Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidu kaitsmine mädaniku eest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hoides, mädanemine, kõdunemine, mullaks, bakteritega, immutamine, suurendamiseks, õlid, tungivad, kuivaks, hingata1. PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID Puidul on tähtis osa ehitises. Puit välistingimustes aga nõuab hoolikat konstruktiivset, keemilist ja ka füüsilist kaitset. Kõik konstruktiivsed abinõud, mis takistab vee ja niiskuse tungimist puitu tema lõikepindade, vuukide, otspindade, pragude, liimipindade kaudu pikendavad tohutult puitkonstruktsioonide ja pinnakatete eluiga. Peamised kahjustuste liigid on järgmised: Puidu keemiline ja bioloogiline kõdunemine Tähtsamad puitu hävitavad või puidu omadusi mõjutavad tegurid on päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus, bakterid, hallitus, sine, mädanikuseened ja puitu hävitavad putukad. Päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus Päikeseenergia jõuab puidu pinnale kahte moodi: valguse ja soojusena. Valgus põhjustab valguskahjustusi (pudenemist) ehk fotooksüdatsiooni, soojus aga kuivamispragunemist. Ka valguse tekitatud kahjustuste puhul on suur tähtsus veel
· Imbub hästi puitu. · Vesi ei uhu teda välja. · Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu. · Säilib kaua. Antiseptikud jagunevad: · Veeslahustuvad antiseptikud. · Õliantiseptikud. · Antiseptilised pastad. · Antiseptilised värvid. Antiseptimise viisid: · Võõpamine ja ülepiserdamine · Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. Puidu kaitsmine süttimise vastu · Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud aasid. · Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500C-ni, siis sellele temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.
tarberakendus valdkondades. Eestis ilmus juba 1935 aastal artikkleid kresolaadi ehk Fenolaadi immtamisest mida saadi põlevkivist. Aastal 1970 (vähemalt USAs) hakati majaomanike poolt massiliselt kasutama kaitsevahendeid tagahoovi projektides. Innovatsioon töödeldud puittoodetes kestab tänaseni, tarbijad on üha rohkem huvitatud vähem toksilistest ainetest. 4 2. Puidumädanik. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundamises. Seened, tungides puitu, eraldavad fermente, mis muudavad tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini aineteks, mis lahustuvad vees ja on omastavad seente poolt. Mädanik esialgselt enam-vähem säilitab terve kahjustamata puidu kuju, kuid tema mass ja tihedus vähenevad, muutuvad puidu mehaanilised, füüsikalised ja keemilised omadused olenevalt protsessi intensiivsusest ja kestusest.
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente a
kvaliteeti) *Oksad- nõrgestavad tugevust *Mädanemine- toituvad puidu osast, mis rikub puidu välimust ja langetab tugevust *Putukakahjustused- langetab tugevust, rikub välimust *Kasvuvead- rikuvad puidu sisseehitust (kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale) 6. Puidu kaitsmine mädanemise eest Keemilised võtted- töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega) Antiseptimise meetod- võõpamine, pritsimine, immutamine vannuis, surve all immutamine, difusioonimmutamine 7. Puitkonstruktsiooni kaitsmine kuumade allikate suhtes *Konstruktiivsed võtted- puit eemaldatakse kuumuskoldest; mittesüttivate materjalidega krohvimine või vooderdamine *Puidu immutamine tuld tõkestava ainega (muudab puidu raskeltsüttivaks) *Puidu värvimine tulekaitsevärvidega 8. Puidu kuivatamise viisid, nende eelised ja puudused Õhkkuivatamine- toimub välisõhus Eelised- ei vaja tehnilisi seadmeid; kõige odavam
Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilistele torikseentele on iseloomulikud tugevad viljakehad ja nende pikk eluaeg, isegi mitu aastat, samuti viljakehade eoseid produtseeriva osa koosnemine püstistest torukestest (mis on tugevam struktuur, kui eoslehekesed). Puit ja selle mädanemine Puit tekib nii, et taimerakkude seined muutuvad kasvades paksuks ja jäigaks. Jäikus on tingitud rakuseinte koostisosadest; tselluloosist, ligniinist ja osalt ka hemitselluloosist. Puidumädanik on taimehaigus, mida iseloomustab mädanemine- seente poolt puidu lagundamine puitunud rakuseinte lõhustamise tagajärjel. Nakatunud puit kaotab oma vastupidavuse ja tugevuse, muutudes pehmeks ja rabedaks. Tervet ja elujõulist puud mikroorganismid üldjuhul ei suuda nakatada ega kahjustada. Oht
referaat Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine? Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA (vask, kroom ja arseen oksiididena) lahustega vaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid, milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidu struktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakse immutusaine
Puidu eluea pikendamine: Et pikendada puidu, puittoodete ja puit konstruktsioonide eluiga on vaja neid kaitsta eespool loetletud mõjude eest. Seda aitab: · Kattes puidu ja puitkonstruktsioonide pindasid erinevate materjalidega on võimalik tõsta nende vastupanuvõimet mehaanilistele ja atmosfääri mõjudele. · Samuti annab hea kaitse ilmastikuolude vastu puitehitiste ja -konstruktsioonide värvimine ja krohvimine. · Väga efektiivseks kaitsemeetodiks on puidu immutamine bioloogilist ja tulekaitset tagavate ainetega. · Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. · Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Levinum immutusviis: · Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1
Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides. Keemilised värvused ei mõjuta puidu füüsikalis-mehaamilisi omadusi. Intensiivne värvumine rikub kattematerjalide välisilmet. 6 2. Puidu kahjustused Seenkahjustused Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundumises. Mädanik säilitab esialgselt enam-vähem puidu kuju, kuid kui tema mass ja tihedus vähenevad muutuvad ka puidu mehaanilised, keemilised ja füüsikalised omadused. Liiga kõrge niiskussisalduse juure väheneb seene arenemiseks vajalik hapniku kogus, liiga madala niiskussisalduse korral tekib veepuudus. Õhkkuivas olekus ei saa puitulagundavad sened tervet puitu kahjustada. Seente kahjustamisviisi järgi jaotataks mädanikud grupidesse:
Majavamm koosneb värvitutest mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kraadi kuni +25 kraadi. Kasv peatub +28 kraadi juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 min. jooksul hoitud +35 kraadi temperatuuril. Tuletaeli viljakeha on kabjakujuline - pealt kumer, alt peaaegu rõhtne. Tuletael kasvab ainult 2-5 aastaseks. Must kõrbiku viljakeha on korkjas, kübarakujuline. 13. Nimeta tööstuslikke puidukaitse aineid. *Puidu lakkimine *Erinevat sorti puidu õlid *Petisid *Puidu värvid 14. Ise tean- küsimus ja vastus. K:Miks peab kasutama õlisi jms puidul? V:Selle tulemusel puit säilib rohkem
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tambet Laan Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega
muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. 19 Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim").
Alumises lastakse tulekolde kohal tuliseks vesi ning sees paiknevas nõus sulatatakse üles liimi plaadikesed või kraanulid35-55% vesilahusena. Kasutatakse spoonimisel, mööbli restaureerimisel, mööblit riidega kattes. Pilet nr. 5 1.Lehtpuud, okaspuud. 2.Puidurikked. 3.Liimpuit. 1.Okaspuud: Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga. Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad ka kiiremini kui lehtpuud. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas.
Puidukahjustused-kahjustusi saab ära hoida,kui vaevalt märgatav. Mahu järgi arvestamisel on raskemad puuliigid ollakse teadlik,millistes biol ja klimaatilistes tingimustes need puitainerikkamad ja seega suurema kütteväärtusega. Sellest seisukohast võib tekivad.Seenkahjustused-paljunemisorganiteks viljakehad.Kahjustus algab puiduliike alates energiarikkamatest reastada järgmiselt:pöök,kask, sellega,et seenehüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse,milles leidub tamm,mänd,lehis,kuusk. Süttimine ja põlemine.Temperatuuril üle105c algab neile rikkalikult toitaineid.sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste puidu termiline lagunemine. Gaasistumine algab 105c juures ning kiireneb koobaspooride rakuseintesse.Seened ei kahjusta kuiva puitu.Arenemiseks temperatuuril üle 200c
rikkuva mõju eest. Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, et need puidu niiskusomaduste tõttu tekkinud deformatsioonide tagajärjel ei praguneks. Igasugust pinnaviimistlust peab tetud aja järel hooldama ja uuendama. Puidu pinnakattematerjalid jagunevad kahte gruppi: Viimistlusmaterjalid läbipaistmatuks ehk katvaks viimistluseks (baseeruvad õlil, lateksil, akrüülil) Viimistlusmaterjalid läbipaistvaks viimistluseks (värvitud õlid ja Surve- ja vaakumimmutamine Puit, millest valmistatakse maasse paigutatavaid ehitusdetaile või kasutatakse niisketes tingimustes, peab mädanike vastu kaitstud olema immutamise teel. Surveimmutusmeetod võimaldab immutusvahendil küllaldaselt ja sügavalt puitu tungida. Puidu immutamine toimub autoklaavis, mille käigus immutusvahend kõrge surve all puitu surutakse. Vaakumimmutuse puhul kaetakse puidu maltspuidu osa vähemalt 10 mm sügavuselt kaitsevahendiga.
PÕLTSAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit- ja kiviehitiste restauraator PUITMATERJALIDE BIOLOOGILISED JA PUTUKKAHJUSTUSED Referaat Juhendaja: Villu Põltsamaa 2013 Sisukord 1.Seenkahjustused........................................................................................................3 2 Pruunmädanik ja majavamm..................................................................................3 3Valgemädanik..........................................................................................................3 4Pehmemädanik........................................................................................................3 2. Putukkahjustused....................
Sagedamini aga okaspuidu juures, sinakas halli värvusena. · Sinakus ei muuda enamal juhtudel puidu tugevust, kuid muudab puidu vastu võtlikuks teistele enamohtlikele seentele. · Sinavuse kõrval esineb maltspuidust veel oranzi ,kollaka, roosaka või pruuni värvusega laike. · Maltspuidu ebaterved ei alanda oluliselt puidu tugevust Kuid rikuvad puidu välimust. Tekitavad probleeme loomsete liimide liimisel. · Maltspuidu mädanemine tekkib pealmiselt halbades tingimustes säilitatava ümarmateljali samuti ka saematerjali juures. · Okaspuidu maltspuidu maltspuidu osale tekkivad kollaka varjundiga hallikas pruunid laigud. · Lehtpuit muutub marmori taoliselt kirjuks ,mõnikord pole maltspuidu mädanikust nakatunud puidu tugevus rohkem kui veerandi võrra alanenud, samas võib olla täiesti pehkunud. · välimine pehme mädanik on põhjustadud tugeva toimega mädanikku tekitavate seente poolt
• Ei tohiks puitu tugevalt määrida Antiseptikud saab jagada 4 rühma • Vees lahustuvad – naatriumfluoriid, tsinkkloriid • Antiseptilised pastad – vees lahustuvad + plastiline sideaine (bituumen, lakk, savi) • Õliantiseptikud – kivisöeõli, põlevkiviõli • Antiseptilised värvid - pentakloorfenool, vase naftenaat Puidu antiseptimise viise: • Võõpamine ja ülepiserdamine • Immutamine kuumas ja külmas vannis • Pinna söestamine sellele järgneva immutamisega • Immutamine üleatmosfäärilisel rõhul EHITUSMATERJALID 14 PUIDU KAITSMINE SÜTTIMISE VASTU Puidu süttimistemperatuur on 280° C. Konstruktiivsed võtted • Puit eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga • Isoleerimine (krohvimine) Antipüreenid – süttimist tõkestavad immutusained
Hoida puidu niiskusesisaldus madal (≤ 20%) ja muutumatu (ventileerida !); Vältida puidu märgumist (niiskustõkked); Kaitsta puidupinda vihma ja otsese päikesekiirguse eest, et vähendada puidu pinna erosiooni (pinnakatted, uv-absorberid); Takistada puitu kahjustavate putukate või nende tõukude ligipääsu puidule (putukavõrgud jm) 66. Millised on keemilise puidukaitse meetodid? Nimetage 3 Pinnaviimistlus, vaakum- ja surveimmutus, immutamine, lakkimine, värvimine. 67. Milliseid immutusmeetodeid ja pinnatöötlust kasutatakse kuusepuidu puhul? Surveimmutuses kasutatakse sisselõigete meetodit (puidu pinda töödeldakse enne immutust erinurgadega). Kuusepuidu immutamiseks võib kasutada ka korduvate surve- ja vaakumperioodidega OPH meetodit. 68. Millised on 3 peamist puiduimmutite klassi? Puiduimmutid jaotatakse 3 gruppi: 1. grupp: Veeslahustuvad immutid (CCA-vahendid; kaubanduslik nimetus “Tanalith C”):
(antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: • veeslahustuvad antiseptikud, • õliantiseptikud, • antiseptilised pastad, • antiseptilised värvid. 10. Kuidas kaitsta puitu tule eest • konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; • puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. Antipüreenidena kasutatakse mitmeid ammooniumi- ühendeid; • puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi 50% madalam. Termopuit on
Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. 1. LÕHED praod, puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. A) Välislõhed radiaalsed, levinuim lõhede tüüp,
Selle puidu kiud on pikemad , sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalne puit, see pärast heledama värvusega. Räni- ja tõmbepuidu tekkimise põhjuseks puidu juurdekasvu häired. Puidutoodete ja konstruktsioonmaterjalide valmistamiseks ebanormaalse ehituse tõttu täiesti kasutuskõlbmatud. OKASPUUD Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga (va lehis). Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Alumisel pinnal asuvad aga poorid süsihappegaasi omastamiseks. Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad kiiresti. Puud ajavad
Ühed viimistlusmaterjalid imbuvad puitu sisse, teised moodustavad kaitsva kile. Viimistlusmaterjali vähese sisse imbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu. Kattekiht peab olema: hea nakkumisega elastne (kuna puidu niiskussisalduse muutumise käigus paisudes, kahanedes viimistluskiht ei praguneks) kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti; võib tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed) suure päikesekiirguse kindel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortim
Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused loetakse vigadeks, mis kahjustab tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Need kahjustused teevad puitu nõrgemaks. Kui puitu kuivatatakse või laotakse virnadesse, siis on ta vastuvõtlik elavatele ja mitteelavatele kahjustajatele, mis mõjutavad puidu struktuuri. Bioloogilised tegurid, mis kahjustavad puitu on seenkahjustused, bakterid ja putukad. Kahjurid võivad kaitsmata puidust tekitada tõsiseid kahjustusi suhteliselt lühikese aja jooksul. Puidu naturaalne kestvus ning vastupidavus seen- ja putukakahjustustele sõltub puidu liigist ning bioloogilistest näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist. Ehituspuitu kahjustavad mitmesugused putukad, kes juba tõukudena hakkavad puitu hävitam
12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruuniks, muutub hapraks ja lõhestub kuubikujulisteks osadeks, enam levinud. Pruun mädanikku nimetatakse ka
ent leide on ka kõrgematel korrustel ning isegi katusekonstruktsioonil. Tekitab samuti pruunmädanikku. Areneb aga märksa aeglasemalt kui harilik majavamm. Sinetus-ja hallitusseened: Puit võib muuta värvi, tõmbuda sinisest kuni mustaks, rikkudes sellega oma dekoratiivsuse. Värvi muutuse põhjuseks on sinavusseened (Aureobasidium) või hallitusseened (Aspergillus, Penitsillum jt). Sinavusseente värviliseks pigmenteerunud seeneniidid tungivad puidu säsikiirtesse, kus neile leidub rikkalikult toitaineid. Hallitusseente hüüfid on sageli värvusetud ja puidul nähtavad väikeste mustade täppidena, sarnaselt sinavusseene viljakehaga. Kas tegemist on hallitus või sinavusseenega, selgub hööveldades või tahudes. Hallitus esineb ainult pinnal ega tungi puitu. Seevastu sinavusseente hüüfid ulatuvad sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada. Sellised seened ei "söö" puitu, vaid
kaitsma, et puit ja viimistluskihid selle peal ei praguneks) ➢ Soojuskindel (Et ei tekiks kaardumist, kõmmeldumist ja kuivamislõhesid siis peavad puidu pealmised ja sisemised kihid kuivama ühtlase kiirusega) ➢ Päikesekiirguse kindel (Kuna puit on 90% orgaaniline aine siis hakkab ta UV kiirguse mõjul lagunema ning lisaks kaotab ka värvust.) Viimistlusmaterjale on nii värvituid (Värvaineta õlid, lakid ja šellakid), läbipaistvaid (Vähese värviga õlid, lakid ja šellakid), läbipaistmatuid (rohke värvaine sisaldusega värvid) Viimistlusmaterjalid koosnevad põhiliset värvainetest, pigmentidest, kilemoodustajatest, lahustitest, vedeldajatest, plastifikaatoritest ja täiteainetest. Värvaine lahustub ja kinnitub koheselt, kui kanda teda pinnale. Ta ei lase valgust läbi ja ei varja tekstuuri ning lahustub hästi. Värvained kuuluvad kahte gruppi. Looduslikud värvained on
> Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puitu imbuda. Kui see pole võimalik , tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). <> Antiseptikud jagunevad: > veeslahustuvad antiseptikud, > õliantiseptikud, > antiseptilised pastad, > antiseptilised värvid. Antisepitsemise viisid: > Võõpamine ja ülepiserdamine > Immutamine e impregneerimise meetod: Sukeldudes puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahenditega kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. > Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 kraadi hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250 kraadi. See iseenesest tähendab, et leegi juureolekul süttivad emiteeritud gaasid.
7. Toote käitlemine ja hoiustamine 8. Mõju inimesele ja induviduaalsed kaitsevahendid 9. Toote füüsikalis keemilised omadused 10. Püsivus ja reaktsioonivõime 11. Terviserisk 12. Keskkonnarisk 13. Jäätmekäitluse viis 14. Veonõuded 15. Reguleeritavad õigusaktid 16. Täiendav informatsioon Viimistlus materjalid Ülesandeks on parandada puit toodete välimust ja kaitsta ümbritseva keskkonna mõju eest: paisumine, kahanemine, kõmmeldumine, lõhenemine, mädanemine, hallitamine, värvi muutmine, pleekimine jne. Soojus+niiskus=seened Tuul+päike+liiv=erosioon · Lagunemine- toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid, putukad, ussid) · Puit kaetakse kile tekitavate materjalidega, mis peab olema hea nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel. · Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. · Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri.
annaabi.ee 
