kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev
Valiti sobiv tütarlaps Tütarlapse nõusolek ei olnud tähtis Mõrsja kas osteti või rööviti Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata Pulmade toimumine Pulmad kestsid mitu päeva- tavakohaselt 3-4 päeva Pulmad peeti tavaliselt talvel Tavaliselt algasid pulmad neljapäeval ja lõppesid pühapäeval Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõppesid neljapäeval Pulmadega seotud tegevused Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega Peig sõitis esimesel pulmapäeval mõrsja koju Selles viidi läbi palju rituaale nt: Vastastikune laulmine Sissesõiduloa kauplemine Mõrsja näha nõudmine, otsimine ja väljatoomine Kui pruut oli leitud, algas söömine Pulmade esimese poole tähtsaim sündmus Esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise pulmapäeva varahommikul lahkus mõrsja vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. Teine päev Teisel pulmapäeval mindi peiukoju
põhimõte on sama mis vanasti. Pulmadele võivad järgneda mesinädalad. Eesti pulmakombed Tänapäeval rahvariideid kantakse harva Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. Pruuti saadavad pruutneitsid. Peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. Tavaks on, et pulmalised teevad pruutpaarile kingitusi. harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (pruudipärg ja osavusproovid). Laulatus On Kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu. Laulatus on kristliku abielu algus. laulatus kuulub pühade toimingute hulka. Laulatust viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Eesti tingimustes tuleb ranget vahet teha mõistetel laulatus ja abielu sõlmimine, kuna: Laulatus on kiriklik mõiste ja abielu sõlmine on juriidilis-riiklik mõiste.
Lugesin hiljuti Sinu seiklustest ja sekeldustest ning need köitsid mind väga. Imestan Su suutlikkust iga olukorraga kohaneda ja erinevaid rolle välja mängida. Näiteks sookuivatamine. Kuidas tulid mõttele olla sookuivataja? Lisaks sellele sai Sinust ka veel ülevedaja, mida tegid ehk oma tõeliseks lõbuks ja igavuse peletamiseks. Värskendavalt naljakas oli lugeda Sinu sookuivatajaks olemisest ja põgenemisest pärast kõrtsmiku maa üleujutamist. Oli tore, kuidas sulandusid pulmaliste sekka pühamehena ning korraldasid aukartustäratavalt usutava etenduse jutlust pidades ja last ristides. Kaasahaarav oli ka suur plaan kaevata jõest pärleid ja ehitada loss, võitmaks peretütre Ello südant. Osavalt võtsid ka talu üle, kui kolmest vennast ükski ei nõustunud peremeheks hakkama. Kui oleksid püsivam, võiks Sinust hea taluperemees saada. Võib-olla võtsid Sa endale erinevaid ameteid, et mõista erinevaid inimesi, kuid ehk hoopis selleks et jõuda iseendani?
Eepos "Ilias" Trooja sõda on kirjas Eepos on tõlgitud ka eeposes "Ilias", mille eesti keelde (August autoriks peetakse Annist). pimedat laulikut Homerost. Eepos koosneb üle 15 700 heksameetris värsist. Trooja sõja põhjus Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera, Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes
Lunastamist saatsid humoorikad dialoogid, laulud ja naljad ,,kauplevate" poolte vahel. Kirstu eest saadud raha kuulus mõrsja emale. Kohati on kirstu lunastamine ühte sulanud mõrsja lunastamisega, moodustades ühise tervikliku tava. Kirst koos kirstumehega asus esimesel reel (või vankril), kirstu kohal hoiti lehvivat lippu. Kohati nõuti kirstu lunastamist ka peiukodus. Siis olid rahanõudjateks kirstumehed ja lunastajateks peiupoisid. Mõrsja pulmaliste peiukoju saabumine ja nende vastuvõtmine on nii oma kommete kui ka laulude poolest analoogiline peiupoolsete pulmaliste sissesõiduga mõrsjakoju. Mõrsja on peidetud. Pruudipoolsed nõuavad mõrsjat näha, kahtlustades, kas pole talle viga tehtud, halbades tingimustes ja tühja kõhuga peetud jne. Ka mõrsja pulmalistele pakutakse ebamõrsjat e. valtspruuti. Lokaalne, peamiselt Kolga-Jaanis tuntud komme oli aletule põletamine. Algne
Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Pulmapidu Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. 1. päeval: Pidulised ratsutasid müra ning kära ja kellade helide saatel peokohale. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, kihutas peiupoiss saaja lähenemisest teatama. Talle pakuti õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks. Pärast seda algas
põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev
Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva juhiks oli
Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. · Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. · Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. · Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. · Pulmarongiga liitusid hiljem teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. · Esimesed teated pulmade kohta märgivad pulmaliste ratsutamist. Ent 18. sajandist peale on ilmunud kirjeldustesse ka sõiduvahend - regi või saan. · Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutas aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, tehti peatus ja peiupoiss kihutas saaja lähenemisest teatama. · Kui teateviija oli tagasi jõudnud , algas saaja sissesõit - pulmade laulurohkemaid järke. Värav oli tavaliselt suletud ja selle taga ootas vakarahvas.
passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmaliste mõlemat poolt, mõrsja poolset vakarahvast ja peiupoolset saajarahvast, esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele, olgu see pahakspanev või heakskiitev. Vakarahva
jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid
teateid, et pakuti ka kohvi. Tänapäeva pulmas on aga põhi rõhk pandud söömise ettevalmistamisele ja alles seejärel muule korralduslikule poolele. Igas korralikus pulmas olid ka omad pulmategelased. Vanas traditsioonilises eesti pulmas on pruut ja peigmees kõigest ametlikud peategelased. Tegelikult täitsid peakohustust isamees ja kaasanaine oma abistajatega. Tähtis koht oli ka pruudivennal ehk veljel. Abiellujate vanematel oli kõrvaline roll. Isamees oli noormehe pulmaliste esindaja, tema partneriks aga mõni mõrsja sugulane, vanem abielus olev naine. Abilisteks olid vallalised noormehed. Isamees oli kogu pulma jooksul nii juhi kui ka liidri rollis tavaliselt oli selleks kõige võimekam ja lugupeetum mees peigmehe suguvõsast. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne. Nende ülesandeks ei olnud külalisi lõbustada, pigem olid nad rohkem seotud rituaalse tegevusega.
raketiga õhku. Üldjuhul on organiseeritud pulmarongi kinni pidamine ja need kes pulmarongi kinni peavad, panevad abielupaari proovile. Mõlemad peavad tõestama, et nad oskavad tavapäraseid töid teha. Näiteks mees pannakse puid lõhkuma ja naine nukku mähkima, heegeldama või kuduma. Kui peetakse veekogu ääres pulmarong kinni, võidakse mees kala püüdma panna ja naine pärast seda puhastama. Oleneb mida on pulmaliste peatajad välja mõelnud. Haapsalu lähedal sõidetakse ka suure posti juurest läbi, mille otsas on kurepesa ja selle posti ümber seotakse lint, uskudes, et siis sünnib perre palju terveid lapsi. Hiiumaal räägitakse legendi järgi, et kunagi olevat kaks pulmapaari Kõrgessaare maanteel tõldade või kaarikutega kokku sõitnud ja et ühest paarist jäi ellu mees ja teisest naine, ning et lõpuks nemad abiellusid omavahel. Tänapäeval, kui Hiiumaal keegi abiellub, siis sõidetakse sealt
Näiteks on Tartus pildistatud pruutpaare Raekoja platsil ja raudteejaamas. · Peamiselt mitte-eestlaste seas on levinud komme kinnitada pulmade puhul mõne silla käsipuu või muu võre külge tabalukk, mis sümboliseeriks abielusideme tugevust; sellisele lukule võidakse graveerida pruudi ja peigmehe nimed, abielu sõlmimise kuupäev ja muud sümboolikat. ·Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). · Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. · Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. · Pulmakomben a pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968. · Pulmaauto Tartus nn õnnepalee ees, september 2012. Läti pulmakombed
100, lisaks sukki ning muid riideesemeid. Muidugi ei tohtinud pruudi kaasavarast puududa ilus kirjaline vaip-sõidutekk, millele 19. sajandil lisandus ka vooditekk. Pulma kutsuti peigmehe ja pruudi sugulased ja lähedased naabrid, tuttavad. Küla muud inimesed võisid tulla tavaõoguse kohaselt pulmi vaatama ja neist vähesel määral ka osa võtma. Ühest korrast ei aidanud, pulma pidi kutsuma kolma korda. Kutsudes kummardati iga kutsutava ees. Pulmaliste arv ulatus üldiselt mõnekümne inimeseni, tõustes jõukamate juures hilisemal ajal sajani ja üle sellegi. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte alati pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Rõivastus Muhu saarel näiteks rõivastus noorik pulma ajal kolm korda ümber, järkjärgult vanemast ülikonnast uuemasse, kuni ta lõpuks oma ajale vastava komplekti sai. Eriti rõhku pandi pulma ajal pruudi eheterohkusele, sest pidid ju ehted teda kõige ümbritseva kurja eest kaitsma.
esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Vakarahva juhiks oli kaasanaine vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülsanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Isamees oli pulmarongi juht ja peiu saatja. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Hiljem on pulmarongiga liitunud teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Sissesõitmisel algas vastastikune laulmine
Lauast lahkudes jätsid pulmalised taldrikute alla raha, et tänada kokka. Kõige tähtsamaks toiduks pulmalauas oli leib, mis pidi terve pulma aja laual puutumatuna seisma et tagada noorpaarile leivaõnne kogu eluks. Tanutamine Peale söömist algas pulmade tähtsaim toiming tanutamine. Alles pärast seda kui mõrsjale oli pähe pandud naise tanu, oli ta saanud tõeliselt abielunaise seisusesse. Tanutamist viidi läbi ainult väga lähedaste pulmaliste juuresolekul peiu ema või isamehe naise poolt. Veimevaka jagamine Erinevate allikate järgi toimus veimevaka jagamine kas pulmapea teisel või siis viimasel päeval, kuid üks tähtis toiming oli ta kindlasti. Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele. Peigmehe ema-isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud
mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid ja talviti olid talud jõukamal järjel, sest siis jätkus vara, et pulmi pidada. Pulmad pean noorel kuul ja kestavad kolm kuni neli päeva. Pulma algus päev oleks näljapäeval ja lõpupäev pühapäeval. Pulmas on õed, vennad, vanemad, sugulased ja kaua aegsed tuttavad. Pulmade tunnus joon on olnud ikka laulmine. Vanasti oli pulmas pulmalaulik. Pulma lauliku asemel mängib vahepeal mõni hea bänd, et pulma laulik saaks puhata. Pulmad algavad ikka pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunevad peiu koju , mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu toob kaasa: leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Esimesel pulmapäeval valmistutakse peiukodus sõiduks mõrsja koju. Sõiduvahendiks on hobune kelle järel on vanker. Hiljem liituvad ka teised pulmalised (autodega) pulmarongiga ainult pulmavanemad jäävad kindlasti koju. Pulmarong läheb suure müra ja käraga, hõisatakse ja helistati kelli
Lauast lahkudes jätsid pulmalised taldrikute alla raha, et tänada kokka. Kõige tähtsamaks toiduks pulmalauas oli leib, mis pidi terve pulma aja laual puutumatuna seisma et tagada noorpaarile leivaõnne kogu eluks. Tanutamine Peale söömist algas pulmade tähtsaim toiming tanutamine. Alles pärast seda kui mõrsjale oli pähe pandud naise tanu, oli ta saanud tõeliselt abielunaise seisusesse.6 Tanutamist viidi läbi ainult väga lähedaste pulmaliste juuresolekul peiu ema või isamehe naise poolt. Veimevaka jagamine Erinevate allikate järgi toimus veimevaka jagamine kas pulmapea teisel või siis viimasel päeval, kuid üks tähtis toiming oli ta kindlasti. Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele. Peigmehe ema-isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud
Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist. Tavaliselt toimus laulatus nädal või paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Vanad eesti pulmad olid enamasti kahe osaga, see tähendab, et esimene osa
Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm ; 10.01.2013) Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm ; 10.01.2013)
pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige ilusam surelik nooruk. Ilusaimaks meheks peeti Trooja kuningapoega Parist. Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise
külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Kosjakombestik kujunes välja 19. sajandi alguseks; varasemast ajast on teateid ka naise tõmbamisest. Naine võeti väevõimuga, rööviti ehk tõmmati. Põhjused olid erinevad: peigmees ei pruukinud tüdruku vanematega kaubale saada, kuid tuli ka lihtsalt tõmbamine odavam. Enne pulmi veedeti ka ühine öö ja sellele ei vaadanud keegi viltu, sest niisugune oli tava. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 3.2. Pulmad Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Pulm oli inimese elu kõige olulisem sündmus, mis tähistas ühest sotsiaalsest rollist
õpetama. Uueks pulmakombeks oli juba sajandi algusest aegapidi levima hakanud ,,Kibe!" hüüdmine. Siin oli kindlasti tegemist vene laenuga, aga see komme meeldis vanadele eestlastele väga ja võeti kiiresti omaks. Pulmalaud oli võimalikult rikkalik ja uhke, ometi kõik puha kodustest saadustest valmistatud. Söögitegemist kutsuti juhtima väljaõppinud kokk, abiks targemad ja osavamad naised. Juba enne noorpaari ja pulmaliste saabumist oli külmlaud kaetud. Sinna kuulusid peen ja jäme sült, maksavorst, lihapirukad, lisaks erinevad salatid ja 1930-ndtel aastatel ilmus moetoiduna rosolje. Põhitoidud olid valdavalt traditsioonilised: ahjust tulnud seapraad ja vasikaliha, pruunistatud kartulid ja hapukapsas.1930-ndate aastate uuendus, eriti linnas, olid viinervorstikesed. Sinna juurde pakuti salateid, millest lemmikud olid kõrvitsasalat, samuti peedi ja pohlasalat
Saatuslik sündmus, mis põhjustas pika Trooja sõja, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, "hõbejalgne" Thetis anti naiseks surelikule inimesele Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava kogukonna üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud "kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). P. P. Rubens. Parise kohtuotsus. Rahvusgalerii, London. Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera (Juno), tarkusejumalanna Athena (Minerva) ja armastusjumalanna Aphrodite (Venus). Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige kaunim surelik mees Trooja kuningapoeg PARIS
rahvarõivast ja pruudil oli see eriliselt külluslik ja kaunis. Määrava tähtsusega olid pulmas isamees ja kaasanaine koos peiupoiste ja pruuttüdrukutega. Üldlevinud vanema tava järgi sõitsid pruut ja peig kirikusse eraldi ja tagasi juba koos. Kirikusse sõideti kolme hobusega: isamees ja mõrsja, peigmees kaasnaisega ja kõige lõpus pruutneitsi ning peiupoiss. Pulmi peeti nii pruudi kui peigmehe kodus Pulmaliste arva ulatus üldiselt mõnekümne inimeseni. Kui peiupoisi lärmakas saatjaskond mõrsjakoju jõudis, siis algas „kauplemine“, et 8 väravast sisse pääseda. See oli pikk tseremoonia, kus erinevais Eestimaa paigus oma kindlad tavad täita tuli. Peale seda võis alustada söömaajaga. Tähtis oli, et laual oleks leib, mis pidi seal olema puutumatuna kogu pulma aja, et kindlustada noorpaarile leivaõnne kogu eluks.
areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige ilusam surelik nooruk. Ilusaimaks meheks peeti Trooja kuningapoega Parist. Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise juurde
liialt inimesi aitas) · Prometheus ei alistunud Zeusi türanniale · Zeus saatis kotka Prometheusi maksa nokkima · Prometheus ei vandunud ikka alla, sai vabaks(Herakles võis ta vabastada) · Zeus leppis Prometheusi vabadusega Trooja sõda · kõik sai alguse Thetis'e(merenümf) ja kuningas Peleus'e pulmapeost · pulmapeole olid kutsutud kõik jumalad ja jumalannad välja arvatud tülijumalanna Eris · Eris solvus ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna · kiri õunal: ,,Kõige ilusamale" · kõik jumalannad tahtsid õuna enesele · lõpuks jäid järele kolm võistlejannat(õuna pärast): Aphrodite, Hera ja Athena · läksid Zeusi juurde, et tema otsustaks; Zeus saatis nad Trooja printsi Parise juurde · Paris oli Trooja lähedal loomi karjatamas(saadeti kuningakojast kaugemale, sest kun. Priamosele oli ennustatud, et Parise pärast saab Trooja linn otsa) · Paris elas koos nümf Oinone'ga
elada lahus. Isa läks Tallinnasse ning ema ja poeg leidsid koha ema lesest tädi juures Raplamaal. (Kahro 2000, lk 4-5) Tulevane helilooja püüdis esimesi sõnu öelda juba aastaselt, kuid ühel päeval kukkus ta kogemata ühe tädi sülest maha ning kaotas mitmeks aastaks kõnevõime. Lapsepõlve algusaastaid ilmestas veel teinegi eripära, mis ilmnes, kui vanaema ta kord kaasa võttis, kui ühele pulmapeole toitu valmistama läks: pulmaliste laulma hakates puhkes Urmas täiesti lakkamatult nutma tal olid nimelt ülitundlikud kõrvad. (Ibid, lk 6) Mõne aasta pärast asusid nii ema kui ka isa koos elama Hagudisse, Purila sovhoosi Seli osakonda, kus 21. juunil 1962 sündis Urmasele õde Lea. Isa poolt tõmmu nahavärviga tüdruk meeldis Urmasele ning ta väljendas seda nii, et viis õe säravvalge laia pitsiga tekile pliidi alt pisikeste peotäite kaupa tuhka, moodustades tüdruku ümber uhke tuhakuhjakestest auringi
Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elavaid mürmidoonlasi. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju Olümpose jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. (Roomlased kutsusid neid jumalaid nii: Jupiter, Juno, Minerva, Venus.) Mida teha? Kes langetab otsuse? Pika vaidluse järel lepiti kokku, et 6
oma lemmiklinnu vau sabale. Ent Io polnud vaba. Hera läks kohe tema juurde, saatis parmu Iot piinama, nii et Io hakkas kiini jooksma (mööda mereranda jooksma). Prometheus proovis Iot lohutada. Io järgi sai nime Joonia meri. Io järeltulija Herakles. HOMEROSE ,,ILIAS" ,,Iliase" eellugu. Zeusi tütar Thetis. Zeus ei tohtinud lapsi saada, Thetis abiellus Peleusega. Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris. Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud ,,kõige kaunimale". Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta
annaabi.ee 
