KESKMISELT 2000-4000 l/min 10bar JUURES TULETÕRJEPUMBAD ON ENAMUSES NORMAALSURVEPUMBAD MEIE TÖÖS KASUTATAVAD PUMBAD SURVEPUMP (tsentrifugaalpump) VAAKUMPUMP (kolbpump/membraanpump) SUKELPUMP (tsentrifugaal/propellerpump) EJEKTORPUMP (imi-jugapump) UJUVPUMP VAAKUMPUMP ENAMLEVINUD PUMP VEE IMEMISE TOETAMISEKS TSENTRIFUGAALPUMPA KOLBPUMP MEMBRAANPUMP VAAKUMSEADE KASUTATAKSE VAID HÕRENDUSE TEKITAMISEKS KUI VESI PUMBAS, LÜLITATAKSE VÄLJA VAAKUMPUMP MIDA VEE IMEMISEL JÄLGIDA VEE IMEMISE AJAL EI TOHI PUMPA SATTUDA ÕHKU SÕELA OTS EI TOHI OLLA PÕHJALE LÄHEMAL KUI 0,8 VOOLIKU SISELÄBIMÕÕTU IMIVOOLIK PEAB PUMBA POOLE PIDEVALT TÕUSMA, ET VÄLTIDA ÕHU KOGUNEMIST IMILIINIS VÕI PUMBAS IMISÕELA SUURIMA AVA LÄBIMÕÕT EI TOHI OLLA SUUREM KUI PUMBA PEENIM AVA, MIDA VESI OMA TEEKONNAL PUMBAS LÄBIB IMIVOOLIKU OTS (KOOS SÕELAGA) PEAB OLEMA VÄHEMALT
Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest väiksem , on vee teoreetiliselt imemiskõrgusest suurem. Kui tsentrifugaalpump on täidetud veega , siis tema tegelik imemiskõrgus on umbes 7-8 m . Pumba imemiskõrgus oleneb temperatuurist . Vee 700C juures on tsentrifugaalpumba imemiskõrgus null. Imemiskõrgus (m) 7,0 5,8 4,7 2,3 0 Vee temperatuur (0C ) 0 20 40 60 70
Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks. Katsed füüsikas Torricelli hüpoteesi tõestamiseks lasi Pascal oma sugulasel Florin Périer'l ronida elavhõbeda-torudega Puy-de- Dôme mäe otsa, eeldades, et õhusamba muutumine peaks kaasa tooma vedelikusamba nivoo (kõrgusastme) muutumise torus. Sama aasta lõpus avaldatud kirjutises lükkas ta lõplikult ümber keskaegse dogma looduse tühjusekartusest, mida seni peeti põhjuseks, miks vedelik pumbas tõuseb. Torricelli hüpoteesi tõestamine Matemaatika · Pani aluse klassikalisele tõenäosusteooriale. · Pascal töötas välja Pascali kolmnurga ja kirjutas kombinatsioonide arvu leidmise eeskirjad. · Tema tööd tsükloidi Pascali kolmnurk: Iga rea esimene pindalast peetakse ja viimane element on 1, iga muu element saadakse kahe tema kohal
Kohttakistus kui voolamisel voolusuund muutub, väänduvad voolujooned tugevasti ja tekivad keerised, mis põhjustavad energiakadusid ja mis liidetakse hõõrdetakistuse energiakadudele. Selliseid energiakuluallikaid nimetatakse kohttakistusteks ja sellest põhjustatud survekadu kohtsurvekaoks Fluidiumi transport Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei
nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tihendatud töökambritega. Läbi nende tuleb arvestada järgmisi nõudmisi: toimub töövedeliku juhtimine sissevooluavast väljavooluavasse. Kuna · kasutatav töövedelik pumpades puudub töövedeliku vaba vool · töörõhkude diapasoon nende kahe ava vahel, vähendatakse · oletuslik pöörlemiskiirus pumbas töövedeliku ruumala, mille · minimaalne ja maksimaalne tulemusel tekitatakse rõhk. Seetõttu on töötemperatuur nad eriti sobivad suurte rõhkude saamiseks, ning eriti sobivad · töövedeliku minimaalne ja kasutamiseks hüdrosüsteemides. maksimaalne viskoossus · paigaldus (torustike ühendus jne.) · tööorgani tüüp
Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor.
Lähteandmed: L=10m =0,025 Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 3 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida: Valemid: Lahendus: Et pumbas ei tekiks kavitatsiooni (nähtus, kus vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud), peab kogusurve pumba imiavas olema suurem küllastunud auru survest. kus NPSH = kavitatsioonivaru tegur kus Ülesanne 4 , imemiskõrgus 5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 100m, =0,025,
Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur ( 0 või v). 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba imemiskõrgus ja kavitatsioon. (vaata loengus antud joonist) Pumba imemine on vedeliku surumine pumpa atmosfäri rõhu mõjul , kui pump tekitab pumba imitorus ja pumba sees hõrenduse.. Seega imemine on seotud atmosfäri rõhoga (760 mmHg ). Kui puudub atmosfäär ,siis pole ka pumbal imemisvõimet. Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi tõuseks imitorus 10,33 m. Teiste vedelike , mille erikaal on veest väiksem , veesammas on teoreetiliselt kõrgem. Näiteks vedelik erikaaluga 0,8 maksimaalne imisammas on 10,33/ 0,8. Tegelikus pumbas imikõrgus teoreetilisest on alati väiksem ( 7...8 m), sest: - reaalses pumbas pump ei suuda tekitada imitorus absoluutset vaakumit, - osa õhurõhust vedeliku ülessurumiseks kulutatakse hüdrauliste takistuste ületamiseks ( sisehõõrdumine ja keerised),
ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. 23 Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki.
võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, võime startida suurtel koormustel, hea soojusvahetus. 3/4.Hüdroajami mehaanilise kasutaguri mõisted. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks
sisehambumisega hammasratspumpa mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad ja kasutakse näiteks õlipumbana. Sisehambumisega hammasrataspumbas eraldatakse pumba madalrõhu ja kõrgrõhu pooled eraldussektori abil. Nende vahele jääb survevaba transporditsoon. Ajam paneb väikese hammasratta pöörlema. Sisehammastega hammasratas paikneb vedava hammasratta suhtes ekstsentriliselt. Nagu välishambumisega pumbas, nii ka siin kasutatakse pumbasisest lekkeõli tema liikuvate osade määrimiseks. Kasutatud kirjandus: · http://foorum.bmwclub.ee/viewtopic.php?t=104115&f=5 · http://et.wikipedia.org/wiki/Hammasrataspump · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2913/H%C3%BCdrauliline %20piduris%C3%BCsteem.pdf · http://cmsimple.e-ope.ee/pneumaatika_ja_hudraulika_alused/? KURSUSE_TEEMAD:H%DCDRAULIKA.:H%FCdraulika_kasutamine_s %F5idukites · Konspekt
rakendumine Maksimaalpöörete piiramine Pedaali vabastamine Ajastusseade Optimaalse mootori töö saavutamiseks peab põlemine algama sobival väntvõlli pöördenurgal. Pihustuse viivitus aeg, mis kulub rõhulaine levimiseks kõrgsurvetorus (helikiirusel). Süttimise viivitus aeg, mis kulub pihustuse järgselt diislikütuse aurustumiseks ning põlemisvõimelise segu moodustamiseks põlemiskambris. Konstantsete viivituste tõttu tuleb pöörlemiskiiruse kasvades pumbas efektiivtakti alustada varem sissepritsenurk. sissepritsenurk Efektiivtakti algus kõrgsurvepumbas Rõhulaine levimine, pihusti avanemine, sissepritse algus Kütus-õhk põlemissegu moodustumine, süttimine Põlemine, väljalasketakt Ajastusseade Süütehetke määramiseks piisab efektiivtakti alguse muutmisest. Ajastusseade erinevatel mootori pöörlemiskiirustel Elektrooniline rivipumbaga varustatud diiselmootori juhtsüsteem Eelised:
Kaksiktoimepumba jõudlus : Q = (2 D²/4 - d²/4) 60 S n v [m³/h ] Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja surumine on pumba tootllikkus ühtlasem , kuid kolvi surnud seisudes on tootlikkus null. Tootlikkus on kõige suurem kolvi käigu keskosas ,sest kolvi liikumise kiirus on seal kõige suurem.Kaksiktoimepumpasid kasutatakse laevadel kuivendus käsipumpadena. Kahesilindriline pump. Kahesilindrilises pumbas kumbki silinder töötab nagu ühesilindrilisel lihtpumbal st. töötavad ainult ühed kolvipooled. Pumba klapid on koondatud ühisesse klapikarpi. Kahesilindrilise kolbpumba tootlikkus võrdub kahekordse lihttoimega kolbpumba tootlikkusega: Q = 2 D²/4 S 60 n v [m³/h ] Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat
Kui süsteemis on hulk eraldipaiknevaid pumbajaamu, on tavaliselt vaja kaugjuhtimist. Automaatika peab tagama ka avariikaitse, näiteks ruumi uputamisel, mahutite ületäitumisel, masinate rikete korral jne. Lihtsamas veevarustussüsteemis on kasutusel mahutid, millest vesi raskusjõuga täidab torustiku. Kasutatakse ka hüdrofoore survemahuteid, millest umbes 2/3 on täidetud õhuga ja 1/3 veega. Veevarustussüsteemi juhtimisseadmete paigutus on kujutatud joonisel 3.3.2. Vee olemasolu pumbas (et ei käivitataks kuiva pumpa) kontrollib veerelee 8. Samasugune (11) peaks olema kasutusel ka pumbajaama põrandal võimaliku üleujutuse tuvastamiseks. See annab signaali dispets^erile ja/või lülitab pumba välja. Lihtsaima veerelee ehitus selgub jooniselt 3.3.3, a: torusse tungiv vesi surub ketta vastu kummitihendit ning sulgeb varda otsas olevad kontaktid. Käivituse edukust kontrollitakse siibri ees oleva survereleega 7. Kui torustikus on tekkinud surve,
). Remontige või asendage lekke põhjustaja. Kas ei tilgu mõni imemis- või survepoole torustiku liitmik või toru ise. Kõrvaldage kiirelt leke. Põhjaklapi hermeetilisust. Mittehermeetiline põhjaklapp põhjustab vee tagasivoolu kaevu või reservuaari. Asendage põhjaklapp uuega. Pumba mootor töötab, kuid veesurve on madal või puudub üldse. Umbes 95% juhtudest pole probleem ebakvaliteetses pumbas. Sagedasemad põhjused on mittehermeetiline imemistoru (pump tõmbab õhku), süsteemi mittetäielik õhutamine peale paigaldamist, kõrvaliste osade sattumine imemistorusse või pumpa (ummistunud või lõhutud tööratas või imemisejektor), ummistunud põhjaklapi sõel või filter pumba imemispoolel, kinnikiilunud põhjaklapp, liiga pikk imemismaa või liiga suur imemissügavus, pumba jäämine “kuivale” või põhjaklapi asumine liiga veepinna lähedal,
· Tundlikkus keskkonna temperatuurile, nii madalatele kui ka kõrgetele, sest vedeliku viskoossus on sõltuv temperatuurist; · Suhteliselt madal kasutegur; · Tsentraalse varustussüsteemi loomine on keeruline ja kallis; · Tavaliselt on tegemist individuaalse ajamiga. 2. Hüdroajami kasuteguri mõiste. Ajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Milliseid ajami väljundsuurisi nad mõjutavad ja kuidas? Mehaaniline kasutegur (m)- kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, torustikes, silindrites ja hüdromootorites.Mõjutab täiturisse tuleva vedeliku rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur (v)- kaod sisemistele ja välisleketele. Mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. Hüdroajamilt saadav väljundvõimsus on 70...75 sisestatud võimsusest. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada:
vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust pm - pv H= +h g , (3.1) kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pumbas vedeliku liikuma panemiseks: N n = QH g . (3.2) Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse : Nn = Ne . 3.1. TÖÖ EESMÄRK
· Halb elektrijuhtivus · Madal hügroskoopsus · Mittesüttivus · Kõrge korrosioonikaitse · Minimaalne vaikude moodustumine · Kokkusobivus ja vahetatavus teiste vedelikega · Sette moodustamine · Kasutajasõbralikkus · Vastavus ökoloogia nõutele · Hind ja kättesadavus 11. Hüdropumbad. Pumpadele esitatavad nõuded. Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes
põhjuseks on õhurõhk. Pascali kurvastuseks leidis Descartes end olevat eksperimendi idee autori. Torricelli hüpoteesi tõestamiseks lasi ta oma sugulasel Florin Périer'l ronida elavhõbedatorudega Puy-de-Dôme mäe otsa, eeldades, et õhusamba muutumine peaks kaasta tooma vedelikusamba nivoo muutumise torus. Sama aasta lõpus avaldatud kirjutises lükkas ta lõplikult ümber keskaegse dogma looduse tühjusekartusest, mida seni peeti põhjuseks, miks vedelik pumbas tõuseb. Vaakumieksperimente jätkates sõnastas Pascal Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt. Pascal arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi. Pascali teos "Traktaat tühjusest", mille ta lõpetas 1651, ei jõudnud trükki ja säilinud on vaid selle eessõna. SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks. 6
Kuumpihustamisel tõstetakse temperatuuri spetsiaalses kuumutis 40-80C-ni. Kuumpihustamine võimaldab lahustit kokku hoida, vältida voolamisnõresid, tõsta tootlikkust ning parandada viimistluskvaliteeti. 9. Kahekomponendiline pihustamine. Seda pihustusviisi kasutatakse valdavalt lühikese kasutusajaga kahekomponendiliste viimistlusmaterjalide pihustamisel. Selle meetodi puhul segatakse viimistlusmaterjal ja kõvendi vahetult enne pihustamist spetsiaalses pumbas kokku. Meetodi eelisteks on töösegu täpne ning ühtlane doseerimine. Kahekomponendiline pihustamine aitab kulusid kokku hoida, sest töösegu segatakse vajalikus koguses kokku vahetult enne pihustamist. 10. Automaatpihustamist kasutatakse eelkõige suure tootlikkuse saavutamiseks. Automaatpihustamise puhul on levinud mitmed erineva tehnilise lahendusega viimistlusseadmed
drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 4. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, - võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil,
Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur Hüdroajam muundab energiat mitukorda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: elektrienergia, elektrimootori mehaaniline energia, pumbast väljuv hüdrauline energia, mootorilt saadav mehaaniline energia. Iga energia muutusega kaasneb energia kadu, lisaks esinevad hüdrosüsteemis kohalikud takistused ning hüürde ja lekke kaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris siis kaod ajami hüdraulides saab jagada kaheks. 1) Kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootorites, neid iseloomustatakse mehaanilise kasuteguriga. 2) Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdroajami elemendid Hüdroajamis on vedelik, hüdrauline energia muutub mehaaniliseks enegerigaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. 1) Paak töövedeliku jaoks 2) Pump koos pumba ajamiga
liikumapanev jõud kulub fluidumi mehaanilise energia suurendamiseks, mis omakorda läheb rõhu, kiiruse või kõrguse suurendamiseks Pumbad, pumpade tööparameetrid Pumbad – hüdraulilised masinad, mis muundavad ajami mehaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Vedeliku rõhkude vahe tõttu pumbas ja torustikus toimub vedeliku transport. Pumba tööd iseloomustavad parameetrid on järgmised: • tootlikkus Q s.o. pumpa ajaühikus läbiva vedeliku maht, m3 /s, • tõstekõrgus H (m), iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab, • võimsus N (W) ja kasutegur η , • tööorgani liikumissagedus n (pöörlemis- või käigusagedus, s-1, p/min, p/s,
Etapid on järgmised: 1. Elektrienergia 2. Elektrimootori pöörlemise mehhaaniline energia 3. Pumbast väljuv hüdrauliline energia 4. Hüdrosilindrilt või mootorilt saadav mehhaaniline energia Iga muutusega kaasneb energiakadu, mis sõltub vastava lüli kasutegurist. Lisaks esinevad hüdrosüsteemis ka kohalikud takistused ja hõõrde ning lekkekaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada kaheks: 1. Kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris. :D Iseloomustatakse mehhaanilise kasuteguriga. 2. Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdrauliline energia muutub mehhaaniliseks energiaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. Hüdroajami elemendid: 1. Paak töövedeliku jaoks. 2. Pump koos pumbaajamiga. 3. Süsteemi kaitseseaded(kaitseklapp näiteks) 4
kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks: . Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikumapanemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse: . 5 Vedeliku voolamine torustikus 1.1. Töö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on - tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega;
kus pm ja pv – manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h – manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (ρ), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks: N n=QHρg . Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikumapanemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse: N η= n . Ne 6 Vedeliku voolamine torustikus 1.1. Töö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on
tootma. Edasi liigub veeldunud veeaur kondensaatorisse kus ta kondenseeritakse rõhule ja saavutatakse kuivusaste. seepeale suunatakse siis veeauruks tagasi ja hakkab uuesti otsast peale. 21. Tagastatav Rankine’i ringprotsess. Tagastatav (ideaalne) Rankine’i ringprotsess koosneb neljast osaprotsessist: auru isoentroopne paisumine aurujõumasinas, auru isobaarneisotermne kondenseerumine kondensaatoris, vee rõhu isoentroopne tõus pumbas, auru genereerimine ja ülekuumendamine aurugeneraatoris.Rankine ringprotsessis veeaur kondenseerub kondensaatoris täielikult. Seal ei pea vähetihedat niiset auru ühelt rõhult teisele komprimeerima. Vaid seda asendab pump. Pumba töö on oluliselt väiksem, kuid ühtlasi suureneb Rankine ringprotsessist lahkuv soojushulk. Rankine’i ringprotsessi kulg ja kuju Ts- diagrammil sõltub jõumasinasse siseneva auru parameetritest, mille alusel võib esile tõsta kolm
110-112 g), mille abil. Saab reguleeritud rütmi järgi pidevalt subkutaanselt manustada kas lühi- või ülilühitoimelist baasinsuliini. Insuliinipumpa kantakse kas vöö või püksirihma küljes vastavas kotikeses või taskus või riiete all. Insuliini manustatakse läbi plastmassist kanüüli, mille ühes otsas on pump ja teises patsiendi kehasse torgatud nõelake. Nõela asukohta tuleb vahetada iga kolme päeva tagant. Pumbas on spetsiaalne insuliinimahuti. Söögikordade eel manustab diabeetik nupuvajutusega sobivad insuliinikogused, olenevalt veresuhkru tasemest ja toiduks planeeritavast süsivesikute kogusest. Insuliinipumba abil jäljendadakse terve organismi insuliinieritust, see on kõige paindlikum insuliinasendusravi moodus. Maailmas kasutatakse insuliinipumpa 1975., Eestis 2005. aastast.4 6.4 Insuliini süstekohad Insuliin avaldab toimet ainult süstituna
Pumbad ja üldjuhul ka hüdromootorid on siin kolb-tüüpi; nad on oma ehituselt küllaltki sarnased. Pumba ehituses on võrreldes tavakolbpumbaga mõni erinevus: Kolvid paiknevad pumba pikkitelje sihis, Kolvid kinnituvad liikuvalt ühisele kaldplaadile, plaadi asend on reguleeritav, kolvid koos silindriplokiga ja juhtplaadiga pöörlevad, õli sisse- ja väljavool toimub silindriploki kohal asuva jaotusplaadi kaudu. Õli pumpamist ei toimu seni, kuni pumbas olev juhtplaat on risti pumba pikitelje suhtes ehk teisiti öeldes, ei toimu kolbide edasi-tagasi liikumist silindrite plokis. Juhtplaadi asendi muutmiseks on aga mitu erinevat võimalust: mehhaaniline käsitsi, regulaatoriga, mida võib juhtida mehhaanika, elektri, hüdraulika, suruõhu abil. 26. Sidur: Siduri otstarve. Ühe- ja kahekettalised hõõrdsidurid, kaksiksidur. Sidurite karakteristikud, siduri poolt ülekantav suurim pöördemoment, siduri varutegur. (1) lk. 267.
Sadamasse saabunud tankeri tankide rõhku võib lugeda võrdseks küllastunud auru rõhuga. Kui rõhk lossitavas tankis sinna suunatud auru abil on tõusnud umbes ühe baari võrra, käivitatakse pumbad. Pärast pumba käivitamist hakkab rõhk tankis langema. Lossimise käigus tuleb jälgida, et rõhk ei langeks alla küllastunud auru rõhku. Vajaduse korral vähendatakse veeldatud gaasi väljapumpamise kiirust. Aururõhu langemisel alla küllastunud auru rõhku tekib pumbas gaasikork. Lossimise käigus on kompressori abil 42 tanki surutava auru tõttu aur seal pidevalt küllastunud ja kondenseerumine toimub ka pidevalt. Kondenseerumisel vabanev soojus tõstab vedeliku pindmise kihi temperatuuri. Et sooja vedeliku tihedus on väiksem, tekib veeldatud gaasi pinnale umbes 30 cm paksune sooja vedeliku kiht. Kui sooja vedeliku kiht jõuab pumbani, võib selles tekkida gaasikork. Seepärast tuleb jälgida pumpa siseneva vedeliku temperatuuri
Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist (hammasratas- või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdropumbad ja mootorid on samasuguse konstruktsiooniga, see tähendab, et kui veetakse tema võlli ringi välise jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel- või industriaalõli.
k. Võttes nullnivooks atmosfääri (baromeetrilise) rõhu, saame nn ü l e r õ h u. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pata = pman +B, vaakummeetriga mõõtmisel aga pata = B-pvaak kus B on baromeetriline rõhk. Sageli on vaakummeetrite skaala gradueeritud kas mm veesammast või mmHg sammast: 1mmHg = 133Pa; 1mmVS = 9,81Pa . Tuletõrje tsentrifugaalpumpade juures on kasutusel manovaakummeeter, mis pumba imemisreziimis näitab süsteemis (pumbas ja voolikutes)hõrendust (vaakumi), pumba ja voolikute veega täitumisel algab rõhu tõus. Absoluutse rõhu määramisel on vajalikud nii manomeetri pman kui ka baromeetri näit(B), hõrenduse puhul baromeetri ja vaakummeetri näit. Absoluutse rõhu tähiseks on pata. Kujutame graafiliselt atmosfääri-, üle-ja alarõhku (joon.1). Selleks võtame kolm ühesugust ballooni. Esimeses balloonis on atmosfäärirõhk, teises atmosfäärirõhust suurem rõhk, kolmandas
annaabi.ee 
