ja mälu. Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas liigutatakse infot neist pesadest protsessori registritesse tehete sooritamiseks ja vastupidi. Siin puutume kokku protsessorite mõnede oluliste omadustega millest sõltub protsessori jõudlus - andmekanali ja aadresskanali laiused. Andmevahetuse kiirus sõltub sellest kui lai kanal ühendab protsessorit mäluga - see on andmekanal. Esimestel protsessoritel oli see laiusega 1 B. St. kaheksa andmete jaoks mõeldud juhet ühendasid protsessorit mäluga. Tuletage meelde, et ühes mälupesas (kastikeses) on 8 bitti - igale üks juhe, klapib kokku. Mäluaadresside numeratsioon algab nullist - joonisel kujutavad rõhutatud värvidega jooned seda, et signaal on 1 ja muud vastavad 0'le - roheline on andmekanal ja sinine aadresskanal: 2.Inimese Närvisüsteem
o Tootsid ainult mikroprotsessoreid ning aastal 1996 osteti see ettevõte AMD poolt ära. · IDT (Integrated Device Technology) 1980. aastal Ted Tewksbury poolt. o Toodeteks on andmeliikluse protsessorid ja mikroprotsessorid. Inteli Mikroprotsessorid · 1971. Intel laseb müüki esimese mikroprotsessori Intel 4004. · 1978. Intel tutvustab Intel 8086 ja Intel 8088 mikroprotsessoreid ning esimesi x86 kiipe. · 1982. Intel tutvustab Intel 80286 protsessorit, mis suutis käivita kõik tarkvara mis olid töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. · 1989. Intel tutvustab 80486 protsessorit. · 1993. Intel laseb välja esimese Pentium mikroprotsessori. Maksimaalne taktsagedus oli 100 MHz. · 1995. Intel tutvustab Pentium Pro protsessorit, mis on ka aluseks edasistele
arvuti korpuse vastu, staatiline elekter võib jäädavalt rikkuda teie protsessori. Samuti maandage end enne kokkupuudet emaplaadi või mõne muu arvuti detailiga. Vihje: püüdke vältida arvuti monteerimise ajal sünteetilisest materjalist riideid ning kampsuneid! Ühendage arvuti lahti vooluvõrgust Eemaldage vana protsessori jahutus ja protsessor. Protsessori eemaldamiseks pöörake protsessori fikseerimishoob ülemisse asendisse. Hoidke protsessorit ainult külgedelt! Veenduge, et teie uus protsessor sobib teie emaplaadi protsessori pessa ja teie emaplaat toetab teie protsessori kiirust (tutvuge selleks oma emaplaadi kasutusjuhendiga). Asetage protsessor pessa, noolekesega nurk jääb fikseerimishoova poole. Ärge kasutage jõudu, vajutage protsessor rahulikult oma pesssa! Veenduge, et protsessor on lõpuni pesas. Fikseerige protsessor pöörates fikseerimishoob alumisse asendisse (hoob peab fikseeruma väikese klõpsuga)
selle võimsus oli 60 kuni 300 MHz, tantsitoreid oli 3,1 miljonit 64 bitine andme siin. Oodatud nime 586 ei lubatud kasutada ning see pärast pandi nimeks Pentium. Esmakordselt sisaldas ka matemaatika protsessorit, mis varem või olla ka eraldi korpuses. Esmakordselt lisati ka multimeedia käsud, mis võimaldas ka töödelda multimeedia faile. Sisaldab kahte pipeline. INTEL Pentium 4 valmistati aastal 2000, kiirus oli 1.3 kuni 3,8 GHz. Sisaldab 43 miljonit transitorit. Uudse lisana on Hyper-Threading tehnoloogia, mis on topelt andme siiniga protsessor
IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT
Socket 7 kasutasid AMD K5 ja K6, Cyrix 6x86, IDT WinChip, Intel 5P Pentium, Pentium MMX, Rise Technology mP6 protsessorid. Socket 7 laiendus Super Socket 7 oli tehtud AMD pool K6-2 ja K6-III protsessoritele, et nad saaks kõrgemal sagedusel töödata ja kasutada AGP. Socket 8 Socket 8-l on eriline kandiline socket 387 klemmiga. See toetab FSB kiiruseid 60 - 66 MHz, 3,1 kuni 3,3 V ja toetab Intel Pentium Pro ja Pentium II Overdrive protsessorit. Socket 8-l on eriline klemmide paigutus. Socket 370 Socket 370 oli originaalselt kasutuses Intel Celeron seeria protsessoritel, kuid hiljem oli see ka Pentium III socket. Osad emaplaadid kasutasid socket 370 topelt protsessori socketina. Socket 423 Socket 423 on ZIF tüüpi pesa. Toodud välja aasta 2000 novembris Pentium 4 jaoks. Socket 423 toetab 400MHz protsessorisiini, mis ühendab CPU mälukontrollerikeskusega. Kuni 2GHz Pentium 4 protsessorid olid saadaval sellele
POOLJUHTELEKTROONIKA KIIP Koostajad: Gerda Kunberg Anneli Palm Piia Teedla MIS ON KIIP? Igas elektroonikaseadmes peitub üks või mitu kiipi, väikest protsessorit, mis juhivad seadme tööd. Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga. MILLEST TEHAKSE KIIPE? Tehakse aurustus, söövitus ja peenkeemiliste protseduuride abil läbi mikroskoopilise mustriga sabloonide ehk maskide. KIIPIDE KASUTAMINE Kiipide kasutuselevõtt on võimaldanud toota ülimalt kompaktset arvutus ja
taaskäivitumiseta. Kõrgendatud turvalisus kasutajate, Tavaline turvalisus kasutajate, ressursside, ressursside, andmete ja mälu kaitsega. andmete ja mälu kaitsega. kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis Tavakasutajale selliseid protsessoreid ei sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks tehta, kuna neil pole vaja sellist võimsust, et ehitatud operatsioonisüsteeme. sellist protsessorit vaja läheks. edasiarendatud varukoopia tegemise Tavakasutaja arvutis pole vaja koguaeg teha võimalused, et teostada regulaarset ja varukoopiaid kuna viiruse ja varguse risk sagedast varukoopiate tegemist olulise pole nii suur kui Server arvutitel. tähtsusega andmetest. Erinevused
Tegemist on efektiivsema muundamis meetodiga kui vanadel lineaarsetel toiteallikatel. +12V pinge on kasutuses mootoritega seadmete jaoks, tavaliselt CD/DVD lugeja või ventilaatorid. Samas kasutatakse teda tänapäeval väga palju ka graafika kaardi toitmiseks. Selle tõttu võib toiteplokk pea kõik oma potensiaalist panna +12V pinge väljundite peale. Ka HDD on siin otsas. +5V toidab suuremosa arvutis olevaid kiipe. Vanematel masinatel toitis ta ka protsessorit kuigi enne protsessorit pinge muunduri abil tehti ta ikkagi 3.3V peale. +3.3V on protsessori tööpingeks, kõige tundlikum pinge langude osas. Paljud protsessorid tänapäeval töötavad juba 2V pinge juures. Protsessorite juures tihtipeale veel eraldi pingeregulaatorid. See on vajalik, kuna uuemad protsessorid võivad nõuda pea sadat Amprit ainult 2V pinge juures. -12V kasutatakse tavaliselt RS-232 paralleelpordi ja selle küljes olevate lisaseadmete jaoks. -5V on mõeldud näiteks ISA Busi jaoks
RIISTVARA Peamised riistvarakomponendid on: 1.Protsessorit ja mäluseadmeid sisaldav korpus, mis võib olla püstine või Lapik. 2.Kuvar ehk monitor. 3.Klahvistik e sõrmistik e klaviatuur. 4.Hiir. Need on komponendid, mis on arvutiga kaasas (ostes), kuid peale nende on Veel palju lisaseadmeid nagu printer, skanner, kõlarid jne. TARKVARA Operatsioonisüsteemiks nimetatakse arvuti juhtprogrammi, mis
03.16 Staatiline elekter ESD ehk staatiline elekter on elekter kahe või enama laetud objekti vahel. See tekib erinevate laengutega objektide kokkupuutel, hõõrdumisel või üksteisega lähestikku asumisel. Selline kiire laengu ülekanne võib elektroonikat kahjustada, ja mitte vähe. Kui mõnele komponent saab staatilist elektrit, siis laengud võivad kanduda ka teistele sellega ühendatud komponentidele. Kui protsessorit käega katsuda, võib staatiline elekter protsessorile anda kõva laksu ning peale seda on suur tõenäosus, et protsessor on katki ja ei hakkagi tööle enam. Staatilise elektri vältimiseks tuleks see maandada või kasutada materjale, mis selle eest kaitseks. Paljudes elektroonikaga tegelevates ettevõtetes kasutatakse staatilise elektri maandamiseks näiteks spetsiaalseid jalanõusid, käevõru või muid elektrit juhtivaid esemeid. Staatilise elektri tekke
neid õppimisel aidata. Plaan oli sellel kasutada programme, mis on kirjutatud Smalltalk programmeerimiskeeles. Alan Kay koos Dynabooki prototüübiga Esimese üldtunnustatud kaasaskantava arvuti lõi Ameerika Ühendriikide firma Osborne Computer Corporation 1981. aastal, kui välja tuldi 11 kg kaalunud Osborne 1-ga, mis ei olnud tänapäeva mõistes eriti kompaktne. Ajalugu See töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4 megahertsist Zilog Z80 protsessorit ja 66 kB RAM-i. Ekraan oli ainult 5" lai ja suutis kuvada 52 tähemärki ühel real. Osborne 1 1982. aasta novembris lasti välja Compaq Portable, mida loetakse esimeseks IBM PC klooniks. Protsessoriks oli Intel 8088 (4,77 MHz) ja RAMi kuni 655 kB. Ajalugu Järgmisel aastal tuli turule Radio Shack oma kaasaskantava TRS-80 Model 100-ga, mis kaalus kõigest 1,36 kg. Neid müüdi rohkem kui 6 miljonit.
BIOS BIOS e. Basic Input/Output System e. Põhiline sisend-/väljundsüsteem Bios on isiklikesse arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis. Kuid varasemal ajal oli võimalik BIOSi kiipe riistvaraliselt ümber kirjutada. Nüüd aga on võimalik eraldi
1. ARVUTI KOMPONENDID JA NENDE OMAVAHELINE ÜHENDAMINE 1.1. Emaplaat · Mis protsessorit sa kavatsed kasutada? Sellest sõltub ka emaplaadi valik, sest CPU ja emaplaat peaksid omavahel ka ühilduma. · Mälud - tee kindlaks, et su emaplaat toetab piisavalt mälu. · Valida tuleks ka selle järgi, et mis pesad emaplaadil on (DDR2 või DDR3 jne) ja ka seda, et neid oleks piisavalt 1.2. Protsessor Vali protsessor vastavalt sellele, mida sa arvutiga tegema hakkad. Kui arvuti läheb n.ö.
Iseseisevtöö nr1. 1. MOODUL 1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Inimene peaks teadma: · Põhimõiseid- ( infotehnoloogia, riist- ja tarkvara); arvutite tüüpe ( suurarvutid, personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne) · Mälu mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel), mälumõõtmine( peaks teadma arvutis kasutatavaid mõõtühikuid, seostama mälu mahtu
operatsioonisüsteemina Dos süsteemi. 1983 tuli Compaq PC. 1984, Apple Macintosh. Ja moodsa interneti esivanem nägi ilmavalgust 1985. NSFNET mis sai oma nime rahastusfondilt (National Science Foundation NET/Rahvusvaheline Teaduse Fondi VÕRK). 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid(maht 1,44MB) ja võttis kasutusele uue operatsioonisüsteemi OS/2. 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz. 1990. aastal avaldas 1990–1994: Windows 3.0–Windows NT, 1995–1998: Windows 95, 1998–2000: Windows 98, Windows 2000, Windows Me, 2001–2005: Windows XP, 2006– 2008: Windows Vista, 2009: Windows 7, 2012: Windows 8, 2013-2014: Windows 8.1, 2015: Windows 10. PILT1(http://www.hnf.de/uploads/tx_templavoila/61_B.jpg) PILT2(http://museum.ipsj.or.jp/computer/dawn/images/0017_01_l.jpg) PILT3(https://upload.wikimedia
IBM PC XT 4,77 Mhz 2 floppy disk lugejat MS DOS v. 3.3 HDD 1020 MB Arvutid Eestis 1958 a. NSVL Penza arvutitehases loodud URAL Kasutati lahendamaks rahvamajanduslikke ülesandeid (nt külvipindade optimiseeriseks) Kiirus 100 operatsiooni sekundis (44,5KB sisemälu) JUKU Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt. 19871992 Loomiskoht Baltijets Factory Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080 analoogi KPp580 protsessorit. TARTU Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti Stabiilsem, kui JUKU Probleem: Floppy formaatimine pidi toimuma teises arvutis JUKU ja TARTU kasutasid CP/M operatsiooni süsteemi. NVSL arvutid Esimene projekt 1943 Kiievis. Kiievi Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika Instituudis elektronarvuti konstrueerimine Esimene katsetus valmis 1951. Esimene NSVL arvuti, Sergei Lebedev juhtimisel NVSL arvutid NSVL Liidu Teaduste Akadeemia
sülearvuti et libise nii kergel käest kui seda käsitleda. Ekraan Selle sülearvuti miinuseks on ekraan. Ekraan on kergelt udune. Samas puutetundlikul Lite variandil on ekraan veel udusem erinevate arvustuste järgi. Ekraanil olevad detailid on kergelt udused ja professionaalse detaile nõudva töö jaoks see ekraan ei sobi. Samas kontoritööks, märkmete tegemiseks ja muuks asjadega toimetamiseks sobib see ekraan hästi. Võimsus Kui Ativ Book 9 Plus variandil kasutatakse Intel Haswell protsessorit nagu ka kõikidel konkureerivatel ultrabookidel turul olevatel sülearvutitel. Siis antud mudelil mille odavus juba tingib odavama riistvara kasutamise on kasutusel AMD A6 protsessor mille maksimaalne kiirus on vaid 1.4 GHz ja jookseb ainult 1 GHz peal lihtsamate tegevuste puhul. Arvutil on ka muutmälu mis on 4 GB mille kiiruseks on 1066 MHZ mis on päris aeglane. Masinale annab kiiruse juurde SSD mille maht on 128 GB. See on arvatavasti üks põhilisi komponente antud
välja ei mõtle, siis on nende edul kriips peal. 1998 tuli müügile aga iMac, mis toetas ainult Apple'i operatsioonisüsteemi. Täna iMac'i edule jätkas Apple Inc oma tegevust. Praegused Mac süsteemid on peamiselt suunatud koju, haridusele ja loova erialaga turgudele. Hetkel tootmises olevad Mac'id on: iMac (see on Apple'i poolt toodetav arvuti, kus on kõik vajalikud osad arvuti perfektseks kasutamiseks olemas), Mac mini (see sisaldab ainult protsessorit ja kõvaketast), kontoris kasutamiseks Mac Pro tower (see on väga võimekas arvuti, mis sobib perfektselt fotode- ja videote töötlemiseks), MacBook (see on sülearvuti, mis sobib matkajale), MacBook Air (see on sülearvuti, mis sobib inimestele kes käivad tihti ärilõunatel ja erinevatel kohtumistel, sest sel on väga elegantne disain ja aku vastupidavus on kuni 8 tundi) ja MacBook Pro (see on sülearvuti, mis sobib ideaalselt fotograafidele, kellel on vaja fotosid töödelda koheselt
mainimata, et Unreal 3 mootor võtaks ka hea meelega PhysX-i oma hulka, et lükata oma realismi veel rohkem ülespoole. Niisiis....kas sa tahad seda? Muidugi tahad, aga kuidas seda saada? Praegusel hetkel on ainuke võimalus saada PhysX osadesse mängudesse, ostes terve võimsa süsteemi Dellilt, Alienwarelt, või Falcon Northwest`i käest, mis sisaldavad füüsikakaarti oma võimalustega. Kuid siiski hakkavad tulema ka eraldi füüsikaprotsessori kaardid, mis kasutavad siis PhsyX protsessorit, andes inimestele üle maailma võimaluse astuda realismile sammu ligemale. Kui need füüsikakaardid tõepoolest oskavad nii hästi oma tööd teha, siis on see tehnika arengus sama suur samm, nagu esimene 3d kaart! Hea on veel see, et sa ei pea ostma iga aasta omale uut füüsikakaarti, et käia ajaga kaasas, nagu on see videokaartide puhul. Protsessorit saab uuendada tarkvara draiverite installimisega, kindlustades sellega kõige viimase uuenduse, mida sul parimaks mängimiseks vaja.
1). Bait on kaheksa kohaline kahendarv (Võib omada väärtusi 00000000 ... 11111111; (0 ... 255 kümnendsüsteemis)). 18 .1 bitt on 8 baiti 20. 19. Mis on piksel? Piksel on arvutis töödeldava (ka ekraanil) pild kõige väiksem osa 1 punkt pildis. 21. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Kiiret protsessorit (suurel sagedusel töötavat). Lisaks: kiiret ja suurt RAM mälu, kiiret kõvaketast. 22. Nimeta arvuti liike näited! Personaalarvuti (lauaarvutid, sülearvutid), serverid, pihuarvutid, erinevad integreeritud arvutid (autokompuuterid ja muid seadmeid juhtivad protsessorseadmed). 23. Kirjelda andmeedastuse viise arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)?
(2) 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk Poolautomaatne Maakeskkond otsetõlkes. See süsteem liitis ühte võrku USA ja Kanada radarid(lennukid jm. Õhusõidukite jaoks). Samal aastal Jaapanis aga ehitati esimene selle maa elektrooniline arvuti NEAC 1101. (2) 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2.(2) 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz. (2) 1990. aastal avaldas Microsoft Windows 3.0 ka HTML kood ja WWW - ülemaailmne arvutivõrk muutusid juba levinud asjadeks. (2) 5 1.2 Arvuti ajalugu enne esimest elektroonilist arvutit Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus (vt Lisa4. lk.8) . Abakus leiutati 3000 aastat ekr
Nende seoste ootamatud võimed on loonud võimaluse digitaalseteks prototüüpideks, mis võimaldavad tootega täielikult tutvuda enne selle tootmisse saatmist. Tänapäeval on CADi süsteemid olemas kõigile enamlevinud platvormidele (Windows). Praegu ei nõua progeCADi tarkvara mingit spetsiaalset riistvara. Kuid mõnegi CAD-tarkvaraga saab teha graafiliselt ja arvutuslikult mahukaid toiminguid, nii et soovituslikud on hea graafikakaart, kiire või mitu protsessorit ja mahukas vahemälu. 8 4 Laiendused ProgeCAD toetab mitut tüüpi rakendusliideseid (API-sid), millega on võimalik automatiseerida ja muuta tööriistu käepärasemaks, näiteks AutoLISP, Visual LISP, VBA, .NET ja ObjectARX. ObjectARX on C++ teek, mis oli ka baasiks: toodetele, mis suurendavad ProgeCAD-i funktsionaalsust spetsiifilises ülesannetes.
täitmiseks kulub rohkem käske. Ajaliselt on kiirem RISC (CISC 1 käsk 10 seki, RISC 5 seki). Mida rohkem käske, seda rohkem pöördutakse mälu poole. CISC (käsusüsteem -> mikroprogramm -> riistvara) RISC (käsusüsteem > riistvara) käsu täitmine 1 takt otse riistvaras. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma. Prioriteedid. Tavaliselt algab andmeedastus sellega, et programm kontrollib olekuregistri sisu. Kas masin on sees jne. Katkestus sunnib protsessorit muutma käskude järjekorda. Katkestuse käivitamise võimalused: programmne, süsteemis tekkinud vea tõttu, riistvaraline Katkestuste täitmine -> sama mis enne (paarisbitt) Katkestusvektori tabel katkestust sooviv programm edastab protsessorile nihke katkestuste vektori tabeli alguses. Programmeeritav katkestuse vektor PIC vabastab protsessori katkestustega tegelemisest, võimaldab keelata katkestusi, määrab prioriteete.
protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu. Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga. 7 4 DMA töötlemine 1
Ati Raddeon 4650 1024Mb EST asetusega klaviatuur Optiline hiir High Definition audio DVD Kirjutaja 16x+-, DL Võrgukaart Photopoint Odav korpus hinnaga 249kr. D-Fruit FS9828 Miditower 350W Emaplaat ASRock 775V88+ s775 hinnaga 800kr. Mälu Silicon Power 1GB DDR2 800 (CL6) 2tk Hinnaga 195kr. Ehk 390kr. DVD kirjutaja TSST S182M ± 18x, Dual Layer, LightScribe must 590kr. Kõvakettas on 120GB ATA100, 7200rpm, 8MB cache Hinnaga 390kr. Kuna õiget videokaarti ja protsessorit photopoindis ei müüda siis need ostame arrayst... Intel Core 2 Duo E7500 2,93 GHz Socket LGA775 Inbox hinnaga 1975kr. Asus 1 GB DDR2 GeForce 8500 GT 990kr Monitor on tagasihoidlik 22" Eizo S2201W 6990.00 Logitech Mouse U96 H: 90kr. Defender klaviatuur E Slim KS-910 EST H: 55kr. Hind kokku 12519kr Kontoriarvuti Kõige lihtsam ja odavam arvuti jooksutab kõike mis vaja, alustades wordist kuni raamatupidamisprogrammini. Esimene firma Array comp AMD Sempron LE-1250 2
Dell ja IBM on mõlemad äriklassi arvutid ja seega on nad vastupidavamad kui HP odavklassi masin. HP-l on küll võimsam protsessor ja suurem kõvaketas, aga halb koostekvaliteet. IBM ja DELL on mõlemad korralikult ja kvaliteetselt ehitatud, rõhku ei ole küll pandud võimsusele ja kõvaketta mahule, aga see-eest taluvad need arvutid rohkem kasutaja poolt tekitatud põrutusi ja kasutamise jälgi. Kuna arvutitel saab vahetada/lisada mälu, kõvaketast ja protsessorit, siis saab viia IBM-i jõudluse isegi paremaks, kui on HP oma. Kuna DELL on IBMist mitu aastat vanem arvuti, siis sellega ei saa kasutada uuemaid mälusid ja protsessoreid ning seetõttu jääb ta jõudluselt IBMist ja HPst maha. HP võib olla tavakasutajale atraktiivsema välimusega, kuna korpus on läikiv ja sisaldab ka veebikaamerat. IBM-i välimus on kõige rohkem konservatiivne ja ,,igav", aga see eest ikkagi vastupidav.
meelega PhysX-i oma hulka, et lükata oma realismi veel rohkem ülespoole. Niisiis....kas sa tahad seda? Muidugi tahad, aga kuidas seda saada? Praegusel hetkel on ainuke võimalus saada PhysX osadesse mängudesse, ostes terve võimsa süsteemi Dellilt, Alienwarelt, või Falcon Northwest`i käest, mis sisaldavad füüsikakaarti oma võimalustega. Kuid siiski hakkavad tulema ka eraldi füüsikaprotsessori kaardid, mis kasutavad siis PhsyX protsessorit, andes inimestele üle maailma võimaluse astuda realismile sammu ligemale. Kui need füüsikakaardid tõepoolest oskavad nii hästi oma tööd teha, siis on see tehnika arengus sama suur samm, nagu esimene 3d kaart! Hea on veel see, et sa ei pea ostma iga aasta omale uut füüsikakaarti, et käia ajaga kaasas, nagu on see videokaartide puhul. Protsessorit saab uuendada tarkvara draiverite installimisega, kindlustades sellega kõige viimase uuenduse, mida sul parimaks mängimiseks vaja.
Kiiruse mõõtmiseks kasutatakse üldiselt jõudlustesti LINPACK, kus tuleb arvutil lahendada tihe lineaarvõrrandite süsteem. 5.2 Hetkel kiireimad superarvutid Hetkel kõige kiirem superarvuti (Top500.org andmete kohaselt) Titan (November 2012 andmetega). Asub see Oak Ridge National Laboratory's. See superarvuti alustas tööd 29. oktoober 2012. Arvuti maksumuseks oli $97 millionit USA dollarit. Sees on 18 688 AMD Opteron 6274 16-tuumalist protsessorit (kokku 299 008 tuuma), 18 688 Nvidia Tesla K20 graafikakiirendit, muutmälu on kokku 710 TB (terabyte), kõvaketta mälu on kokku 40 PB (petabyte) ning maksimum võimsus on 17,59 petaFLOPS'i LINPACK'i testi andmetel (teoreetiline kiirus on 27 petaFLOPS'i). Voolu kulutab see 8,2 megavatti. Jack Dongarra on väitnud, et Tianhe-1A superarvuti Hiina Rahvuslikus Superarvutuskeskuses Tianjinis on 1,4 korda kiirem kui AMD-Opteron'il põhinev Cray XT5 Jaguar
monokroomkuvar, kuid oli sobitati uuele 68030 protsessorile. Aprill 10 USA Intel lasi välja 80486DX, mis sisaldas 1.2 miljonit transistorit. Välja laske ajal kiireim versioon jooksis 25MHz-l. Hilisemad versioonid nagu DX/2 jaDX/4 saavutasid kiiruse kuni 120MHZ-i. September USA Apple lasi välja Macintosh Portable-i, mis oli esimene notebook arvuti MAC, mis kasutas vana originaal 68000 protsessorit, kuid nüüd jooksis 16MHz-i juures ja saavutas 1.3MIPS-i. November Singap Creative Labs lasi välja Sound Blaster Card-i (helikaardi). ur 1990 Aeg Sündmus ? Motorola andis välja 68040 Märts Lasti välja Macintosh IIfx, mis põhines 40MHz-l 68030 versioonil ja saavutas 10MIPS-i. Sellel oli ka kiirem SCSI adapter, ülekande võimega 3.0 Mbit/s. Mai 22 Tutvustati Windows 3
mõtle, siis on nende edul kriips peal. 1998 tuli müügile aga iMac, mis toetas ainult Apple'i operatsioonisüsteemi. Täna iMac'i edule jätkas Apple Inc oma tegevust. Praegused Mac süsteemid on peamiselt suunatud koju, haridusele ja loova erialaga turgudele. Hetkel tootmises olevad Mac'id on: iMac (see on Apple'i poolt toodetav arvuti, kus on kõik vajalikud osad arvuti perfektseks kasutamiseks olemas), Mac mini (see sisaldab ainult protsessorit ja kõvaketast), kontoris kasutamiseks Mac Pro tower (see on väga võimekas arvuti, mis sobib perfektselt fotode- ja videote töötlemiseks), MacBook (see on sülearvuti, mis sobib matkajale), MacBook Air (see on sülearvuti, mis sobib inimestele kes käivad tihti ärilõunatel ja erinevatel kohtumistel, sest sel on väga elegantne disain ja aku vastupidavus on kuni 8 tundi) ja MacBook Pro (see on sülearvuti, mis sobib ideaalselt
Programmeerimiskeel C++ ja Page Maker graafika. 1986. aastal kasutas Compaq Deskpro 386 32 bitist mikroprotsessorit ja võimaldas teha 4 miljonit toimingut sekundis. 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2 1988 võitis Pixar's "Tin Toy" suure filminduse, Akadeemia auhinna, Oskari, parima animeeritud lühifilmi eest. Hiljem 1995 aastal sai sama kompanii auhinna ka Toy Story eest. 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz 1990. aastal avaldas Microsoft Windows 3.0 ka HTML kood ja WWW - ülemaailmne arvutivõrk muutusid juba levinud asjadeks. Puudused/eelised Puudused · Suur vastutus · Tervisele kahjulik · Vahest võib elektrit saada · Arusaamatud kliendid Eelised · Võimalus palju teenida · Kui arvuti katki läheb, ei pea parandusse viima · Mitmeid töövalikuid · Mugav töö · Head tingimused töötamiseks(kontor, mitte soojak)
Drive Xperti võluks on vähene süsteemikoormus. TweakIt TweakIt on innovatsiooniline ülekellamise (over-clocking) lahendus. TweakIt võimaldab ülekellajatel teha reaalajas oma süsteemi tuuma voltide, sageduse ja teiste parameetrite muutmisi, kasutades selleks kontrollerit emaplaadil. Selletõttu puuduvad tarkvaraga seotud probleemid, sest kõik muudatused toimuvad riistvara põhiselt. EPU EPU on emaplaadile paigaldatud kiip, mis kontrollib kuut riistvara komponenti: protsessorit (CPU), mälu (RAM), kiibistikku, videokaarti (GPU), kõvaketast (HDD) ja protsessori jahutust. EPU sisaldab endas andmebaasi kõigist Inteli protsessoritest. See tunneb ära ja valib sobiva CPU profiili ja kindlustab, et valitud oleks parimad võimalikud sätted energiamajanduseks. EPU ei tööta üksi, vaid kontrollib kõiki komponente, et kogu süsteem töötaks kõige tõhusamalt. Tarkvara EEE Super Hybrid Engine
Igal protsessoril on kaks põhikomponenti: · ALU (Arithmetic/Logic Unit), aritmeetika-loogikaseade, mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid · Juhtplokk, mis võtab mälust käske, dekodeerib ja täidab neid, pöördudes vajadusel ALU poole Erinevad emaplaadid toetavad erinevate tootjate protsessoreid ja erinevaid protsessori kiiruseid. Ühed emaplaadid toetavad Inteli poolt toodetavaid protsessoreid, teised AMD poolt toodetavaid protsessoreid. Emaplaadist sõltub ka see, kui kiiret protsessorit me saame kasutada. Kui turule tuleb uus kiirem protsessor, siis on tema jaoks olemas ka sobiv emaplaat. Samas ei ole võimalik vanemale emaplaadile lisada uuemat protsessorit ja vastupidi. Info selle kohta, milliseid protsessoreid antud emaplaat toetab on kirjas emaplaadi kasutusjuhendis (User Guide). Joonis 5 Socket tüüpi pesa Protsessor paigaldatakse emaplaadile vastavasse pesasse. Tavaliselt on pesa ruudukujuline Socket tüüpi pesa, kuhu protsessor koos jahutusega peale pannakse.
Arvuti mikroarhitektuuri elemendid: - arvuti (protsessori) siinstruktuurid - mälusüsteemi füüsiline korraldus (põhimälu, vahemälud) - konveierid protsessoris ja nende korraldus - protsessori töötlusüksuste koosseis - S/V-kanalite korraldus - spetsiifilised lülitused (TLB, DMA, ROB jt) Arvuti keskseade //CPU – Central Processing Unit//, st keskprotsessorit sisaldav töötlusseade võib sisaldada kas ühe või enam protsessorit (protsessorelementi). 4. Klassikalised arvutiarhitektuurid (Princetoni, Harvardi ja modifitseeritud Harvardi arhitektuur). Princetoni ehk von Neumanni arhitektuur Iseloomulikud tunnused: Terviklik töötlusüksus Ühitatud käsu- ja andmemälu (ühine mäluruum) Ühitatud süsteemisiin protsessori ja mälu vahel Tsentraalne (keskne) juhtimine Mälu lineaaradresseerimine
1993.a - Pentium® protsessor 1995.a - Pentium® Pro protsessor 1997.a - Pentium® II protsessor 1998.a - Pentium® II Xeon(TM) protsessor 1999.a - Celeron® protsessor 1999.a - Pentium® III protsessor 1999.a - Pentium® III XeonTM protsessor 2000.a - Pentium® 4 protsessor 2001.a - Intel® XeonTM protsessor 2001.a - Intel® ItaniumTM protsessor 26. IRQ ja DMA kasutamine ja roll seadmete häälestusel DMA - On otse mällu pöödlus. Kasutegur on see, et protsessorit ei segata vaid seadmed saavad otse mällu pöörduda.. IRQ Seadme tunnustus kood, mille järgi arvuti tunneb seadme ära 27. Jahutuse tüübid, vajalikkus ja millele tuleb nende kasutamisel tähelepanu pöördata. Põhitüübid: Aktiivjahutus, Passiivjahutus (Vesi/Lämmastik) Aktiiv: Suurem jahutustegur, kiirem jahutus, suur energia kulu, lärmakas. (radiaatorist ja ventilaatorist või ainult ventilaatorist, pidev tööprotsess, tekitab täiendava õhuliikumise. Prosed/Videod.
korraga ainult ühte protsessi protsessori kohta. Vanemad operatsioonisüsteemid (näiteks DOS) ei üritanudki sellest mööda pääseda ja nendega sai käivitada ühe programmi korraga. Siit ka nimi ühetegumiline OS. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid suudavad simuleerida ühe protsessoriga mitme protsessi korraga jooksutamist. Protsessihaldus ongi OS-i meetod mitme protsessiga korraga toimetulemiseks. Kuna enamus arvuteid omavad ühte ühetuumalist protsessorit saavutatakse mitmetegumilisus lihtsalt protsesse kiiresti vahetades. Kui kasutaja käivitab rohkem protsesse muutub ajajaotus igale protsessile väiksemaks, mis võib paljudel süsteemidel viia selleni, et muusika muutub katkendlikuks või hiir liigub hüppeliselt. Seda kutsitakse thrashing (nüpeldamine) situatsioon, kus arvuti tegeleb ainult operatsioonisüsteemiga seotud ülesannete täitmisega, produktiivsus null. Protsessihaldus koosneb ajajaotuse arvutamisest ja levitamisest
kindlustavad et andmed teeksid seda mida nad tegema peaks. 5 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 2.Põhja sild Põhja sild tegeleb kiiremate seadmetega nagu CPU(protsessor), RAM(mälu), BIOS RAM ja PCI Express(Sisend-väljundsiin). Põhja sild asub PCI-ist l põhja pool toetades protsessorit, mälu ja vahemälu. Põhja silda kutsudakse ka memory controller hub-iks (MCH) või integrated memory controller (IMC). Mõnikord põhja sild sisaldab ka integreeritud video kontrollereid (GMCH) Inteli süsteemides, sellepärast et erinevad protsessorid ja mälu tüübid nõuavad erinavat signaleerimist, tüüpiliselt põhja sild töötab ainult kahte klassi kuuluva protsessoriga ning üht tüüpi mäluga.
emaplaadi temperatuuri ja mille abil saab BIOS või operatsioonisüsteem seadistada ventilaatorite tööd. Mõnedel väga headel arvutitel on paljude ventilaatorite asemel kasutuses juba vesijahutus. Mõned kodukinoarvutid (ingl. k. home theater PCs) on projekteeritud nii, et nad võtaksid väha voolu ja oleksid vaiksed, sellepärast ei ole neile paigaldatud ka eraldi ventilaatoreid. Selline kujundus vajab väikese voolutarbimisega protsessorit ning väga hoolikat emaplaadi ja selle komponentide paigutust. Tuntuimad emaplaaditootjad on hetkel Asus, ASRock, Gigabyte, MSI, Biostar ja DFI. EMAPLAADI PESAD JA VÄLISEHITUS Protsessori pesasid on mitmeid erinevaid tüüpe, olenevalt firmast (AMD või INTEL) ja protsessori seeriast. Kusjuures pesad on ehituselt erinevad. Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani. Videokaarte on toodetud nii ISA kui PCI pessa
korraga ainult ühte protsessi protsessori kohta. Vanemad operatsioonisüsteemid (näiteks DOS) ei üritanudki sellest mööda pääseda ja nendega sai käivitada ühe programmi korraga. Siit ka nimi ühetegumiline OS. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid suudavad simuleerida ühe protsessoriga mitme protsessi korraga jooksutamist. Protsessihaldus ongi OS-i meetod mitme protsessiga korraga toimetulemiseks. Kuna enamus arvuteid omavad ühte ühetuumalist protsessorit saavutatakse mitmetegumilisus lihtsalt protsesse kiiresti vahetades. Kui kasutaja käivitab rohkem protsesse muutub ajajaotus igale protsessile väiksemaks, mis võib paljudel süsteemidel viia selleni, et muusika muutub katkendlikuks või hiir liigub hüppeliselt. Seda kutsitakse thrashing (nüpeldamine) situatsioon, kus arvuti tegeleb ainult operatsioonisüsteemiga seotud ülesannete täitmisega, produktiivsus null. Protsessihaldus koosneb ajajaotuse arvutamisest ja levitamisest
Arvutite protsessorid Protsessor (CPU- Central Processing Unit) -arvuti “süda”, mis tihti määrab ära ka operatsioonisüsteemi valiku. Iga uus generatsioon protsessoreid töötab kiiremini kui eelmine. Protsessorit ehk keskseadet võib võrrelda inimajuga. See keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab kekseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab
.............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz)
Lihtsustub korrigeerimine. Enamalt on võimalik simuleerida töötlemisprotsessi. • Õpetav programmeerimismeetod. Programmeerija liigutab tööriista, seadme teekonnamõõtsüsteem mõõdab trajektoori ja koordinaadid salvestatakse juhtsüsteemi mällu. Detailide valmistamiseks ebatäpne. Leiab rakendust värvimisrobotite töö programmeerimisel. • Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine. APJ-pingi juhtsüsteemist mittesõltuv programmeerimismeetod. Vajab post-protsessorit, mis genereerib programmi konkreetse APJ-pingi juhtsüsteemikohaseks. • Graafiline interaktiivne programmeerimine. APJ-pingi operaatoripuldilt sisestatakse detaili geomeetriainfo, määratakse kindlaks tehnoloogiarežiim ja pingi juhtsüsteem ise genereerib juhtprogrammi. Keskmise keerukusega detailide töötlemise programmeerimiseks. • CAD/CAM orienteeritud programmeerimine. Detaili geomeetriainfo on CADkeskkonnast, CAM-keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo ja genereeritakse juhtprogramm
Kui töötati välja veelgi keerulisemad edastuskavad, siis skeem muutus veelgi keerulisemaks, analoog segunes digitaalsete osadega ja lõppude lõpuks sisaldasid mitmeid integraallülitusi nagu näiteks loogilised väravad, mikrokontrollerid ja lukustatud faasi tsükkel. Samas kasutati neid tehnoloogiaid kaasaegsetes v34, v90 ja v92 protokollides, mis olid nii keerulised, et modemite rakendamine osutus ebapraktiliseks ning selle asemel kasutati digitaalse signaali protsessorit ja rakenduspõhiseid integraallülitusi. See muutis modemid omamoodi varjatud süsteemiks. Lisaks tutvustati suurenenud pakkimist ja vigade paranduskava uusimas protokollis, mis nõudis modemilt endalt töötlemist. See muutis analoogmodemite konstruktsiooni peaaegu võimatuks, eriti kui üritati saavutada ühilduvust vanemate protokollidega kasutades täiesti erinevaid modelleerimiskavasid. Kui modemid hakkasid toetama neid standardeid, siis muutusid nad üha keerulisemateks ja kallimateks
R0in; R2out; R1out; R0out; Add; Read; WMFC; SelectY; End; Vastus: 0000000101000000001 10) Protsessor teeb liitmistehte Add (R5),R9,R7 kasutades alljärgnevaid mikrokäske (samme): Samm 1: PCout, MARin, Read, Select4, Add, Zin Samm 2: Zout, PCin, Yin, WMFC Samm 3: MDRout, IRin Samm 4: R5out, MARin, Read Samm 5: R9out, Yin, WMFC Samm 6: MDRout, SelectY, Add, Zin Samm 7: Zout, R7in, End Protsessorit juhitakse sellise taktsagedusega, et iga mikrosamm kestab 1,7ns.Kui pikalt peab protsessor olema sammude 2 ja 5 juures ooterežiimil, kui mälust lugemise operatsioon kestab 21,6ns? V: 19,9 11) Protsessor teeb liitmistehte Add (R5),R9,R7 kasutades alljärgnevaid mikrokäske (samme): Samm 1: PCout, MARin, Read, Select4, Add, Zin Samm 2: Zout, PCin, Yin, WMFC Samm 3: MDRout, IRin Samm 4: R5out, MARin, Read Samm 5: R9out, Yin, WMFC
operandi pikk aad #2. op/result mikroprogrammi. 20.Programmeeritavad Mikroprotsessoriks nim. ühel või pikk aad# 3 aad arv KK #1. Mikroprogramm koosneb loogikamaatriksid: Kasut. mitmel integraallülitusel ehk operandi pikk aad# 2 operandi mikrokäskudest. Mikrokäsk on loogiliste funktsioonide kiibil asuvat protsessorit. Ühel pikk aad# resultaadi pikk aadr 1,5 elementaartegevus, mis realiseerimiseks. Maatriksid kiibil asuvat mikroprotsessorit aad arv #käsukogu# oper/result täidetakse jagunevad AND- ja OR nim. ka monoliitprotsessoriks. pikk aad# oper/result lühike operatsiooniautomaadis. maatriksiteks. Mõlemat liiki Mikroprotsessori seesmine
tüütu. Nii pole ime, et Apple ei hakanud pikalt mõtlema ja arendas välja vaid näpuga ekraanil ohjatava oma OSi iPodi ja iPhone'i tarbeks. Ei pea vist lisama, et telefonist eraldiseisvana iPhone OSi saadaval pole ehk teised tootjad seda oma seadmetes kasutada ei saa. Ja pole midagi öelda kasutatavuselt on Apple tabanud iPhone OSga kümnesse, soovida jätab vaid selle funktsionaalne külg. Palju ,,jõudu" eeldab võimekat protsessorit ja see omakorda eeldab mahukat akut. Kõik see kokku tähendab, et nutitelefonid pole kindlasti väikseimad saadaolevad. Kõige raskem- paksem ongi Xperia, kuid see-eest on telefonis peidus väga kasutatav qwerty-klaviatuur. Vaatamata suurusele istub X1 käes väga hästi. Samsung on veidi õhem-laiem-kergem ja käes samuti päris mugav. Nokia on samas kaalus, aga veelgi õhem ja mõjub väga aristokraatlikult. Nagu öeldud, baseeruvad Samsung ja Sony Ericsson Windows Mobile 6
Piltide vaatamiseks venitage neid siis suuremaks ja väiksemaks, esimene pilt on siis illustreerimaks neid horisontaalseid ja vertikaalseid linesid üksikult ning teisel pildil on see, milline on output ja input value kui toimub vajutus. 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). Paralleriseerimine tähendab seda, et mingist konkreetsest hetkest alates lahendatakse probleeme ja täidetakse protsesse paralleelselt, pannes tööle n arv protsessorit korraga. Küsimusele, mida ja kui palju, üheselt vastata ei saa kuna protsessori töökiiruse ja paralleriseerimise vastastiksõltuvuse tõttu ammendub ühe ülesande lahendamisel paralleriseerimine kiiremini kui mõne teise ülesande puhul. Paralleelsust kasutatakse suurte süsteemide korral. Flynn’i klassifikatsiooni kohaselt jagunevad paralleelprotsessorid: SISD, SIMD, MIMD, MISD. SISD – üks käsuvoog ja üks andmevoog
1.1.Valige üks reaalajasüsteem omal vabal valikul. Nimetage see, esitage süsteemi ja juhtimisülesande (eesmärk, mida teeb) lühike kirjeldus. Püüdke võimalusel leida selle kohta näiteid Internetist. Valitud reaalajasüsteem: Veemõõdutorn-infotabloo Kirjeldus: Veemõõdutorn-infotabloo, mis näitab reaalajas õhutemperatuuri ning veetaset ja -temperatuuri. Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Tartu linnavalitsuse koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant. https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid? - milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märki...
vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21.MIKROPROTSESSORI ÜLDSTRUKTUUR (monoliitprotsessor,akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti ). Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks.
annaabi.ee 
