Cromwelli riigipööre (0)

Cromwelli riigipöörde otsesed ja kaudses tagajärjed
Hannes -Martin Eenmaa
10a
17.sajandil pärast mitmeid aastaid kutsuti Inglismaal taas kokku parlament . Kohe hakkas parlament kuningalt, Charles I-lt, õigusi ja eesõigusi ära võtma kuni riiki hakkas täielikult juhtima parlament. Kuningale see ei meeldinud ja arvas, et see on seadusevastane ning tahtis parlamendi juhid kohtusse anda, mis ei õnnestunud. Kuninga ja parlamendi suhted aina halvenesid, kuni tekkis kodusõda.
Lõhenenud Inglismaal tuli parlamendi vägede ette otsa Oliver Cromwell . Ta värbas enda vägedesse tõsiusklikke, kes võitlesid jumala eest ning see oli üks tema esimesi vigu riigi kooshoidmisel aga üks parimaid taktikaid riigis võimu saamiseks. Pärast Charles I naasmist Šotimaalt, sõjaväes ülekaalus olevad puritaanid tahtsid kiriku täielikku sõltumatust riigist, mis tekitas lahknevusi riigi ja sõjaväe, seal hulgas ka kiriku vahel. Parlament aga nõudmistele järgi ei andnud ja Cromwell tungis vägedega Londonisse. Pärast Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik.
Vabariik püsis vaid mõned aastat, kuni Cromwell tuli ja lõi saadikud laiali ning võttis võimu riigis endale. Ta kehtestas täieliku diktatuuri korra ning valitses isepäiselt. Rahvas ei soosind teda ja teda kardeti samuti. Pärast tema surma juubeldati tänavatel.
Cromwell ja tema korraldatud riigipööre mõjutasid väga Inglismaa igapäeva elu ning isegi pärast tema surma oli tema diktatuurist veel jäljed maha jäänud. Võimu haaramisega kaasnesid nii mõningad muutused. Esiteks saadeti kõik saadikud koos parlamendiga laiali. Nüüd oli täidesaatev võim tema Cromwelli käes. Muidugi puritaanina tahtis ta Inglismaal usu kõige tähtsamale kohale tõsta. Ta kehtestas samuti palju rangemad reeglid ja levitas enda diktatuuri üle terve Britannia. Sellega halvenes ka elu riigis ning moraal langes kõigil inimestel. Oma range valitsemisega oli ta ära teeninud ka rahva halvakspanu ning tema surma ei peetud kurvaks sündmuseks.
Cromwelli poeg Richard sai järgmiseks valitsejaks ning talle olid oma isa mõtted samuti riigivalitsemises eeskujuks, kuid teda ei sallitud samuti ning Richard astus võimult tagasi ning ei tekkinud uut vereliini riigivalitsemises. Üks asi mis täiesti säilis oli kuninga ja parlamendi täielik vastasseis, mis süvenes enamgi. Lõpuks koostati „Õiguste deklaratsioon” mis pani paika kindlad piirid nii kuningale, kui ka parlamendile.
Cromwelli ei armastatud kuna tal olid jõhkrad meetmed ning diktatuuriline valitsemine. Tema riigipööre keeras riigis kõik pahempidi. Usku ja Jumalat, millesse ta nii väga uskus, levitas ta vägivallaga sõnade asemel. Kõige suurem tagajärg aga oli see, et ajalukku on ta jäänud, kui väga halb valitseja.