Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Protsess". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
preili, leni, korter, huld, advokaat, bürstneri, titorelli, tuppa, koridor, montag, kaupmees, toomkirik, josef, põetaja, hommikul, lahkumist, perenaine, sõi, kuulis, vestlus, koridori, uurima, vabrikant, maalikunstnik, itaallasel, toomkiriku, vaatas, majas, rudi, müügimees, süüdistatav, vahistamine, kõnelus, toatüdruk, toonud, kellukest, teadnudKafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest
Siiski peab K. ilmuma Asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Siiski, pärast seda, kui tal lubatakse vahetada öösärk ülikonna vastu, kohtub ta politseiülemaga, kes tundub k.le isegi meeldiv. Pärast jutuajamist ametnikud lahkuvad ja jätavad k. omapead. K. ulatas uurijale käe, millele too ei vastanud. Jutu käigus lõhuti pr.Grubachi serviis ja tekitati talle peavalu. Politseiinspektor võttis K. vastu preili Brüstneri toas, kus viibisid ka kolm ametnikku pangast, kus K. töötas. (K. oli pangas saavutanud küllaltki hea koha, ning tal olid head suhted panga presidendiga, aga mitte nii head asepresidendiga, kes kõigest hoolimata pidi K., kui arvestatava jõuga, suhteid parandama hakkama*) Sama päeva õhtul läks K. Brüstneri juurde vabandama, kes oli nii hilisest jutuajamisest pisut ehmunud. Nende juttu kuuli pealt majaomaniku sugulane, kes magas kõrvaltoas. K
Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet. Ta justkui ei suudagi enam oma tööle keskenduda ja selmet tegeleda oma klientidega, otsib ta pääseteed kogu sellest kohtujamast. Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata. Preili Brüstner on kaunis naine, kes elab K.ga samas majas. K. paistab temast justkui sissevõetud olema, kuid ei julge seda naisele päriselt tunnistada. Preili lubab mehel ennast ühel õhtul suudelda, kuid hiljem lükkab ta kõrvale, nii, et mees jääb vaid abituna ealt vaatama. Proua Grubach majaperenaine, kes pidas K.st väga lugu ja tahtis talle igati meele järele olla. Koristas ja tõi igal hommikul süüa. Paistis lahke ja hea, aga rääkis preili Brüstnerist taga, mis Kle ei meeldinud. Onu Carl au oli tema jaoks väga tähtis. Pidas k-st lugu ja tahtis, et kogu kohtujama võimalikult kiiresti korda aetaks
Ta viis Josefi oma sõbrast advokaadi Huldi juurde. Samal ajal kui onu arutas teistega kohtuprotsessi üle, häiris Josefit Huldi põetaja, kes teda võrgutama hakkas. Pärast kohtus Josef uuesti onuga, kes purustas kõik ta lootused võita see kohtuprotsess. Kohtuprotsess venis edasi ja Josef ei suutnud enam tööl keskenduda, ta oli väga häiritud. Ta ei olnud Huldiga rahul, sest ta ei teinud selle juhtumiga mingeid edusamme. Pangas olles soovitas üks ta klientidest minna Titorelli juurde. Josef läkski ning ta nägi seal kohtunike portreesid. Titorelli rääkis talle, et õigeksmõistmine on ebatõenäoline ning ainus võimalus on lõpliku otsuse lõputu edasilükkamine. Titorelli tahtis, et Josef ostaks talt mõne tema tehtud maali. Josef otsustas Huldi teenetest lahti öelda ning kogu asi enda teha võtta. Kui ta oli advokaadile oma otsuse teatavaks teinud, lasi advokaat tal vaadata, kuidas ta teiste klientidega käitub. Josef veendus
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju
võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak teadis, et
Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak
Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
muutunud. Ta lahkus Liisa juurest ning kõndis mööda tänavaid. Peagi sattus ta venelaste kamba kätte, kes teda vägistada püüdsid. Ilmel õnnestus põgeneda, kuid laps jäi maha. Ta pöördus tagasi. Ilme otsis last meeleheitlikult, arvates, et venelased viisid ta endaga kaasa. Õnneks oli laps alles. Hiie talu väravas ootas Aadu taas väravas kedagi. Tehti sauna ning tavaliselt oleks ta siis sauna eesruumis oma järge oodanud. Söödi ning loeti palvet, kui Aadu taas ärevalt tuppa jooksis. Pollagi haukus ärevalt. Uksel seisis läbimärg Ilme oma lapsega. Seitsmes peatükk Ilme laps oli surnud (suure tõenäosusega tapsid ta venelased). Ta ise oli kopsupõletikus. Mehed viisid Ilme punkrisse. Krõõt ei suutnud enam voodistki tõusta ning kõik toimetused jäid peremehe kaela. Ta mattis väikese Hilja surnukeha Ilme soovi järgi jõe kaldale kase alla. Kui Tõmm ja Hilda punkri poole kõndisid rääkis Hilja, et Ilme on arvatavasti venelaste kätte jäänud
muutunud. Ta lahkus Liisa juurest ning kõndis mööda tänavaid. Peagi sattus ta venelaste kamba kätte, kes teda vägistada püüdsid. Ilmel õnnestus põgeneda, kuid laps jäi maha. Ta pöördus tagasi. Ilme otsis last meeleheitlikult, arvates, et venelased viisid ta endaga kaasa. Õnneks oli laps alles. Hiie talu väravas ootas Aadu taas väravas kedagi. Tehti sauna ning tavaliselt oleks ta siis sauna eesruumis oma järge oodanud. Söödi ning loeti palvet, kui Aadu taas ärevalt tuppa jooksis. Pollagi haukus ärevalt. Uksel seisis läbimärg Ilme oma lapsega. Seitsmes peatükk Ilme laps oli surnud (suure tõenäosusega tapsid ta venelased). Ta ise oli kopsupõletikus. Mehed viisid Ilme punkrisse. Krõõt ei suutnud enam voodistki tõusta ning kõik toimetused jäid peremehe kaela. Ta mattis väikese Hilja surnukeha Ilme soovi järgi jõe kaldale kase alla. Kui Tõmm ja Hilda punkri poole kõndisid rääkis Hilja, et Ilme on arvatavasti venelaste kätte jäänud
väga üksluised. Istus hiigaslikus toretsevas hoones ning ootasin, et mis minust saab. Ja juba varsti levis kuuldus, et Hitler vajab uusi sekretäre ja valik tehakse just Riigikantselei personali hulgast. Kuulutati välja masinakirjavõistlus, mis lõppes sellega, et Junge sai pileti ja pidi sõitma kiirrongiga füüreri peakontorisse. Sel ajal oli Hitleril kolm sekretäri, kellest noorim pr Christian lahkus tema teenistusest abiellumise tõttu. Kaks teist daami preili Wolf ja preili Schroeder olid ametis olnud juba rohkem, kui 10 aastat. Nende töövõime kahanes. 1942 aasta novembrikuu viimastel päevadel viidi 10 nooremapoolsemat neidu kõrgema ülemjuhataja palge ette. Kiirrong, mille vagunisse nad astusid, saabus järgmisel hommikul Rastenburgi jaama Ida-Preisimaal. Sealt edasi mootorvaguniga sõitsid nad metsa, mis peatus väikese nimesildita putka ees. Seal me pidime ka elama hakkama. Koht oli elutähtsate mugavustega. Seal elati, kuni ühel südaööl tulid kaks
hullumajja. Kuues peatükk: Skisofreenia, nagu oligi öeldud Rjuhhin(üks MASSOLIT-i liige) läks poeediga kaasa. Doktor uuris, mis Ivan Nikolajevitsiga oli juhtunud. Ivan (32.aastane) üritas hullumajast põgeneda. Talle tehti rahustav süst ning viidi üksikpalatisse. Rjuhhin oli Ivani käitumisest sokeeritud. Ta oli ka solvunud, et Ivan oli ta ,,vaenlane" (Rjuhhin imetles Ivani kirjutisi, kuid poeet vihastas selle peale ja sõimas Rjuhhinit). Seitsmes peatükk: Jube korter Stjopa Lihhodejev oli Varjeteeteatri direktor ning Berliozi naaber. 50-nda korteriga (korter, kus Berlioz elas)oli alati salapäraseid asju juhtunud. Inimesed kadusid ega tulnud enam tagasi. Stjopa, kes (pohmelliga) ärkas nägi toas baretiga tumedat kuju. Tegu oli sama musta maagiga, kes Berliozi surma ennustas. Maag Woland olevat Stjopaga esinemise osas lepingu sõlminud (Woland väitis seda, kuid Stjopa seda ei mäletanud). Stjopa helistas maagi sõnade kinnitamiseka Varjeteeteatrisse.
Ai oli küll natuke kurb sest Hilde oli juba ära sõitnud. Aga kõrtsis käis pidu edasi. Paljud laulsid ja rääkisid niisama juttu. Kätte jõudis sügis. Mõlemal pool mõisaid võeti kartuleid. Aegamööda jõudsid kartulivõtjad teele lähemale, korraga läks üks läikiv tõld mööda edasi, teine ja komas ja veel mitu kõik sõitsid mõisa või pöörasid sealt tagasi linna. No miss eal täna ometi on küsis üks tööline teiselt. Täna on ju preili pulmad vastati talle. Ah pulmad, kui ruttu preili saksamaalt peiu leidis ütles üks töötaja. Nii nad arutasid veel tükk aega pulmadest ja pulma külalistest. Varsti tulid kaks tõlda. Nende ees vilets hobune ja taga puust talu vanker. Mõne aja pärast tuli neile vastu veel üks vanker ja nad põrkusid tee pealt välja. Vankris olevad Jaan ja Kadri aga läksid mõisa poole jalgsi tagasi lõpuks nad jõudsidki kohale. Õu ja aed oli väga ilusasti kaunistatud.
Pärast vestlust arstiga nõustus I haiglasse ravile jääma. IX Kuna M oli hukkunud, läks B ta korterisse (nr 50) ja kõik asjad pitseeriti. Hommikul läks B uuesti korterisse ja astus kabinetti. Seal nägi ta istumas KO-d. KO ütles, et S andis korteri W-le ja tema abilistele rendile ning sõitis ise Jaltasse. KO maksis B-le korteri eest küsitust tunduvalt suurema summa ja B lahkus. Kuna W ei tahtnud, et B sinna tagasi tuleks. KO helistas ja kaebas, et B hoiab korteris valuutat. B korter otsiti läbi ja sealt leitigi dollareid (rublad olid muutunud dollariteks). B arreteeriti. X RI ja V olid teatris ja arutlesid W etenduse üle. Neile ei meeldinud selle toimumine. Nad hakkasid saama telegramme Jaltast, kus S oli politsei poolt kinni peetud. Nad ei uskunud S Jaltas olekut, kuid S saatis ka oma käekirjanäidise. Siiski arvasid nad, et S teeb nalja. V läks välja, kus teda ründas W rääkiv kass ja viis ta korterisse nr 50. XI
Pärast vestlust arstiga nõustus I haiglasse ravile jääma. IX Kuna M oli hukkunud, läks B ta korterisse (nr 50) ja kõik asjad pitseeriti. Hommikul läks B uuesti korterisse ja astus kabinetti. Seal nägi ta istumas KO-d. KO ütles, et S andis korteri W-le ja tema abilistele rendile ning sõitis ise Jaltasse. KO maksis B-le korteri eest küsitust tunduvalt suurema summa ja B lahkus. Kuna W ei tahtnud, et B sinna tagasi tuleks. KO helistas ja kaebas, et B hoiab korteris valuutat. B korter otsiti läbi ja sealt leitigi dollareid (rublad olid muutunud dollariteks). B arreteeriti. X RI ja V olid teatris ja arutlesid W etenduse üle. Neile ei meeldinud selle toimumine. Nad hakkasid saama telegramme Jaltast, kus S oli politsei poolt kinni peetud. Nad ei uskunud S Jaltas olekut, kuid S saatis ka oma käekirjanäidise. Siiski arvasid nad, et S teeb nalja. V läks välja, kus teda ründas W rääkiv kass ja viis ta korterisse nr 50. XI
Aphrodite tüüpi naisekeha kujutamine kunstis. Kindlasti tuleb sama tüüpi taieseks pidada ka Louvre'i uhkust Milose Venust. Ehk annab Knidose Aphrodite aimu, mis asendis võisid olla teise väga kuulsa skulptuuri käed. Ateenas ei jätnud kadetsejad Phrynet rahule. Talle esitati süüdistus jumalate teotamises ning enda samastamises jumalanna Aphroditega. Kui suurkohtu liikmed olid juba pikast süüdistuskõnest tukkuma jäämas, tõmbas Phryne advokaat kaunitarilt teda katva rüü. Sellega oli tõestatud, et nii täiuslikku keha saab valitseda vaid sama täiuslik hing. Phryne ebamaine ilu oligi advokaadi sõnul jumalanna enda maine kehastus. Vahejuhtum tegi Phryne veelgi kuulsamaks. Nüüd hakkasid ka ateenlased oma kodudesse Knidose Aphrodite koopiaid tellima. Antiikautorid räägivad veel kolmandast Praxitelese teosest, mis kujutanud elusuurust rüütut Phrynet ning mis paiknenud Apolloni templis Delfis
Seal Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimusid vargused, mõrvad ja lõbutsemised. Imede õues valitses toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, santlaagri seadus: kui sa pole äratõugatud, siis pole sul siia asja. veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; Pierre Gringoire oli vaeste eest kõneleja. Ta pidas samal hommikul ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda. Ta sattus Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua. liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid Poomisest võis pääseda, kui abiellub kellegagi Imede Õuest. tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb Esmeralda päästis ta
midagi otsustanud, «teie tunnete ju sõdurit, kellel müsteeriumis tuleb jumalaema osa mängida?» «Teie mõtlete Jupiteri osa?» küsis nimetu. «Ah muidugi,» vastas Lienarde, «on tema aga loll! Teie tunnete muidugi Jupiteri?» «Michel Giborne'i?» küsis tundmatu. «Jah muidugi!» «Tal on tore habe!» ütles Lienarde. «Kas see on ilus, mis nad nüüd mängima hakkavad?» päris Gisquette aralt. «Väga ilus, preili,» vastas tundmatu kõhklematult. «Mis nad siis mängivad?» küsis Lienarde. ««Neitsi Maria tarka kohtuotsust», üht moraliteed, armuline preili.» «Ah, see on midagi muud!» arvas Lienarde. Järgnes lühike vaikus. Tundmatu katkestas selle: «See on täiesti uus moralitee, mida varem pole etendatud.» 22 «See on siis teine,» ütles Gisquette, «mitte see, mida paari aasta eest legaadi sissesõidu puhul ette kanti. Seal esinesid kolm noort tütarlast, kes mängisid ... »
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Le
Viimast kolmandikku kõnest segasid taasalanud võitlused ja muud meelelahutused teatud pahade poiste hulgas, samuti nihelemine ja sosistamine, mis levisid'-"üle terve ruumi, uhtudes isegi niisuguste eraldatud ja kindlate kaljude aluseid, nagu Sid ja Mary. Kuid siis lakkas äkki mister Waltersi hääle vaibumisega igasugune müra, ja kõne lõpp võeti vastu-vaikse tänupuhanguga. Palju sosistamist oli põhjustanud enam-vähem haruldane sündmus -- külaliste sissetulek. Need olid: advokaat Thatcher, keda saatsid väga nõrk ja elatanud rauk, uhke tüse keskealine mees terashallide juustega ja väärikas daam, kes oli kahtlemata viimase naine. Daamil oli käekõrval laps. Tom oli rahutu olnud, täis erutust, tuska ja südametunnistuse piinagi: ta ei suutnud Amy Law-rence'ile silma vaadata, tema hella pilku taluda. Aga kui ta nägi seda väikest uustulnukat, hakkas tema hing kõhe õndsusest leegitsema. Järgmisel hetkel «näitas»
Raha nimel abiellumine. Ärilisel eesmärgil tehtub abielud pole üllad. Felixi vennapoeg tuleb elama-vend teeb enesetapu, jätab lapse vennale. Felix müüb firma maha osakute kaupa. Lihane laps-pole nii oluline. Felix-ei pöördunud oma lihase tütre vastu. Vennapoeg armus tütresse, kes andis raha vennapojale. Vennapoeg tuli Pariisist tagasi-rahaahne, kihlus aristokraadiga, oli saanud rikkaks. Tütar pettus täiesti. Lõpuks kihlus advokaadiga. Tüdruk jääb süütuks ja advokaat tasub kõik võlad. Vennapoeg-tulevase naise äi ei luba abielu. Naine meeleheitel vennapoja üle-lohutuseks otsis mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus. Mida õpetab mulle Isa Goriot Ta õpetab, et raha ei ole elus kõige tähtsam, sest see ei pruugi tuua alati oodatud õnne. Rahaga ei saa osta lähedust nagu üritas seda teha Goriot oma tütardega
Koer ei näinud oma koerustükki sugugi kahetsevat, sest ta kargas, ratas suus, kui päris narr ringi, aga tütarlapse nägu läks tõsiseks; ta astus Jaanuse ette ja küsis osavõtlikult, kas see vahest viga ep ole saanud. 16 Jaanus kogeles tema meelest imeilusat tütarlast silmitsedes midagi nagu «pole viga ühti». «See oli tore,» naeris väike noorsand ja patsutas Tarapita selga, mis nagu uss ta käte all keerles. «Häbi sulle, Oodo!» manitses aulise tõsidusega väike preili. «Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!» Nüüd läks Jaanusel kops üle maksa. «See on kõlvatu temp, koeri võõra peale ässitada,» pahvatas ta vihaselt. «Sina oled rumal poiss ja muud midagi.» Nende sõnadega võttis ta jälle istet, pani käed rinnale risti ja vahtis kulmu kortsutades kõrvale
karjaseks läinud. Üks päev sisenesid Antsu poeg ja tütar Elenoore kelle oli poodi koolivaheajal asja. Noort-Antsu ärritas aga see, et Jürka vahest tema õega paar sõnavahetas ja ta ähvardas Jürkat keppiga millele see vastas, et las õde jätku teda rahule. Selle peale tuli Elenoore järgmisel päeval ka poodi ja küsis mis toimub, et ta häirib Jürkat vä? Jürka kasutas seda, et noormehel oli kepp käes kui ta seda lausu ja kui preili päris kas oli tal kavas lüüa lausus Jürka proovigu ainult, Elenoor ehmus ja päris kas see on ähvardsus. Oma sarvedega pakus ta aga Elenoorile nalja ja too peale mõttepausi kutsust teda sosistades kõrva öösel rukki äärde vastu metsa. Sel ööl aga ilmus vaid Noor-Ants sinna ja poiste vahel toimus kaklus milles Jürka peale jäi. Järgmisel hommikul tuli. Elenoor jälle siis ja päris miks ei olnud ta kohal mille peale Jürka vastas, et oli ning kus tema oli
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
midagi. Teised seletasid. Pimpa ja Rutsi olid kandidaadid. Võitis pimpa kahe häälega. Helekollane kühvel- väljas hakkas soojaks minema ja lumi sulas. Pille-Riin hiilis hommikul välja, ilma palituta, et vaadata kas tema kühvel on alles. Oli. Mängis, et see tema laps, tahtsid loomaaeda minna, kuid kanu polnud, läksid kinno, vaatasid läbi rohelise klaasi. Joonistas kühvlile maja ja ise läks nagu tööle. Männi all tegutses.Nägi nelja täpiga lepatriinut. Isa kopsis ja P-R jooksis tuppa, oli ta ju ilma soojate riieteta õue tulnud. Kolmsada grammi koort- oli üksi saadetud poodi esimest korda. Oli õnnelik ja õhevil. Kartis natuke koeri, näitas Jürile ikka, et läheb poodi. Kordas koguaeg lauasai ja 300 g koort, üks onu tuli järgi ja siis läks ka poodi. Poes läks meelest ära mitu grammi koort, onu tuletas meelde. Autovänt. Isa käis ikka Pille_riiniga emal vastas, nr 22 bussile. Täna läks üksi, tutvus poisiga, kelle nimi
Paul rääkis ka oma puhkusest tõmmule naisele. Nähes ta reaktsiooni, mis oli ükskõikne mõistis ta, et õrnutsemise oli ta tunnete asemel välja teeninud leivaga. Järgmisel hommikul saatsid Albert ja Kropp Pauli rongipeatusesse. Nad jätsid jumalaga ja Pauli rongini oli veel paar tundi aega. Kui ta lõpuks rongile sai ja tükk aega sõitnud oli muutusid jaamade nimed tuttavaks. Ta läks rongi pealt maha ja kõndis koju. Õde tegi kodus ta lemmik kartulikotlette. Paul läks ema tuppa, kes lamas voodis. Nad polnud oma peres kunagi olnud üksteise vastu õrnad, see polnud vaestele inimestele kombeks. Paul tõi oma ranitsa ja ladus sealt välja kera eedami juustu, kaks sõdurileiba, kolmveerand naela võid, kaks maksavorstikonservi, nael rasva ja kotikese riisi. Emal ja õel olid toiduga üsna halvad lood. Erna viis toidu kööki ja küsis Paulilt kas seal oli väga ränk. Paul rääkis talle asja palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi oli elanud
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
* Inferius on laip, mis on musta võluri poolt manatud loitsude kaudu elluäratatud, kuid ei ole tegelikult elus, see on nagu nukk, mis teeb seda, mida võluri käsib teda. Kummitus on jälg Maa pealt lahkunud hingest ja ta on läbipaistev.* Harry ja Ron kohtavad poiste WC-s Mäuguvat Myrtle'it, kes lootis näha Malfoyd. Malfoy on seal nutmas käinud. Myrtle ei öelnud, kellest ta räägib, aga see on kahtlemata Malfoy.* Harry üritab saada tarvilikku tuppa, aga ei saa sisse. Ta kaotas enda üle kontrolli ja lõi seina ning kukkus pikali. Siis nägi ta Tonksi ja tabas ennast mõtlemast, et Tonks näeb alati teda, kui ta pikali on. Tuli välja, et Tonks otsis Dumbledore'i, kuid tegelikult ei olnud Dumbledore'i kabinet sealkandis, järelikult oli Tonksil mingid muud mõtted. Kui Harry mainis Siriuse nime, oli Tonks äärepealt nutma puhkemas (talle meeldis Sirius ja Sirius oli ta sugulane)
annaabi.ee 
