Tooge välja modernismile omalikke jooni Nagu ka "Protsessis", võib kogu modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Tegemist ongi just sedasorti sürrealistliku romaaniga. Iseloomustage Josef K.-d ja teisi tegelasi Josef K. teose peategelane, kes töötab pangas. Ta on ambitsioonikas, taibukas, igati kompetentne ja pigem arutlev kui lahke. Oma arreteerimise pärast satud mees üha suuremasse depressiooni ja halveneb ka tema töö kvaliteet. Ta justkui ei suudagi enam oma tööle keskenduda ja selmet tegeleda oma klientidega, otsib ta pääseteed kogu sellest kohtujamast. Ta võitleb nähtamatu vaenlasega, kelle tegelikku võimu ta esialgu ei suudagi aimata.
Kafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest
Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest. Mõne aja pärast kutsuti ta inspektori juurde. Talle anti selga must kuub
Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta
"Protsess" (Franz Kafka) Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 Prahas. Kuulsus saabus Kafkal alles pärast surma,kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oma elu ajal väljastas Kafka ainult üksikuid novelle. Franz Kafka suri 1924 Austrias Viinis. Raamat jutustab ambitsioonikast Josef K. nimelisest panga ametnikust, kes arreteeritakse ilma mingi kindla põhjuseta, tema kolmekümnendal sünnipäeval. Keegi talle ei ütle miks seda tehti, öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema, kus on korraldatud kohtu protsess temale. Siiski peab K. ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Josef K teeb ennast kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul
K.-l oli raske, sest ta vahistati täiesti ootamatult, enda kodust ning õige pea teadis sellest juba terve linn. Kindlasti tahtis Kafka sellega lugejale öelda ka just seda, kui kiiresti jutud liiguvad. Tihti teadis mõni teine sinu protsessist rohkem kui sa ise. Veel tahtis Kafka näidata seda, kuidas süüalused ja kogu ülejäänud lihtrahvas (st mitte kohtutegelased) peaksid kokku hoidma ja üksteist aitama, isegi siis, kui mängus on omakasu. K. puhul näiteks Leni, Block ja ka Titorelli. Kafka on selles teoses võrdlemisi nö pilganud ka kohturaamatuid ja seadusi. Teoses olid need salajased, süüalused ei võinud neid näha, ehkki need olid üleni tolmu alla mattunud ning seal midagi väga olulist kirjas polnudki. Olulist rolli protsessi juures mängisid tegelikult ka kõrvalised isikud. Sh näiteks naabrid, kes olid akendel ja jälgisid K. toas toimuvat. Samuti ka naised, kes mingis mõttes kindlasti K-le lohutust pakkusid
Pea laguneva Austria-Ungari keisririigi bürokraatlikes struktuurides oli palju kitsaskohti, nagu näiteks süsteemi aeglus, inimeste mõttetu jooksutamine ja vastutuse igasugune puudumine. Nende hälvete suurimaks kriitikuks saigi Franz Kafka. Romaanis ,,Protsess" avab kirjanik sümbolite abil bürokraatia tõelise olemuse. See on trööstitu ja kõike muud kui inimlik. Teose ,,Protsess" esimeses peatükis ilmneb, et kellelegi Josef K-le on esitatud valesüüdistus, mistõttu võeti mees oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul vahi alla. See sündmus käivitab kogu järgneva protsessi, kirjanduse seisukohalt narratiivi. Üheks oluliseks bürokraatia väljendamise ilminguks on peategelase, Josef K. nimi või täpsemalt selle puudumine. Josef K. perekonnanimest avaldatakse vaid initsiaal. Ta on üks suurest massist, paljudest K-dest. Sellega viitab autor tõigale, et bürokraatlik masinavärk ei
Franz Kafka `'Protsess'' Arvustus Lugesin Franz Kafka sümbolistlikku romaani `'Protsess''. Romaan jutustab edukast pangaametnikust Josef K-st, kes oma 30nda sünnipäeva hommikul üles ärkab ja siis teadmata põhjustel arreteeritakse ning teatatakse, et tema vastu on algatatud protsess. Keegi ei ütle talle miks ta arreteeriti. Öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema kus talle on korraldatud kohtuprotsess. Josef peab ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid üks nali ja nii teebki end kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem, K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul, tulevad tema juurde mehed ülesandega teda tappa. Josef ei hakka neile vastu. Ta viiakse mööda linna hukkamispaika. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus talle öeldi, et ta peab end ise tapma. Ta ei suutnud
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber
võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer
Tihti jäävad inimesed oma probleemidega üksi, kuna nad ei suuda abi paluda. Eneseuhkus ja tahe ise hakkama saada on nii suur ja seetõttu ei lastagi teistel end aidata. See on suurim viga, mida inimene teha võib. Abi on see, mis teeb probleemide ületamise kergemaks. Antud teosed annavad ülevaate inimestest, kes tahavad üksi hakkama saada. K. suurim probleem on tema vastu algatatud protsess ning tema soov on see lahendada võimalikult kiiresti. Tal on oma advokaat, keda soovitas talle tema onu. Advokaat Huldi käe all liikusid asjaajamised väga aeglaselt, kuid siiski oli ta kohtuasjades kompetentsem kui K. Nõuandeid, mida advokaat jagas ei võtnud süüalune kuulda ning toimetas ikka omasoodu ning viimaks loobus Huldi teenustest sootuks. K. pidas end väga targaks ning otsustas oma kohtuasja ise lahendada, kuid surmast see teda ei päästnud. Huld ei olnud tegelikult ainuke, kes K-d aidata soovis.
üksi. S läks seni toomkirikusse, kus teda vähem märgatakse. Ta nägi kirikus Helenit. Ta sosistas Heleni selja taga Heleni nime ning nad said veidike kirikust eemal kokku. Nad rääkisid teineteisega. Helen kutsus ta korterisse, aga enne pidi Helen teenija kodust ära saatma. S läks H (ja ta endisesse) korterisse. Enne seda ta aga tegi aega parajaks tänavatel kõndides. Heleni märguanne oli lahtine aken, see tähendas, et õhk on puhas. Nad rääkisid. Helen küsis, et miks Josef tagasi tuli, aga Josef ei suutnud seda öelda. Josef jäi Heleni juurde ööseks. Järgmisel päeval tuli Heleni juurde ta vend Georg. Josef peitis end Heleni riidekappi ning pabernuga kaitseks. Georg õnneks ei märganud mitte midagi. Helen valetas talle, et tal pea valutab. Peale Georgi külastust tundis H hirmu ning ta pidi otsemaid Josefi Münsterisse tagasi viima. Helen ja Josef sõitsid hotelli Josefi kohvrit tooma. Helenil tuli mõte, et ta läheks koos Josefiga Saksamaale ära
sajandi kirjandusele on olnud erakordselt suur võimalik, et suurem, kui ühelgi teisel autoril. Temaatiliselt tuleb teda pidada pioneeriks ka ühe 20. sajandi palet olulisemalt kujundanud nähtuse bürokraatliku masinavärgi ebaõigluse, hullumeelsuse ja juhmuse kirjeldamise alal. Oluline on siinjuures see, et oma nö tavaelus oli Kafka jurist, Austria-Ungari Keisririigi bürokraatliku masinavärgi kuulekas osa. Franz Kafka «Protsess» «Protsessi» alul vahistatakse pangaametnik Josef K. silmnähta- valt absurdsetel asjaoludel. Kõige absurdsem on see, et ei esitata vähimatki süüdistust, ja seda kuni romaani lõpuni. K-l lasub abst- raktne «süü», kuid mitte ühtki konkreetset süüdistust. Sisuliselt modelleerib Kafka siin olukorda, kus ümbrus (ümbritsevad inime- sed, nt ühiskond), võib ükskõik kelle panna endast arvama mida iganes k.a seda, et ta on «süüdi». K. süüle, niisamuti nagu ka selle absurdsusele, viitab «Protsessis» kõik
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
jätkuvad kuni kuueteistkümnenda sajandi keskpaigani renessansi muinasjutuliste arhitektuuri-fantaasiatena. Väike läbipaistev rosett portaali kohal oli eriti peene filigraani meistriteos; seda võis nimetada pitsidest täheks. Keset saali, vastu suurt ust oli ehitatud Flaami saadikute jaoks ja teiste suuremate isikute tarvis, kes olid kutsutud müsteeriumi pealt vaatama, kuldbrokaadiga üle tõmmatud vastu seina asetsev poodium ja sellele tehtud oma sissekäik kuldtoa ees oleva koridori akna kaudu. Müsteerium pidi seekordki, nagu tavaliselt, marmor-laual ette kantama. Selleks oli ta juba hommikul korda seatud. Toredal plaadil, mida kohtukirjutajate kontsa-jäljed tugevasti olid kriimustanud, asus üsna kõrge puust laudis, mille kogu saalile näha olev ülemine pind näitelavaks oli määratud, kuna ta vaipadega varjatud sisemus oli ette nähtud näitlejate riietusruumiks. Naiivselt väljapoole jäetud redeli ülesandeks oli ühendust alal hoida lava ja
Kongstadile töö tagasi annaks ja seetõttu saadab viimane Helmerile kirja, milles ta räägib võlast. Kui Helmer sellest loeb, ei luba ta enam Noral lapsi valvata ning seetõttu Nora lahkub kodust, sest tundis, et temaga on terve elu kui nukuga ringi käidud. Kafka ,,Protsess" Romaan Josef K. nimelisest pangatöötajast, kes ühel Lõpetu ja sisutühi hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega protsess. Ühiskonna ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et korruptsioon ja mõttetus. ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. Toimub 3 kohtuistungit ning päev enne 31.
töö tagasi annaks ja seetõttu saadab viimane Helmerile kirja, milles ta räägib võlast. Kui Helmer sellest loeb, ei luba ta enam Noral lapsi valvata ning seetõttu Nora lahkub kodust, sest tundis, et temaga on terve elu kui nukuga ringi käidud. F.Kafka „Protsess“ Romaan Josef K. nimelisest pangatöötajast, kes Lõpetu ja sisutühi protsess. Ühiskonna romaan ühel hommikul arreteeritakse teadmata korruptsioon ja mõttetus. Üksikinimene on põhjustel, mida ei talle ega ka kellelegi teisele ei ühiskonna mängukaru. Ühiskonna surve ja avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et ta peab pinge võivad nõrga inimese panna uskuma nt
See oli ta tütar. Ka tema teine tütar käis tihti külas, kuid pansionärid arvasid, et neid naisi on mitu ja nad on ta armukesed, mitte tütred. · Mida aeg edasi, seda vaesemaks isa Goriot läks, ta muutus aina kõhnemaks ja koledamaks ja sellest tekkisid kuulujutud. · Ühel ööl nägi Rastignac isa Goriot'i voolimas kullatud hõbedast tehtud nõudest nuia ja pidas seda kahtlaseks. · Hommikul rääkis Rastignac oma ballist ja naistest ja isa Goriot rääkis ka sõna sekka. · Inimesed hakkasid teda naistemeheks pidama ja Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi. · Couture ja Victorine käisid Victorine'i juures, kuid too oli nendega ikka veel ebaviisakas ja ei tunnistanud tütart · Majarahvas rääkis Goriot'ist alati taga, isegi kui too oli sealsamas kõrval. · Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde
kõrgelt. Erakoolis kus Juulius õpetas oli õpetajate koosseis väga kirev. Osa õpetajatest olid ebaõnnestunud kroonugümnaasiumi õpetajad, teistel puudus vastav paber, enamik oli aga puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius. Õpetamisse suhtus Juulius aga suure tõsiduse, hoole ja armastusega. ,,Kuigi tunnid olid talle õieti pähe kulunud, vaatas Juulius nad siiski kord veel üle, nii nagu hoolas põllumees igal hommikul pilgu oma nurmedele heidab. Ja teiste õpetajate kõnelustest oli tal üsna vähe osa. Ta oli nüüd muidugi ammu sellega harjunud, et õpetajatetoas aeti hoopis teistsugust juttu, kui tema koolipoisina seda oli kujutlenud, kuid see ei takistanud teda siin nii käitumast ja kõnelemast, nagu see tal siis juba silma ees seisnud." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 147 ). Juulius oli küll hea õpetaja, korralik ja väga kohusetruu, kuid õpilastele mitte väga
I Sõrmus Kuningas Richard andis kolme lõviga vapisõrmuse keiser Friedrichile. Fr. uppus sõrmusega Kiliikimaa jões. Imekombel pääseb sõrmus jõest kuningas Polykrateese kätte, sealt edasi kuningas Heinrichi kätte, kes abiellus kuninganna Constantiaga ja sai Sitsiilia kuningaks. Edasi läheb sõrmus teise Fr. sõrme. Kuningas Konradi sõrmest võtab sõrmuse Manfred, keisri sohipoeg. Seitse aastat peale teise Fr surma hakkasid levima jutud et kuningas polegi surnud. Kui keiser seitsme aasta pärast ei tulnud, liideti sinna veel 7 aastat jne. Samal ajal tahtis troonile saada palju petiseid, kes mängisid Fr. Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab, et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pea püsti, kuid ei
tulgu trepist üles ja kolmas uks paremal. Järsku koputas kõvasti keegi uksele, sisse astus keskealine naisterahvas valges kitlis, karmide näojoontega ja terashallide juustega. Mees läks aga toast välja ja ütles nägemiseni, tulen varsti jälle, kuigi seda öeldes teadis ta, et see ei olene temast. Mees oli nüüd hämaras koridoris tagasi ja hüüdis järsku Bobby! Bobby oli see noormees kes oli istunud koridoris lauajuures. Ta kandis valget kelnerikuube. Bobby juhatas mehe koridori lõppu kust viis keerdtrepp alla otse söögisaali. Seal oli 2 väikest kaetud lauda neljale. Saalis inimesed tervitasid meest. Mehe lauanaabriks oli noor daam leinariietes punaka jumega, mustade juustega ja pikkade ripsmetega. Mees vaatas ka teisi inimesi kes laudades istusid. Nüüd serveeris Bobby kohmakalt neile toitu, nad täitsid ka joogiklaasid. Teisest lauast kuulis mees kuidas üks noormees oli vaadanud oma kella ja öelnud et kell on vaevalt üksteist ja et ta kell on vist seisma
hästi kuri välja näha. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult kui Karin tema poole pöördus, siis ta vastas oma arvamust. Vesiroos tahtis Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos mainis tema ema siis ta murdus ja hakkas neid mõlemaid sõimama, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI-Järgmistel päevadel polnud Karinit tükk aega kodus näha. Hommikul ta ärkas siis kohe läks kohvikusse, kus ta rääkis endast vanemate daamidega ja kirjanikega. Ta ei tohtinud sinna hilineda, siis oleks ta oma seisuse kohe kaotanud. Nad filosofeerisid igasugustest teemadest: ilust, surmatusest, meestest, kirjanikest ja nende motivatsioonidest. Kui jutud olid aetud siis tõusti ja mindi ära. VII- Karin ja tema seltskond rääkisid veel kohviku ees. Kui nad laiali läksid, siis tahtis
võimalikult kuri välja paista. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult siis kui Karin tema poole pöördus, siis Indrek vastas mida ta arvas. Nimelt tahtis Vesiroos Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos tõi jutuks ema, siis Karin murdus ja sõimas neid mõlemaid, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI Järgmistel päevadel ei olnud Karinit tükk aega kodus näha. Nimelt ta ärkas hommikul vara üles ja läks kohvikusse, kuhu ta ei tohtinud mitte mingil juhul hilineda, sest siis oleks ta kaotanud on seisuse. Seal ta rääkis endamast endast vanemate daamidega ja kirjanikkudega. Nad filosofeerisid igasugustest teemades, nii ilust, surematusest, meestest, kirjanikest ja nende motivatsioonidest. Kui nad olid oma jutud ära ajanud, siis tõusid püsti ja lahkusid. VII Karin ja tema seltskond rääkisid veel kohviku ees. Kui nad olid laiali läinud, siis tahtis
´´Kapten! Piraadid!´´ ütles üks madrustest oma juhile. ´´Mida?!´´ laev värises ´´ Kõik, palun rahunege maha. Palun järgige minu instruktsioone kannatlikult.´´ Kuid enam ei kuulanud keegi kaptenit ja kõik ruttasid välja. Piraadid Piraadilaeva juhtis üks väga egoistlik ja paks naine. ´´Tarmo! Kes on selle ookeani kõige ilusam naine?´´ kamandas kapten ühte oma noorimat alluvat. ´´See olete loomulikult teie, preili Alinda.´´ ´´Hästi öeldud!´´ ´´Äitah.´´ ´´Preili Alinda, on möödunud üsna kaua, kas pole.´´ ütles üks piraatidest. ´´Tõesti. Nüüd tõmba selle laeva kõrvale!´´ Piraadid avasid uuesti tule ja lasid täpselt laeva masti maha. Raputuse tõttu veeres vaat kuskile kabiini. Piraadid sõitsid laeva kõrvale ja viskasid nöörid peale, et lahku ei läheks. Piraadi laev oli poole väiksem teisest, kuid see ei lugenud, sest piraadid olid kokkuvõttes tugevamad. ´´Mehed
armastuses polnud tal õnne ja tema tervis oli alati kehv. Pidevalt saatsid teda meeleheide ja depressioonid. Rõõmu valmistas vaid kirjutamine, see oli tema ainus kirg. Looming ei olnud Kafkale eriti tähtis, ta nimetas oma töid kritseldusteks. Eluajal ta seega trükis palju ei avaldanud. Sõber Max Brodil palus ta pärast oma surma kõik trükis avaldamata käsikirjad ära põletada. Õnneks Max Brod seda korraldust ei täitnud. Õhtul enne 30.sünnipäeva vahistatakse Josef K. arusaamatutel põhjustel. Kaks saladuslikku härrat mustas tulevad talle järele, ajavad ta voodist välja ja teatavad, et tema vastu on alustatud kohtuasi. K.palub asjatult põhjendust, ka edaspidi jäävad süüdistuse alus ja asjaolud selgusetuks. K. ei saagi teada, mida talle ette heidetakse. Ametiasutused, kuhu ta pöördub, kaovad mõistatuslikult, advokaat ei saa teda aidata, kõik näivad lähtuvat mingist K.-l lasuvast suurest süüst. Ent keegi ei ütle seda selgelt välja. K
R mõtles, et P ise tappa oleks viga. P peaks tapma PI või RA. R rääkis oma elust USA-s ja oma vanaisast, kes end maha lasi. Ta küsis PI-lt, et kas ta oleks pidanud P tapma. PI ütles, et see polnud vajalik. P olevat omadega läbi ja seega ohutu. R ronis väljas magamiskotti, et magama jääda. M tuli tema juurde magamiskotti. R rääkis, et armastab teda. M ütles, et kardab ja et teda vägistati vanglas mitme sõduri poolt. R sai teada, et PI saatis M-i R juurde. Kui R hommikul ärkas, siis M magamiskotis enam polnud. Seejärel nägi ta mitmeid pommituslennukeid üle laagri lendamas, mida saatsid hävitajad. R saatis A maanteele seal liikuvaid sõidukeid jälgima ja märkeid tegema. RA pilkas R-d, et mehe tapmise asemel hakkas ta öösel hoopis uut tegema. R saatis RA valvemeeskondi jälgima. F rääkis, et levivad jutud, nagu plaaniks vabariik suurt pealetungi. See ärritas R-d, et vaenlased on nende plaanidest teada saanud ja kartis, et silla õhkimine võib
lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel Aabel 7. a, Tooderi poeg Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut Tiia felixi pruut, nohune Maila Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor
aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka eivisanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud
Tema mees oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õnnetu maja elamiseks. Proua ise arvas, et ta on kannatanud kõike, mida on võimalik kannatada. Naine elas koos oma paksu köögitüdrukut Sylviega, kes valmistas sisepansionäridele eineid ning hoolitses majapidamise eest. Tal oli ka uksehoidja Christophe, kes edastas teateid ja tegi ka aeg-ajalt kelneri tööd. Tema juures elas preili Michonneau, vanatüdruk, kes hiljem osutus äraandjaks ning aeti teiste majaelanike soovil pansionist minema, temaga koos läks ka härra Poiret, kes oli vana rauk ja käis Michonneaul järgi nagu koerakutsikas, tema oli varem olnud ametnik, arvatavasti kohtuministeeriumis. Kõige rohkem kõneainet pakkus majas Goriot, keda hüüti isa Goriotiks. Ta oli eriskummaline mees, kes algselt elas kõige rikkamas ja uhkemas korteris, kuid järk-järkult vähendas oma luksusi ning lõpuks elas viletsuses
poisilt bakalaureusekraadi. Algul tegi Charles korralikult tööd õpingute nimel, kuid varsti lõi käega, kukkus abiarsti eksamilt läbi, teisel korral läks paremini. Ameti praktiseerimiseks oli hea Tostes, kus oli üksainus eakas arst, sinna sättiski tulevane arst end järeltulijana sisse. Varsti abielus Charles Dieppe'i kohtupristavi lesega Helois, ema soovil. Naine võttis peres ohjad oma kätte. Jälgis igat mehe liigutust ja väitis, et mees olevat ta hooletusse jätnud. Ühel hommikul kutsuti arst Les Bertaux'si jalaluud lahasesse panema. Ta aitas isa Rouaultil jala terveks ravida, käies haiget regulaarselt külastamas. Seal kohtus Charles ka patsiendi tütre Emmaga. Charlesil meeldis seal külas käia, aga pr. B ei meldinud see ning ta lõpetas külaskäigud. Veidi aja pärast, aga Heloise suri. Üks päev külastas leske isa Rouault ning kuuldes kaotusest lohutas teda ja kutsus arsti endale külla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
