Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament.
PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid
*Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek. *Cromwelli poeg Richard sai uueks valitsejaks Inglismaal. *Loobus valitsemisest, toetust ei olnud sõjaväel ega rahval. *1660. aastal krooniti kuningaks Charles II (1660-1685). 2. Püüd anda usuvabadus katoliiklastele. *James II (troonil peale CharlesII 1685-1688) anda usuvabadus katoliiklastele ja puritaanidele. *Kuninga ja parlamendi tüli laabus. * Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele. KUULUS REVOLUTSIOON(1688). 1. Oranje Willem Inglismaa võimul. *1688. aastal saabus Hollandi valitseja Oranje Willem Inglismaale. *James II põgenes Prantsusmaal. *Willem kirjutas alla ´´Õiguste deklaratsioonile``. *Krooniti Inglismaa kuningaks (Willam III). ´´ÕIGUSTE DEKLARATSIOON``(1689). 1. Kuninga täielik allumine sedustele.
*Sõdurid kontrollisid kööke, et kolletes tuli ei põleks V Cromwelli ootamatu surm *Rahvas tantsis Londoni tänavatel VI Stuartid tulevad taas võimule I Cromwelli poeg valitsejaks *Ei leia toetust sõjaväelt *Loobus valitsemisest II Parlament kokku *Taastatakse kuningriik *Charles II kroonitakse kuningaks III Charles II ja James II *Taastada absolutistlikku korda *Taastada katolik usk IV James II *Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele *Tüli kuninga ja parlamendi vahel VII Kuulus revolutsioon I Oranje Willem kuningaks *William suure laevastiku ja sõja väge Inglismaale *James II põgeneb Prantsusmaale *Willem kirjutab alla ''Õiguste deklaratsioonile'' *Kroonitakse William III Inglismaa kuningaks VIII ''Õiguste deklaratsioon'' I Parlament *Andis välja seadusi *Kehtestas makse II Kuningas *Täitevvõim *Määras kohtunikud, valis ministrid, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat
LouisXIII: (Ajal pääses absolutistlik valitsemisviis mõjule) 1614. a saatis kuningas generaalstaadid laiali. LouisXIV: Kuningas asub ise valitsema(Oma seadusi võis ta muuta). Tema valitsemis aega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Louis XIV õukond kolib Versailles`sse. Charles I: 1629. aastal saatis kuningas parlamendi laiali ning 1640.kutsus uuesti kokku 12ks aastaks(Pikk parl.) James II:Tema soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele tekitas kogu Maal ärevust.Tüli süvenes veelgi kuni kuningas jagas kõik tähtsamad ametid riigis. James I:stuartite dünastiast inglismaa ja soti kuningas . Looda jumala peale..: Oliver Cromwell`i ütlus. Ta oli maa-aadlik kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Ta kehtestas armees kindla korra. Sõdurid olid head varustuses ja hea palgaga.Ta väed said sõjas lüüa. Riik-see olen mina! : Louis XIV. Oli Prantsusmaa kunn 1610-1643. Seisused(lünktekst): Päritolu määras inimese elu
Kodusõda Inglismaal Inglismaa Struartite ajal 1. Charles esimese soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri
ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast. 16601685 Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku. 16851688 James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale. 1688 Hollandi valitseja Oranje prints Willem sai võimule Inglismaal, krooniti William III nime all uueks Inglismaa kunignaks 1689 William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile 1614 Louis XII saatis generaalstaadid laiali ja neid ei kutsutud kokku järgmise 175 aasta jooksul. 1598 anti välja Nantesi edikt, mis andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada.
maha.charlesII-1660-1685ta taastas endise poliitilise korra inglismaal.oranje willem-hollandi valitseja,ta tuli oma laevastikuga inglismaale ja järgmisel aastal ta krooniti inglise kuningaks WilliamIII.oliver cormwell-"looda jumala peale,aga hoia püssiroht kuiv"maa aadlik,kuulus puritaanide juurde, suri ootamatult 1685a,sõdurid olid varustatud ja maksti neile.jamesII-1685-1688püüdis taastada absolutlistliku korda ning katoliku usku,andis usuvabadust katoliiklastele ja puritaanidele. Ketserid- ristiusust taganenud inimene. Indulgents-patulunastuskiri. Reformatsioon-usupuhastus ehk katoliku kiriku puhastamine luksusest ja õpetuse lihtsustamine. Protestandid-reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. Saksa talupoegade sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas
Kui ta suri siis rahvas juubeldas tänavatel. Uueks lordprotektoriks sai isa tahtel Cromwelli poeg Richard, kuid ta ei leidnud toetust sõjaväes ning taas kutsuti kokku parlament, kes otsustas taastada kuningriigi. 1660 krooniti kuningaks Charles I poeg Charles II. Sellist olukorda kutsutakse restauratsiooniks ( endise poliitilise korra taastamine ). Nii Charles II kui ka tema järglane James II püüdsid taastada absolutistliku korda. James II soov anda usuvabadus nii puritaanidele kui ka katoliiklastele ei meeldinud rahvale ning parlamendi ja kuninga vahel tekkis jälle tüli. Tunnetanud rahva toetust, sõlmis kõrgaadel kuninga vastu vandenõu, pakkudes trooni kuninga väimehele, Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1688 a. novembris põgenes James II Prantsusmaale ning järgmise aasta algul kirjutas Willem alla " Õiguste deklaratsioonile " ning ta krooniti Inglismaa kuningaks William III nime all.
etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele. Oranje Willem Hollandi valitseja , kes kirjutas alla dokumendile ,,Õiguste Deklaratsioon" ja sai sellega inglismaa valitsejaks. Oranje Mary James II tütar, Willemi abikaasa ja ta kaasvalitseja Inglise troonil. Karl XI Rootsi kuningas, kellel esimesena õnnestus 1680-ndatel aastatel siinne aadel Rootsi võimu alla painutada. Bengt Gottfried Forselius Õpetaja Eestis Roosi ajal . Oli pärit Harju-Madiselt
Parlament üritas kuningalt nõuda võimalikult suuri järeleandmisi- kuningalt võeti õigus parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda. Charles I põgenes Londonist. Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust. See viis nad vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele ehk presbüterlastele vastuvõetavad kirikukorralduse. Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali
Hakati kasutama pitsist või linast tehtud kaeluseid. Stiilse ja moeka piha suurus kasvas nii meestel kui ka naistel. Meeste moest kadusid sukkpüksid ja nende asemele tulid põlvpüksid. Mõlema moe esindajad kandsid suuri laiade äärtega mütse ja kübaraid. Inglise kodusõja ajal hakkasid sealses moes kajastuma prantsuse õukondade stiilid. Sotsiaalsete pingete ja süngete aegade tõttu hakati kasutama tumedaid toone ja puritaanidele omaseid lõikeid. 1700 1750 Mehed kandsid valgeid parukaid. Selleks et rohkem efekti anda olid loomulikud juuksed olid puuderdatud. Sel ajal hakati Euroopas vahet tegema õukonna kleitidel ja vabaaja kleitidel. 1750 1775 Moe maailma vallutab Rococo. Kleidid lähevad uhkemaks kui need on kunagi olnud. Hakatakse kasutama üha enam värve, mustreid, pärleid, kette ja muid kaunistusi. Sel ajal olid
Shaw´ esimesed, teravalt sotsiaalkriitilised lavateosed ,,Leskmeeste majad", ,,Seelikukütt" ja ,,Mrs Warreni elukutse", koondatud tsüklisse ,,Ebameeldivad näidendid", käsitlevad peamiselt auväärsete varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus. Järgmises sarjas ,,Meeldivad näidendid" asendab kirjanik satiirilise valgusse ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad. Sarjas ,,Kolm näidendit puritaanidele" ründab silmakirjalikku vagatsemist ning näitab üksilduse traagikat kui võimu paratamatut kaasnähtust. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid ,,Inimene ja üliinimene", mis süveneb tugeva isiksuse teemasse, sõjavastane ,,Südamemurdmise maja", utopistlik ,,Tagasi Metuusala juurde", milles vaadeldakse maailmaparandamise võimalikkust, ning Jeanne d´Arci elu kujutav ,,Püha Johanna". 1920.-1930. aastail kirjutas ta peamiselt groteskseid komöödiaid, mida nimetas ,,poliitiliseks
kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal: Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates.
saj. 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu(Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest; kuninganna Elizabethi ajal tehti puritaanidele järeleandmisi, kuid siiski ei oldud rahul. Vastuollu sattunud p-d pagendati; puritanismi levikut soodustas Inglismaa maj. areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus; oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing
mistõttu oli palju revolutsioone. 2. Inglismaa 17.-18. saj. Puritanism. Inglismaal anglikaanikirik ei allunud Rooma paavstile; katoliiklased siiski võitlesid vastu, nt püssirohuvandenõu (Guy Fawkes pidi parlamendi keldris oleva püssirohuga õhku laskma); usu ja poliitika opositsiooniks sai puritanism. Need olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest; kuninganna Elizabethi ajal tehti puritaanidele järeleandmisi, siiski ei oldud rahul. Vastuollu sattunud puritistid pagendati. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majandus areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus. Oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid.
Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia Inglise troonil. Kuninganna tahtel sai troonipärijaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I-na. Inglise kuningriik mis alates 1535.aastast hõlmas ka Walesi Soti kuningriik ühendati nüüd personaaluniooni kaudu. Kuningas James I ema oli katoliiklane, sotlased aga valdavalt puritaanid, jätkas kuningas anglikaani kiriku toetamist, tegemata mingeid järelandmisi katoliiklastele kui ka puritaanidele. 1605. aastal paljastuas Londonis püssirohuvandenõu. Katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünni, et parlament koos kuningaga õhku lasta. Jätkati ka puritaanide jälitamist. Osa neist lahkus Inglismaalt Hollandisse ja sealt edasi Ameerika kolooniatesse. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, mille kuningas jätnuks meeledi vaid nõuandva rolli. Kuninga ja parlamendi peamiseks tüliõunaks sai
saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse. Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks parema meelega näinud Inglismaa troonil istuvat katoliiklasest Sotimaa kuningannat Mary I Stuartit (valitses 1542-1567; Henry VII tütretütar).
Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse. Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks parema meelega näinud Inglismaa troonil istuvat katoliiklasest Sotimaa kuningannat Mary I Stuartit (valitses 1542- 1567; Henry VII tütretütar)
meestesoeng. · Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid. 2. Puritarismi 2 põhivoolu: a) Presbüterlus kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima presbüterid valitavad koguduse vanemad. b) Independenlus iga kogudus on sõltumatu ja iseseisev. 3. Puritarism kui opositsioon anglikaani kirikule. a) Anglikaani kirik tegi Elizabethi ajal järelandmisi puritaanidele. · Tunnistati õigeks predestinatsioon. · Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt. b) Sattunud vastuollu anglikaani kiriku ja kuningavõimuga, põgenes osa puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse) c) Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks. 4. Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal Kujunesid välja poliitilised parteid.
otsima. Et ta retk ebaõnnestus ning kuningale tundus ta endiselt ohtlik, siis hukati ta 1618. aastal. Samuti otsustasid James ja ta nõuandjad täielikult kaotada katoliiklaste mõjuvõimu. Nood olid aga just lootnud, et Jamesi küllaltki mõõdukas usupoliitika tagab neile taas vähemalt võrdsed õigused protestantide kõrval. Ent James otsustas Inglismaa valitsemisel toetuda vaid anglikaani kirikule ning tõrjus eemale nii radikaalsed protestandid, puritaanid, kui ka katoliiklased. Kui puritaanidele jäeti vähemalt mingidki õigused oma riitusi korraldada, siis katoliiklust püüti täielikult välja juurida, keelates nii missad kui ka muud kombetalitused. Lõplikult otsustas asja ära 1605. aasta Püssirohuvandenõu, mille Cecil sidus otseselt kõigi katoliiklastega ning seejärel suruti see konfessioon täielikult põranda alla. JAMESI VIIMASED AASTAD JA SURM 1624. aastal otsustas James viimaks siiski sõtta minna, et oma tütre au taastada. Et riik oli
Erakorraline kuningakohus – Tähekoda – tuli laiali saata. Lisaks mässule Šotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle viiekümne tuhande inglase. Seepeale esitas parlament kuningale „suure remonstrantsi” (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piiras. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks. Ühtlasi nõuti, et piiskopid heidetaks parlamendi ülemkojast välja. Nimetatud nõudmisi ei võetud parlamendis 22. novembril 1641 enam vastu üksmeeles, vaid napi üheteistkümne enamushäälega (159:148). Kuningas lükkas remonstrantsi tagasi, süüdistades viit parlamendiliiget reetmises. Ilmunud 4. jaanuaril 1642 ihukaitsjatest (cavaliers) saadetuna parlamenti süüdistatavaid kinni võtma, pidi
· "Meeldivad näidendid" Järgmises tsüklis loobus kirjanik teravatest sotsiaalkriitilistest rünnakutest. Shaw pühendab tähelepanu peamiselt silmakirjalikule moraalile, mille ülesandeks on paljastada kodanlike suhete tõelist olemust. Tsükli pealkiri on irooniline, sest neis on võetud terava kriitika alla militarism "Relvad ja inimene" (1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. 20. sajandi alguseks oli G.B.Shaw saavutanud juba ülemaailmse kuulsuse. Oma järgmist teost nimetas
lihtinimeste arvel. · "Meeldivad näidendid" Järgmises tsüklis loobus kirjanik teravatest sotsiaalkriitilistest rünnakutest. Shaw pühendab tähelepanu peamiselt silmakirjalikule moraalile, mille ülesandeks on paljastada kodanlike suhete tõelist olemust. Tsükli pealkiri on irooniline, sest neis on võetud terava kriitika alla militarism "Relvad ja inimene" (1894) , "Saatuse soosik" (1895) ning vaimulike silmakirjatsemine "Candida" (1894). · "Kolm näidendit puritaanidele" Kolmandas tsüklis naerab Shaw välja inglastele iseloomuliku usufanatismi ja sellega seotud silmakirjalikkuse. Nendes teostes ründab ta teravmeelselt puritaanlust, mis on juurdunud inglise kodanluse hulgas. Draamades "Kuradi õpilane" (1897), "Caesar ja Kleopatra" (1899) ja "Kapten Brassboundi ärkamine" (1899) on kirjanik käsitlenud ajaloolist teemat huumori ja irooniaga. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29
reformatsiooni kasuks ja et kuningast saaks kiriku pea, et ta saaks anda iseendale lahutust. Tänu sellele hakkas ta asutama anglikaani kirikut (humanistide ja Wycliffi mõju). Anglikaani kirik lõplikult kujunes välja Elisabet I ajal (1559), kes oli tema tütar. Sisu, vorm ja korraldus: kompromissi tulemus. Õpetus on protestantlik (pehmendatud kujul kalvinistlik), väliselt meenutab katoliku kiriku tavasid. Kuningliku tsentrumi moodustas ,,neutraalne" anglikaani kirik. Äärmuslikele puritaanidele see ei meeldinud ja tulemuseks olid usurahutused Inglismaal ja Sotimaal (16-17saj). Ühel poolel olid rahulolematud puritaanid ja teisel poolel katoliiklased. Iirlased ei võtnud vastu protestantismi ja seetõttu neid käsitleti kui teise klassi kodanikke. Lahendus nendele probleemidele oli anglikaani kiriku säilitamine ja usuvabadus protestantidele. Katoliku kiriku vastureformatsioon: reformide protsesse katoliku kirik ei suutnud peatada ja seetõttu alustati vastureformatsiooniga
Erakorraline kuningakohus Tähekoda tuli laiali saata. Lisaks mässule Sotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle 50 tuhande inglase. Nüüd esitas parlament kuningale suure remonstrantsi (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piirasid. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku ümberkohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks. Ühtlasi nõuti, et piiskopid heidetaks parlamendi ülemkojast välja. Nimetatud nõudmisi ei võetud parlamendis 22. novembril 1641 enam vastu üksmeeles vaid napi 11 enamushäälega (159:148). Kuningas lükkas remonstrantsi tagasi, süüdistades viit parlamendiliiget reetmises. Ilmunud 4. jaanuaril 1642 oma ihukaitsjatest (cavaliers) saadetuna parlamenti süüdistatavaid kinni võtma, pidi Charles I tõdema, et ,,linnukesed on ära lennanud" birds are flown
» küsis Felton imestusega, mida ta oma enesevalitsemisele vaatamata ei suutnud täiesti varjata. «Ma ütlen seda päeval, kus olen küllalt kannatanud oma usu pärast,» hüüdis mileedi teeseldud eksaltatsiooniga. Feltoni pilk paljastas mileedile kogu võidu ulatuse, mis ta oli saavutanud selle ainsa lausega. Sellele vaatamata jäi noor ohvitser tummaks, ainult tema pilk kõneles. «Ma olen oma vaenlaste kätes,» jätkas mileedi vaimustusega, nagu ta teadis seda puritaanidele omase olevat. «Päästku mu. jumal mind või hukkugu ma oma jumala eest! See on minu vastus lord Winterile, mida ma palun talle edasi anda. Selle siin aga,» jätkas ta, osutades missaraamatule sõrmega, ilma seda puudutamata, otsekui kardaks ta ennast sellega rüvetada, «võite tagasi viia ja seda ise kasutada, sest kahtlemata olete te lord Winteri .kahekordne kaassüüdlane -- kaassüüdlane tagakiusamises ja kaassüüdlane ketserluses.»
annaabi.ee 
