Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põlati rahvareetureid,teisi rahvaid ja kommuniste. Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted. *A.r.-sellised riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi,ei propageeri vägivalda,ei nim. diktatuuriks,propageeritakse konservatiivseid väärtusi.Juhib üks isik või väikene rühm. *T.r.-kontrollitakse inimeste tegevust,mõtteavaldust ja isiklikku elu.Tagakiusamise abil loodud hirmuvalitsus.Rikutakse inimõigusi.Juhib üks inimene. Läänemeremaade riikide juhid ja riigikorrad. *Rootsi-kuningas Gustav V;sotsiaaldemokraadid.Oli demokraatlik ja mitmeparteiline riik. *Soome-president;Eduskund.Riigis oli säilinud vähesel määral kommunistide mõju.
Riigikaitseõpe koolis vajalik või mitte Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega. Selle aine muudab põnevamaks praktilise töö olemasolu, mitte raamatu otsast lõpuni kuivalt läbi töötamine. Praktilisteks töödeks on relvaõpe ja riigikaitselaager, peale nende pakuvad huvi ka ekskursioonid väeosadesse. Mõnes mõttes arvan , et ainet peaks õppima nii poisid kui ka tüdrukud. Iga kodanik peaks
kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega. Selle aine muudab põnevamaks praktilise töö olemasolu, mitte raamatu otsast lõpuni kuivalt läbi töötamine. Praktilisteks töödeks on relvaõpe ja riigikaitselaager, peale nende pakuvad huvi ka ekskursioonid väeosadesse. Mõnes mõttes arvan , et ainet peaks õppima nii poisid kui ka tüdrukud. Iga kodanik peaks
Esimene keeduklaas- 50ml viljalihaga mahla,0,1g kitosaani- segada, tsentrifuugida. Teine keeduklaas- 50ml viljalihaga mahla-tsentrifuugida Märkasime:Et see ei toiminud, kitosaan ei jäänud peale, vaid vajus põhja Poolt argumenedid Lihtne ja tõhus viis alandada kaalu Toimib ilma füüsilise aktiivsuseta Võid süüa, mida hing ihaldab (olenemata kellaajast) Lühiajalisel kasutamisel ei tekita vastunäidustusi (6 kuu jooksul) Vastu argumendid Ei propageeri tasakaalustatud toitumist Inimesed muutuvad laisaks ning füüsiline võimekus alaneb Tervislikud eluviisid kaovad Haigused süvenevad rämpsu sisse söömisega Võib tekitada allergiat Võib verd lahjendada Pole piisavalt katsetatud, seega ei teata, kas aastate möödudes on ohtlik meie organismile Aitäh Kuulamast!
kehtib siiski ka tänapäeval ning see on abiks nii hääletamisel kui valitsuse poliitika mõistmisel. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestima Keskerakond. Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja elulist vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideogloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad
Loomulikult. Kui palju on kuulda erinevatest juhtumistest, kus täiesti tavalised noored tüdrukud ja poisid endalt elu võtavad, sest just virtuaalses maailmas kasutatakse nende kallal nii palju vaimset vägivalda, et nad ei pea lihtsalt sellele vastu. Paljud lapsevanemad ei tea, millised on nende võsukesed internetis, kas nad käituvad seal normaalselt, käivad saitidel, mis ongi nende vanustele mõeldud ja mis ei propageeri pornograafiat, meelemürke, vägivalda jne. Või on nad ise need kes, kasutavad kaaslaste vastu vaimset vägivalda. Iga lapsevanem peaks ikka silma peal hoidma, mida ta lapsuke seal helendava ekraani taga teeb. Võimalusi on on tegelikult palju. Võimalus on riskantsemad veebisaidid ära blokeerida, vaadata arvuti ajalugu, paluda lapsel oma kontakte näidata ja piirata lapsel arvuti taga istumist, et tal ei tekiks seda üleliigset aega internetis jubeduste vaatamiseks
Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 5. Autoritaarne: · Riigis on enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. · Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. · Rahval puudub otsene võimalusoma juhtide otsuseid mõjutada. · Sedalaadi riigid peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. 6. Demokraatlikud riigid: a) Majandus: Riigi osakaal ei ole domineeriv; Vaba konkurents. b) Ühiskondlik elu ja poliitika: Puudus valitsuse suunav ja juhtiv jõud; Mitmeparteilisus, demokraatlik pluralism; Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu; Vabadus avaldada arvamust; Peamiste inimõiguste tunnustamine.
põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, IRL aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL- ga suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliit väärtustab Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist.
Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle, massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsemiseks: pidevalt rikutakse inimõigusi. Esimesena kuulutati diktatuur
Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse selgitamine Kuulajate kaasamine- innustus tegutsema. informeeriv kõne- teabe edastamine Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Keskendutakse teate edastamisele ja selgitamisele. Probleemi käistletakse kogu selle keerukuses ning esitatakse poolt ja vastuargumente, et pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset teavet. Kõneleja enda seisukoht jääb tagaplaanile. Oluline on: Süsteemsus- hea struktuur, et oleks lihtsam aru saada Konsentreeritus- keskendumine kõige olulisemale Ea-ja jõukohasus- info edastamine kergemalt raskemale, kuulajate vanuse ja eelneva kogemuse arvestamine.
Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. 6)Valimiskünnise puudumine parlamenti pääsesid kõik erakonnad, mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. AUTORITAARSED Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud. Tähtis konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda. ( Eesti, Läti, Leedu, Soome enamik euroopa riike) TOTALITAARSED Kogu võim koondus ühe isiku või tema sõltlaste kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Täielik kontroll inimeste elu üle. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.(Itaalia[fasism], Saksamaa[natsism], NSVL[kommunism]) FAsISTLIK ITAALIA Pettusid Pariisi rahukonverentsi tulemustes, poolehoid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Vahetused valitsused, Keskvõim oli nõrk
Versailles´ süsteemis (toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse heastada), pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus, igatsus kõva käe järele), majanduslikud raskused (majanduskriis, lubati elujärje kiiret paranemist) Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid (näited) Autoritaarsed: enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, erakondade tegevus on lõpetatud/piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda, ei nim. diktaktuuriks Totalitaarsed: võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning kogu nende elu üle, hirmuvalitsus, pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgeim seadus diktaatori suva, nt. Hitleri diktaktuur Saksamaal ja Stalini NSV Liidus Fasistlik diktatuur Itaalias Teravnesid majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astus fasistide liikumine, eesotsas Benito Mussolini
Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis on enamik võimu koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte, poliitilised erakonnad on kas keelatud või piiratud, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena, riigikorraldus pole diktatuur Totalitaarses riigis on riigikorraldus diktatuur. Võim koondunud ühe juhi ja tema alluvate kätte, kontroll kogu inimese elu üle. Hirmuvalitsus. Pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. Eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus Fasistlik dikatatuur Itaalias
·Majanduslikud raskused Euroopas, seoses kriisidega. ·Demokraatia kriis ·Polnud poliitiliselt stabiilsed ·Versaille rahulepingus pettumine, rahulolu ·Laiade rahvahulkade kõrvale jäämine suurest poliitikast Liigid: ·Autoritaarne : 1) enamik võimust on ühe isiku või väikese rühma käes 2) poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks.
4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute väikese ühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalud oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid
Valimiskäitumist mõjutavad: 1. klassikuuluvus, sotsiaalmajanduslik olukord, traditsioonid, isiklik kogemus 2. massimeedia valimiskampaania, tõstab huvi poliitika vastu(saated, artiklid) või tõukab poliitikast eemale(skandaalid), tugevdab olemasolevaid hoiakuid Vasakparteid 1. astmeline tulumaks 2. eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamine (toit, energia, kommunaalteenused jms) 3. haridus kõigile kättesaadav, ei propageeri erakoole ja tasulist haridust 4. tööhõiveküsimused (sde) või toetused ja sotsiaalteenused (keskerakond) Paremparteide vaated ei ole nii ühtsed, aga üldiselt toetavad nad vabaturumajandust, ettevõtlust, rahvuslust. Tänapäeval on erakondade vaated hägustunud. Erakondade, survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste sarnasused: 1. esindavad avalikke huve 2. püüavad mõjutada poliitikat 3. pakuvad alternatiive 4. kasutavad liidreid 5. hoiavad ühsikonna pluralismi
Otsuste tegemise hetke mõjutavad pere traditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valimiskampaaniatel omapoolne mõju. 4.Erakonnad 4.1.Vasak- ja paremparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Toetavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Usuvad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Ei propageeri erakoole ja tasulist haridust. Eesti Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tugevamini tööhõiveküsimustele ja Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond ja Isamaaliit. Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on konkurent kasuks Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile.
Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi, mis tegelikult aga nii ei olnud. Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal · Parempoolsus Reformierakond IRL · Vasakpoolsus Rahvaliit Keskerakond Sotsiaaldemokraadid (pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist, haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvi, mistõttu ei propageeri erakoole ja tasulist haridust, keskerakonnal ka toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised · Täidavad ühesuguseid funktsioone- esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp
koalitsioonileping teinekord suuremagi tähtsuse kui ideoloogiline programm. Vasakparteide hulka kuuluvad Esotsialdemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond. Mõlevad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakparteile usuvad ka nemad , et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishuvis. Seega erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlasest tööhõive küsimuste tugevam rõhumine, samas kui keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule domokraatiale ja rahvuslusel. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see , et nad väärtustavad eesti küla , sealhulgas
ning ebastabiilsust, mis tõi igatsuse ,,kõva käega" valitsuse järele 4) majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid abi riigi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist Liigid: 1) autoritaarne- võim koondunud ühe isik või väikese rühma kätte; erakondade tegevus lõpetatud või piiratud; rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada; tähtsad konservatiivsed väärtused; ei propageeri vägivalda; tavaliselt ei nimetata diktatuuriks 2) totalitaarne- diktatuur; võim koondunud ühe juhi ning tema sõltlaste kätte; kontroll inimese elu üle; hirmuvalitsus: pidevalt rikutakse inimõigusi Fasistlik Itaalia I kehtestati diktatuur. I ms kandnud suuri kaotusi ja pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus. Seda kasutasid ära kommunistid, kes tekitasid veelgi suurema kaose
· Majanduslikud raskused: tulevase diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Diktatuuride tunnused: Autoritaarsed: · Enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatd või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. · Peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne: · Võimu koondumine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse - kogu nende elu üle · Rikutakse inimõigusi · hirmuvalitsemine · Kõrgeim seadus on diktaatori suva · Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL Demokraatia tunnused: · Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) · Valitsejate vahetumise võimalus
ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Selle kirjutise ning "Poliitilise ökonoomia katekismusega" ja kuueköitelise "Poliitilise ökonoomia kursusega" pani J. Say aluse majandusteaduse uuele suunale. Mitmed majandusteaduse ajaloo uurijad osutavad Sayle kui suurele Smithi ideede levitajale ja propageerijale. Kinnitatakse isegi, et oma "Traktaadiga" pani ta aluse rangelt teaduslikule poliitilise ökonoomia uurimise meetodile. Tegelikult propageeri Say Smithi mõningaid seisukohti, öeldes lahti teistest. Say nimetas "Rahvaste rikkust" piirituks kõrgete ideede kaoseks. Smithi kommentaatorina loob ta eelkõige korra oma eelkäija "territooriumil", jagades poliitilise ökonoomia kolme ossa: 1) tootmine; 2) jaotamine; 3) tarbimine. Sayle on omane antihistorism. Ta käsitles tootmist kui materiaalsete hüvede valmistamist. Polemiseerides füsiokraatidega ja püüdes tõestada, et materjalide mass, millest koosneb
Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse.
Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st)
umbusaldust. Ooli veidi veel ebastabiilne, nt Prantsusmaal vahetus valitsus 20 a jooksul 41 korda. 3. Rahvarinde valitsus Prantsusmaal. 4. . 5. Vabaturu maj ei sekku üldse maj, igaüks on ise oma õnne sepp. Keinesiaistlik sekkub, ei saa olla pealtvaataja, hakati vaesemaid inimesi toetama, riiklik pension, riiklik toetus. PT 13 1. Autoritaarses: ei propageeri vägivalda(1), ei nimetata diktatuuriks(2); konservatiivne mõtlemine ja traditsioonilised väärtused (3). Totalitaarses: (1.agressiivsus, terror); totaalne kontroll, pisiasjadeni (2); revolutsioon(3) 2. Diktatuuri tekkele aitasid kaasa: kohe ei tekkinud majanduslikku heaoli ja poliitilist stabiilsust, mis tekitas rahvas ebausku demokraatias, demokraatia oli veel suhteliselt värske ja traditsioonid olid välja kujunemata
autoriteeti, tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: · autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3. rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada 4. tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena 5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi · totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori oma suva Fasistlik diktatuur Itaalias:
autoriteeti, tõi kaasa igatsuse “kõva käega” valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3. rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada 4. tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena 5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus – inimõiguste rikkumine, diktatuuri oma suva Fašistlik diktatuur Itaalias:
välispoliitikat.(Lõuna-Itaalia. Põhja Itaalias möllasid kommunistid). Saksamaal taotlesid võimu nii kommunistid, kui ka natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei, mida hakkas juhtima A. Hitler. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada: 1) Autoritaarne- enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, poliitiliste erakondade tegevus piiratud või keelatud, tähtsad on konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda. 2) Totaliaarne- totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, nende elu üle. Hirmuvalitsus: rikutakse inimõigusi (Hitleri Saksamaa) 2. Avalik- ja erasektor ja nendevahelised suhted Avalik sektor- riigi tunnused on: 1) Riik on alati seotud võimu teostamisega. 2) Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad 3) Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle
et ... ning teate ka sellele lahendusi...", ,,See on parim valik, mida te võisite teha..." vms. Veenmiskõne puhul võib kasutada nii argumenteerimist kui ka emotsionaalseid lugusid. Informeerivad kõned Loengud ja ettekanded on informeerivad kõned, mille eesmärk on teabe edastamine. Nii akadeemilised, õppe- kui ka aimeloengud käsitlevad suulise süstemaatilise mõttearendusena mingit probleemi või probleemideringi. Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Informeeriva kõne puhul käsitletakse probleemi kogu selle keerukuses. Esitada tuleb nii poolt- kui ka vastuargumente, sest muidu on tegemist veenmisega, ja pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset teavet. Sobiv on ka tutvustada ning võrrelda erinevaid lähenemisviise probleemile. Kõneleja enda seisukoht probleemi suhtes jääb tagaplaanile. 4
hääletamsel kui valitsuse poliitika mõistmisel. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik partei ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad nad pooldavad astmelist tulumaksu ja käibemaksumäära alandamist eluliselt vajalikelt kaupadelt (toiduained, energia, kommunaalteenused). Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus pea olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab Keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõive küsimustele, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks
meid ka valimistel, kui ka valitsuse poliitika mõistmisel. Vasakparteide hulka kuuluvad Eestis Keskerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei. Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja käibemaksumäära alandamist eluliselt vajalikelt kaupadelt(toit, elekter, kommunaalteenused). Iseloomulikult vasakpoolsusele usuvad ka nemad, et haridus peaks olema kõigile kättesaadav ühishuvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsialdemokraate eristab keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõiveküsimustele. Keskerakonnal on aga esikohal sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused. parempoolsed parteid ei ideoloogia poolest nii ühtsed kui keskerakond ja sotsid. reformierakond tugineb liberalismile. IRL(Isamaa ja Res Publica Liit 2006 ühinesid) toetub aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. IRL toetab rohkem rahvuslikku kapitali. Reformierakond on aga avatud turumajanduse poolt. Nende arvates on
poliitilisse ellu 2. Pettumine Versailles' süsteemis 3. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses 4. Majanduslikud raskused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid · Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. · Totalitaarne riigikorraldus. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende elu üle. Autoritaarsed riigid · Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli Portugal. · 1926.aastal toimus sõjaväeline riigipööre ka Poolas. Samal aastal loobus demokraatiast ka Leedu.