Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pulli ja Kunda muinasasulad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pulli, asulas, luust, tööriistad, riistu, tulekivi, koera, kvarts, idaranniku, koduloom, pakutud, tähtsaimad, 8700, küngas, lageda, kiviaegne, kunagise, vanima, avastasid, geoloogid, koerahammas, tõend, kandjad, seostatakse, tulekindel, kristalne, kivim, tarbeesemed, algkodu, lahtine, nöörkeraamika, kultuuriga, esivanemad, tänanjuba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või
mererannas. Arvatakse, et inimeste rühmadel olid olemas oma kindlaksmääratud alad, mille piires nad liikusid või ka püügipiirkonnad. Selliste piirkondade sees olid asulad, kuhu järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Tegeleti küttimisega. Keskmisel kiviajal valmistati tööriistu peamiselt kivist, kuid ka luudest, sarvedest ja puust. Pulli asula Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi
Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased. Inimese kujunemisest on kaks teooriat: 1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria 2) Multiregionaalse arengu teooria Peamiselt toetavad seda teooriat vaid Hiina teadlased. Gran Dolina koobas Atapuerca mägedes Hispaania põhjaosas sisaldas vanimaid seni teadaolevaid hominiidide leide Lääne-Euroopas. Leitud kivist tööriistad ja fossiilid kuuluvad Homo heidelbergensisele. Neandertallased (Homo neanderthalensis) elasid Euraasias u. 200k-30k a. e.m.a. Esimene neandertallase luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt Neanderi jõe orust. Neandertallaste kolju oli suurem kui inimeste oma (keskmiselt 1600 cm 3). Kolju on tagant pikem kui inimese oma, laup madal. Arvatakse, et selline kolju kuju võis kaitsta aju sissehingatava külma õhu eest. Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud
ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV Ajalooline aeg Mesoliitikumis kõige rohkem tegid inimesed endale riistad kivist, luust ja sarvest: o tulekindel kvarts- väikesed tööriistad (kõõvitsad, nooleotsad) o kristalne kivim-suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) o luust, sarvest- töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) KIVIAEG Kiviaeg on muinasaja vanim ja pikim ajajärk. Väljanägemiselt sarnanesid inimesed küll ahvidega,
Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused). Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused. Australopiteegid valmsitasid esemeid. 10.09.2015. a grupp antropolooge teatas uue homoniidi avastamisest (homo naledi) Homo naledi 2013. a leiti Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgist 50 km
e. Liiklemisega seotud muistised 2. Irdmuistised üksikesemed, mida väga sageli leitakse. 3. Peitleiud - aadred Paleoliitiline kultuur ja kunst Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest. Kuidagi ei ole võimalik selgeks teha, kas tuld osati süüdata ise, või hoidi tuld, mis oli tekkinud loodusjõudude tagajärjel. Moustier'i kultuuris on kasutatud Levallois'i tehnikat tulekivi küljest löödi ära kettakujuline kild, sellest omakorda löödi veel kilde servadest ära. Kui võrreldi neandertallaste ja mitteneandertallaste luustikke, siis avastati, et enamus neist on olnud paremakäelised, kusjuures parema käe lihased on olnud umbes 50% tugevamad, kui vasaku käe omad. Tänapäevainimestel on ka parem käsi enamasti tugevam, kuid vaid umbes 10-15%. Neandertallased on tuld kasutanud rohkem kui homo erectus, sest nad elasid jää ajal ja ilma
Esimesed sensatsioonilised luud tulid välja pärast 8-tunnilist kaevamist, töötasid seal 28 aastat ja tulid ka järgnevad leiud. Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal luutükke paistab või ei. Ja siis kiirelt see luu konserveerida. Hakkasid hambaorkidega kaevama ja väga peenikeste pintslitega puhastama. · 1971 tulid välja esimesed leiud, millega võis hakata Homosid käsitlema. Homo habilise luukillud, tööriistad. Eoliidid varaseimad tööriistad, nn koidiku töötiistad. Homo habilis (2,6 -1,6 milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos? Teadlased arvavad rohkem, et Homo habilis suri lihtsalt välja ega olnud oluline erectuse kujunemisel. · Esimene Homo Erectus leiti Jaava saarelt. Pitekantroopus ehk Jaava inimene. Dubois leidja, pidi Amsterdamis professoriks saama, 1841 läks aga Jaavale, et leida puuduv lüli. Tegutses sõjaväe arstina ja sai sõduritelt abi, et kaevata
ka vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu antropoloogide peamiseks uurimispaigaks . I homo habilise e osava inimese luud leiti 1960ndal aastal . Homo habilisega leiti ka nn euoliite ( eoliidid on kivimunad, mis on mõned killud ära löödud ja üks serv on terav- terariist. Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo habilised otsisid kive , millel olid teravad served.Samas puidust tööriistad olid veelgi vanemad. Nt tulega põletati puukepid teravaks- terariist. Samuti ka luutööriistad. Kuid neid ei ole silinud. Siit ainus järeldus , et eoliidid olid kõige vanemad tööriistad. Homo erectus e püstine inim kelle hulgas on sadakond liiki , see on homiidide üks suuremaid rühmi , neid on leitud väga erinevatelt mandritelt. I homo erectuse luud leiti juba 19 saj lõpus hollandlase Duboisi poolt , kes lidis Jaava inimese luud ( pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene)
20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna järgi: allveearheoloogia, koobaste arheoloogia, aeroarheoloogia. Aeroarheoloogias otsitakse muistiseid õhust vaadates. Kaevatud ning kraavide kohas on taimekasv
d) Oluline on ka Läti Henriku Liivimaa kroonika Eesti muinasaeg: 1. Kiviaeg: a) paleoliitikum- puudub Eestis b) mesoliitikum- 9000 kuni 4900 eKr c) neoliitikum- 4900 kuni 1800 eKr 2. Pronksiaeg- 1800 kuni 500 eKr 3. Rauaaeg- 500eKr kuni 13. sajand pKr Keskmise kiviaja üldiseloomustus vanimad asulakohad koos dateeringuga ja paiknemisega tänases Eestis (Pulli küla ja Kunda Lammasmäe), asustusviis, töö- ja tarberiistad, elatusalad. Vanim teadaolev asula on Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, u 8900 eKr (oli sessoonne). Tuntud on ka Kunda Lammasmägi Kunda linna lähedal, u 8000 eKr. Keskmise kiviaja asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri (asusid jõgede/järvede ääres, liigeldi paadiga, elasid ). Kiviaja inimesed elasid enamasti veekogude ääres ning rannikualadel ja seetõttu liigeldi ka paatidega. Nad elasid püstkodades, mis näitab, et nad ei olnud paikse eluviisiga. Inimeste peamiseks
abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia. Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi. Kirjalikud allikad ulatuvad ainult 5000 aastat tagasi. Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia *Surmaarheoloogia (kalmete uurimine ja tõlgendamine) 1 *Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia jm) *Militaararheoloogia Arheoloogia jagamine uurimiskeskonna järgi:
mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t. eKr, asjad samadest materjalidest, kuid paremini, kaunistati savinõusid Kunda kultuur arheoloogiline kultuur mesoliitikumi ajastul, asulad levisid Läänemere idaranniku maades; oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur IX või VIII a.t. eKr kuni V a.t. eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. kammkeraamika kultuur arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi
(kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr) ARHEOLOOGIA ALLIKAD - a) Irdmuistised (üksikleiud) b) kinnismuistised (n Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula, asulakohad, ka kultuurikiht - n peatuspaik, linnused, kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b) Eestis kõige paksem Tartu matusepaigad - kõige uuritumad (maahauad, maapealsed
Kuidas on võimalik, et keskaegne tee on nüüd kahe meetri sügavusel? Tegelikult kultuurkiht sõltub in tegevuse intensiivsusest ja sõltub ka sageli ehitusmaterjalidest ja sellest, kui palju asula või linn on omal ajal õnnetusi üle elanud. Mõnel pool võib kultuurkiht olla isegi üle 30 m paksune, see tekib siis kui on kasutatud toortellistest hooneid, mis aja jooksul lagunevadki ära, heh. · Inimese maj tegevusega seotud muistised Tulekivi kaevanduse moodi asi nt, muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne. · Kultusliku tähendusega muistised (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude
kronoloogia tähendab seda, et mingi objekti saab paika panna teiste objektide kaudu. Relatiivne kronoloogia tuleb välja ka näiteks kultuurkihis: vanem ese, on allpool, noorem aga ülevalpool. Sellist kihtide järgi vanuse määramist nimetatakse stratigraafiliseks meetodiks. Selle meetodi puhul tuleb arvestada, et varasem kultuurkiht võib olla segatud. Relatiivse kronoloogia alla kuulub ka tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius). Arheoloogilised esemeleiud on jagatud liikidesse: nt relvad, tööriistad, ehted, millest igaüks omakorda jaguneb all-liikideks: nt mõõgad, odad jne. Esemeliigid omakorda jagatakse valmistusmaterjali alusel. Lisaks kuulub iga ese omasuguste seas teatud 4 kindlasse arengujärku kajastades oma aja tehnilisi oskusi, maitset ja stiili. Esemete seeriad, mis on valmistatud ühest materjalist, jagatakse kindlate välistunnuste alusel tüüpideks tüpoloogiline sari. Analüüsitakse muutusi eseme kujus
Rauaaeg: *vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg (u 500 a eKr 50 a pKr) -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr) *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) *noorem rauaaeg -> noorem Vikingi aeg (800-1500 a pKr) -> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr) 3. Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 (Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste) *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse
oma keelest," kirjutas bioloog ja keeleteadlane Urmas Sutrop Akadeemias. Inimasustuse teke Eesti aladel Eesti asustus hakkas kujunema mandrijää taandumise järel umbes 12 000 aastat tagasi. Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes.
meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel. Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel. Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes kiiresti, tähtsaks muutus ornament. Püügikultuuri alal püsisid kaua kasutusel terava või 2 ümara põhjaga nõud. Keraamika valmistamise oskus levis nii siiretena kui ka ideedena. nende vahel. Muutused religioonis
o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud. o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid. o Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr. o Vanem rauaaeg ehk rooma rauaaeg I saj kuni V saj keskpaik
Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku ühiskonnakorralduse ning varasemast paremad relvad ja tööriistad. Pärsias panid aarjalased aluse Meedia suurriigile ning Ahhemeniidide dünastia (559 või 558 – 330 eKr) suurriigile. Indias lõid veedade ajastul (u 1200-500 eKr) kogu Põhja-India asustanud aarjalased Nanda dünastia suurriigi (4 saj eKr) ja panid aluse Maurjate dünastia impeeriumile. Tänapäeval elab Lõuna-Aasias ligi miljard aarjalaste järeltulijat Aastatuhat ehk milleenium – ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat, näiteks esimene aastatuhat eKr on ajavahemik, mis algas 1
nende tunnused on avastatud vanema kiviaja asustus paikadesr.Enamasti paikenesdi Väina jõe kaldal.Arensburgi- Swidry kultuur.Kõige vanem asulakoht Laukskola asulakoht(salaspilsi läh). Ühinemisala. On oletatud et läti esimesed läti asukad võisid pärineda põhja-saksa ja põhja-poola aladel.pole avastatud kalmeid ega luustikke.Pidevalt ringi rändavad salgad. Paremaks läks mesoliitikumil Kunda kultuur, VIII at algus-V at keskpaik eKr. Zvejnieki kalmistu(asti järv).Iseloomustab tulekivi esemed vähe.Aseaineks oli luust ja sarvest valmistatud esemed või tööriistad.Lõpu poole hakkas ilmuma ka kvartsist miniatuursed tööriistad.Lõpuperioodus ilmub ka esimesi savinõusid(kilde).Kunda kultuur oli läti aladel levinud ennekõike jõgede ja järvede kallastel.Mitmeid kohti on teada ida osast Latglest.Kõige tuntum Asti järve ääres.On omapärane sellepoolest et kaua aega püsiv asustus. 4000 aasta vältel maetud. Ja
Küttepuid võetakse sealt ära ja tuuakse juurde, äravõetud küttepuud põletatakse ahjudes. Lattkoja sisemust kasutatakse kõige enam panipaigana, kus hoitakse kalavõrke, paadimootoreid, suuski, aga ka kala ja liha. Harva on lattkoda suveköögiks. Nimetatud traditsioonilistest ehitustest hiljem on tulnud kasutusele saun, loomalaut ja hobusetall. Kodune tarbevara. 20. sajandi algul valmistasid handid koduse tarbevara põhiliselt ise. Need tehti puust, juurtest, kasetohust, loomanahkadest, luust, sarvest, riidest ja metallist. Elukutselisi käsitöölisi ei olnud. Kaupmeestelt osteti keedu- ja jooginõud. Nüüdisajal on suurem osa hantide tarbevarast ostetud. Poest ostetakse kausse, taldrikuid, lusikaid, kulpe, tasse, klaase, potte, panne, teekanne, aga ka raadioid, televiisoreid, külmkappe, õmblusmasinaid jm. Ostetud tarbevaraga koos on kasutusel ka traditsioonilised esemed. Puust valmistatakse liudasid, lusikaid, kulpe,
annaabi.ee 
