Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille
RR- rahvarinne, lühikese ajaga kujunes kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Eestimaa laul-lauluväljakul aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiaktsioon, mille moodustas inimkett, mis oli 660km ja osales ~2mln inim. Eesti kongress- Eesti esindusorgan. Üleminekuperiood-aeg, millal Eesti valmistus iseseisvumiseks(1990.märts- 20.aug 1991)
Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987.aastal loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Kongress rahva esindusorgan Balti kett 23.augustil 1989 toimunud enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi pealinna. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme terves maailmas. Vaino Väljas 1988.aastal uus EKP juht
pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23.augustil korraldatud enneolematu protestiaktsioon , mis kandis nime Balti kett,see oli katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni, pikkuseks oli 600 meetrit ning selles osales ligi 2 miljonit inimest, lisaks eestlastele ka Lätli ja Leedu inimesed. Iseseisvumisele ning omariikluse taastamisele aitas kaasa ka Ülemnõukogu loomine,kuhu põgenesid ka EKP-st lahkunud isikud, Esimeheks valiti Arnold Rüütel ning uueks valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar.Ülemnõukogu vüttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest
Astrid Standberg Mida tähendab minu jaoks Balti kett? 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riiga ja sealt Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus
ENSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989.a jaanuaris võeti vastu keeleseadus riigikeeleks eesti keel. 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks (sinimustvalge) * poliitiliste erimeelsuste süvenemine * interliikumine aktiveerub * pandi alus Kodanike komiteede loomisele * Eesti riik taastati järjepidavuse alusel * kutsuti üles Eesti kodanike registreerima * kodanikud pidid olema seotud I EVga Balti Kett * moodustati 23.08.1989.a * enneolematu protestiaktsioon: katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni * näidati, et Balti riigid soovivad koos iseseisvuda * tulemuseks NL tunnistab salalepingu sõlmimist, kuulutab õigustühiseks Eesti kongress * Eesti kodanike esindusorgan * valimised toimusid 1990.a veebruaris * esimesed demokraatlikud valimised alates 30ndate algusest * esimene istung toimus märtsis Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03
toetuseks Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988 Lennart Meri - Eesti Vabariigi välisminister 1991.aastal, hilisem Eesti Vabariigi president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988 Fosforiidikampaania - 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV
- NSV Liidu impeeriumi lagunemine, MRPAEG- MRP avalikustamise eesti grupp- räägiti välja MRP- protokollide sisud. 1987. aasta alguses loodi poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- pöörati tähelepanu eestlase jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. 1988. aastal korraldati suurüritus ''Eestimaa Laul'', sellest kujunes enneolematu meeleavaldus. Balti kett oli Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel korraldatud protestiaktsioon- nõuti baltiriikide vabadust. IME- isemajandav eesti majanduslik eraldumine NSV Liidust. Kaubandus kohalikule juhtimisele, oma raha kehtestamine. Käsumajandussüsteemi lammutamine. 3 suunda iseseisvumisel : · kodanike komitee ja Eesti kongress: liider Tunne Kelam- Eesti iseseisvumine · rahvarinne perestroika kaitseks- Eesti autonoomia uuenenud NSV Liidus ( Savisaar, Lauristin)
keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine. 68. aastal korraldati Tartus üliõpilaste protestiaktsioon. Seisakuaeg Seisakuaja poliitilised pinged tõusid Eestis haripunkti 70. aastate lõpul, kui kommunistliku partei uueks juhiks sai Karl Vaino ja algas veneastamiskampaania. 70. aastate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused ja seejärel kirjutasid 40 Eesti kultuuritegelast ühise kirja, milles avaldasid muret ühiskondlike probleemide pärast. 70.aastatel oli süvenenud poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu
Ta mainis, et Stalini surm oli talle kergendustunne ja kuidas ta oma koolikaaslastega internaadis selle üle rõõmustas ja tärkav lootusetunne oli maad võtmas. 1956.aasta Hruštšovi „salajasest” kõnest XX parteikongressil sai ta üpris ruttu teada ning tõde, et see tõi küll veidi liberaalsemad olud kaasa, kuid suurt mõju selle tema arvates polnud. 50-ndate kohta ütleb ta, et oli võimu suhtes sõnakuulelik. Ainuke protestiaktsioon, milles ta osales, oli koos kaaslastega veterinaariõpingutelt ajaloo ja dialektilise materialismi tundide vastane. Nad lihtsalt keeldusid minemast nendesse tundidesse. Muidugi see mingeid muudatusi kaasa ei toonud, sest eelkõige oli tähtis ikka stipendium saada. 1956.aasta revolutsioonidest Poolas ja Ungaris ei teadnud ta tollal midagi. Ta proovis ja kuulas sõpradega raadiot, kuid Ameerika häält kuulates olid segajad alatihti peal ning kosta oli ainult mingit suminat
aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. 17) USA iseseisvussõja põhjused ja Bostoni teejoomine. - Ameerika kolonistid hakkasid jõukamaks saama, Inglismaa valitsus soovis tõsta kolonistide maksukoormust, mis viis nad vaenusuheteni. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. Bostoni teejoomine - Ameerika kolonistide protestiaktsioon Briti võimude vastu; vallandas Ameerika iseseisvussõja. Tegevus: inglased võisid müüa teed tollivabalt ja seega odavamalt, millega polnud ameeriklased nõus. Kolonistid tungisid laevadele ning loopisid üle 300 teekasti merre. Karistuseks blokeerisid inglise sõjalaevastik Bostoni sadama ja rakendasid sunniseaduseid, mille tagajärjel tekkis tööpuudus ja elukalliduse tõus. 18) USA iseseisvusdeklaratsioon, millal vastu võeti (koos kuupäevaga) ja selle kaks olulist sätet
avalikult välja toodud rahvuslippe ,lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu:eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne
Samuti deklareeriti, et ENSV ja NSVL keskvõimu suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskva vastus oli eitav ja Ülemnõukogu otsused tühistati, kuid Eestis seda ei aktsepteeritud. Moskvas kaaluti ka Eesti juhtkonna väljavahetamist, kuid kuna liiduvabariigi juhtidele kuulus nüüd suure hulga rahva poolehoid, siis sellest loobuti. Rahva poliitiline aktiivsus järjest tõusis. 23. augustil 1989 toimus Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon balti kett, milles osales 600 kilomeetrises inimketis ligikaudu 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja omariiklust Balti liiduvabariikidele. Erimeelsused poliitikas Impeeriumimeelsed jõud töötasid Eesti omariikluse ideele ägedalt vastu. Protesteeriti keeleseaduse vastu, korraldati streike ja nõuti Kirde- Eesti muutmist autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga
lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20
· Sulaaja alguses kirjutatakse valdavalt realistlikke näidendeid, 1960. aastate lõpul jõuavad publiku ette kaasaegsed lavastused, kus võetakse kasutusele mittekeelelised vahendid ja kujundid. · Uue teatriesteetika märksõnadeks olid mäng, müüt, rituaal. · Ajastu peamised näitekirjanikud olid Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet. · Kujuneb välja metafoorne draama, tähtteoseks Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumäng". 1968. aastal toimus tudengite protestiaktsioon "Tuhkatriinumängu" lavastamiskeelu vastu. Juhan Smuul · 1922-1971 · Tõi uuenduslike jooni realistlikku draamakirjandusse. · Tema näidendid on enamasti jutustavat laadi ja pikkade monoloogidega. · Tähtsaimad näidendid on "Kihnu-Jõnn" ja "Polkovniku lesk" Täname kuulamast!
MRP AEG, EMS, ERSP RR, EKP (KK) IR, TKÜN 1. Olulisemad sündmused 1989-1991: 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu: - eesti keele riigikeeleks (keeleseadus) - 24.veebruar iseseisvuspäevaks - senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal
................... 6 Müüdi tuhandeid videokassette .................................................................................................. 6 BALTI KETI KÜMNENDAKS AASTAPÄEVAKS VÄLJA ANTUD ESEMED ........................7 KASUTATUD E-LEHED:..............................................................................................................8 MIS OLI BALTI KETT? 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. MIKS TEHTI BALTI KETT? 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega
Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt veel enne Molotovi-Ribbentropi pakti 50.aastapäeva. Moskva ei olnud sellest huvitatud ning õigusliku hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule venis. Moskva venitamistaktikale vastasid Balti riigid võimsa protestiaktsiooniga. MRP aastapäeval, 23.aug 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600km ja selles osales ligi 2mln inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Balti keti aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas, keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rätik härjale. Moskva eitav suhtumine liiduvabariikide õiguste laiendamisse tugevdas iseseisvusidee kõlapinda ühiskonnas ja lükkas tagaplaanile liidulepingu kavad.
Sametrevolutsioon (1989 sügis) vanameelse juhtkonna võimult eemaldamise nimetus Tsehhoslovakkias, kuna kommunistlik partei taganes vägivallata. Idablokk Eestimaa Rahvarinne (1988 aprill) (RR) liikumine perestroika toetuseks. Interliikumine (1988 suvi) ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Suveräänsusdeklaratsioon (16. november 1988) deklaratsioon, millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikus üleliiduliste seaduste ja määruste ees. Balti kett (23. august 1989) protestiaktsioon, mis aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. Kodanike komitee (1989) liikumine, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Isemajandav Eesti (IME) majandusprogramm, mille aluseks oli nelja mehe 1987, aasta septembris avaldatud ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. -- Ärkamisaeg algas 1986. lõpul, kui avalikustati plaan avada Eestis fosforiidikaevandused
• Eemaldati maksimaalselt üks inimene • Nimi kirjutati savikausile aastas Demokraatia Esindusdemokraatia (uuemaaegne) • Rahvas valib oma esindajad parlamenti ja KOV'i Osalus- ehk otsedemokraatia • Rahvahääletus (klassikaline) • Kondanikualgatused ja -kampaaniad • Protestiaktsioon Tunnused • Vabad ja õiglased valimised • Võimude lahusus • Alternatiivsed teabeallikad • Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine • Konkurents võimu nimel • Tsiviilkontroll relvajõudude üle • Poliitiku sõltuvus valija eelistustest • Vähemustega arvestav enamuse võim
Eesti NSV Ülemnõukogu 18. mail 1989. aastal vastu võetud otsusega ,,Suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti" Hitleri-Stalini salasobing mõisteti hukka. Selle eesmärk oli saada samasugune otsus ka Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt enne Molotovi- Ribbentropi 50. aastapäeva. Moskvale see küsimus aga pinget ei pakkunud ning hinnangu andmine venis, mille peale plahvatas Baltiriikides suur protestiaktsioon. Nimelt 23. augustil(MRP aastapäeval) moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi Eesti, Läti ja Leedu. Et kogu maailm oli näinud Baltikumi soovi olla vaba, kuulutas NSV Liit aasta lõpus MRP salaprotokolli kehtetuks. 1989. aasta mais võeti vastu ka seadus ,,Eesti isemajandamise alused(IME)". Alguses küll selle vastu olnud Ülemnõukogu tunnistati lõpuks seda ideed, mille olid välja käinud S. Kallas, T. Made, E. Savisaar ja M. Titma
ametlikule võimule Eestis. - Nõudsid sellise riigivõimu kehtestamist, mis seaks elu-ja loodushoiu riikliku tegevuse esmaseks kriteeriumiks. - Lätis: - 1959 asutati Läti Loodus-ja Muinsuskaitse Ühing; 23 kohalikku haru. - 1980ndate lõpul –Keskkonnakaitse klubi - Leedus: - 1987 –Keskkonnakaitse liikumine - 1988-väikesed liikumised ühinesid Leedu Roheliseks Liikumiseks (LRL) - LRL olulisem tegevus: Ignalina 3. reaktori avamise vastane protestiaktsioon, NL sõjaväejäätmete vastane aktsioon. - Karola vastus: - MTÜ-de nõrgenemine- paljud keskk. Aktivistid läksid poliitikasse, ametnikeks KKMinist. või Kk.ametitesse, šokk turumajanduse rakendamisest , kkorg. Ühiskondliku toetuse nõrgenemine- ebastabiilsus, ebavõrdsus , sots.maj. kihistumine. Mittetulundussektorites vaikelu, sots.maj. stabiilsus olulisem kui keskkond. Uut tüüpi kesk.organisatsioonide teke- välisorg. Satellidina
ettevalmistused peatada. Rahvas tajus oma jõudu ja valitsuse ebakindlust. Tänu rahva otsustavale protestiliikumisele oli valitsus sunnitud lõpetama ettevalmistused fosforiide kaevandamiseks. MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? Ökoloogiliste nõudmiste juurest jõuti poliitiliste nõudmisteni, mis väljendasid armastust oma maa vastu. 1987. Suvel toimus Riias meeleavaldus, kus mälestati 1941.a. küüditamise ohvreid. Seal lepiti kokku korraldada järgmine protestiaktsioon korraga kolmes Balti riigis : Eestis, Lätis, Leedus. 23.08.1987. Moltov –Ribbentropi pakti (MRP) 48.aastapäeval- ja nõuda selle paketi tühistamist. Poliitvangide vabastamist, Stalinlike timukate kohtu alla andmist ja ohvrite mälestussamba püstitamist. Saksamaa ja Venemaa salaprotokollide paljastamine näitas, et Eesti ei astunud vabatahtlikult 1940.a.Nõukogude Liidu kooseseisu, vaid suurriigid leppisid selles omavahel kokku.
finantseeris paavst Roomas Püha Peetri kiriku ehitust. Lisaks protesteeris Luther katoliku kirikus toimuva onupojapoliitika ja teiste väärnähtuste vastu, eriti selle vastu, et kirikuvürstid omaksid ilmalikku võimu, nagu see Saksamaal mitmel pool oli. Samas sisaldas tema protest ka mitmeid vastuväiteid kiriku õpetusele: tema ilmselt olulisimaks seisukohaks oli see, et inimene võib ennekõike õndsaks saada usu läbi. Siiski ei olnud Lutheri esimene protestiaktsioon tegelikult eriti radikaalne, eriti arvestades tema hilisemat tegevust. Ta pühendas oma kirjad paavstile ning lootis, et katoliku kirik võtab tema kriitikat kuulda. Erinevalt üldlevinud legendist ei naelutanud Luther oma teese siiski tõenäoliselt Wittenbergi lossikiriku seinale, vaid saatis neid laiali Saksamaa vaimulikele autoriteetidele. Paavsti reaktsioon Lutheri tegevusele oli esialgu ettevaatlik, kuid pigem siiski tõrjuv.
Väga tähtsaks peeti impeeriumi säilimist ja püüti selle eesmärgiga muuta kehtivat põhiseadust. 1988 aasta 16.novembril võttis Eesti NVS Ülemnõukogu vastusuveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ülimlikkus seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Suhtes NL keskvõimuga muutus Molotov-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine järjest olulisemaks. 23.augustil 1989. aastal korraldati enneolematu protestiaktsioon, mille tulemusena moodustasid inimesed katkematu inimketi Tallinnast Vilniuseni. Inimketti hakati nimetama Balti ketiks, mis aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989. aastal tunnistati Moskvas 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning need mõisteti õigustühiseks. 1989.aasta jaanuaris võeti vastu seadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24.veebruar kuulutati mõne aja pärast iseseisvumispäevaks, Pika Hermani tornis
1988 a aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp 1988 a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid eesti nsv töötajate internatsionaalse liikumise ning sügisel töökollektiivide ühendnõukogu 16 nob 1988 aastal võttis eesti nsv ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 23 aug 1989 aastal enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett tallinnast vilniuseni. Balti kett aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989 aasta lõpul tunnistati moskvas lõpuks 1939 aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks 1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus Eesti kongress esindusorgan 1990 kevadel lõhenes EKP kaheks rahvuskommunistid ja impreeriumimeelsed
a alguses, esimene eesti poliitiline erakond eesmärgiga taastata EV. Pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks olulistele ajaloolistele tähtpäevade teadvustamisele, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisele -Iseseisvusdeklaratsioon eesti seadused kuuutati kõrgeimaks NSV Liidu seaduste suhtes. Nõuti liidulepingut, esimest korda oli nõukogude võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus -Balti kett MRP 50'ndal aastapäeval 1989 aastal korraldati protestiaktsioon- moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinani, 2 milj inimest ja 600 km, eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale. -Eesti kongress ja Komitee- Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima , et valida hiljem esindusorgan Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990. aasta
1988 a aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp 1988 a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid eesti nsv töötajate internatsionaalse liikumise ning sügisel töökollektiivide ühendnõukogu 16 nob 1988 aastal võttis eesti nsv ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 23 aug 1989 aastal enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett tallinnast vilniuseni. Balti kett aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil 1989 aasta lõpul tunnistati moskvas lõpuks 1939 aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks 1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus Eesti kongress esindusorgan 1990 kevadel lõhenes EKP kaheks rahvuskommunistid ja impreeriumimeelsed
massiliseks kodanikualgatuseks. Selle eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõigepealt tuli aga selle eesmärgi elluviimiseks registreerida EV kodanikud omaaegse kodakonsusseaduse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani Eesti Kongressi. 1989. aasta märtsis toimusid üle kogu Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi valimised. MRP aastapäeval 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani. Balti keti pikkus oli 600km ja selles osales ligi 2mln inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. *IME 1987. aastal kuulutati välja NSVL majandusreform. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSV Liidus. Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. IME aluseks oli 26. septembril 1987. aastal
alternatiivsed arvamused. Toimetati Läände märgukirju, kus kirjeldati N.repressioone. Tähtsaim 1979.a Balti apell ÜRO-le. Loodi sidemeid ka Leningradi ja Moskva dissidentide ringkondadega (teisitimõtlejate hulgas kuulus tuumafüüsik Andrei Sahharovist, ülejäänud tavalised inimesed). NSVL aga teisitimõtlemist ei sallinud, seega olid 1980.aastateks pea kõik saadetud vangilaagritesse. - Dramaatiline protestiaktsioon: 19.a üliõpilane Romas Kalanta pani ennast Kaunase keskväljakul 1972 aastal põlema. Tema matusest kujunes võimas Nõukogude võimu vastane protest. Protesti käivitasid ka rock-kotserdid. Eestis 1980.a noorterahutused Tallinas, mille sütitas jalgpallmatsile järgnema pidanud punk-kontserdi ärajäämine ->Eesti kommunistliku partei juhtkonna venestamispoliitika vastu suunatud avalik kiri ,,40 kirja". 1972 avaldati Läänes 17 Läti kommunisti kirja, milles kirjeldati
Sisepoliitilist arengut ilmestasid rahvusliku suuna tugevnemine, EKP võimupartatsoonide nõrgenemine konkurentsis Rahvarindega ning impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Kõigepealt aga tuli selle eesmärgi elluviimiseks registreerida Eesti Vabariigi kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel. Registreeritud kodanikud pidid omakorda valima endale esindusorgani Eesti Kongressi. 15) Balti kett moodustati MRP aastapäeval, 23. augustil 1989. See oli protestiaktsioon: 600km inimketti, milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Üleminekuperiood kuulutati välja 1990. a. 30. märtsil, see pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais hakkasid Eestis kehtima Eesti seadused. 16) Eelmise peale aktiveerisid impeeriumimeelsed jõud oma tegevust. Eestit ähvardati majandusblokaadiga, kuid kohalikud "internatsionalistid" algatasid 1990. aasta mais streike selle vastu. 1991
taas eestlaste rahvuslipuks. · Septembris 1988 toimus lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritus ,,Eestimaa laul" sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. · 16. novembril 1988 kuulutas ENSV Ülemnõukogu Eesti seadused Eestis NSV Liidu omade suhtes ülimuslikeks. Ajalukku läks see suveräänsusdeklaratsioonina. · MRP aastapäeval, 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani 19 Balti kett, mille pikkus oli 600 km ja milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas. · 1989. aasta lõpus tunnistas NSV Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokollide
Olid oma režiimivastaseid kirjutisi saatnud Läände, kus nad 1965 ilmusid, tehti kindlaks, kellega oli tegemist. Daniel oli Nikolai Aržak ja Sinjavski oli Adam Terts. Dets-s võeti nad kinni, nende arreteerimine leidis Moskva ja Leningradi vaimumaailmas üsna laia vastukaja. See oli teatud mõttes dissidentluse algus. Nende kaitseks astuti välja, korraldati Puškini väljakul väike demonstratsioon, kus nõuti, et NL peaks jälgima inimõigusi ning see oli üsna enneolematu avalik protestiaktsioon. Hakatakse rõhutama, et NL-i võimuorganitel tuleb seadustest kinni pidada, riik peab olema seaduslik ja hiljem kitsama liikumise näol kasvab välja seadusliku kaitse liikumine. Koguti juhtumeid, mis olid seadusevastased ja saadeti Läände. Oluline, et protesti tehti avalikult. Dissidendid edastasid ühiskonnale infot, mida ka ametlikes meediakanalites ei edastatud ja kui tehti, siis pol-lt kallutatult. Kõneleti varasematest represseerimistest, anti võimalusel ülevaateid poliitvangide
annaabi.ee 
