See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus" milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pilli didgeridood. Alo Mattiisen 1961-1996 · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud toes oli lail ,,Ei ole üksi ükski maa" K
· Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood. · Tuhala Nõia kaevu loits · Lõi hümni kõigile koolidele.
festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivali loomingukukonkursil 2001. aastal. 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Orkestriteos "2film" pälvis "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia. Looming: On kirjutanud lavamuusikat, orkestriteoseid, ansambliteoseid, teoseid sooloinstrumendile, koorile, levimuusikat, kujundusmuusikat, ja dZässmuusikat.
-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8. klass Tallinna muusikakool • 9. klass Tallinna konservatoorium Ema Anne ja isa Riho Tormis aastal 1960 Looming • 1949 Soolaul’’ • 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956 avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv)
Breton) "Triptühhon" op 13 sopranile, segakoorile ja kammerorkestrile (Juhan Viiding) "Veendumus" op 14 bassile ja klaverile (Artur Alliksaar) 1988 "Ühe valguse sees" op 15, kantaat metsosopranile, segakoorile, klaverile ja kammeransamblile (Agu Sisask) "Ave sol" ("Kantaat Päikesele") op 16 mees-, nais- või segakoorile ja tam-tamile "Gloria Patri" op 17, 24 vaimulikku laulu segakoorile "Dona nobis pacem" 2-häälne kaanon segakoorile "Vigala hümn" segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Ly Seppel) 1989 "Taaveti kiituslaul" op 19 meeskoorile "Domine, exaudi orationem meam" op 20, motett sopranile ja kahele segakoorile "Miserere mei, Deus", prelüüd ja fuuga meeskoorile 1990 Missa nr 1 op 23 solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile "Linnutee galaktika" op 24, sonaat klaveriduole "Misereatur vestri omnipotens" op 25, motett segakoorile "Magnificat" op 26 segakoorile Missa nr 2 op 28 sopranile, mees-, nais- ja segakoorile "Kyrie" 2-häälne kaanon naiskoorile
Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001)
On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). Rein Rannap on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock- ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta
Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja laulukogemike avaldamine, laulud Vaikne kena kohakene, Ma olen väike karjane / I Eesti kehelkonnalaulupeo korraldamine Ansekülas, eestikeelsed laulurepertuaari kirjutamine ja avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari / Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise
· "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Sixpack piano" (1997) Lisaks on ta kirjutanud ka orkestriteoseid: · ,,Concerto Grosso in una movimento" (1981/1988, CD Eesti Raadio Kammerorkester) · ,,Sümfoonia" (1986) · ,,Umbrellas" (1991) · ,,Eleegia" (1995) · ,,Papagoid" (1998) · ,,TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000) · ,,Lähedus. Kergus" kammerorkestrile (2001) · ,,Puhang" sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) · ,,Rannapala" (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Alates 1971. aastast on ta avaldanud mitusada rock ja poplaulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. Rein Rannap on kutsunud kokku ja juhtinud kolme (tema oma loomingut esitavat) rockansamblit: Ruja (19711975 ja 1980 1985); Noor Eesti (19771978) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 19791980).
Klaverikontsert (1984),Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). 3 Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988) Noortekontsert Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Ta on kirjutanud ka hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). Rein Rannap on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitu...
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside kooride...
2008), helilooja ja pianist Rein Rannap ning lauljatar Maarja-Liis Ilus (2009). 6 3. HELILOOMING Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Klaveriteosed ja -tsüklid · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Six-pack piano" (1997) Joonis 4. Rein Rannap 7 KOKKUVÕTE Otsides infot Rein Rannapi kohta sain ma ka päris palju muud teda. Ma ei teadnud
nendest ka terviklikke soolokontserte, 2 heliplaati "Meloodia". Ta vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Concerto Grosso in una movimento 1981/198 Noortekontsert Sümfoonia 1986Umbrellas 1991Eleegia 1995Papagoid 1998TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile 2000 Lähedus. Kergus kammerorkestrile 2001Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile 2001 Rannapala jagatud Valgrega flöödile ja kammerorkes trile 2001. 4 Rein Rannap ja kuus omakäeliste stiilinäidete autorit koos parima mõistatajaga esireas vasakul viimatistel eesti muusika päevadel. http://www.google.ee/imgres? q=rein+rannap&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=852&tbm=isch&tbnid=S4o4PWm9SsBRyM:&imgrefurl=http://www.sirp.ee/archive/ 1999/21.05.99/Muusik/muusik1-1.html&docid=bjkfZWfN- 7DsIM&imgurl=http://www.sirp.ee/archive/1999/21.05
TEOSED. Muusikalised lavateosed: *Laulumäng “Murueide tütar” Koorimuusika: *Kantaat “Kalev ja Linda” *Laulud “Isamaa, õitse sa”, “Kodune kohake”, “Kus on kullakalla kodu?”, “Ta lendab mesipuu poole” jt. Vokaalkammermuusika: *Soololaulud “Igatsus”, “Rõõm ja mure kevadel”, “Kui sa tuled, too mul’ lilli” jt. Puhkpillimuusika: *”Tervitusmarss”, “Igavene mälestus puhkpilliorkestrile” 6 PILDID 7 8 Kasutatud kirjandus 1. www.wikipedia.org 2. www.emic.ee 3 . Raamat : Miina Härma 150. Enne ja nüüd 9
1.3 ORIGINAALLOOMING · Üle 600 vaimuliku laulu · Ilmalikud koorilaulud, nt 1. populaarsed segakoorilaulud 2. "Nõmmelill", 3. "Hällilaul", 4. "Talvine õhtu". · "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED · "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile · "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile · "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile · "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile 1.5 ÜLDINE INFO DEFAULTSORT:Kreek, Cyrillus · Kategooria:Eesti heliloojad · Kategooria:Eesti muusikapedagoogid · Kategooria:Sündinud 1889 5 Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja · Kategooria:Surnud 1962 2 LISAD http://www.youtube.com/watch?v=0D7h-U4xdwM http://www.youtube.com/watch?v=DZvM93FAjbU
Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja ladina keele õpinguid kanoonik Seletti käe all. Kuid vaatamata sellele oli Barezzi võtnud Verdi oma tütre muusikaõpetajaks. Noored aga armusid üksteisesse ning 1836.aastal abaiellusid. Neende abiellust spndisid ka 2 last, kes surid veremürgitusse. Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju muusikalisi palasid kohalikule puhkpilliorkestrile, koorile ja ka orelile. Tänu Barezzi toetusele ja väikesele stipendiumile, otsustas Verdi minna 1832. aastal Milanosse ja astuda sealsesse konservatooriumi. Sinna teda vastu ei võetud, väites seda, et tema kätte asend on parandamatult vale. Kui ometi nimetati hilisemal ajal just see konservatoorium Verdi järgi. Verdi ise aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures, keda ta hämmastas oma suurte edusammudega. Milanos andis igal nädalal
väiksemas ruumis esitamiseks mõeldud muusikat. Eestis tegutseb edukalt Tallinna Kammerorkester (kunstiline juht Eri Klas). Tallinna Kammerorkester Puhkpilliorkester on kõige enam levinud orkestriliik. See võib koosneda kas ainult vaskpillidest või vask- ja puupillidest ning löökpillidest. Puhkpilliorkester kostab pidulikult ja kõlavalt. Eriti iseloomuliku värvingu annavad puhkpilliorkestrile kas vaskpillide rühma: heroiline trompetite- tromboonide ja pehme tämbriga kornetite (väike trompeti tüüpi pill)- metsasarvede rühm. Puhkpilliorkestrid möngivad nii sümfooniliste teoste seadeid kui ka originaalteoseid, viimastest moodustavad suure osa marsid ja tantsumuusika. Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil marsitakse esti kaitseväe orkestri (peadirigent major Peeter Saan) muusika saatel. Eesti Kaitseväe orkester
...................................................5 Teosed ......................................................................................................6 Orkestrimuusika .......................................................................................6 Sümfooniaorkestrile..............................................................................6 Keelpilliorkestrile .................................................................................6 Puhkpilliorkestrile ................................................................................7 Instrumentaalkammermuusika.......................................................................7 Keelpillikvartetile .................................................................................7 Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) ..............................................................7 Viiulile ja klaverile ...............................................................
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1...
1964 Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile ("Kalevipoeg") Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) 1967 Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) Instrumentaalmuusika 1934 Sümfooniline süit (I ja II osa) Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile 1935 Võimlemismuusika poistele klaverile 1947 Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) 1952 Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul) Võimlemismuusika tütarlastele klaverile Vokaalkammermuusika Soololaulud klaverisaatega 1932 Mingem käoks kuusikusse (Gustav Suits) Hulkur (Gustav Ernesaks) Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks) Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks) Kellele? (Gustav Ernesaks) Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks) 1934 Punased need nelgid (A. Jõger)
1995 ''Darf ich''sooloviiulile, kellale in Cis ja keelpillidele;''An den Wassern zu Babel''tromboonile ja kammerorkestrile; '' Fratres''tellole, keel-ja löökpillidele;''Pari intervallo''klarnetile, tromboonile ja keelpillidele 1999 ''Mein Weg''14 keelpillile ja löökpillidele 2000 ''Orient & Occident'' keelpilliorkestrile 2002 ''Fratres'' kitarrile, keel-ja löökpillidele 2003 ''Lamentate''klaverile ja orkestrile 2004 ''Fratres'' puhkpilliorkestrile Vokaalsümfooniline muusika 1959 ''Meie aed'' kantaat lastekoorile ja sümfooniorkestrile 1968 ''Credo'' klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1984 '' Te Deum'' kolmele koorile, ettevalmistatud klaverile, keelpillidele ja helisalvestusele ''Wallfahrtslied/Pilgrims' Song'' meeskoorile ja keelpilliorkestrile 1991 ''Berliner Messe'' segakoorile ja keelpilliorkestrile 1994 ''Litany'' solistidele, segakoorile ja orkestrile
Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja ladina keele õpinguid kanoonik Seletti käe all. Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju palu kohalikule puhkpilliorkestrile, koorile ja ka orelile. Tänu Barezzi toetusele ja väikesele stipendiumile, otsustas Verdi minna 1832. aastal Milanosse ja astuda sealsesse konservatooriumi. Sinna teda vastu ei võetud ja ometi nimetati hilisemal ajal just see konservatoorium Verdi järgi. Verdi ise aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures, keda ta hämmastas oma suurte edusammudega. Milanos andis igal nädalal reedeti kontserte Muusikasõprade
kõige, mis avaldus ka mitmel pool tema oreliloomingus. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tšaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. • Koos Rudolf Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. • Sümfoonilised heliteosed – 26 • Vokaalsümfoonilised heliteosed – 4 • Orelile – 20 • Klaverile – 5 • Kammermuusika – 4 • Puhkpilliorkestrile – 6 • Soololaulud – 29 • Koorilaulud – 60 • Vaimulikud laulud – 25 • Lastekoorile - 30 Oratoorium ”Hiiob” (1929) • On põhjust arvata, et oratooriumi teema valikul osutusid Artur Kapile määravaks eelkõige subjektiivsed põhjused – oli ta ju Venemaal kaotanud Hiiobi kombel kõik, mis tal oli, ning pidi kodumaale tagasi pöördudes alustama elu otsast peale uuesti. "Olen selle töö kirjutanud rohkem idee pärast" – on helilooja ise öelnud
Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala Viiulikontsert Lihtne sümfoonia Klaverikontsert nr. 1 Klaverisonaat nr. 3 op. 15 Keelpillikvartett Aga tuhkatriinu on väga ilus op. 20a nr. 2, laste klaveripala 1977 Credo, oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Arvi Siig ja Kommunismiehitaja moraalikoodeks) Uksed lahti, kantaat segakoorile, puhkpilliorkestrile ja löökpillidele (tekst Paul- Eerik Rummo) Väike Aram op. 20a nr. 3, laste klaveripala 1978 Kontsert kahele klaverile nr. 1, 2 klaverit ja kammerorkester Klaverisonaat nr. 4 Nii rääkis supivana op. 20a nr. 6, laste klaveripala Mu armas eesel Iiah op. 20a nr. 6, laste klaveripala Vihma sajab op. 20a nr. 7, laste klaveripala Küll ma mängin kiiresti op. 20a nr. 8, laste klaveripala Imelik marss op. 20a nr. 9, laste klaveripala 1980 Saabastega kass, lastemuusikal 1981 "Ohver", ooper op
On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988) Noortekontsert Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). Rein Rannap on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock- ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja
( 1864 Kõrveküla 1941 Tartu ) Esimene eesti naishelilooja, naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi konservatooriumisse klaveri erialale, kuid peagi vahetas selle oreli vastu ning õpetajaks oli Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori. Looming: üle 200 koorilaulu, vokaal muusika, 2 pala puhkpilliorkestrile, vokaal kammermuusika, soolo laule, laulumäng " Murueide tütar ". " Kalev ja Linda ", 5 osaline koorilaul. 1. Osa olid lüürilised laulud, 2. osa olid isamaa laulud, 3. osa on rahva laulu seaded. Vormidest erineb nii salmi laule kui ka läbi komponeeritud laule. Rahvalaulu töötlusi on umbes sada. Rahvalaulu seaded jagunevad kolme gruppi. 3 Rudolf Tobias
Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953) Kooriteosed "Nõmmelill" (1912, segakoorile, tekst A. Haava) "Talvine õhtu" (1915, segakoorile, tekst V. GrünthalRidala) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" (1919, segakoorile, tekst rahvaluulest) "Meil aiaäärne tänavas" (1921, segakoorile, tekst L. Koidula) Instrumentaalteosed Musica sacra (1943, 6 vaimulikku laulu orkestrile) "Pärnumaa" (1952, süit sümfooniaorkestrile) "Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) "Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) Evald Aav (1900-1939) Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma
On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). HELILOOJA - POP RR on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad
Originaalviisilisi koorilaule ilmalikele ja vaimulikele tekstidele on üle 20, rahvaviisitöötlusi üle 700, koraalitöötlusi rohkem kui 500. Näiteid koorimuusikast: · 1912.a ,,Nõmmelill" · 1923.a ,, Õnnis ime" , ,,Kiida mu hing" · ,,Maga, maga Matsikene" · ,,Sirisege, sirbikesed" Näiteid instrumentaalteosteist: · ,,Pärnumaa" (1952, süit sümfooniaorkestrile) · ,,Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) · ,,Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) KOKKUVÕTE Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid väga sarnased oma loomingu poolest. Nende põhimõtted ühtisid palju ja mõlema elutööks oli rahvaviiside taaselustamine. Erinevalt teistest tõid nad rahvaviisidess sisse midagi uut ja põnevat ning muutsid selle nii rahvale rohkem meeldivaks. Mõlemad olid oma töös väga täpsed ja põhjalikud, kohati muutusid nende laulud ise raskesti esitavateks. Erinesid nad aga kohati aga oma elustiili ja iseloomu poolest. Mart Saar oli oma
Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi süvdis 10. oktoobril 1813. Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Giuseppe oli väga andekas, tegi kiireid edusamme ja kui ta sai kaheksateistkümne aastaseks, oli ta kirjutanud juba palju palu kohalikule puhkpilliorkestrile, koorile ja ka orelile. Tänu Barezzi toetusele ja väikesele stipendiumile, otsustas Verdi minna 1832. aastal Milanosse ja astuda sealsesse konservatooriumi. Sinna teda vastu ei võetud ja ometi nimetati hilisemal ajal just see konservatoorium Verdi järgi. Verdi ise aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures, keda ta hämmastas oma suurte edusammudega. Kui Verdi taas Bussetosse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835
pea Tormis oma teoste esitamist originaalkeeltes tingimata vajalikuks. Olulisim on tema arvates, et laulja mõistaks teose sõnumit.13 2.5 Teosed 14 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956Avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme) 1959 Avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Olli Kõiva) 1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1961 "Väike sümfoonia" isetegevuslikele sümfooniaorkestritele 1962 "Kolm mul oli kaunist sõna" meeskoorile ja flöödile (Paul-Eerik Rummo) 1963 13
(2006) · "Kergelt vaevatud" kitarrile ja kammerorkestrile (2005) · "2film" sümfooniaorkestrile ja live-elektroonikale (2007) · kantaat "Aeg armastada" (L. Tungal) meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (2007/2008) · Kontsertiino klaverile, viiulile ja kammerorkestrile (2008) · lavastatud oratoorium "Loomiselugu" (A. Barkalaja) mees-, nais- ja segakoorile, ansamblile ja puhkpilliorkestrile (2009) · kontsertetendus "Rändavad laulud" (M. Kalmet) kammerorkestrile ja kahele näitlejale (2010)31 Preemiad · 2009. aastal määras Heino Elleri muusikapreemia nõukogu Tauno Aintsile noore helilooja preemia. · 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. · "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia on pälvinud orkestriteos "2film".
-Esimesed mitteprofessionaalsed eesti heliloojad olid Aleksaner Kunileid-Saebelmann ja Friedrich August Saebelmann. -Aleksander Läte asutas 1900.a.Tartus esimese sümfooniaorkestri. -Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. -Sajandivahetusel lisandusid Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. -Jätkus laulupidude traditsioon.Suurenes esinejate arv. Meeskooridele ja puhkpilliorkestrile lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid ning keelpilliorkestrid. Kujutav kunst -XIX sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. -Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludwig Maibach ja Oska Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson. -Johann Köler pani aluse nii portree- kui maastikumaalile, pöördudes aeg-ajalt ka mütoloodilise ainese juurde. -Tema töödes põimus realistlik looduse ja inimese kujutamine romantilise meeleoludega.
1991 Rock-ooper (muusikaline draama) ,,Valge daam", op 42 1999 Laulumäng ,,Kalevanpolka", op 74 2009 Muusikaline vaatemäng ,,Viimane mägi", op122 Orkestriteosed: 1985 Sümfoonia nr 1 (konservatooriumi diplomitöö), op 7 1992 Sümfoonia nr 2 ,,Põhjanael" (,,Armastuse lahinguväljadel"), op 38 1996 ,,Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile, op 60 1999 ,,Sky & Music LTD." keelpilliorkestrile 2002 ,,RX Cassiopeiae" keelpilliorkestrile, op 82 2007 ,,Piirimeeste aastaajad" puhkpilliorkestrile, op 107 18 ,,Kassiopeia" - seade mandoliiniorkestrile Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile: 1984 Sümfoniett viiulile ja keelpilliorkestrile, op 5 1991 Klarnetikontsert ,,Varjutusmuutlikud kaksiktähed", op 33 1998 Viiulikontsert nr 1 ,,Perseiidid", op 65 2000 Klaverikontsert ,,Minikontsert", op 76a 2001 Flöödikontsert ,,Leoniidid", op 78 2006 Viiulikontsert nr 3 (Satelliitkontsert ,,Trigangulatsioon" ), op 105
sümfooniaorkestrite dirigendina, juhatades nii oopereid kui ka sümfoonilisi teoseid. Samal ajal alustas ta Tallinna konservatooriumi kompositsioonikateedri õppejõuna, kus lõi enda 6 suurimad teosed: Sümfoonia nr. 1 (f-moll), 1926-1929 oratooriumi ,,Hiiob" ning kontserdi nr. 2 orkestrile ja orelile. Nendele lisaks valmis tema poolt hulga koorilaule ja mõned teosed puhkpilliorkestrile. (Rumessen) Pärast Eesti teistkordset okupeerimist nõukogude poolt vabastati A. Kapp Tallinna Konservatooriumist ja ta asus elama Suure-Jaani. Artur Kapp pühendas oma eelviimase sümfoonia 1948. aastal tähistatud Üleliidulise Leninliku Noorsooühingu 3. aastapäevale, millele omastati riiklik preemia. Arturi viimane sümfoonia on pühendatud rahuvõitlusele, kus igas osas esineb koor. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) Artur Kapp suri 1952. aastal 14
annaabi.ee 
