Pulma traditsioonid Pulmakleit valge • valge värv on olnud varajasest Rooma ajast rõõmsa pidustuse värv • samuti on valge puhtuse värv • varastel aegadel on pruudid aga kandnud erinevat värvi kleite Pruudi loor • loor ja lillekimp olid pruudil palju tähtsamaks kui tema kleit • loor kattis naist pealaest jalatallani ja viitas naise alistumisele mehele • loori tõstmine naise näolt tseremoonia lõpus sümboliseerib mehe domineerimist Peigmehel lill taskus • see traditsioon on pärit keskajast kui rüütel kandis oma daami värve (läbi lillede) armastuse märgiks • lilli on pulmades väga pikalt kasutatud • oranžid lilled tähendasid puhtust, karikakrad lojaalsust, kannikesed
Pruudipärja (maha)mängimine, eesmärgiga leida järgmine noorpaar Tanutamine Tabaluku lukustamine tseremoonia (sildadele vms) Pruudi saadab altari ette tema isa Viljateradega loopimine Sõrmuste sõrmepanek Pruudi otsimine ja äratundmine teiste seast Pulmavanem Pulmavalss Erinevates maades erinevad tavad Taanis panevad pruut ja peig selga vastassugupoole riided, et tekitada segadust kurjades vaimudes. Pruudil on kasulik toppida tükk suhrkut oma kinda sisse Kreeka traditsioonide kohaselt muudab suhkur teie abielu magusaks. Inglased usuvad, et kui leiate ämbliku oma pulmakleidist, toob see õnne ... Hea õnne nimel näpistavad Egiptuses naised pruuti tema pulmapäeval. Soome pruut käis traditsioonide kohaselt ukselt-uksele, et koguda oma padjapüüri sisse kingitusi. Teda saatis vanem abielus mees, kes sümboliseeris pikka abielu.
Selle raha sisse kuulub tiaara, kaelakee ja kõrvarõngad, mis sobivad täiuslikult Pruudi kleidi juurde. Pruut peab endale valima ka meigi, soengu ja maniküüri. Soengu valisime salongist Kulde Juus, mis asub Kuressaares Kauba 5 majas. Pruudisoeng maksab seal 25 eurot ning loomulikult tuleb teha enne ka proovisoeng, see teeb kokku 30 eurot. Lisaks valib pruut endale meigi, mida aitab valida meigi tegija. Meigi teeme samas salongis, kus soengugi, siis on pruudil lihtsam ning ei pea ühest linna otsast teise autoga sõitma. Maniküüri on pruut juba paar päeva varem lasknud teha salongis Elu ja Ilu, maniküür maksab seal 20 eurot. Küüned laseme katta valge värvi ja lilledega. Pruudi kimp tuleb roosade rooside, inkaliilia ja kipslille kooslusest. Sellise kimbu maksumus on 44 eurot. Ja selle tellime Kuressaare lillepoest, mis asub Auriga keskuse esimesel korrusel. Samuti peab endale kostüümi valima Peigmees, temale on see küll mitu korda
Kõige ilusam päev pruudi ja peigmehe elus. Kindlasti tahaksin abielluda suvel, kuskil juulis või augustis, et väljas oleks ikka soe ja mõnus. Tahaksin, et toimuks kirikliklaulatus. Kirik peaks olema ilusti kaunistatud valgete liiliatega, maas on punane vaip ning kui mina sisse tulen, mängib orel. Kui meid on paari pandud läheksime edasi tähistama mõnda ilusasse mõisa. Pulmapidu toimuks ikka nii nagu eestlastele kombeks. Peigmehel tuleb puid lõhkuda, pruudil(minul) last(nukku) mähkida, minu perekonnanimi õhupallidega ära saata, kurepesa alla valge lint siduda jnejne. Pidu oleks koos tantsu, tralli, naljakate mängude jms. Minu unelmatepulma päevaplaan: · Äratus kell 9.00 millele järgnevad viimased tunnid vallalisena. Sellest ajast ei näe peigmees mind enne, kui juba kirikus. 9.00 10.00 teen viimaseid ettevalmistusi pulmadeks ja kontrollin, et kõik ikka tehtud oleks. · Soeng 11
Tegelikus elus toimusid aga pulmad laulatusest enamasti lahus. Kosjas käidi sageli sügisel, pulmi peeti aga talve. Ainuke aeg, millal kirik pulmade pidamist keelas, oli paastuaeg vastlapäevast lihavõtteni. Eesti rahvakunstis on märkimisväärne koht vastavalt omaaegsetele tavadele pulmadeks valmistatud esemetel. Kestsid ju pulmad veel möödunud sajandil mitu päeva ning olid seotud sajandite jooksul välja kujunenud tavadega. Nende kommete kohaselt tuli pruudil oma uutele sugulastele jagada mitmesuguseid kingitusi, veimi, mis pidid olema võimalikult nägusad. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi koguma, nii et "tütar põlve kõrgune, veimevakk vaksa kõrgune". Eriti hoogu läks veimede valmistamine enne pulmi, kosjade ja pulmade vahelisel perioodil. Traditsiooniliselt käisid siis külatüdrukud pruuti abistamas. Keskmisteks pulmadeks pidi pruudil olema varutud kindaid üle 50 paari, vöid ning paelu üle
paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatusele tuli vähe rahvast tavaliselt isegi mitte noorte vanemaid. Kohal olid vaid peigmehe poolt isamees ja peiupoiss ning pruudi poolt kaasanaine ja pruuttüdruk. Kirikusse mindi eraldi, tagasi aga koos. Pulm oli inimese elus kõige olulisem sündmus. See tähendas ühest sotsiaalsest rollist teise minekut, eriti naise jaoks. Pulm oli suurim pidu omaaegses külaühiskonnas ning seda tähistati suurejooneliselt. Pulmakommetes polnud pruudil, peigmehel ega nende vanematel suuremat osa peategelasteks olid isamees ja kaasanaine. Isamees esindas pulmas peiupoolset suguvõsa. Tema abilisteks olid peiupoisid, kes valvasid pruuti ja täitsid muid jooksvaid ülesandeid. Isamehe naine ehk mõõgaema pani pruudile pähe tanu. Kaasanaise abilisteks olid pruuttüdrukud ning pruudivend. Pruuttüdrukutel olid peiupoisid, kes nende eest hoolitsesid ja tüdrukud vastutasuks neile kindaid või sokke kinkisid. Kõik pruuttüdrukud pidid oma
suursuguseid kübaraid ja mehed on sabakuubedes. Hispaania pulm on kirev ja emotsionaalne nagu Mehhiko seebiseriaalid. Hoolimata suurtest pidustustest ja paljudest külalistest lahutatakse Hispaanias, nagu Eestiski, iga teine abielu ja laste sündivus on üliväike. Naised peavad eneseteostust ja karjääri tähtsamaks kui pere loomist. 3 2. Pulmariided Vanasti kandsid Hispaania pruudid musta kleiti ja peigmehed särki, mis oli pruudil oma kätega valmis tehtud. Tänapäeva Hispaania Rooma Katoliku kiriku pruudid kannavad valget pruutkleiti ja pitsilisi mantiljasid oma pühendumuse näitamiseks. Hispaanlannade pruutkleidid on tavaliselt rohkete kroogete ja voltidega,
o Alguses saanud Egiptuses juba 300 ekr. o Sümboliseerib kestvat armastust. o Usutakse, et 3. sõrmes jookseb armastuse veen. o Tavaliselt kas plaatiumist, kullast või hõbedast. Pruutneitsi o Pruutneitsi on tavaliselt noor naine või pruudi lähedane sõber. o Pruutneitsi oli traditsioonide kohaselt kümme, kandsid sarnaseid riideid nagu pruutki. o Et segadusse ajada halbu vaime. Isamehed o Isamehi võib olla vastavalt soovile. o Kunagi toimubsidki pulmades pruudiröövid, pruudil silma peal hoidma on jäänud nad tänapäevani. Riisi viskamine o Riisi visatakse peale laulatuse lõppu, kui noorpaar väljub laulatuskohast. o Pidevat tooma endaga pruudi viljakust. Tuvid o Lastakse kirikust väljudes lahti. Dekoreerivad pulmakaunistusi. o Sümbliseerivad rahu ja uut elu ka abielu kontekstis. o Kui tuvi näha pülmapäeval tähendab see, et hea kodu on kindlustatud. o Toovad õnne. Pulma kingitused o Traditsioon on välja arendatud vanast traditsioonist kinkida
nurgakivisid. Muslimi perekond luuakse abielludes, abieluväliste suhete peale vaatab islam väga halvasti. Lapsed võivad sündida ainult perekonnas nind hooramine ja abielurikkumine on patud, mille eest islami usk näeb ette kõige rangemaid karistusi. Selliseid üleastumisi käsitletakse kaose tekitajatena. Vastupidi Lääne väärarusaamadele eeldab abielu nii mees- kui ka naispartneri nõusolekut. Islami seadus mitte ainult ei luba tulevasel pruudil ja peigmehel kohtuda, vaid seda lausa soovitatakse. Abielu on avalik toiming, millega peigmees annab pruudile kaasavara, mis võib olla rahaline või natuuras. Koraan lubab mitmenaisepidamist: muslimi mees võib abielluda kuni neli korda. Samuti lubab islam ka lahutust, kuid prohvet ütles, et see on Jumalale kõige vastumeelsem. Laste eest hoolitsemist peetakse väga tähtsaks. Lapsi tuleb kohelda hoolitsuse, armastuse ja vastutustundega.
Sina oled see, kes paneb mind ülekeha värisema, kui Sa mu lähedal viibid. Sina oled see, kes ainsana suudab mu päeva rõõmsamaks muuta ja ka kõige raskemal hetkel mured unustama panna. Ja miski siin maailmas ei tee mind õnnelikumaks, kui see, et saan koos Sinuga elu lõpuni koos olla. Jagada Sinuga enda rõõme ja muresid ja nautida oma elu ilusamaid hetki koos Sinuga Kallis, kuna sa oled minu jaoks kõik ning eelkõige seepärast, et Ma Armastan Sind ! 2. Rituaaliks on see, et pruudil peab olema seljas midagi vana,midagi uut, midagi laenatud ja midagi sinist. See pidi õnne tooma. Samuti olen kuulnud pruudiröövist. Ma arvan et rituaalid on midagi, mida võib iga pulmapaar endale ise luua ja välja mõelda. Sest see päev on ju vaid nende kahe jaoks, ja nad ei peaks järgima teisi rituaale. Selliseid kergemaid rituaale, nagu on see mille tõin näiteks. (midagi uut, vana jne ). Pruudikimbu viskamist pruutneitside sekka. 3
tänapäevani välja. Vaid ENSV aegseid traditsioone autor oma raamatus ei kirjelda. Suur abi oli ka Tiia Heinsaar'e ja Ene Vool'u "Hõissa pulmad" teosest. Lisaks kasutas autor erinevaid internetiallikaid. 2. Pulmasümboolika Pulma sümbolid on kindlasti ühed tähtsamad elemendid, milleta pulmade korraldamine võib ebaõnnestuda. Kõigile on ju teada, et peigmees kingib pruudile 3 kihlasõrmuse ja pärast paneb ka pruudile sõrme abielusõrmuse, pruudil on kombeks kanda valget kleiti. Ometi nii see traditsioon on ja jääb. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.1. Abielusõrmused Laulatussõrmuse tava on pärit muistse Egiptuse raudsõrmusest. Moosese ajal kasutasid juudid kuldsõrmuseid, mis sümboliseerisid puhtust ja soojust. Ususti, et vasak nimetissõrm reguleerib inimese tundeid ja vasakust käest läheb armastuse soon otse südamesse. Sõrmuse panemine neljandasse sõrme sümboliseerib armastuse sidumist südamega. 860
perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud lähkri. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vaheajal , mis tavaliselt kestis kaks nädalat, käidi pruudil abiks veimevakka täiendamas. Seda tehti õhtuti. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Tänapäeva kultuuris eriti kosjasid enam ei korraldata. On teada vaid üksikud juhtumid, mil noorpaar enne ametlikku algust ka kosjatseremoonia läbi mängib. Pulmad olid vanade eestlaste üks suurimaid pidustusi üldse, neid peeti alati toretsevalt
Inimese sotsiaalne staatus tähendab seega, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Pole olemas staatust ilma rollita ega rolli ilma staatuseta. Näiteks eeldatakse, et firmajuht käitub oma äripartnerite ja alluvatega teatud stiilis. Pulmas on pruudil ja peigmehel üks roll, aga isemehel hoopis teine. Asjaolu, et ühel inimesel on samaaegselt mitu staatust ja ta peab täitma nendega kaasnevaid sotsiaalseid rolle, võib põhjustada rollikonflikti. Rollikonflikt on olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Koolis tuleb näiteks ette, et õpetaja on ka mõne õpilase ema. Lapsevanema roll eeldab, et ta oleks hoolitsev ja tähelepanelik, õpetajana ei tohi ta aga pöörata oma lapsele rohkem tähelepanu kui
Rikka mehe ja Jane suhted oli väga kuumad ja rikkas mees pakkus talle abielluda. Jane Eyre ei teadnud, et temal oli juba pruut. Kui rikkas mees ja Jane Eyre tulid kirikuse, sina sisse jooksis poiss mis kunagi veritses. Tema ütles,et nad ei saa abieluda kuna mitu aastat tagasi ta abielus tema õega ja näitas dokumendi.Tema õde oligi see psüühiline naine.Rikkas mees otsustas näidata enda psüühilist pruuti. Nad läksid torni tippu, avasid ukse ja seal ta oligi. Selle pruudil olid mustad juuksed, vale kleit seljas ja nägu oli niiuke nagu ta oleks kummitust näinud. Jane hakkas nutma ja jooksis ära. Rikkas mees üritas tedajätta ga ta ei tahtnud. Jane kõndis kaua ja ta ei teadnud kuhu minna. Sajas vihma ja Jane kõndis edasi, oli külm ja ta leidis väikese maja. Ta kopputas ja talle avati. Selles majas elas mees ja kaks tema õed. Mõned päevad nad hoolitsesid tema eest kuna tem oli haige peale nii kauat kõndimist. Mees andis ralle tööd
algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. · Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. · Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. · Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. ·Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. · Kuna usulisi laulatusi on vähe, täidab enamasti (kuid sugugi mitte alati) laulatuse aset abielu
kui oli kõigest üheteistkümne aastane. See juhtus Käthe õemehe August Peeti korteris Narvas. Tüdrukule oli tollal juba tuntud kirjanik jätnud sügava mulje. Käthe Veltman ja Anton Hansen abiellusid 13. märtsil 1920. aastal kell veerand üks, ehkki Käthe pani nende abiellumisest teatava kuulutuse lehte juba 7. juunil 1919 ning teavitas sellest omavolilisest teost samal päeval Anton Hansenit. See oli mõlema esimene abielu. Peigmehe tunnistajateks olid August Arras ja Rein Eliaser, pruudil August Hanko ja Anton Palvadre. Nende perre sündis kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Riita sündis 17. veebruaril 1921. Eerik sündis 17. novembril 1928. Looming Looming enne 1919. aastat Tammsaare debüteeris 1900. aastal proosaga, mis ilmus Postimehes. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. Aastal 1901 avaldas Tammsaare lühijutu "Kuressaare vanad". Kirjandusse tuli Tammsaare 20
Saaremaa naised kasutasid selleks ka südamekujulisi sõlgi. Suuruselt olid sõled väga erinevad. Eesti naiste kõige pidulikumaks rinnaehteks 19. sajandil oli kuhiksõlg ka pealisriietega, pikk- kuub seljas, pidi ta välja paistma. Saaremaal olid sõled väikesed, mistõttu kanti neid mitu korraga. Tagasihoidliku suurusega olid sõled Põhja-Eestiski, seevastu Lõuna-Eestis sai sõle suurus rikkuse ja uhkuse mõõdupuuks. Erakordselt suured on seto naiste sõled. Setu pruudil pidi pulmas vähemalt kaks kilo hõbedat kaelas olema ja kui seda endal polnud, siis tuli laenata. Preesid olid Põhja-Eestis suhteliselt väikesed, suurimad aga Põhja-Viljandimaal ja Põhja-- Tartumaal. Setod neid ei kandnud. Eriliselt hinnati silmadega preese. Silmadeks kasutati veinipunaseid, harvem rohelisi klaastahukaid. Silmi oli tavaliselt kuus. 3 Piirkondlikud eripärad Nelja peamise rühmana eristuvad 19
vanarahvas esmaspäeva ning neljapäeva, kesknädal ja reede olid aga õnnetud päevad ning seetõttu välditi neil päevadel nooriku peiukoju toomist. Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta isegi terve nädala ning takistamaks liiga pikki pulmi, loodi isegi seadusi. Abiellujate riietus Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas
Selle eesmärgiks on tähistada pruudi viimast õhtut vaba ja vallalisena, mistõttu peaks selle õhtu planeerimist alustama juba varakult. Organiseerimisel on oluline võtta arvesse konkreetse pruudi iseloomujooni ning tõekspidamisi ei tahaks meist ju keegi, et nõnda oluline õhtu jääks meelde vaid läbi ebameeldivate emotsioonide.Siinkohal mõningaid ideid unustamatu tüdrukute õhtu korraldamiseks: Paluge pruudil võtta üritusele kaasa kõik riided ning muud esemed ja asjad, mida ta enam ei kasuta ja minge neid kõik koos linnapeale müüma nii aitate kõik koos täiendada pruudi pulmareisi fondi. Kui teie tüdrukute õhtu näol on tegu ühe korraliku peoga väljas, siis võiksite pruudile reisiraha teenimiseks hakata müüma põsemusisid. Linnapeale minnes pange pruudile selga suure kirjaga särk ,,viimast õhtut vaba ja vallaline".
See, kes selle kätte saab on järgmine naisevõtja. Kuna USAs elab väga palju erinevate maade rahvaid, siis tihtipeale lisanduvad ameerika traditsioonidele ka selle maa kombed, kust noorpaar või nende vanemad pärit on. · Kreeka Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. ,,Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Pruudil ja peigmehe sõbrad kannavad riideid, millel on kujutatud silm- et eemale peletada kurjad vaimud. · Egiptus Abieluettepaneku teeb pruudile peigmehe pere, mitte peigmees ise. Egiptuses on paljud abielud vanemate korraldatud. Enne pulmapidu toimub pulmamarss ehk zaffa, mis kujutab endast trummarite, kõhutantsijate ja leegitsevate mõõkade protsessiooni, millega teatatakse pulmapeo algust.
vanarahvas esmaspäeva ning neljapäeva, kesknädal ja reede olid aga õnnetud päevad ning seetõttu välditi neil päevadel nooriku peiukoju toomist. Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta isegi terve nädala ning takistamaks liiga pikki pulmi, loodi isegi seadusi. Abiellujate riietus Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas
Pruutkleidi värvideks on enamasti lumivalge või elevandiluukarva valge, kuid sobimatud pole ka teised heledad toonid. Kirikliku laulatuse puhul ei sobi sügav dekoltee ega paljastatud käsivarred. Pruudiloor on traditsiooniliselt süütuse sümbol ning see ehib esimest korda abielluja pead, teist korda abielludes valib pruut kübara või mõne muu peaehte. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Ehetest soosituimad on pärlikee ja pärlkõrvarõngad ning kihlasõrmus, ristitud pruudil ka tagasihoidlik kaelarist. Peigmees kannab talvel musta või tumedat ülikonda. Suvel sobib ka hele ülikond. Päevasärk on valge, lips või kikilips võib samuti valge olla. Kingad on klassikalised, pealt nööritavad. Tumeda ülikonna juurde käivad mustad kingad. Sokid peavad olema kingade või ülikonnapükste värvi. Ülikonna rinnataskus on särgiga sobiv valge rinnarätik. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Kui eelistatakse rahvarõivaid, peavad need seljas olema mõlemal abiellujal
Suurem kudumistöö toimus siiski talvel ja õhtuti. Sukkade-kinnaste kudumise kohta on öeldud, et kootakse nii kodust minnes kui koju tulles. Levib ka uskumus, et täiskuu ajal kootud kindas ei külmeta käed. 1.1 Kindad rahvatraditsioonis Kinnastega on seotud suur osa vanadest pulmakommetest. Juba nooremas eas pidi tütarlaps hakkama endale veimevakka koguma. Võrumaal nimetati veimeid andideks. Riietusesemete seas oli suur osatähtsus kinnastel ja neid pidi pruudil palju olema: nii kinkimiseks kui uskumuste ja traditsioonide järgimiseks. Näiteks pidi pruut kindaid kinkima pulmarahvale, kombeks oli ka teelahkme peal paar maha visata või ka lehmalauta ja talli neid jätta. Arvati, et siis läheb kõik hästi. Usuti ka, et lambaõnne tagamiseks tuli asetada paar kindaid lammaste peale, elu kergendamiseks tuli kaevu koogu külge kindad köita, et käed vee võtu ajal külmetama ei hakkaks.
Peale mänge võidaks tuua lauda starter pulmalised jutustavad omavahel, järgneb eelroog, peale mida võiks pulmaisa endast uuesti külalistele märku anda ja taas mänge või muud tegevust korraldada. Peale mida järgneb põhiroog. 20:30 Esimene tants Siit hakkab juba osa, kus ansambel ja pulmaisa vaheldumisi oma etteasteid teevad. Tavaliselt 30-40 minutit ansambel ja 20-30 minutit pulmaisa. 23:30 Alustatakse tordi sissetoomise protsessiooniga Nüüd oleks õige aeg pruudil lahti öelda oma pruudikimbust ja sukapaelast. Toimub pruudikimbu ja sukapaela viskamine, mis lõppeb tordi sissetoomisega ning vanemate tänamisega. Viimased tantsud või ka pruudi röövimine, tordi söömine, tänusõnad kellel soovi ka kõned ja seejärel pruutpaar kaob lukustatud uste taha. Pulmalised jätkavad pidu kuni alkoholi lõppemiseni. Pruutkleit Perekond saab alguse abielu sõlmimisest, mis isegi rasketel aegadel on olnud vastavalt
valge olema, vaid oli tavaliselt mingit heledat tooni, kas heleroheline, -sinine või elevandiluukarva. 20.sajandi alguses tulid moodi kõrge vöökohaga seelikud ja pluusid ning kehasse töödeldud kleidid, valitsevaks värvitooniks sai valge. Loori, mida tol ajal ka leieriks nimetati, hakkasid moekamad pruudid kandma juba 19.sajandi lõpu paiku. Pruudikimbu komme on hilisem ja pärit 20.sajandi algusest. Sajandivahetuse mälestustest on teada, et talvel polnud ühelgi pruudil lilli, suvel olid mõnel rukkililled. Pulmasöögid 19 sajandi lõpupoole hakkas üldine söögisedel muutuma ja see kajastus ka pulmatoitude valimisel. Taludes hakati valmistama sööke, mida varem vaid mõisas või linnas lauale pandi, näiteks salateid ja magustoite, mida taludes varem ei tuntud. Ilmusid oskuste ja vilumustega külakokad, kelle tööks oligi pidusöökide tegemise juhtimine. Pulmadeks tapeti kindlasti üks või mitu looma olenevalt talu jõukusest
uue tähenduse. Praegu röövitakse pruut selleks, et nalja saaks, et peorahvas saaks natuke närvikõdi ja elevust ja et näha, mida teeb peig, et oma pruuti tagasi saada. Harvad on aga need juhtumid, kus pruudirööv korraldatakse eesmärgiga saada natukene vahelt kasu, nt 100 kr, mõni pudel, pool kuningriiki, esimese lapse ristimise õigus, vms. Pruudirööv peab olema lõbus, pruut peab mänguga kaasa minema, ka pruudivalvuritel ei tohi pruudil nö „käpp peal“ olla kogu aeg, et pruuti ei saaks ära röövida, sest kui nii juhtub, siis pole külalistel põnevust. Pruudirööv teebki pulma huvitavamaks ja sel ajal saab ka pulmavana hetkeks puhata, sest pulmalistel on tegevus – pruudi otsimine. (Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, Vool 2004: 41-44) 3.8 Pulmarongi tavad Pulmarongiga on seoses mitmesuguseid uskumusi: kui mõrsja tagasi vaatas, siis sündisid lapsed tema nägu
Ka altari ees jala peale astumine, et hilisemas elus ohjad oma kätte saada, on tegelikult vana komme. Seevastu räbaldunud särgi selga panemine või paelte lahti jätmine, et sünnitamine tulevikus kergem oleks, on tänasetele pruutidele teadmata. Eluviiside ja traditsioonide muutudes on teisenenud ka pulmarõivas. Kui tänapäeval on rahvarõivas erandlik nähtus, siis eelmisel sajandil kandis pulmarahvas veel tavakohast rahvarõivast ja pruudil oli see eriliselt külluslik ja kaunis. Määrava tähtsusega olid pulmas isamees ja kaasanaine koos peiupoiste ja pruuttüdrukutega. Üldlevinud vanema tava järgi sõitsid pruut ja peig kirikusse eraldi ja tagasi juba koos. Kirikusse sõideti kolme hobusega: isamees ja mõrsja, peigmees kaasnaisega ja kõige lõpus pruutneitsi ning peiupoiss. Pulmi peeti nii pruudi kui peigmehe kodus Pulmaliste arva ulatus üldiselt mõnekümne inimeseni
Parim kasutuspäev on reede. Liivatee suurendab vaimuandeid ja selgeltnägemisvõimet. Liivatee on abiks rännakutel, sest see annab energiat suuna leidmiseks. Tuleb eelkõige palju kasuks avalikkuse tähelepanu saavatele isikutele. Liivatee puhastab ja uuendab vaimu ning kutsub appi ingleid. Juustesse torgatud värske liivatee muudab naise vastupandamatuks ja suurendab mehe iha. Armuloitsudes toob liivatee suhtesse hellust ja mõistmist. Kui pruudil on kingades liivatees, on peigmees alati truu. Hea uni. Traditsiooniline ravim kurvameelsuse vastu. Kõrvaldab väsimust, pessimismi, kahtlusi, hirmu ja apaatiat. Tugevdab närvisüsteemi, virgutab ja vabastab masendusest. Peetakse turgutavaks ja rahustavaks ravimtaimeks, mis toob selgust mõtetesse ja sobib kasutamiseks närvilisuse ja vaimse kurnatuse, hüsteeria, hajameelsuse ja keskendumisraskuste puhul
nurkade piale ruumi ülegi. Kaks kuuenädalist orikast söödud pulma aal puhtaks ää, nõnna et muud põle järel jäänd kui kumbagist orikast neli jalga ja kaks külge. Paljalt piad pand peremees jo enne pulmi jõuluks paigale. Virrvommi põle pulmalistele viidudki, üsna kanged karamommi kantud kahe kannuga lauale, teine old tühi, teises mitte tilkagi. Pärast sööma ige pill üind ja rahvas tantsind, lapulisedki lauld, mis jäksand, aga kohku-kahku põle kuskil kuulda old. Pruudil old nõnna pailu kaasavara, et kerstu kahel kõige kangemal jõumehel soand rie piale kanda. Esimene mies old oma rammuga üle kihelkonna kuulus. Ta vend pidand korra kolmepäävase sia- sõnni sabast jaanipäise ia (jäätuse) pial kinni, sie põle enne saba kääst ää soand, kui mies ise last lahti. Teine mies old veel tugevam: ta istund maha, pand jalad kõvaste vasta uksepakku ja uend kolmepäävase kuke-kuldi sabast kinni ega põle enne mitte lahti last, kui kuke-kult ise tõmmand saba
värv. Märgid on nähtavad, kuuldavad, maitstavad, lõhnavad, kombitavad. Kui inimesel on küljes suitsulõhn või väga tugev parfüüm, siis see kindlasti mõjutab. Erinevates kultuurides katsutakse erinevaid kehaosi, see oleneb ka elukutsest, milliseid puudutusi kasutada võib. Inimeste suhtlustegevusel on alati mõju. Inimesed saavad valida, milliseid mooduseid mingil ajahetkel ja millises olukorras kasutada. Nt. kui pruudil poleks pulmakleiti, siis ta peaks kogu aeg selgitama kõigile, et just tema on pruut. Mitteverbaalne kommunikatsioon- tähenduse loomisel ei kasutata sõnu, vaid see toimub muu mooduse abil, nt. kehaliigutused ja asendid, kehakatted ja kaunistused, ruumi kasutamine, hääle kõrgus, kõla artikulatsioon, tempo, keele prosoodilised nähtused, (välde, kõnemeloodia, rõhk, intonatsioon- lausemeloodia), kõnepausid ja vaikimine, lõhn, puudutus ja maitse.
ei te'nd jõudnud ohjad hoida, olla eluotsani?" ohjad hoida, köied köita, Pruut aga mulle kostemaie: paelad pikad pidada. "Kas sul on ka kena hoosta, Läksin pruuti otsimaie, kes viib minu kirju kirstu omal naesta kosimaie. ja viib valge veimevaka?" Seal olid kuldsed kaevukoogud, Mina kohe pruudil kostsin, valgest vasest väravad, talle targalt teada andsin: seal oli õues hõbeposti. "Kas on sinu isal vara Ja ma tundsin rõõmu, lusti, või on sinu emal vara, astsin maha apsatile, :,: mis mu täkk ei jõuaks tassi, saaparauad raksatile. virku loom siit ära viia?" :,:
kelle veri on siis veel küm, kui rohtu tarvis? Pealegi ei olnud minul, jumalale täu, rohtu iialgi tarvis. Minu õnis abikaasa oli ingel taevast, kuhu ta jäle läs.» 46 «Missugune õnetus niisugust abikaasat kaotada!» «Minu kurvastus oli suur, mu lein lõutu. Aga ma olen vaigistust leidnud oma türes, kes ema jägedesse astus ja nü ud on mu vana ea valgus ja soojus.» «Ma olen teie peale kade.» «Teil on õgus kade olla. Niisugust süamlikku, omakasupü udmatut armastust on harva pruudil peiule pakkuda, kui minu Emiilia mulle pakub. Teate vist, missugune tundmus on rädajal, kes surmani väinult ja palavusest piinatult rohtaia vilusse astub, viimse jõga kirssidest punava oksa puust murrab ja siis rohu sisse vajub, pehme, lõnava rohu sisse. Niisugune tundmus on minu vanal süamel, kui Emiilia pehme käga mind õtul laia leentooli paigutab, ise mu põvele istub, käd mu kaela über sõmib ja põjalikult päima
annaabi.ee 
