. · Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb
Vastused 2/17) 1. sinihallitusjuust 2. antibiootikumid 3. viiruste abil aretatud tulbid. 4. sõnnik väetisena 5. Pesupulber 3/17) Mina pean kõige olulisemaks vaktseerimise põhimõtte avastamist, sest see on aidanud vältida ja levikut piirata väga jubedatel haigustel nagu marutaud, mis oli üks esimesi, samas tänapäeval vaktsineeritakse ka puukentsefaliidi vastu. Pärast vaktsineerimise leiutamist on suudetud päästa paljude inimeste elusid. 5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi inimese rakuga võrreldes. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 2/23) 1
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
- ära üria mürki välja pigistada või imeda - vii kannatanu haiglasse · Rästiklaste ja enamiku lõigsmadulaste mmürk on hemotoksiline · Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Tekivad verevalumid, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid. · Anna kannatanule palju vett, mahla see aitab mürki kiiremini organismist välja tuua. · Puuk: · Võib levitada borrelianakkuse ehk Lyme'i tõve ja puukentsefaliidi tekitajad · Tegutsemisjuhis: - eemalda puuk nahast pintsettidega tõmbava liigutusega, Ära pigista puugi keha. - naha sisse jäänud kehaosad eemaldada, need võivad ka sisse jääda. - puhastada haav defiteeriva vedelikuga mitu korda. · Lyme tõbi: · Lyme tõbi on puukide vahendusel leviv haigus, mida põhjustav spiroheeride perekonda kuuluv bakter ning mille esmaseks tunnuseks on ringikujuline nahalööve puugihammustuse piirkonnas.
Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbima vastavad kaitsepookimised. Kontrollida tööriistade olemasolu ja korrasolekut. Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. Töötaja kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb
pöördu arsti poole. Tegemist võib olla puukborreleoosiga e. Lyme´i tõvega, mis võib kahjustada nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid.Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole Kui umbes 1-2 nädalat peale puugihammustust on eelnenud gripilaadne haigestumine, millele järgneb 10 päeva kuni 2 kuud pärast puugihammustust tekib tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, tasakaaluhäired, teadvusehäired. Pöördu kohe arsti poole või helista 112, sest tegemist on puukentsefaliidi tunnustega (viiruslik ajupõletik). Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida lasta . Tõmba puuk vastupäeva keerates välja, haarates puugi peast nii naha lähedalt kui võimalik. o ära kasuta jõudu – nahka jäävad suised põhjustavad ärritust ja põletikku. Puhasta puugikohta desinfitseeriva vahendiga. Ära töötle puugi sissetungimiskohta enne puugi eemaldamist toiduõli või rasvaga!
2 Leiurus quinquestriatus 103. Enamus skorpione sünnitavad elusaid poegi 104. Skorpionite emasloomad hoolitsevad väikeste poegade eest 105. Maailma suurim skorpion on Hadogenes troglodytes aafrika kaljuskorpion elab Aafrikas tema pikkus on 21 cm 106. Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi, lesteliste seltsi. 107. Võsapuuk on üks väiksemaid lestalisi: vale 108. Miks ei ole inimese naha sisse imenud võsapuugi kiirest eemaldamisest kasu puukentsefaliidi vältimiseks ja on kasu puukborrelioosi vältimiseks? puukentsefaliiti tekitab RNA viirus TBE (tick borne encefalitis), kuid puukborrelioosi tekitab bakter poprositj spisatj 109. Inimesel põhjustab sügelisi süüdiklest 110. Kuulmelest on parasiit koera kõrvas, kassi kõrvas 111. Hulkjalgsed elavad maismaal 112. Sadajalgsete emasloomad kaitsevad järglasi 113. Sadajalgsed on röövloomad 114. Mitu jalga on sadajalgsete alamklassi kuuluval harilikul kivihargil? 30 jalga 15 paari 115
Muutused nakkushaiguste esinemises on üks esimesi märke, mis näitab globaalse kliima soojenemise mõju inimese tervisele. Eriti suurendab see malaaria levikut lennujaamades, kui moskiitode poolt infitseeritud inimesed kasutavad lennukeid. Nii esines 1994.a kuumal suvel Pariisi pealennujaama piirkonnas 6 malaaria juhtu. Ka Vahemeremaades endeemiliselt esinev leishmanioos on muutunud aktuaalseks. Koos kliima soojenemisega suureneb oht, et see haigus levib edasi põhja poole. Puukentsefaliidi levikuala on Lõuna-Skandinaavia, Kesk- ja Ida-Euroopa. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava Lyme tõve leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine. Kohanemine kliima muutustele Potentsiaalsed võimalused inimese adaptatsiooniks muutuva kliima suhtes on seotud
Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovita Peärnberg limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Kui nahale on sattunud bituumenit, ei ole vaja hakata seda ära kiskuma, lihtsalt jahutada ja pöörduda meedikute poole. PUUGIHAMMUSTUS Metsa minnes võiks panna selga heledad riided, mille pealt on igasugused sitikad näha, sääred ja varrukaotsad toppida kinni, peakate pähe. Sageli metsas käijad võiksid ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida lasta, puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini pole. Kui puuk on ennast keha külge imenud, tuleb püüda ta nii eemaldada, et ei muljuks tema tagakeha, muidu eritab ta taas haigustekitajaid sisaldada võivat nõret. Kui puuk on eemaldatud, tuleb see koht desinfitseerida, kas või viinaga, kui muud pole käepärast. Kuu aja jooksul tuleb oma tervist jälgida. Kui on gripilaadsed nähud või puugihammustuse koht sügeleb ja punetab, tuleb pöörduda perearsti poole
puhul võib põhjustada nn oportunistlike haigustekitajate arvu kasvu kesknärvisüsteemi põletiku põhjustajate hulgas. Väga harvade põhjustena võivad kesknärvisüsteemis tekkida autoimmuunsed põletikud ja prioonhaigused. Äge kesknärvisüsteemi infektsioon võib vajada intensiivravi tõusnud intrakraniaalse rõhu või epileptilise staatuse käsitluseks. Mõnede neuroinfektsioonide vältimiseks on võimalik vaktsineerida, näiteks Hemofiilus- meningiidi ja puukentsefaliidi vastu. Paroksüsmidena kulgevad haigused. Paroksüsm on äge ootamatult tekkiv haigushoog. Tervise järsk halvenemine, kroonilise haiguse (sealhulgas neuralgilise) ägenemine ja selle ebajärjepidevus annavad tunnistust tõsistest probleemidest, mis võivad olla paroksüsmi või paroksüsmaalse seisundi põhjustajaks. Paroksüsmaalne seisund on tõsine patoloogiline kõrvalekalle, mis tekib teatud tüüpi haiguse tõttu ja millel on ülitähtis roll üldise kliinilise pildi koostamisel.
● valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ● neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarhanoidaalruumi ● samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subrahnoidaalruumist lümfi- ja venossesse vereringesse ● ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn vesipea tekke ● liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks - võetakse analüüsiks kui on puukentsefaliidi kahtlus - punkteeritakse lülisambakanalist nimmelülide vahelt PEAAJUNÄRVID e kraniaalnärvid NERVI CRANIALES ● Peaajust väljub 12 paari peaajunärve e kraniaalnärve ● igal paaril on oma järjekorranumber ja nimetus ● Funktsionaalselt jagunevad kraniaalnärvid: ★ TUNDENÄRVID (sensoorsed) I, II, VIII ★ MOTOORSED III, IV, VI, XI, XII ★ SEGANÄRVID V, VII, IX, X
1. Üldnõuded 1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 3. Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 4. Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad. 5. Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbima vastavad kaitsepookimised. 6. Kontrollida tööriistade olemasolu ja korrasolekut. 7. Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. 8. Töötaja on kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. 9. Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb
Viirused on tsütolüütilised, põhjustavad süsteemset infektsiooni ja vireemiat; suudavad hästi indutseerida interferooni tootmist, millest tulenevad ilmselt infektsiooni gripilaadsed sümptomid. Haiguse olemuse määravad peamiselt koetropism, infitseeriva viiruse kontsentratsioon ja organismi vastus viirusele. Flaviviirusi seostatakse mõõdukate süsteemsete haiguste, entsefaliidi, artrogeensete haiguste ja hemorraagiliste haigustega. Puuk saab kariloomadelt. Epidemioloogia ja levik. Puukentsefaliidi viirust levitavad puugid elavad kindlatel aladel Kesk-Euroopas, Skandinaavias, Balti riikides ja Venemaal. Puukentsefaliidi ohualad Eestis on Põhjarannik, Pärnu ümbrus, Kirde-Eesti, Tartu ümbrus ja Kagu-Eesti. Viirusega nakatunud puukide arv on aastati erinev, kõikudes Eestis 11-22% vahel. Erinevates piirkondades põhjustab haigestumist erinev viiruse tüvi. Venemaal esinev puukentsefaliit kulgeb raskemalt ning surmaga lõppevate juhtumite osa võib olla isegi kuni 15-30 %
Puugid on levitajateks sellistele rasketele nakkushaigustele nagu puuk-entsefaliit ja puukborrelioos e. Lyme' tõbi. Mõlemad tõved kuuluvad looduskoldeliste haiguste rühma ning haiguse tekitajate looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad ja linnud ning siirutajaks iksoodpuugid. Nakkusohtlik aeg inimesele on seotud puukide aktiivsusperioodiga looduses, s.o. aprilli keskpaigast kuni oktoobri lõpuni. Entsefaliit algab gripitunnustega ja borrelioos punase laiguna!! Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, siis ilmnevad 1-2 nädala pärast puugi hammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi tervistub. Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Sellisel juhul peab viivitamatult arsti poole pöörduma.
Borrelioos Puukborrelioos e. Lyme'i tõbi on kõige sagedamini esinev puukidega leviv haigus Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tegemist on multisüsteemse põletikulise haigusega, mis kahjustab nahka närvisüsteemi, südant ja liigeseid. Haigustekitajaks on võsapuuk, kes ise ei ole haige, aga kannab haigust inimeseni nakatunud närilistelt, mõnikord ka lindudelt. Samad puugid võivad olla ka teise närvisüsteemi kahjustava nakkuse puukentsefaliidi - edasikandjaks. Puugi hammustuse väliseks tunnuseks on tavaliselt punetus, mõnikord on puuk leitav ka hammustuskohalt. Enamik puugiründeid ei too kaasa haigestumist ja kui siiski infitseerutakse, siis tõsist haigust esineb harva. Inkubatsiooniperiood 3 - 32 päeva I staadium varane lokaliseeritud, esmane infektsioon - Peavalu, iiveldus, oksendamine, kuklakangestus, temperatuuri tõus, farüngiit, konjunktiviit, paresteesiad, sügelus, lihas- ja liigesvalud,
annaabi.ee 
