1980 Aeg Koht Sündmus ? Norra Mycron lasi välja esimese kommerts 16 bitilise arvuti Micron 2000, mida kasutati CP/M-86 operatsioonisüsteemi välja töötamiseks. Juuni USA Commodore lasi välja VIC-20(müüs esimesena üle 1 miljoni eksemplari), millel oli 3.5KB kasutatav mälu, mis põhines MOS Technology 6502 protsessoril. Saadaval oli ka 5¼" disk drive (5.25"_Floppy_disk) koos kassetisalvestus süsteemiga, mis kasutas helilinte(helikassette). Saadaval oli ka arvuliselt mänge ja värviline kahekordinaadilise juhtimisega väljundseade(värviplotter), mis printis 152mm laia paberteibi peale. Oktoober USA MS-DOS/PC-DOS-i operatsiooni süsteemi arendamine sai alguse.
(sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, nagu hüpped) ja juhendid, et salvestada ja taastada ükskõik millise 16-bitise registri paari masina kestel. On olnud ka kaheksa ühe-baidist kõne juhist (RST) alarmfunktsioonide jaoks mis asuvad fikseeritud adressiinidel 00h, 08h, 10h, ..., 38H. Need olid mõeldud tiestamaks välisele riistvarale, et tugineda vastavale katkestus-teenusele,
klassifitseerugi keeleks. Assembler on järgnevus sisuliselt masinkeelseid protsessori käske mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud. Igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just selle poolest, et neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp ära kuidas ta mälule juurde saab. Protsessoris on olemas andmete ajutiseks paigutuseks mälupesad. Sinna paigutatakse arvud enne nendega tehete tegemist (liitmine, korrutamine) ja
tehnikat. Programmid vastutasid kihtide edasi-tagasi saatmise eest sekundaarest esmasesse. Peamine põhjus virtuaalmälu kasutusele võtuks oli mitte esmase mälu laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks. Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel. Virtuaalmälu võeti kasutusele x86 reziimil Intel 80286 protsessoril. Alguses tehti seda segmentide vahetamisega, kuid see oli ebaefektiivne suuremate segmentidega. Intel 80286 toetas lehekülgede saalimist allpool olemasolevat killustamise kihti. Lehekülje rikke erandiks võib olla aheldatud teiste eranditega ilma, et tekiks kahekordset riket. Mõned opsüsteemid (näit. MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma
vastavalt protsessi ülesande lahendamise käigus kriitiliseks lõiguks. Veel op süsteemi protsessidest rääkida siis mis need on? Need on kõik, mis peale värsket Windowsi installi sul ees: kell, start menüüd, heli muutmise nupuke, ikoonid, lisavidinad Gadgets jne. Varjatud näiteks arvuti seisu jälgimine, valmisolek erinevateks sisenditeks, paned USB pulga sisse Windows kohe reageerib, konkreetne protsess oli ootel ja valmis. Protsessor aga täidab programmide käske. Protsessoril võib üks kuni mitu lõime olla, need on teistest programmiosadest sõltumatut täidetavat programmiosa võivad töötada koos kui eraldi oleneb vajadustest, mida aga protsessid ei tee. Igal programmil on vähemalt üks lõim, mitme lõime puhul võib lasta neil paralleelselt töötada, näiteks teksti trükkimine üheaegselt taustal toimuva õigekirja kontrolliga. Programmid võivad käivitada ka alamprotsesse. Alamprotsessid on peaprotsessi koopia või laeb uue programmi
ning standardiseeritud liideseid. Tänapäeval on kasutuses DIMM mälud (Dual In-line memory module), mis koosnevad mitmetest DRAM mikrokiipidest trükkplaadi peal. Mõeldud personaal arvutites, serverites ja mujal kasutamiseks. DIMMe on mitmeid erinevaid, millest igaüks toetab ainult ühte või paari DRAM tüüpi. RAM-is hoiustatakse töös olevaid programmikoode ning nende jaoks vajalikek andmeid. See garanteerib, et protsessoril on kiire lähedalepääs andmetele, mida tal on vaja, et teha efektiivset tööd. DRAM-ides on andmed salvestatud mällu bitide maatriksina. Kui algab andmevahetustsükkel, aktiveeritakse maatriksi. Vastav rida. Selleks kulub aga teatud taktide arv, on viivitus. Pärast seda aktiveeritakse vastav veerg mälus, ning mälukontroller saab lugeda või kirjutada andmeid. Niikaua kuni me tegutseme samas reas, ei teki meil enam viivitust. Kui vaja vahetada rida, peame me antud
sündmuste samaaegsuse intervall. 10/10 5. millised on ranges ja nõrgas reaaalajas töötavate süsteemide peamised erinevused? Millal on mõistlik / vajalik, et süsteem töötaks ranges reaaalajas ja millal piisab nõrgast reaalajast? (max 10p) Ranges reaalajas töötav süsteem peab tulemused väljastama täpselt ettenähtud ajaks, ohutus on sageli kriitilise tähtsusega. Kõik kriitilised arvutused tuleb teha paralleelselt kahel või enamal protsessoril, mis peavad kontrollima üksteise korrasolekut. Ranges reaalajas peaksid töötama igasugused ohutust nõudvad seadmed. Kindlalt ranges reaalajas töötavad süsteemid oleksid näiteks autodel turvapadjad - nende avamine peab toimuma täpselt õigeaegselt, aja pikenedes pole nendest enam lihtsalt kasu. ABS kontrollsüsteem sõiduautodes. Tuumareaktori kontrollsüsteem. Jne. Nõrga reaalaja puhul võib ülesanne
(MAR), 2. – Loe käsu andmed mälust mälu andmeregistrisse (MDR), 3. – Kanna mälu andmeregistri (MDR) sisu üle käsuregistrisse, 4. – Kanna mälu aadressiregistrisse (MAR) LOCB aadress, 5. – Loe LOCB sisu mälu andmeregistrisse (MDR), 6. – Kanna mälu andmeregistri (MDR) sisu üle aritmeetika-loogika seadmesse (ALU), 7. – Kanna registri R1 sisu üle aritmeetika- loogika seadmesse (ALU), 8. – Teosta ALUs liitmistehe, 9. – Kanna vastus ALUst registrisse R1 6) Kui palju kulub protsessoril aega masinkoodi 197 käsu käivitamiseks, kui protsessori taktsagedus on 2,34 GHz ja keskmiselt läheb ühe masinkoodi käsu täitmiseks vaja 2,9 sammu? V:244,1 ns 7) Olgu meil arvuti, mille vahemälust andmete lugemine on 27 korda kiirem andmete lugemisest põhimälust. Oletame, et programmi käivitusaeg on võrdeline käsu kättesaamise kiirusega … mälust. Oletame veel, et konkreetse programmiga töötamisel leitakse käsk vahemälust tõenäosusega 91%.
serveri süsteemi jälgimise oluliselt lihtsamaks. Beta versioon sellest lasti välja 26. Juunil 2008. Hyper-V töötab X86-64 arhitektuuril ja IA-32 Windows Server 2008 versioonil see töötab koos MMC(Microsoft Managment Console) konsooliga. Windowsi Süsteemi Ressursside jaotus Süsteemi ressursside jaotuse süsteem on Serverile sisse ehitatud (ing. Windows System Resource Manager ehk WSRM). Seal saab siis korrigeerida mitmel protsessoril süsteem töötab, kuidas mälu jagatakse ja mis ribalaiusel süsteem töötab. Seal saab seada ka süsteemi piiranguid. Serveri Haldaja Serveri haldaja on Windows Server 2008 jaoks kombinatsioon Manage Your Server ja Security Configuration Wizard SCW , millest viimane on Windows Server 2003 oma. Muudetud on Configure My Server Dialoogi, et see töötaks vaikimisi. Serveri haldaja kogub kokku ka info kasutajate kohta, kes serverit kasutavad, sellega saab ka lisada serveri rolle
Assemblerkeele puhul on programmikood kirjeldatud parameetrite ja nende lühikeste käskudega, iga assemblerkeelne käsk on tõlgitav üheks või mitmeks sama funktsiooniga masinkoodi käsuks. Kui sama assemblerkeelne käsk on tõlgitav mitmeks masinkoodi käsuks, siis on seda tihti võimalik kirjutada erikujul, kus osutatakse, millist käsku parasjagu kasutatakse. Sellele erikujule tõlgivad koodi ka disassemblerid. Igal erineval protsessoril on oma masinkeel ja sellele vastav assemblerkeel. Ühele protsessorile arusaadavad käsud moodustavad käsustiku. Kõrgtaseme programmeerimiskeeled vähendavad sõltuvust protsessori eripäradest ja nendes kirjutatud kood kompileeritakse kinda protsessori käsustikule vastavateks masinakäskudeks. Lisaks assemblerile on ka olemas makroassembler, mis on nagu assembler aga sellele on
8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● Kõigepealt on kirjas tootja nimi (Intel, AMD, Cyric), seejärel protsessori tüübi ja/või põlvkonna tähis ning tavaliselt ka taktsagedus. Arvuti mälu võib jaotada kaheks: ● Sisemälu – mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend- väljundkanaliteta. ● Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketastel (kõvaketas, USB-mälupulk, CD jne) Sisemälu ● Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory – ROM) on ainult lugemiseks. Ta talletab teabe, mis on talle sisse ehitatud. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid
Interconnect) puhul teostatakse DMA bus master tehnoloogia abil (mikroprotsessor, mis delegeerib I/O lülitusi PCI kontrollerisse). Standardis on kahte sorti DMA moode - ühesõnalised (Single Word), kui korraga kantakse nagu PIO moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel
korpuse külge, et juhtmed kuhugi ventilaatori vahele ei satuks. 2. TEMPERATUURI KONTROLLIMINE 2.1. Kasutades tarkvara Välja on tulnud uus versioon programmist Core Temp 0.99, mis on mõeldud protsessori temperatuuri jälgimiseks. Programm on huvitav eelkõige neile, kes töötavad mitme protsessoriga süsteemidel ja mitmetuumaliste protsessoritega. Ta annab võimaluse jälgida temperatuuri eraldi igal protsessoril ning isegi igal tuumal. Temperatuuri muudatuse andmeid (iga ajavahemiku kohta) saab säilitada ja eksportida Exceli tabelisse, kus esitada graafikuna. Viimases versioonis on parandatud protsessori 45nm Mobile Intel ebakorrektne äratundmine, lisatud Intel Core 2 Duo E7000 45nm tugi ja Atom´i (Silverthorne) eeltugi, lisatud võimalus näidata kasumireal temperatuuri näidu asemel tavaikooni. Veel üks väga hea programm on SpeedFan(vabavaraline), programmiga on võimalik
Informatsiooni kahe arvuti vahel ei ole võimalik liigutada kiiremini kui valguskiirus. Selletõttu superarvuti, mille osad on üksteisest palju meetreid eemal, peab omama latentsust vähemalt kümneid nanosekundeid. Seymore Gray superarvuti kavandid üritasid 5 selletõttu hoida kaableid nii lühikesena kui võimalik. Modernsetes superarvutites, mis on ehitatud paljudest paralleelselt töötavatest tavaprotsessoritest, on tavaline latentsus kahe protsessoril vahel 1 kuni 5 mikrosekundit. Protsessoritest üldiselt kasutatakse AMD Opteron-i, kuna sellel on hinna ja jõudluse suhe kõige parem (võrreldes Intel Xeon protsessoritega, mis maksavad väga palju). Graafikakaartitest on kasutatud Nvidia Tesla GPU-d, mis baseerub Nvidia Kepleri arhidektuuriga peal ning CUDA. AMD Opteron protsessor (allikas: Intel Xeon E5 protsessor (allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/common http://media.bestofmicro
1GB=1024MB see on 2 astmes 30 baiti Arvuti Ehitus Selleks et saaksime töötava arvuti vajame järgmisi komponente: 1. Protsessor 2. Emakaart 3. Mälu 4. Toiteplokk 5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori Arvuti ehitus 6. Kõvaketas 7. Arvuti korpus 7. Klaviatuur 8. Hiir 9. Printer PROTSESSOR PROTSESSOR ( CPU ) Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1) Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid. Protsessoril on talle omane käsusüsteem Tuntumad tootjad: Intel (Dual core, Core 2 Duo) AMD (Athlon , Duron, Sempron) Protsessor Protsessori jõudlust iseloomustavd: Tuumade arv (kahetuumaline, neljatuumaline) Taktsagedus (2,66GHz) Tänapäeva protsessor vajab sundjahutust (ventilaator) Protsessor Protsessor peab sobima emakaardil oleva protsessori pesaga. Erinevatel tootjatel (Intel , AMD)erinevad pesad. Intel socket 775, uuemad LGA1156
Mis on RAM? Muutmälu Millised nimetatud komponentidest on kasutusel (tavaliselt) nii laua kui ka laptop arvutites? CD-lugeja/kirjutaja, kõvaketas Toiteplokk/toiteadapter DVD.lugeja/kirjutaja Kas SATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? Jah Mida tähendab inglise keeles lühend ROM? Read only memory 2 Protsessorid 1 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on: Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid Milline oli esimene laiatarbeseadmete 64-bitine(IA-32e tehnoloogia) protsessor? Intel Pentium 4 EM64T, AMD Athlon 64 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Protsessori sisemiste registrite suurus Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid
Iga uus väljalase parandas mõned eelmised vead ja tutvustas uusi. Üks disainereid Fred Brooks kirjutas raamatu kirjeldamaks oma kogemust . Vaatamata oma ebanormaalsele suurusele ja probleemidele täitis OS/360 enamuse arvuti kasutajate vajadustest üsna hästi. Arvatavasti kõige tähtsam oli multiprogrammeerimine. Ajakadu oli liiga suur ja midagi tuli ette võtta. Leiutati mälu tükeldamine, kus igal osal oli oma ülesanne. Sellisel juhul oli protsessoril alati tööd. Multiprogramsete süsteemde tööpõhimõte on järgmine valitakse ja käivitatakse esimene töödest; kui töö jääb ootama sisend-väljundseadmete järele, siis antakse protsessorile kätte järgmine töö; kui esimene töö lõpetab suhtlemise sisend-väljund seadmetega, siis peab 10 eelmine töö niikaua puhvris ootama kuni talle jälle protsessoriaega antakse. Et tööd
Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu mahu, mis haldab ka välismällu salvestatud faili suuruse, kirjeldamiseks kasutatakse aga suuremaid ühikuid: 1 bait B= 8 bitti 1 kilobait KB = 1024 B. 1 megabait MB = 1024 KB. 1 gigabait GB = 1024 MB. Mälu saab jaotada kaheks: sisemälu ja välismälu. Sisemälu on mäluseade, millele on protsessoril juurdepääs ilma sisend-väljundkanaliteta. Ka sisemälul on oma alajaotused: püsimälu, muutmälu ehk töömälu ning vahemälu. Püsimälu (inglise keeles ROM: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina väga lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. Informatsioon ROM-is on salvestatud tootja poolt. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm
Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna 'tellimisega' kuvaadapterilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata
V: bit 5)Vahemälu poole pöördumine on kiirem sest... V: vahemälu on protsessorile lähemal, vahemälu on kiirem kui opeteratiivmälu 6)Millised allpoolnimetatud ühikutsest väljendavad protsessori töökiirust? V: kHz, MHz, GHz 7)Milline oli esimene 64-bitine (IA-32e tehnoloogia) protsessor? V: AMD Athlon 64, Intel Pentium 4 EM64T 8)Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? V: Non-Uniform Memory Access 9)Mitme tuumaga koos Hyper-Threading tehnoloogiaga protsessoril on: V:Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid, Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid 10)Firma Intel < protsessori 80386SX andmesiin on.. V: 16 bitine 4.test Protsessorid 2 1)Milline on transistori värava suurus (LGATE) protsessoris Intel Core i5 (protsessori numbriga 3350P)? V: 22nm 2)Mitu tuuma saavad kasutada Intel Coretm2 Duo protsessoris sama vahemälu? V: 2 3)Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM2 Duo protsessor(protsessori numbriga E6700)
olukordi kus mõlemad kiibistikud on kombineeritud üheks sõlmeks. Iga kiip on loodud selleks, et täita kindel arv ülesandeid. 3 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 1. Kiibistikud Moderne protsessor sisaldab sadu miljoneid individuaalseid transistoreid. Kuigi protsessoril ei ole palju öelda, milline sisend või väljund seade signaali edastab ning mis juhtub nende andmetega mille protsessor ise väljastab. Selle töö teeb ära kiibistik, mis muudab töötlemata protsessori andmed juhisteks mida komponendid mõistavad ja käitub kontrollerina kõikidele sissetulevatele protsessori bitidele. Kuna perifeerse kasutajaliidese standardid muutuvad kiiresti on emaplaadi tootjatel võimalik alles hoida põhja sild ning uuendada ainult lõuna silda.
Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. (Vikipeedia) Vahemällu salvestatakse ka veebilehed, mida olete külastanud ning kui te soovite mõnda lehte uuesti vaadata, võtab veebilehitseja selle arvuti vahemälust ja nii ilmub vajalik veebileht kuvarile kiiremini. (crjg.vil.ee) Vahemälu jaguneb kolmeks tasemeks. Esimese taseme vahemälu on kiireim ning see asub protsessori kiibil. Teise taseme vahemälu asub tavaliselt emaplaadil või protsessoril asuval eraldi kiibil, mille pöördumine on kiirem kui 3 suure muutmälu poole, kuid aeglasem kui esimese taseme vahemälu poole. Kolmanda taseme vahemälu emaplaadile monteeritud või protsessorisse sisse ehitatud kolmanda taseme mälumoodul. Kolmanda taseme vahemälu on kolmest aeglaseim. (vallaste.ee) 1.1.3 Põhimälu Põhimälu ehk muutmälu (RAM) on ajutine talletuskoht, mida arvuti kasutab programmide käivitamiseks. (windows.microsoft
– Loe LOCA sisu mälu andmeregistrisse (MDR), 6. – Kanna mälu andmeregistri (MDR) sisu üle aritmeetikaloogika seadmesse (ALU), 7. – Kanna registri R0 sisu üle aritmeetikaloogika seadmesse (ALU), 8. – Teosta ALUs liitmistehe, 9. – Kanna vastus ALUst registrisse R0 f. Kui palju kulub protsessoril aega masinkoodi 182 käsu käivitamiseks, kui protsessori taktsagedus on 1,09 GHz ja keskmiselt läheb ühe masinkoodi käsu täitmiseks vaja 1,1 sammu? Vastus esita nanosekundites ühe komakoha täpsusega. ■ t=(N*S)/F, kus N=käskude arv, S=sammude arv, F=sagedus Vastus: 183,7 ns g. Arvuta, kui mitu korda läheb arvuti töö kiiremaks vahemälu lisamisel, kui
Süsteemi analüüs x <- r2 ülesandeid või mitmel RTOS & rakenduste valimine y=a+b*c; Reaalaja süsteemid tüüpilised omadused protsessoril Tükeldamine r1 <- * b c Ülesanded jagavad ühiseid ressursse, nagu näiteks Mono- ja multiprotsessor planeerimine Liideste defineerimine r2 <- + a r1 protsessor, kommunikatsioonikanalid. Suhtlevad Lihtsamad planeerimisalgoritmid ühe protsessori
Iga uus väljalase parandas mõned eelmised vead ja tutvustas uusi. Üks disainereid Fred Brooks kirjutas raamatu kirjeldamaks oma kogemust . Vaatamata oma ebanormaalsele suurusele ja probleemidele täitis OS/360 enamuse arvuti kasutajate vajadustest üsna hästi. Arvatavasti kõige tähtsam oli multiprogrammeerimine. Ajakadu oli liiga suur ja midagi tuli ette võtta. Leiutati mälu tükeldamine, kus igal osal oli oma ülesanne. Sellisel juhul oli protsessoril alati tööd. Multiprogramsete süsteemde tööpõhimõte on järgmine valitakse ja käivitatakse esimene töödest; kui töö jääb ootama sisend-väljundseadmete järele, siis antakse protsessorile kätte järgmine töö; kui esimene töö lõpetab suhtlemise sisend-väljund seadmetega, siis peab eelmine töö niikaua puhvris ootama kuni talle jälle protsessoriaega antakse. Et tööd üheskoos vajasid turvalist mälu, oli vaja spetsiaalset riistvara kaitsmaks iga tööd snuupingu
Iga uus väljalase parandas mõned eelmised vead ja tutvustas uusi. Üks disainereid Fred Brooks kirjutas raamatu kirjeldamaks oma kogemust . Vaatamata oma ebanormaalsele suurusele ja probleemidele täitis OS/360 enamuse arvuti kasutajate vajadustest üsna hästi. Arvatavasti kõige tähtsam oli multiprogrammeerimine. Ajakadu oli liiga suur ja midagi tuli ette võtta. Leiutati mälu tükeldamine, kus igal osal oli oma ülesanne. Sellisel juhul oli protsessoril alati tööd. Multiprogramsete süsteemde tööpõhimõte on järgmine – valitakse ja käivitatakse esimene töödest; kui töö jääb ootama sisend-väljundseadmete järele, siis antakse protsessorile kätte järgmine töö; kui esimene töö lõpetab suhtlemise sisend-väljund seadmetega, siis peab eelmine töö niikaua puhvris ootama kuni talle jälle protsessoriaega antakse. Et tööd üheskoos vajasid turvalist mälu, oli vaja spetsiaalset riistvara kaitsmaks iga tööd snuupingu
· kahe aadressiga arvutid · kolme aadressiga arvutid · 1,5 aadressiga arvuti Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse. 13. ADRESSEERIMISE VIISID. Operandide adresseerimiseks kasut. mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. · Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. · Kaud adresseerimisel leitakse kõigepealt mälust operandi aadress ning seejärel teisest mälupesast operand. · Suhtadresseerimisel antakse operandi aadress käsuloenduri (programmi jooksva aadressi) suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri sisu ja suhtaadressi summeerimisega.
Luuakse programmiliselt ühtsed arvuti süsteemid. Esimene ühtsussüsteemiga arvutid olid IBM/360 seeria arvutid. Timesharing systems (1970-tänapäev) Loogiliseks järjeks multiprogrammsüsteemidele oli ajajaotus süsteemide tekkimine. Multiprogrammilise ajajaotusspsteemi eesmärk on tekitada kasutajale mulje, et kõiki programme täidetakse üheaegselt. Arvutisüsteemi käitusmeetod, mis tahab kahe või enama protsessi ajalise vaheldumise ühel protsessoril. Multitasking Multitegumtöö Vajadus ajajaotussüsteemide järele suurenes sisend-väljundseadmete eriti aga elektronkiiretoruga terminalide kasutusele võtmisega (1960= Kuna operaatori poolt andmete klaviatuurilt sisestamise kiirus on tunduvalt väiksem kui nende andmete töötlemine arvuti poolt, siis ühe operaatori monopoolne reziim tekitas kalli arvutiressursi raiskamist. Protsess, kus arvuti tegeleb korraga mitme programmi käskluste täitmisega, näioteks CD-mängija
..andmeedastus kiiruse järgi kui üks protsessor on jada ja teine paralleelsiiniga. Küsimus 4 Milline oli esimene esimene täielikult 64-bitine (IA-64 tehnoloogia) protsessor? Õige vastus on: Intel Itanium. Küsimus 5 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Õige vastus on: Protsessori sisemiste registrite suurus, Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid. Küsimus 6 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on: Õige vastus on: Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid, Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid. Küsimus 7 Mida täehndab lühend AT? Õige vastus on: Advanced Technology. Küsimus 8 Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? Õige vastus on: Non-Uniform Memory Access. Küsimus 9 Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? Õige vastus on: bit. Küsimus 10
sõltumatute konveieritega: iga funktsionaalne seade kuulub mingi kindla konveieri juurde osaliselt kattuvate konveieritega: funktsionaalsete seadmete osas kulude kokkuhoidmiseks on mõned seadmed eri konveierite jaoks ühised. Teisel juhul vajatakse täiendavaid riistvarakomponente, mis võimaldaksid lahendada konflikte, kus konveierid üritavad juurdepääsu samale jagatud seadmele üheaegselt. Intel Pentiumi protsessoril on näiteks üks konveier, mida saab kasutada ükskõik milliseks operatsiooniks (ALU või FPU), ning teine konveier, mida saab kasutada ainult lihtoperatsioonideks, mis teostatakse täisarvulistel operandidel. Võimalikud tehnoloogiad käsukonveierite seisakute vältimiseks: Dünaamiline ajastamine (Dynamic Sceduling), mille puhul riistvara korraldab programmi koodi käivitamise ümber, et vähendada seisakuid. See tehnoloogia aitab lahendada
Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti 2 üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna
Projekteerimisel tehtud otsused peavad eelistama lahendusi, mis minimiseerivad töökindluse mudeli uurimiseks vajalike mõõdetavate parameetrite arvu ja lihtsustavad analüütilist arutelu. 30. Ranges ja nõrgas reaalajas töötavate süsteemide erinevus Ranges reaalajas töötav süsteem peab tulemused väljastama täpselt ettenähtud ajaks, ohutus on sageli kriitilise tähtsusega. Kõik kriitilised arvutused tuleb teha paralleelselt kahel või enamal protsessoril, mis peavad kontrollima üksteise korrasolekut. 31. Aja ja sündmuste poolt juhitud süsteemid Sündmuste poolt juhitud süsteemis saab igasugune interaktsioon algatatud olulise muudatuse tõttu ümbritseva keskkonna olekus, mis toimuvad juhuslikel ajahetkedel. Aja poolt juhitud süsteemides on kõik interaktsioonid algatatud aja kulgemise järgi. Arvutisüsteem kontrollib vahetult möödunud ajaintervallis toimunud sündmuseid ja valib redigeerimiseks nende hulgast välja olulised
töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOSis kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna 'tellimisega' kuvaadapterilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata. Kiirendi
võimaldada andmeedastuskanalite kaudu liigutada andmeid erinevate emaplaadil paiknevate komponentide vahel, samas varustades neid sobiva toitepingega, mis saadakse toiteplokist. Protsessor Protsessor (CPU Central Processing Unit) on kesktöötlusseade, arvuti "aju", mis juhib kõiki arvutis toimuvaid protsesse. Protsessor on väike komplektne arvutusmasin, mis on mahutatud ühte kiipi (Chip) ehk mikroskeemi, siit ka sageli kasutatav nimetus: mikroprotsessor (microprocessor). Igal protsessoril on kaks põhikomponenti: · ALU (Arithmetic/Logic Unit), aritmeetika-loogikaseade, mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid · Juhtplokk, mis võtab mälust käske, dekodeerib ja täidab neid, pöördudes vajadusel ALU poole Erinevad emaplaadid toetavad erinevate tootjate protsessoreid ja erinevaid protsessori kiiruseid. Ühed emaplaadid toetavad Inteli poolt toodetavaid protsessoreid, teised AMD poolt toodetavaid protsessoreid. Emaplaadist sõltub ka see, kui kiiret
protsessoritel on muutunud ka nõuded tugikiibistikule ja toitepingeregulaatorile. Uuemad arvutite emaplaadid toetavad nii uues kui ka vanas tehnoloogias toodetud protsessoreid. Vanemates arvutites peab uue protsessori installeerimiseks vana asemele välja vahetama ka arvuti emaplaadi. Intel Pentium 4 on uuel mikroarhitektuuril põhinev protsessor, millest on praegu samuti saadaval nii vanas kui ka uues tehnoloogias toodetud variant. Korpus on varustatud jahutusplaadiga ja sama mõlemal protsessoril - FC-PGA2 478. Et eristada vanas ja uues tehnoloogias toodetud sama sagedusega protsessoreid on 0,13 mikronit tehnoloogias toodetud protsessoril markeeringus täht "A". Uues tehnoloogias toodetud Pentium 4 sisaldab kaks korda rohkem vahemälu aga samas eraldab märgatavalt vähem soojust, mistõttu saab nende protsessorite korral kasutada madalamate pööretega jahutusventilaatoreid ja see omakorda võimaldab toota vaiksemaid ja väiksemas korpuses arvuteid.
Kiirendi - tekitab operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel mällu pildi, mis edasi saadetakse ekraanile. Algselt tegelesid graafikakaardid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul sellest piisas. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu - suurem osa tema ajast kuluski Windowsi akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga graafikakaarte. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada - protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna "tellimisega" graafikakaardilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata.
Pentium II jaoks ja 5 ns 400 MHz Pentiumi jaoks). Kiiremate protsessorite jaoks võeti kasutusele ka uus 440BX AGP tüüpi tugikiipidega emaplaat, mille siini taktisagedus on senise 66 MHz asemel 100 MHz. Alates 350 MHz töötavad PII protsessorid 100 MHz siinil (alla selle kasutatakse 66 MHz siini), mis suurendab oluliselt arvuti jõudlust. 440BX-emaplaadil saab kasutada ka vanemaid protsessoreid. Suurem siini kiirus on oluline tegija arvuti jõudluse tõstmisel. Protsessoril on samuti 512 kb L2 cache. (mälu asub protsessori plaadil). Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus233-300V 1997333I 1998350; 400IV 1998450VII 1998Mobile Pentium II -mõeldud kasutamiseks kantavates arvutites. Uuemates variantides on 256 KB teise taseme vahemälu protsessoriga samal kristallil. Muus osas sarnane Pentium II protsessoriga. Hakati tootma IV 1998 233; 266 MHz; IX 1998 300 MHz (sisaldavad 7,5 milj. transistori) ning I 1999 266-...MHz (sisaldavad 27,3
selle tipu kõigil sisendeil (sisendkaartel) eksisteerivad load identsete siltidega. Tipu väljundkaartel võivad esineda load. Ühel väljundkaarel võib samaaegselt esineda mitu luba. 58. Staatilise ja dünaamilise andmevooarvuti mudelid. 59. Andmeskalaarse protsessori talitluse põhimõtted. Andmeskalaarse arhitektuuriga protsessoris toimub jadaprogrammi töötlemine liiasusega, paralleelselt (asünkroonselt) mitmel protsessoril või protsessorüksusel (PÜ). Kõik protsessorüksused töötlevad üht ja sama programmi, st neis toimub asünkroonselt ühtede samade käskude ning andmete töötlemine. Protsessorüksuste kasutuses olev mäluruum jagatakse, sõltuvalt andmete päritolust, kaheks: dubleeritud //replicated// andmete ja edastatud //communicated// andmete mäluruumiks. 60. Andmeskalaarses protsessoris laade- ja salvestusoperatsioonide korraldus dubleeritud
Kaasajal tun- takse vähemalt kolme tüüpi mooduleid: · SIMM14 vanemat tüüpi (lühem valge pesa, moodulil üks sälk keskel), töötavad ena- masti paarikaupa, kuni 32 MB-sed moodulid · DIMM15 e. SDRAM16 üsna levinud (moodulil kaks ebasümmeetrilist sälku) · DDR17 e. DDRAM uuem, eelnevast paar korda kiirem (moodulil üks sälk keskel) 1.5.4 Kontrollerid Kontrolleriks (controller) nimetatakse elektronlülitust, mis võimaldab protsessoril suhel- da kõvakettaseadme, disketiseadme vmt. salvestusseadmega. Tänapäeval kõige levinumad kontrollerid on Serial ATA18 , IDE (ehk Parallel ATA) ja SCSI 19 . Kontroller asub reeglina kõva- kettaga samas korpuses ning ühendub emaplaadiga vastava liideskaabli abil. Parallel ATA Lühend IDE väljendab asjaolu, et kontroller on kõvakettaga kokku ehitatud (integreeritud) ning seega puudub vajadus täiendava laiendusplaadi jaoks. Standardi laien-
salvestamine jne.). Käsu täitmise tsükkel (von Neumanni tsükkel): Inglise keeles kasutatakse ka nimetust fetch-decode-execute cycle. Alumisel pildil on kogu käsu täitmine võetud kokku ühe tsüklina. 21 · RISC - CISC protsessor Protsessorid võib oma ideoloogia järgi jagada kaheks : RISC -Reduced Instruction Set Computer ja CISC -Complex Instruction Set Computer. Nagu nimetusest näha on ühel ideoloogia protsessoril keerukas käsusüsteem ja teisel lihtsam. Lihtsamaid käske on võimalik täita kiiremini kuid neid käske kulub mingi programmi juures rohkem. Idee on selle, et kui CISC täidab käsu näiteks 10 ajaühukuga, siis RISC näiteks 1 ajaühikuga, kuid aga sama tegevuse teostamiseks kulub RISC protsessoris näiteks 5 korda rohkem käske. Saame tulemuse, et RISC on ikkagi kaks korda kiirem (CISC-l 10 ajaühikut ja RISC-l 1x5=5 ajaühikut). Loomulikult eeldab suurema hulga
salvestamine jne.). Käsu täitmise tsükkel (von Neumanni tsükkel): Inglise keeles kasutatakse ka nimetust fetch-decode-execute cycle. Alumisel pildil on kogu käsu täitmine võetud kokku ühe tsüklina. 21 RISC - CISC protsessor Protsessorid võib oma ideoloogia järgi jagada kaheks : RISC -Reduced Instruction Set Computer ja CISC -Complex Instruction Set Computer. Nagu nimetusest näha on ühel ideoloogia protsessoril keerukas käsusüsteem ja teisel lihtsam. Lihtsamaid käske on võimalik täita kiiremini kuid neid käske kulub mingi programmi juures rohkem. Idee on selle, et kui CISC täidab käsu näiteks 10 ajaühukuga, siis RISC näiteks 1 ajaühikuga, kuid aga sama tegevuse teostamiseks kulub RISC protsessoris näiteks 5 korda rohkem käske. Saame tulemuse, et RISC on ikkagi kaks korda kiirem (CISC-l 10 ajaühikut ja RISC-l 1x5=5 ajaühikut). Loomulikult eeldab suurema hulga
Katkestuse number määrab ära ka katkestuspäringu tähtsuse, mida väiksem katkestuse number, seda tähtsam on katkestus. Seade, mis omab IRQ 1, saab teha katkestuspäringu ajal, mil protsessor tegeleb katlestusõigusega IRQ 3 seadme katkestuspäringuga, kuid vastupidi ei saa. Lisalugemist: wikipedia.org Otsemällupöördumise õigus (DMA - Direct Memory Access) Kui tavaliselt peab seade mällu pöördumiseks katkestama protsessori töö ja paluma protsessoril selle päringuga tegeleda, siis osadele seadmetele on antud otsemällupöördumise õigus. Igal seadmel kellele on antud selline õigus on oma DMA aadress ja vastavalt reserveeritud mingi osa muutmälust selle seadme tarvis. Lisalugemist: wikipedia.org Sisend-väljund baassüsteem (BIOS- Basic Input Output System) Sisend-väljund baassüsteem on emaplaadil püsimälus olev programm, mis sisaldab endas järgmist: arvuti
mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse c) Käsukoodi dekodeerimine d) käsu täitmine juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine 13. RISC ja CISC protsessor, mikroprogramm Protsessorid võib oma ideoloogia järgi jagada kaheks : RISC -Reduced Instruction Set Computer ja CISC -Complex Instruction Set Computer. Nagu nimetusest näha on ühel ideoloogia protsessoril keerukas käsusüsteem ja teisel lihtsam. Lihtsamaid käske on võimalik täita kiiremini kuid neid käske kulub mingi programmi juures rohkem. Idee on selle, et kui CISC täidab käsu näiteks 10 ajaühukuga, siis RISC näiteks 1 ajaühikuga, kuid aga sama tegevuse teostamiseks kulub RISC protsessoris näiteks 5 korda rohkem käske. Saame tulemuse, et RISC on ikkagi kaks korda kiirem (CISC-l 10 ajaühikut ja RISC-l 1x5=5 ajaühikut)
edasi liikuma. 8. Baseerimisega käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressi baas asub baasiregistris. 9. Baseerimise ja indekseerimisega nii indeks- ja baasregistrid. 10. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe. Operandide adresseerimiseks kasutatakse mitut viisi: otse-, suht- ning kaudadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. Kaud adresseerimisel leitakse kõigepealt mälust operandi aadress ning seejärel teisest mälupesast operand. Suhtadresseerimisel antakse operandi aadress käsuloenduri (programmi jooksva aadressi) suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri sisu ja suhtaadressi summeerimisega.
magnet tõmbab lahti) MÄLUTÜÜBID : Arvuti põhimälu DRAM on ehitatud väikestest kondensaatoritest: iga kondensaator hoiab ühte bitti. Tema juhtimiseks on kasutusel veel üks transistor: • Kondensaatoritega mälu ei osata väga kiireks teha. • Kondensaatoritega mälu on odav. Protsessori registrid ja cache mälu on ehitatud transistoridest (SRAM): 4 või 6 transistori ühe biti kohta. • See on kiire tehnoloogia. • Samas on see kallis. • Protsessoril on mitu tuuma: igaüks on sõltumatu omaette töötav protsessor. • Üks tuum püüab (ja tihti suudab) täita hulka käske paralleelselt. • If-lausete puhul püüab protsessor paralleelselt ette täita ühte.haru, mida ta peab tõenäolisemaks. • Cache salvestab erinevaid hiljuti kasutatud põhimälu juppe kiires SRAM mälus. • Põhimure on minimeerida põhimälu poole pöördumisi.
Kui kokkulangev andmesõna mälust ka leiti, antakse harilikult väljundisse vastavate aadresside loetelu (või siis eksisteerib Mulitple Match Resolver e. mitme sõna kokkulangemise lahendaja). *Kahe pordiga mälu(Dual-ported RAM) kahe pordiga suvapöördusmälu on selline suvapöördusmälu mälutüüp, mis lubab mitmel lugemis- ja/või kirjutustsüklil toimuda samaaegselt. Tüüpiliselt on VRAM(Video RAM) kahepordiline, lubades seejuures protsessoril pilti samaaegselt valmis joonistada kui teda ekraanile kandma hakatakse. 40. Puudutustundlik ekraan[1] *Takistusel põhinev(Resistive): ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Lisaks inimsõrme puudutusele reageerib ka muust materjalist esemete puudutustele. Takistusel põhinev
Sellel tasemel viiakse läbi ka programmi vektoriseerimist; 4. Käsusisene tase ⇒ rööpset töötlust korraldatakse käsusiseste operatsioonide paralleelse täitmise teel. Rööptöötluse riistvaralisel korraldamisel rakendatakse kolme süsteemi põhikonfiguratsiooni. 1. Ülem-alluv konfiguratsioon 2. Nõrga sidestusega konfiguratsioon Mitu arvutisüsteemi, igaühel neist on individuaalne operatsioonisüsteem. Igal protsessoril on globaalandmete tabel, mis näitab millisele protsessorile on tööde määratud. 3. Sümmeetriline konfiguratsioon Süsteemis kasutatakse homogeenseid protsessoreid, mida ohjatakse ühise operatsioonisüsteemi poolt. Sümmeetrilise konfiguratsiooniga süsteemi normaalseks toimimiseks peab üksikute protsessorite omavaheline talitlus olema täpselt sünkroniseeritud. 35. Juhtimissõltuvused rööptöötlusel, Bernsteini tingimused.
Käsu I samaaegne täitmine erinevate andmetega eeldab, et operatsiooni teostavat riistvara on mitmekordistatud, aga paralleelsus suurendab tootlikkust. Programmi käske täidetakse järjestikku, aga andmed töödeldakse paralleelselt. 7.3. Spekulatiivne käivitamine – (Speculative Execution), mille puhul käivitatakse koodi enne kui on teada, kas selle koodi tulemusi üldse vaja läheb. Seda saab teha juhul kui protsessoril on vabu ressursse. See meetod võimaldab paremini ära kasutada konveieri jõudeolekus seisva ressursi. 7.4. Mitmetuumalised protsessorid Mitme tuuma tehnoloogia võimaldab paralleelarvutusi, multitegumtöö (inglise keeles "multitasking"). See tähendab, et mitut toimingut tehakse samal ajal või vaheldumisi. protsessori jaoks tähendab see mitme protsessi jälgimist ja täitmist samal ajal. Mitme tuuma puhul ei pea protsessor jagama täiturmootori ressurssi
Mälu definitsioone võib nimetada kaks: · on üksus, millesse saab andmed paigutada, milles saab neid hoida ja millest saab neid võtta. · kogu adresseeritav salvestusruum töötlusseadmes ja teistes sisemäludes, mida kasutatakse käskude täitmiseks. (seda definitsiooni kasutatakse peamiselt kalkulaatorites, mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites). 3.1 Mäluseadmed ja mälutüübid Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu on seade, millele protsessoril on otsene juurdepääs (sinna saab andmeid kirjutada ja sealt neid lugeda). Mälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Sisemälu tüübid on järgmised (3): Otsepöördusmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhi- ehk muut- ehk operatiivehk töö- või suvapöördusmälu sinna laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad ka arvuti tööks vajalikud programmid.
arusaadav nii protsessorile kui välismaailmale. Tüüpilisteks sisendseadmete näideteks onklaviatuurid ja hiired, väljundseadmeteks on aga monitorid, printerid javaljuhääldid. Lisaks on olemas ka seadmeid, mis võivad toimida nii sisend- kui väljundseadmena, näiteks modemid ja võrguliidesed. Et protsessor saaks vahetada andmeid välisseadmetega, vajame me: füüsilist meediumi ("siin") kohast "liidest, mis võimaldaks protsessoril vahetada signaale välisseadmetega signaalide jada ("protokoll") protsessori ja välisseadme vahelise suhtlemise haldamiseks. 1.1.1.5 Levinud sisend- ja väljundpordid: USB, jadaport, rööpport, võrguport, kiire jadaliides FireWire. USB (Universal Serial Bus, universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin) välissiini standard, mille ühte porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. USB-protokoll toetabkäigultvahetust, st
annaabi.ee 
