Ivan Pavlov suri tolleaegses Leningradis 1936. aastal, kui ta oli 86 aastane. (7) 5 Joonis 1. Ivan Pavlov 1.2.2 Operantne tingimine Operantne tingimine on õppimine, kus käitumise esinemise tõenäosus suureneb, kui sellele järgneb tasu ja väheneb, kui järgneb karistus. Organism opereerib keskkonnaga, et saada soovitud tulemust. Operantne käitumine on tahtlik ja eesmärgile suunatud. (9) Operantse tingimise põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga omakorda võimaldab suutlikkus õppida oma teevuse või käitumise tagajärgedest. Seda tingimise liiki uuris loomkatsetega Edward L. Thorndike (1874 1949). Ta pani näljase looma kasti, toidu väljaspoole kasti, selle lähedale. Kastis oli kang, millele vajutades ta pääses kastist välja
Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). On teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud (kordamise hajutatus). Ei
Taju sõltub suuresti ka hoiakutest ja ootustest, mis omakorda olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Nt vaatame heas tujus olles kogu maailma läbi roosade prillide kõik näib kaunis ja kena. Tähelepanu Tähelepanu omadused on: · maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. Seetõttu ei saagi me kõike korraga märgata. · jaotuvus tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Nt kui autojuhtimine on selge, siis võime vabalt jälgida ka liiklust. Seostumatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks. Nt ei suuda me autot juhtides ajalehte lugeda. · koondamine mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Eri
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemak
Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused on maht, jaotuvus, koondamine, püsivus ja ümberlülitatavus. Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine ja uudsus. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Harjumine ehk habituatsioon on lihtsaim õppimisvorm
inimesel on mingi töhendus või mõte). Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. 18. Nimeta erinevaid taju liike. Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Ruumitaju. Liikumistaju. Ajataju. 19. Tähelepanu ja selle omadused. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. (N: kui me loeme, tajume me helisid ja riideid enda seljas, kuid meie tähelepanu on pööratud lugemisele). Taju omadused: maht, jaotuvus, koondamine, püsivusa ja ümberlülitatavus. 20. Õppimine. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. 21. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad klassikaline tingimine ja operantne tingimine? Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib
Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on vastus stiimulile. Humanistlik psühholoogia Carl Rogers, Abraham Maslow Rõhutakse inimese vaba tahet. Inimene on oma olemuselt positiivne ja loov, taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. Kognitiivne psühholoogia Jean Piaget, Endel Tulving Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine, see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega Teoreetilised harud Rakenduslikud harud
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Defineeri kõik kolm Semantiline mälu on see osa, mida me õpime näiteks ÕO7, L7 mälu liiki (semantiline, koolis. Nendel teadmistel ei ole meie endaga mingit episoodiline, isiklikku seost( pigem esialgu õppimise ajal ei ole see protseduuriline). Mis ajendiks, sest elu jooksul võib nii mõndagi vaja minna). tõendab nende kolme Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. erineva mäluliigi Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja olemasolu? Too iga (3) muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge kohta oma näide. subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja tegevustest m
olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: 8 · info muutub lühemaks ja lihtsamaks;
osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus. Mälu võime omandada, säilitada ja väljastada infot. Mäletada saab seda, mida oled omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKS
Meeldejätmine- Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. See, mis ja kuidas meelde jääb, sõltub mitmest asjaolust [3]. Tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niiviisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli kauaks ajaks. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne ja seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. Tahtlik informatsiooni meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine [3]. Kordamine- Paljude oskuste omandamine toimub suurest pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Ometi on teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. See tähendab, et ei
Psühholoogia kordamine: 1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel.Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja
Pikaajalises mälus võib info säilida kaua, mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse(rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile ja kellega kohtusin üleeile). Kanadas elav eestlane, maailmakuulus mälu-uurija Endel Tulving 2-3 mäluhäiret Amneesia, joobe-mälulünk, vaegmälu Oska nimetada mõtlemisoperatsioonid ja vormid Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine. Mõtlemisvormid: mõiste, otsustus, järeldus. Mõistete olulised tunnused Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut
TÄHELEPANU - filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. - Tähelepanu jaotab objektiks - tajutakse väga täpselt ja fooniks - tajutakse üsna ähmaselt. Tähelepanu omadused 1. maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. Seetõttu ei saagi me kõike korraga märgata. 2. jaotuvus tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need on omavahel seotud. Näiteks kui autojuhtimine on selge, siis võime vabalt jälgida ka liiklust. Seostumatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks. 3. koondamine mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Eri tegevused eeldavad seda erineval määral. Näiteks nõuab matemaatikaülesannete
on tõkestama asunud moraal (nt. häbi ja vastikustunne). Freudi teoorias võib eristada järgmisi seksuaalse arengu faase: Oraalne faas- sünnist kuni aasta- poolteistaastaseni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu (imemine, hiljem hammustamine). Anaalne faas- 1. kuni 3. aastaseni. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu. Seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut ning samuti tugevneb tema enesekontrollivilumus. Falliline faas- 3. kuni 5. eluaasta. Elavneb huvi suguelundite vastu, mis väljendub muuhulgas masturbeerimises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. Latentne faas- kestab murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt, seksuaalsus nagu uinuks, andes lapsele aega teadliku mina ning lapse üldhuvide kujunemiseks. Genitaalne arengufaas- algab suguküpsusega, rahuludust otsitakse seksuaalsest lähedusest
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et psüühiliste n
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad funktsioneerivad üsna erinev
.............................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE...................................................................................................................25 Ekspertsus spordis........................................................................................................27 MÄLU – uurija Endel Tulving.....................................................................................27 MÕTLEMINE..............................................................................................................29 KEEL............................................................................................................................31 LUGEMINE.................................................................................................................32 VAIMSETEST VÕIMETEST..
Õppimine ja mälu Tallinn 19.04.09 1 Õppimise psühholoogiline käsitlus Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise ja inimsuhete sfääri, tundeelu, eelarvamuste ja uskumuste kujunemise. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued te
tehakse õppimise käigus pause ning tegeletakse millegi muuga. Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus näiteks konspekteerimine, mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks. o Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. o Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga. o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
– Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks – Visandtahvel – Hääldusring – Tsentraalne täidesaatev süsteem – Lisaks: episoodiline puhver Eestlased mälu- uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
