Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID
kineetilise energiaga. Temp. iseloomustab süsteemi soojuslikku tasakaalu. Ek = 3/2kT = m0v2 / 2. Asendades eelmisse valemisse: p = 2/3nEk ja p = nkT (k boltzmanni konstant, J/K) · Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temeperatuuriga. pV = (m / ) RT. Seoseid: m / = ; R = NAk. Isoprotsessid: 1) Boyle'i Mariotte'i seadus: isotermsel protsessil antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on jääv. T = const. pV = const., seega kogu soojus läheb tööks (Q = A). Graafikuks hüperbool. 2) Gay Lussaci seadus: isobaarilisel protsessil antud gaasikoguse ruumala ja temperatuuri suhe on jääv. p = const. V / T = const. Graafikuks sirge. 3) Charles'i seadus: isohoorilisel protsessil antud gaasikoguse rõhu ja temperatuuri suhte on jääv. V = const. p / T = const., seega kogu soojus läheb siseenergia muutmiseks (Q = U).
(absoluutset 0 tempi pole võimalik saavutada) 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Isoprotsess- selline gaasiga toimuv protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb muutumatuks. Protsess- gaasi oleku muutus(gaasiga toimuv protsess) Isotermiline- antud gaasikogusega toimuval isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv (pöördvõrdeline sõltuvus ruumala ja rõhu vahel) (T const) Isobaariline- antud gaasikogusega toimuval isobaarilisel protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv. ( p const.) Isokooriline- antud gaasikogusega toimuval iskoorilisel protsessil on gaasi poolt avaldatud rõhu ja temperatuuri suhe jääv (V const) 9. Esita ideaalgaasi olekuvõrrand, mis on isoprotsesse kirjaldavate võrrandite üldistus.
väikese t tähega. Seos temperatuuride vahel: T = t + 273, mis võimaldab teisendada Celsiuse kraadid kelviniteks. Isoprotsessid Isoprotsessid (erijuhud, kus aine hulk protsessi käigus ei muutu ja üks kolmest suurusest rõhk, ruumala, temperatuur on konstantne). Nende kohta käivaid valemeid pole vaja meeles pidada, sest need on ideaalse gaasi olekuvõrrandist lihtsalt tuletatavad. 1. Isotermiline protsess. Protsess, mis toimub jääval temperatuuril ( T = const ). Isotermilisel protsessil muutuvad gaasi rõhk ja ruumala nii, et nende korrutis on jääv suurus (Boyle-Mariotte seadus) p V = const 2. Isobaarne protsess. Protsess, mis toimub jääval rõhul ( p = const ). Isobaarsel protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv suurus (Gay-Lussac'i seadus) V = const T 5 3. Isokoorne protsess. Protsess, mis toimub jääval ruumalal ( V = const ).
Seletage tähised. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? 107
telje vahelise kujundi pindalaga. 7. Kirjuta energia jäävuse ja muundumise seaduse valem ja sõnastus soojusnähtuste teoorias (TD I P). U = Q - Ag Gaasi siseenergia muut on võrdne sellele antud või ära võetud soojushulga ja gaasi poolt tehtud töö algebralise vahega. 8. Termodünaamika I printsiibist tulenevad järeldused (ka tuletuskäik ning põhjendused) · Isohoorilisel protsessil V = const U = Q - Ag Ag = 0 ; U = Q Ag = p V Ag = 0 Isohoorilise protsessi korral kulub gaasile antav/ära võetav soojushulk selle siseenergia muutmiseks. · Isotermilisel protsessil T = const U = Q - Ag 3 U = 0; Q = Ag U = 2 kTN U= 0 Isotermilise protsessi korral kulub gaasile antav soojushulk selle poolt tehtavaks tööks. · Isobaarilisel protsessil
ooteaeg, reaktsiooniaeg. Planeerimisalgoritm on mitte ennetav, kui protsessile on antud CPU, siis seda enam ära ei võeta. Lühemad protsessid võivad kauem oodata, kuid kõiki koheldakse võrdselt....................... Tööd ja võimu jagab Dispetser. Dispetser on operatsioonisüsteemi tuuma osa, mis pidevalt otsustab, milline protsess võetakse valmisoleku järjekorda ja antakse protsessorisse teenindamiseks. Dispetseri jaoks on igal protsessil 3 olekut: 1. tööolek 2. Valmisolek 3. asumine pooleliolevate protsesside järjekorras e. blokeeritud olek. On olemas ka vaheplaneerija mis, igal protsessil võib esineda ooteolek e. oode, mis eristab teda programmist. Kui süsteem võimaldab paralleelselt töödelda mitmeid ülesandeid ja blokeeritud ülesandeid koguneb palju, siis süsteemi luuakse vaheplaanur, mis toob ülesande blokeeritud olekust valmisoleku järjekorda, vastasel juhul blokeeritud ülesanded lähevad üldjärjekorras
10. Hääle kiirus õhus oleneb õhutemperatuurist, õhurõhust. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on hääl. Mida kõrgem on rõhk seda kiirem on hääl. 11. Erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) Erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/(kg*K) Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus. Gaasi moolsoojus isobaarilisel protsessil Cp on suurem moolsoojusest isokoorilisel protsessil CV , sest isobaarilise protsessi käigus tuleb gaasi paisumisel teha tööd. Moolsoojus Cp ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/(kmol*K) Moolsoojus Cv ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda. J/(kmol*K)
valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4. Miks peetakse piimhappe moodustumist lihasrakkudes ainevahetuse umbteeks? Rakkudes pole ensüüme, mis piimhapet lagundaks, tuleb püroviinamarihappeks muuta, et lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4.lõppsaadus co2, h2o 4. piimhape või etanool ja co2 6. Milliste ainete lagundamisel osaleb tsitraaditsükkel? Sahhariidid, rasvhapped, aminohapped 7. Selgitage fotosünteesiprotsessi I VALGUSFAAS 1. toimub valguse neeldumine klorofüllis
3. PROTSESSID PROTSESSID Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. Igal protsessil on ettevõtte edukusse teatud panus, mis aga oma kaalukuselt on erinev. NB! Kui lähtuda sellest, et ainult vigadeta protsessid toodavad vigadeta tooteid ja teenuseid, siis on loogiline ja mõttekas kindlustada ära väärtusloome keti kõik äriprotsessid, et ennetavalt vältida ettekavatsemata vigu. Protsessid Protsessi võib defineerida kui vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumit, mis muundab sisendid väljunditeks ressursid
soojusliikumise intensiivsust. Seos Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade vahel T(K) =T (°C)+273 Gaasi olekuparameetrid : 1)Rõhk 2)Ruumala 3)Temperatuur Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Mendelejevi-Clapeyroni võrrand)- võrrand, mis seob kõik kolm parameetrit. Isoprotsessid: · p= const isobaariline protsess · V= const isokooriline protsess · T= const - isotermiline protsess Boile'i-Mariotte'i protsess (isotermiline protsess)- Antud gaasi kogusega toimuval isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. pV= const Gay-Lussac'i seadus (isobaariline protsess)-Antud gaasi kogusega toimuval isobaarilisel protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv. Charles'i seadus (isokooriline protsess)- Antud gaasi kogusega toimuval isokoorilisel protsessil on gaasi rõhu ja temperatuuri suhe jääv. Samaaegsed mehhaanilised ja soojuslikud protsessid: 1)Keha soojendamiseks vajalik soojushulk (ühelt kehalt teisele üleantav soojushulk)
eluks maal,vees välisehitusega sõltub organismitüübi kasutati paremini arenemisvõimest ja ei mõjuta keskkonda elupaikade põhitunnuseid. mitmekesisusest. Sarnasused:toimuvad sarnased protsessid(N:olelusvõitlus,looduslik valik,vähemkohastunud organismide väljasuremine) ; aluseks on geneetiline muutlikkus;mõlemad protsessil on divergentne iseloom Erinevused:mikroevolutsioon toimub kiiremini;mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid; mikroevolutsioon tugineb geeni alleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon uut tüüpi geenide teket.
kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Isobaarsel protsessil tehtud töö A = p V , kus p on rõhk ja V ruumala muut. 1 Näidisülesanne 1. Gaas sai soojushulga 100 J ja tegi tööd 140 J. Kuidas ja kui palju muutus tema siseenergia? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis Antud: näitab, et gaas saab mingi Q = 100 J soojushulga ja teeb paisumisel A = 140 J mingi hulga tööd. U = ?
Milliste protsesside käigus siseenergia muutub? Juurde või äraantava soojushulga kaudu või tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu või siis vastupidiselt. Siseenergia tähtsus? Kui lõpeb siseenergia siis ei saa keha enam tööd teha. Miks kasutatakse gaaside tööd paisumisel? Gaas paisub soojenemisel ning teeb paisumisel ka tööd. Kuidas väljendatakse gaaside tööd paisumisel? A=p*V Millisel isoprotsessil on tehtud töö kõige suurem? Isotermilisel protsessil. Sel teel saab kogu soojushulga tööks muuta. Miks kasutatakse sisepõlemismootoris kergesti süttivaid aineid? Ideaalse masina töö? Ideaalse soosjusmasina tsükkel koosneb neljast osast. Siin on paisumisel tehtud töö suurem kui kokkusurumisel tehtava töö absoluutväärtus Soojusmasina kasutegur? Dermodünaamika 2 prentsiipi? 1 prentsiio väljendab energia jäävuse seadust. 2 aga väidab et protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel siht. Mis on entroopia
I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5.Tuletada kiiruse valemid , kui a=const . 6.Potensiaalse energia jäävusseadus. Suletud süsteemis, kus ei mõju hõõrdejõudusid ja kus kõik deformatsioonid on
+ Võrrand ? Reaalne gaas? Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju. p= 1/3 nmov2 Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. 13. Isoprotsessid? Iseloom + ül! Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga. 1. Isobaarne protsess rõhk on konstantne. Isobaarsel protsessil on ruumala ja temperatuur võrdelises seoses. 2. Isohoorne protsess ruumala on konstantne. Isohoorsel protsessil on rõhk ja temperatuur võrdelises seoses. 3. Isotermne protsess temperatuur on konstantne. Isotermsel protsessil on ruumala ja rõhk pöördvõrdelises seoses. 14. Mikro- ja makroparameetrid? Makroparameetrid füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kui tervikut. Nt. mass, ruumala, rõhk (p=F/S)
Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. dA = F dh 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. dQ = CV dT dQ = dU + dA 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel. pV=RT 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites
kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero teiseks tähtsaks kohtukõnede näiteks on Verrese protsessil peetud kõned. Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi. Cicero kaebas Gaius Verrese kohtusse ja kirjutas seitse süüdistuskõnet, millistest ühe kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse. Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad
energiaks. Põlemise tagajärjel saadud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas takt on töötakt, kus alguses toimub küttesegu plahvatus – segu paisub ning kolb liigub taas
temperatuuridel. 45. Tuletage gaasi siseenergia valem (9.17). 46. Sõnastage termodünaamika esimene seadus, kirjutage vastav valem (9 .18) koos selgitustega. Kus U on siseenergia lõplik muut, Q on soojushulk ja A on elementaarne töö. 47. Mis on aine erisoojus ja moolsoojus? 48*. Tuletage gaasi erisoojuse valem isohoorilise protsessi jaoks (9.21). 49. Tuletage gaasi töö arvutamise valem (9.22) ja erisoojuse valem (9.23) i sobaarilisel protsessil. 50. Tuletage gaasi töö arvutamise valem isotermilisel protsessil (9.25). 51. Mis on adiabaatiline protsess? 52. Tuletage adiabaatilise protsessi võrrand (9.27). 53. Mis on entroopia? 54. Sõnastage termodünaamika teine seadus.
Balti riikide püüded taastada 1944. a. riiklik iseseisvus luhtusid. Lääneriigid ei takistanud Moskvat, kuid ka ei tunnustanud seda. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Suurbritannia) kohtumisel Potsdamis 1945. a. tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946. a. juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-iga ebaseaduslikuks. Paljud riigid (Soome, Rootsi (1945. a. okt. andsid välja 167 Balti sõjaväelast)) aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. Moskva soovis kõigi 250 000 põgeniku tagasitoomist e. repatrieerimist, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. USA ei tunnistanud Balti riikide annekteerimist ka järgnevatel aastatel, enamik riike (va
tehtav töö Töö gaasi paisumisel 1.isohooriline.kogu juurdeantav soojushulk läheb siseenergia suurendamiseks. Temp. Tõstmiseks. 2.isobaariline. absoluutne temp on võrdeline ruumalaga.Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumi se töö A=pv ja siseenergia muudu U vahel. U ja A vahel on sõltuvus ja Q ja U vahel on sõltuvus. 3.isotermilne (T=O)siseen. sõltub t-st, siis T korral ei muutu siseenergia. Q=A. ISETERMILISEL protsessil läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks.Ka hjuks praktikas pole see võimeline sest kui kaua saab gaas ikka paisuda?On vajalik teha gaasi vahepeal uuesti kokku suruda. Efektiivsus-kui palju saadakse kasu võrreldes kulutusega. *kasu-mehaaniline töö *kahjulik e kulutatu mingi soojus, mis tuleb masinal anda,et saada mehaanilist tööd. Soojusmasina kasutegur- prots, väljendatav arv, mis näitab kui suure osa moodustab masin
troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi: · Valgusstaadium valguse olemasolu on hädavajalik · Pimedussaadium- järgneb valgusstaadiumile ja pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad nii pimedas kui valges. Kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendid, tulemuseks saadakse peamine lõppprodukt e glükoos.
9.Baltzmani konstant näitab kui palju muutub molekuli keskmise kineetilise energia kui temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. 10ideaalse gaasi olekuvõrrandid: saab 3 oleku parameetrit mikroparameetritega p,V,T *R =nüü(µ)*R 11.isoprotsessid: Ideaalse gaasi oleku muutused, kus üks olekuparameeter jääb konstantseks. I Rõhk ei muutu p=konstantne Isopaariline protsess Isobaarilisel protsessil on ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. II V=ruumala isobaariline protsess Isobaariline protsess on ideaalse gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. III T=konstant isotermiline protses- temperatuuri soojus Jäävad temperatuur, Ideaalse gaasi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga 12. Joonista isebaarid VT teljestikus ja PV teljestikus
Q= U: Kogu juurdeantav energia läheb siseenergia suurendamiseks. 2) Isobaariline protsess (p=const); A=p V=> Q= U + p V: Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumisel tehtava töö ja siseenergia muudu vahel. 3) Isotermiline protsess (T=const) T=0; U ~ T = U=0; Q= U+A => Q=A: Kogu juurdeantav energia läheb tööks. See on soodsaim võimalus, paraku tehniliselt võimatu lahendada. Reaalselt on järjepidevalt võimalik soojust tööks muundada vaid tsüklilisel protsessil. Soojusmasina kasutegur: Näitab kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. =(Q - Q')/Q ; =(T-T')/T. Entroopia: * Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteedi. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. * Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. * Entroopia on suurem, mida kasutatakse TD II printsiibi sõnastamisel.
igal juhul:) Seda kasutatakse lakkida koostisosasna Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja närvisüsteem, samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust. Benseen CnH2n-6 Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Nitrolahusti CH3COCH3
Lõhenes Saksamaa. Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania. Tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud Langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu kadus usk inimkonna progressi. 13. Kas Nümbergi protsessil võidutses õiglus ? Põhjenda seisukohta . Nürnbergi protsessi ülesandeks oli seadusandlikus korras natslike sõjakurjategijate karistamine, kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Nõukogude Liidu esindajad kinnitasid, et Nürnbergi protsess korraldati selleks, et seadusandlikus korras karistada sõjakurjategijaid, kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Teisisõnu - Stalin taotles õiglust.
nõel kerkib ja tekitab tugevamasse perfopaberisse vastavad mügarikud. Termoprinter Vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Lisaks mustvalgele trükile on kasutusel ka mitmevärvilised värvilindid (kiled). Fotoelektriline printer (laserprinter, LED-printer) Tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri mustvalge trükk ületab oma kvaliteedilt ja vastupidiselt kõik oma konkurendid. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje. Laserprinter Jugaprinter (mullprinter, tindiprinter) Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Tohutu suureks eeliseks laserprinterite ees on
2.Termodünaamika I printsiip. Termodünaamika I seadus: Gaasi sisenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q. Kui tööd teeb gaas ise või toimub jahtumine, siis on mõlemad suurused negatiivsed, sest gaasi energia väheneb. Gaas teeb tööd paisumisel, ehk siis, kui muutub tema ruumala. Gaasi tööd saab arvutada valemist: A = pV, kus p - gaasi rõhk ja V - ruumala muutus. *Isohoorilisel protsessil kui ruumala ei muutu, gaas tööd ei tee. *Isobaarilisel protsessil kehtib ülaltoodud valem. *Isotermilisel protsessil, kui muutuvad nii ruumala kui rõhk, saab gaasi tööd arvutada graafikult isotermi alla jääva pindala arvutamisel ühikruudu meetodil. PILET11 Termodünaamika II printsiip. Termodünaamika II Kasulik töö tekib ringprotsessi siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul kui paisumine. Et aga väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb gaasi enne kokku surumist jahutada ja pärast kokku surumist soojendada
lihtsama ehitusega orgaanilised ained ENERGIA VABANEB KASUTATAKSE NÄITED Seedimine, hingamine Fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees 3) Aeroobne/ anaeroobne glükolüüs (rakuhingamine ja käärimine) V: Aeroobne: rakuhingamine 1. protsessil kasutatakse hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 3. salvestatakse 38 ATP 4. lõppsaadus co2, h2o Anaeroobne: käärimine 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. 2 ATP salvestatakse 4. lõppsaadus piimhape või etanool ja co2 4) Piimhappeline ja etanoolkäärimine V: a) piimhappekäärimine – läbiviijad on piimhappebakterid ja lihasrakud hapniku puuduses. Tekib: 2 ATP-d ja piimhape
Tuumasüntees võib toimuda kas tuumaühinemise või tuumalõhustumise teel. Tuumaühinemine on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. Tuumalõhustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole tuumareaktsiooniga. Tänapäeval kasutatav tuumaenergia põhineb just tuumalõhustumise protsessil. Tuumapurunemine on reaktsioon, milles suure energiaga osake lööb raskest tuumast välja nukleone või kergemaid aatomituumi ise tuumas neeldumata. Indutseeritud gammakiirgus on tuumareaktsioon, milles peale aatomituuma osalevad ainult footonid (). Gammakiirguse neeldumisel tuumas läheb tuum Ergastatud seisundisse . Ergastatud seisundist saab tuum väljuda kiirates gammakiirgust. Energia jäävus
Siseenergiat saab muuta töö ja soojusülekande kaudu. * Suurendades tööd (keha teeb ise tööd) *Vähendades tööd (välisjõud teevad tööd) *Vähendada temperatuuri *Suurendada temperatuuri Siseenergia muut võrdub välisjõudude töö ja kehale üle kantud soojushulga summaga. -Soojushulk ning selle arvutamine 1) Temperatuuri muutmisel ,kus on erisoojus 2) Sulamisel ,kus on sulamissoojus 3) Aurumisel ,kus L on aurustumissoojus -Gaasi töö arvutamine isobaarilisel protsessil -Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muuta tänu soojushulgale (Q), mis vahetatakse väliskeskonnaga ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Seaduse rakendamine isoprotsessidele 1) Isotermilises protsessis , kus Kehale antud soojushulk läheb täielikult tööks 2) Isobaarilises protsessis 3) Isohoorilises protsessis, kus
3. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. 4. Ristates punast liiliat valge liiliaga olid F1 hübriidid kõik roosad. Missuguseid liiliaid oleks oodata F2 põlvkonnas? Tunnus avaldub intermediaarselt. VERERÜHMADE PÄRANDUMINE 5. 1940. aasta kuulsal Charlie Chaplini isaduse tuvastamise protsessil tuli lahendada järgmine probleem. Lapsel oli vererühm B, tema emal vererühm A ja näitleja vererühmaks oli 0. Kohus leidis, et Charlie Chaplin ei saanud mingil juhul olla lapse isaks. Kas lapse emal oleks põhjust see otsus vaidlustada? 6. Vanemate vererühmad on 0 j AB. Millise vererühmaga võivad olla lapsed? Määra kõigi isikute genotüübid? MENDELI DIHÜBRIIBNE RISTAMINE 7
Suletud süsteem: süsteem, millesse kuuluvad kehad on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Nt: Maa biosfäär on peaaegu suletud süsteem, täielikult suletud süsteeme pole olemas. 9. Protsess: füüsikalise objekti üleminek ühest olekust teise. Nt: raua roostetamine. Olek: ehk seisund, iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Nt: vesi on vedel. Erinevus: protsessil pikem aeg, olekul üks hetk. Sarnasus: neid iseloomustab töö ja energia. 10. Põhjuslikkus: seos, kus üks nähtus (põhjus) tingib teist (tagajärg). Nt: tuul paneb lipu lehvima. Juhuslikkus: põhjuslikkus, mille korral võimalikke tagajärgi on lõplik ja kindel arv. Nt: puhkusereisil tuttavaga kokku sattumine. 11. Printsiip: (füüsikaline) looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Nt: jää sulab päikesesoojuse käes. 12
· Vähene kokkutõmbumine · Saab opereerida kõikide asendites · Energiasäästlik · Keevitajalt ei nõuta keevitussertifikaati · Õhuke oksiidikiht liidetavatel detailidel on aktsepteeritav · Pole vajadust lihvimise, harjamise või söövitamise järgi. · Võib keevitada alumiiniumit ja vaske üle paksusega kuni 50 mm. ühe läbimiga Piiranguid FSW protsessile on vähendatud intensiivsete uuringute ja arendusega. Siiamaani esinevad protsessil järgmised puudused: · Detail peab olema jäigalt kinnitatud · Iga keevituse lõppu jääb ava · Ei saa teha nurkõmblusi (fillet welds) · Lisaks tööriista allasurumisele on vajalik jõud tööriista edasiliigutamiseks mööda liidet. · Tööriist on kallis ja kulub kiiresti, kui ei kasutada õigeid keevitusreziime · Keerukas aparaadi seadistamine
12.8Miks kasutatakse laevade valmistamiseks just alumiiniumi-, mitte näitaks (põhikoostis ........... nimetusega ..................................................) ning must rauamaak ehk magnetiit (põhikoostis .......... nimetusega ..............................). rauasulameid? Rauda toodetakse ....................protsessil. Kõrgahjuprotsessil saadakse raua ja 12.9Millisest sulamist valmistatakse sageli skulptuure? Mis on selle sulami süsiniku sulam nimetusega ............................, milles on süsinikku koostismetallid? ........................ See sulam on rabe ja teda on raske mehaaniliselt töödelda. 12.10 Mis metallide kokkusulatamisel saadakse messing? Mis nime all seda
kolonn destillatsioon . katla destillatsiooni eelised joogi sisse jääb rohkem maitseaineid ja aroome et näitaks rohkem vilja maitset nt viskit tehakse katla destillatsiooniga , puuduseks on see et see on aeglane oma hind on kallim , tootlikkus väike . Kolonn destillatsioon - alkoholi ei jää tooraine lõhna ja maitset eeliseks et on kiire toota odavam 3.segamine erinevate komponentie ühendamine , segamise protsessil lisatakse ka suhkur kui vaja , ei lähe maitsetamise alla aga läheb segamise juurde. 4. maitsestamine , kaks meetotid 1. Meetod destillerimine pannakse maitseained juba destillatsioni käigus ja saab panna ainult katla destillatsioon kaudu , 2. leotamine maitseained jäätakse vedelikku sisse mingiks ajaks lihtsalt seisma. Maitsestakse et anda lõhna ja maitse omadusi , maitsestamisel kasutatakse maitseaineid , maitse ained ja maitsetaimed ürdid ja vürtsid , puuviljadega , marjadega ,
8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Gaasi oleku muutust. Selline gaasiga toimub protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb.Isotermiline protsess p*V = const P=const/v. Isobaariline V/T=const. Isokooriline p/T=const. Antud gaasikogusega toimuval XXXX protsessil on XX ja XX suhe jääv. 9. Esita ideaalgaasi olekuvõrrand, mis on isoprotsesse kirjaldavate võrrandite üldistus. pV= RT, kus =ainehulk, R universaalne gaasikonstant.
Kuna kiiruse suund muutub siis eksisteerib sellisel liikumisel ka kiirendus: 10. Mis on termodünaamika? Teooria mida kasutatakse soojusnähtuste kirjeldamiseks. Kasutatakse makroparameetreid: Rõhk, ruumala, temperatuur, soojushulk jne. 11. Kolm gaaside seadust. 1) Boyle-Mariotte'I seadus: Isotermilised protsessid on antud gaasihulga rõhus ja ruumala korrrutis jäävsuurus Isotermiline protsess on jäävalt temperatuurile toimuv protsess. 2) Gay-Lussacy seadus: Isobaarilisel protsessil on antud gaasihulga, ruumala võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Isobaariline on selline protsess, mis toimub jääval rõhul(Ruumala võib kasvada). 3) Charlesi seadus: Jääval ruumalal on antud gaasihulga rõhk võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. 12. Ideaalse gaasi oleku võrrandi tuletamine? ?????????? 13. Soojusmasinad(Termodünaamika I ja II seadus). Soojusmasinad-Masinad mis teevad tööd soojuse arvel.
Põhitegevusalaks on algul T- särkide disainimine ning hiljem lisaks erinevatele tekstiilitoodetele kujundite disainimine. Suur toote disaini valik interneti keskonnas. Võimalus lasta teha unikaalne disain oma soovi järgi ja toote kätte toimetuse võimalus. Sihtgrupiks on kõik inimesed- naised, mehed, lapsed, nii noored kui ka vanemad inimesed. Eestis on küll olemas juba T-särgi poode, kuid siiani pole olnud võimalust viibida ise särgi kujundamise ning valmimise protsessil. Asudes Pärnu kesklinnas saab arvestada suurema külastajate arvuga. 1.3. Taustaandmed Äriplaan on koostatud Pärnu maakonnas, Pärnu linnas asuva t- särgi poe arendamiseks. Äriplaani koostaja on 18-aastane gümnaasiumis õppiv gümnasist. Äriidee tuli kunstikoolis õppivalt tudengilt, seoses majanduslangusega. 4 2. Turusituatsioon ja selle arengu väljavaated 2
vähem „korrastatud“ on süsteem Entroopia vähendamiseks peab süsteemiväline jõud tegema tööd 10. Isoprotsessid Isotermiline protsess (T=const) Isobaariline protsess (p=const) Isohooriline protsess (V=const) Isohoorilise protsessi korral on ruumala konstantne, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee Isobaarilisel protsessil, kus rõhk konstantne, kehtib valem: Isotermilisel protsessil, kus temperatuur konstantne, tuleb avaldada rõhk ruumala ja temperatuuri kaudu ning lahendada diferentsiaalvõrrand Adiabaatiline protsess Gaasides või vedelikes toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks juhul, kui ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga Ideaalse gaasi olekuvõrrand molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega, molekule vaadelda punktmassidena
vaheliste suhete kohta. Esile on kerkinud arusaam isikuvabaduste ja inimõiguste erilisest tähtsusest. Teedrajav dokument on 1948. aastal vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, mis postuleerib muu hulgas iga inimese võõrandamatu õiguse elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja väärikale ning võrdsele kohtlemisele. Kindlasti on selle dokumendi põhimõtteid kujundanud Nürnbergi protsessil rahvusvahelise üldsuse ette jõudnudteave natsidoktorite metsikute inimkatsete kohta koonduslaagrites. Sealtpeale on järk-järgult meditsiini- ja bioeetika alusteks muutunud isikuautonoomia, mida soovitataksee austada nii arstitöös kui ka teadusuuringutes. Üsna pea leiutati seda tagama informeeritud nõusoleku põhimõte, mis tänapäeval on ülitähtis teoreetilise ja praktilise bioeetika teema.
Kreeka muusikas jagunes helisüsteem mitte viieks vaid lausa seitsmeks oktaviks.Vana kreeka muusikateooria , käsitleb helisid seoses arvudega. Erinevatel aegadel ja eri paigus on olnud inimesed , väga erinevad , kuid üks asi mis on kõigil sarnane , on see et kõigi rahvaste igapäeva elus , üheks lahutamatuks osaks on kindlasti muusika.Paljud filosoofis ja õpetlased on arutlenud muusika tekke kohta, arvatakse et muusika pärineb kõnest , samuti et muusika kujunes töö protsessil. Kuid vaatamata sellele kuidas muusika tekkis , ühendab see meid kõikki.
oktoobril 1946. a. Selle protsessi suunaja ja peasüüdistaja oli Nõukogude kindralprokurör Rudenko. Protsessi pearezissöör ja nööritõmbaja oli aga kahtlemata Josif Stalin, kes koos Saksamaaga oli jaganud ära mõjusfäärid Ida-Euroopas, vallutanud Poola, tunginud seejärel kallale Soomele, okupeerinud Balti riigid ning valmistunud kallaletungiks Rumeeniale ja Saksamaale, olles seega ise üks Teise maailmasõja initsiaatoreid. Just seepärast kaitsti Nõukogude huvisid protsessil sama raevukalt, kui seda oli tehtud sõja ajal Stalingradi varemeil. Nürnbergi protsessi ülesandeks oli seadusandlikus korras natslike sõjakurjategijate karistamine, kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Teisisõnu Nürnbergis taotleti õiglust. Kuid seda ilusat tõde varjutab üks tume vari - miks pidi natsikurjategijate üle kohut mõistma ja karistama Stalin, kes ise oli samasugune
Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti kohavektori r ja jõuvektori F vektorkorrutisena M = r * F ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Moolsoojus- Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus. Gaasi moolsoojus isobaarilisel protsessil Cp on suurem moolsoojusest isohoorilisel protsessil CV , sest isobaarilise protsessi käigus tuleb gaasi paisumisel teha tööd. Moolsoojuste suhe k = Cp / CV on määratud gaasi molekuli vabadusastmete arvuga i kujul : k = (i + 2) / i . Soojusmahtuvus = soojushulk dzaulides, mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini võrra Erisoojus = soojushulk, mis tõstab antud aine massiühiku (kilogrammi) temperatuuri 1 K võrra Moolsoojus = soojushulk, mis tõstab antud aine ühe mooli ...
Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV/T=nR. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid p, T, V, U. T-temperatuur; V-ruumala; U- siseenergia; p-rõhk. Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piiripinnaga piiritlerud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks. 30) Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV/T=nR Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul; sellisel protsessil p on konstantne, sellepärast võrrand on: V1/V2=T1/T2. Isohooriline protsess on protsess, mis toimub jääval ruumalal; sellisel protsessil V on konstantne, võrrand on: p1/T1=p2/T2. Isotermiline protsess on protsess, mis toimub jääval temperatuuril; sellisel protsessil T on konstantne ning võrrand on: p1V1=p2V2. Adiabaatiline protsess on protsess mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses; võrrand on: -U=A
sõitvad autod ununeda. Näiteks Euroopas, Saksamaal avati 2003. aastal esimene ja 2006.aastal teine vesiniktankla. Seal liigub juba 17 vesinikkütusel töötavat eksperimentaalaoutot. Esimene firma, mis üldse vesinikmootoreid looma hakkas on Allis-Chalmers Manufacturing Company, 1959 aasta, Ameerika, Lõuna California. Paljud firmad kasutavad vesinikkütuse tootmiseks keemilisi aineid, kuid see firma kasutab teisi meetodeid- valgust ehk fotosünteesi. Kütuse tootmise protsessil on isegi olemas 3 staadiumi. Vesinikumootoriga automargid on näiteks Honda, Mazda, Ford, Oopel, Mercedes,Audi, Toyota,Volkaswagen ja BMW. Vesinikumootoriga BMW erimudel Hydrogen 7 suudab vesiniku jõul läbida kuni 200 kilomeetrit. Kui vesinik paagist lõpeb, saab juht lülitada auto lihtsa nupulevajutusega ümber bensiini kasutamisele ja sõit võib jätkuda vähemalt kuni 700 kilomeetri ulatuses. Vesiniku
mikrobioloogiliselt valmistatud äädikat Kasutamine Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses(lahustina). Ohutegur Nahale sattumine ohtlik söövitava tiomega Benseen CnH2n-6 Saamine või leidumine Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Ohutegurid Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Propaan Saamine või leidumine Looduslikus gaasis
elektrometallurgiliselt 3.hüdrometallurgiliselt Kõrgahi Maailmas enim toodetava metalli raua, redutseerimine toimub kõrgahjus. Kihiti täidetakse ahi rikastatud maagi,koksi ja lubjakiviga. Koks on kütuseks, et saavutada vajalik temperatuur. Kõrgahju protsessil tekib raua sulam süsinikuga ehk malm, mitte puhas raud. Seda võib edasi töödelda erinevateks terasesortideks. Elektrometallurglised metallide tootmisviisid põhinevad kas sulatatud soolade või nende vesilahuste elektolüüsil. Aktiivseid metalle saab toota ainult sulatatud soolade
suur-lõhnata, vees mittelahustuv tahke aine ehk vaha 13) Mis on polüester? saadakse dikarboksüülhappe ja mitme OH’ga alkoholide vahelisel reaktsioonil (PVA liim) 14) Trinitroglütseriin õlitaoline vedelik, plahvatab isegi löögist ja põrutusest, kasutatakse meditsiinis, lõhkainetes 15) Osata iseloomustada lämmastikhappe estreid on plahvatusohtlikud ja kasutatakse lõhkeainetena 16) Osata iseloomustada fosforhappe estreid on tähtsal kohal organismis energia muundamise protsessil, näiteks ATP. Osad on väga mürgised ja kasutatakse taimekaitsevahendina (metafoss) 17) Osata iseloomustada dünamiiti kui nitroglütseriini segada pulbrilise ainega, saadakse dünamiit 18)Mis on rasvad? Rasvhapete ja glütserooli estrid 19)Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 20)Rasvade leidumine. Taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked
annaabi.ee 
