mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja
Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
liigutusi. Arhailised kujud olid enamasti eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajajärgu omi sai vaadelda igast küljest. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti. 5. Amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. Kaunistamiseks kasutati musta- ja punasefiguurilisi stiile. 6. saj eKr algul hakati kasutama mustafiguurilist stiili. Kujutised olid mustad ja need maaliti savipinna punakale foonile. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kujutamist ainult piltkujutiste äärel. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimese anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6. saj eKr lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jõid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid
Arhitekt – ehitise valmismõtleja ja paberile joonestaja. Skulptuur – kuju või reljeef või nende valmistamise kunst. Skulptor – kujude ja reljeefide valmistaja. Reljeef – skulptuuri üks liike, pinnasest kõrgem kujutis, nagu oleks skulptuur pooleks tehtud ja seina külge kinnitatud. Geomeetrilises stiilis vaas – vaas, mis kaunistati üleni geomeetrilistest kujunditest koosneva mustriga. Osata joonistada. Mustafiguuriline vaas – varasem vaas, kus figuur maaliti tulema värviga punakale savipinnale. Punasefiguuriline vaas – hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedaks.
Samuti on ta peamine värv valguses. Tema lainepikkus on u 620-760 nm. Loodus: Kuna me punast värvi valgust näeme, siis järelikult ta läbib atmosfääri. Kui valgus jõuab Maa atmosfääri ning pinnale, siis valguskiired peegeldub maapinnalt, veelt, kividelt jt objektidelt. Atmosfääri läbimist takistavad osoonikiht, pilved. Astronoomias tõlgendatakse spektriklassi tähti ,,punasteks tähtedeks". Marssi nimetatakse punaseks planeediks täna raudoksiidi tõttu tekkivale punakale pinnale. Astronoomiliseed objektib, mis liiguvad jälgijast eemale näivad punase nihkena. Jupiteri pind näitab ,,Suurt punast laiku" planeedi ekvaatorist lõuna pool, mida arvatakse olevat tormiks. Oksüdeerunud veri paistab punasena tänu oksüdeerunud hemoglobiinile. (http://en.wikipedia.org/wiki/Red#In_nature ) Läbi ajaloo on punast värvi saadud põhiliselt ookermuldasid ja raudoksiite kasutades. On ka kasutatud meritigusid ja korsenilltäisid aga ka veripuud ning siiltsesalpiiniat.
(jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus mustafiguurilise stiiliga. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärel. Inimkeha antoomiat kujutati realistlikumalt 6. Sajandi e.Kr. lõpp Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil Musta krundiga haki katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutis muutus ruumilisemaks ja looduslähesemaks Punasefiguuriline stiil 5. Sajandi e.Kr. algus Seina-ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelist ruumilist illusiooni. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks Lisandus valge värviga maalimine Ornamentiksat olid populaarsed 4. Sajand e.Kr Osati maalida väga tõetruult ja ruumiliselt
akropoli kaunistamine. Maalikunst Kreekas hinnati maalikunsti kõrgelt. Kreeka maalikunstist annab ilmselt aimu roomas loodud koopiad, kreeka enda maalikunsti ei ole säilinud. Paremini tuntakse keraamikat.(vaasimaalidest) 1)kolme käepidemega hüdria 2)kahe sangaga veini hoidmiseks amfora 3)veini ja vee segamiseks krateer Musta figuuriline stiil- 6. saj algus eKr kujutised mustad ja siluetitaolised, suured . kadunud on geomeetriline ornamentika, mustad figuurid maaliti punakale feoonile. Realistlikum inimkeha Punafiguuriline stiil- 6. saj eKr lõpp . musta krundiga kaeti tausta, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale võimalik maalida pintsliga üksikasju. Ruumilisus ja looduslähedus. Hellenistlik kunst Kreeka langes 4. saj eKr Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur rajas impeeriumi, mille piires levisid laialt Kreeka kultuur ja kombed. Muutused: 1)religioosne temaatika jäi tahaplaanile. 2) templi stiilid segunesid.
11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera Juno- Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia Vesta- Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares Mars- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena Minerva- Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon Apollo- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
· 8.sajandi lõpus eKr hakas abstraktete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loodame skemaatilisi kujutisi. · Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailise aja anumatel on elusoleneid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. · 6 sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatu mustafiguurilise stiiliga, millel olid kujutatud mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni mis piiritlesid detaile. · 6 sajandi lõpus võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Hakati musta krundiga katma kujutiste tausta. Figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutised muutusid ruumilisemaks · 5sajadni algul eKr hakasid sina ja tahvlimaalijad veenvamalt looma kolmemõtlelisi illusioone tasapinnal. Theatron- vaatajate pingiread
Naised paljad + paksemad. 11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13. Millal ja millises järjekorras võeti Kreekas kasutusele erinevad vaasimaali stiilid 8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said valmis hellenistlikus kultuuris.
•Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellega oli lihtne joonsitada jooni (jagas anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks) •Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest kujundeid (nt: kolmnurgad, rombe, meandreid) •8.saj lõpus hakati joonsitama loomi, mis muutusid hiljem piltjutustusteks. •Mustafiguuriline stiil suured mustad kujutised, mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile, •Punasefiguuriline stiil krundiga kateti kujutise tausta, figuurid jäid savikarva värvi, maaliti peenikese pintsliga üksikasju. •Maalikunst muutus looduslähedamaks, tehti võistlusi, et kes suudab illusionistlikumalt maaida. •Apelles tolleaja kuulsaim kunstnik, tema tätsaim töö on Aprodite kujutis, kus ta sünnib merevahust. Hellenistlik kunst:
Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale.
mütoloogiainelised paljufiguurilised piltjutustused. MUSTAFIGUURILINE STIIL 6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. PUNASEFIGUURILINE STIIL 6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga kandma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikava. Punakale pinnale oli võimalik peene pinstliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks
tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid-jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 e. K. r olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Oma moodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele ja paluti neid. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Arhitektuur Kreeka arhitektuuri üle võime otsustada peamiselt kreeklaste templite ja avalike hoonete järgi. Need hooned valmistati kivist, sageli marmorist ja paistsid silma oma erakordse elegantsi ning iluga
maailma kunstile. Kreeka vaasimaal- Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol-neil olev ornamentika on geomeetriline.Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure.Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika.Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Rooma kultuur ja kunst-Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus.Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks
mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised?
saj algus) c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi nendest kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega d)algsest maalimistehnikast arenes välja kaks stiili mustafiguuriline 6.sajandi alguses eKr (savipinna punakale foonile maaliti mustad figuurid) punasefiguuriline 6.sajandi lõpul eKr (musta krundiga hakati katma kujutiste tausta) 3. 5.saj eKr arenes maalikunst veelgi seina-ja tahvelmaalijad hakkasid looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni vaasimaalid muutusid realistlikemaks lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkelt kujutama igapäevaelu olustikku
piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised?
järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal( musta ja punasefigguriline, selera, võrdle) Mustafiguuriline vaasimaal- kujutised on mustad ja siluetitaolised, suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus.Mustad figuurid maaliti savipinna punakale toonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumat Punasefiguuriline- kujutise tausta hakati katma musta krundiga. Figuurid jäid aga savikarva. Kujutati keerukamaid liigutusi kuna punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida 10 üksikasju
olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu,
Joonia: sammas peenema ja elegantsem, kogumulje kergem ja rikkalikum, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel (voluudid); friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Nt: Athena Nike temple, Artemise tempel Korintose: erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest, kapiteelil lopsakad taimevormid, sambad eriti saledad ja kõrged. Nt. Olümpeioni tempel. Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi jutustusi. Nendel kujutati kreeklaste võitlust koletisega. Seitse antiikset maailmaimet: *Chepereni püramiid, Semiramise rippaiad, Artemise tepel, Zeusi kuju, Zeusi tempel, Halikarnassose
kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi 13 kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi.
Marilyn Monroe Audrey Hepburn Grace Kelly 1960 1970 Daamilikkus asendus lapselikkusega, liivakellafiguur asendus babydoll-look'iga ja miniga, ikooniks sai Twiggy. Jumestuses suurenes morfoloogia ehk näo vormiõpetuse tähtsus. Näole püüti meigi abil luua valguse ja varju mängu, mis peidaks selle kuju ebakohti. Nahavärvi hakati korrigeerima värviliste aluskreemidega. Punakale nahale soovitati kattekreemi alla rohelist ja kahvatule lillat tooni. Algul oli moes tumedate kontuuridega silmad ja tumedad kulmud ja endiselt kassilikult viltused silmad. Silmad olid meigi olulisim osa, seetõttu kasutati huulepulka tagasihoidlikult ning see oli enamasti Mari Sarv 13 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria
geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad.
Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest
Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kunstnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal
18 kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist. Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus. Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud
Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist. Kirjandus Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori müüdid,
neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. 10 Pronkskunst V sajandiks levib pronkskunst Jooniast kogu Kreeka mandrile ja omandab seal suure tähtsuse. Seal luuakse pronksist valatud sõjavankreid, pronksist kaitserüüsid, sissegraveeritud kujutistega mitmesuguseid tarberiistu jne. Kivilõikekunst (glüptika)
kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel. Mustad figuurid maaliti savi punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piirasid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6 saj e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik pintsliga maalida üksikasju, sai kujutada keerukamaid liigutusi. 5. saj alguses e.Kr hakkasid seina ja tahvelmaalijad oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni
meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal teame, et 5.saj algul e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaalijad oluliselt paremini looma 3D illusiooni. Lisati valge värviga maalimine. Kujutati olustikku ja võitlusi, mütoloogia. Palmett ja meander olid ornamentikas populaarsed. Maalikunst muutus looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele. 4.saj alguses e
annaabi.ee 
