plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutatakse proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse seguga poole kõrguseni ja tihendatakse standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täidetakse vormid täielikult ja vibreerita kse veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatakse liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustatakse lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaetakse hoolikalt kaantega ja jäetakse töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes e proovikehad lahti, markeeritakse rakestataks ja paigutatakse lõplikuks kivistumiseks vette. e nihkkaliibriga 0,1 mm täpsusega 6
Valem 4.2.3. m 1-m v Valem 4.2.3 Wv= 100 V Wk veeimavus massi järgi (%); Wv veeimavus mahu järgi (%); m1 proovikeha mass veega immutatult (g); m proovikeha mass kuivatatult (g); V kuiva proovikeha maht (cm3); v vee tihedus (g/cm3). 3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse
mõ mimm7p Wm WV 4A 2288 2492 8,9 17,0 4B 2704 2940 8,7 17,0 5 4970 5410 8,9 16,8 6 4894 5344 9,2 17,4 V4=2594,8cm3 V5=2613,2 cm3 V6= 2580,9cm3 Vee tihedus 1g/cm3 Keskmine veeimavus massi järgi 8,9% ja mahu järgi 17,0% 3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni,
ja neid kasutatakse ehitusosades, kus esinevad pikemaajaliselt kõrgemad temperatuurid (küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud). 1.3. EHITUSMATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. JOONIS 1.3.1. Survetugevuse määramine: a- betoonist proovikuup, b- betoonist proovisilinder, c- surveproovi skeem Tugevuse tähiseks on f või R ja ta leitakse valemiga: P Rs ...( N / mm2 , MPa, kg / cm 2 );1N / mm2 1MPa 10kg / cm 2 A Rs - piirtugevus survel (survetugevus), P - purustav jõud (N või kg),
W k = m ( V alem 2 ) m1 -m Pv W v = V (Valem 3) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] m1- proovikeha mass veega immutatult [g] V-kuivatatud proovikeha maht [cm3] Pv- vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Proovikehi katsetatakse mitte varem kui 3 ööpäeva peale mördi paigaldamist. Enne katsetamist määratakse proovikeha mõõtmed. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Purunemine tuleb kindlustada 20-60 sekundit pärast katse algust
hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutati proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täideti seguga poole kõrguseni ja tihendatati standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täideti vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette. 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdeti nihkkaliibriga ja kaaluti ning katsetatati paindele ja survele. Tulemused Tabel 1 Betoonisegu töödeldavus erineva plastifitsaatori sisaladuse, löökide arvu ja
määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 2.1 Valem 2.1: Wk = (m1-m)/m * 100 Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemiga 2.2 Valem 2.2: Wv = ((m1-m)/ v)/V * 100 , kus m1 proovikeha mass veega immutatult, [g]; m proovikeha mass kuivatatult, [g]; V kuiva proovikeha maht, [cm3]; v - vee tihedus, [g/cm3]. 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb
m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutati veeimavus mahu järgi valemiga (3). wv=(m1-m)/v/V*100 (3) wv veeimavus mahu järgi [%] V kuiva proovikeha maht [cm3] v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud.
V Kus: Wv – veeimavus mahu järgi (%); m1 – proovikeha mass veega immutatult (g); m – proovikeha mass kuivatatult (g); V – kuiva proovikeha maht (cm3); ρv – vee tihedus (g/cm3). 4.3. Survetugevuse määramine. Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7
Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud.
Rp proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7
mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Valem 4:
30 Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis on 0,45 männil Rs,w - Survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2] Peale survetugevuse määramist määratakse proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w -W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveral 4.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. Survetugevus määratakse proovikehadega, mille ristlõike mõõtmed on 20*20 mm ja pikkus kiu suunas 60mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20*20mm. Koormamise kiirus 100 kgf/min. Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon. Joonestatakse graafik. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel
15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? teoreetiline = suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel praktiline = suurim pinge, mida materjal talub purunemata küllalt suure arvu (kuni mitmed sajad miljonid) pingetsüklite vältel 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir? * on määratud katseliselt (standardsete proovikehadega); *määratakse erinevate pingeseisundite jaoks eraldi teimidega (pikkel, paindel, väändel); * määratakse erinevate pingetsükli tüüpide jaoks 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust iseloomustavad (konkreetsed) parameetrid! *Pingekontsentraatorid: varda geomeetria muutused; punktkoormused; keevisõmblus; *pinnakonarused ja defektid *mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus 15.24
nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud.
õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; nt 250ºC juures tugevus langeb ca 25%
𝜌𝑣 𝑤𝑘 = ∙ 100 (Valem 3) 𝑉 Kus: 𝑚1 – proovikeha mass veega immutatult [g] m – proovikeha mass kuivalt [g] V – kuiva proovikeha maht [cm³] 𝜌𝑣 – vee tihedus [g/cm³] Veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetulemustest. Vaata Tabel 5.2.1. 4.3. Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga
Rp proovikeha paindetugevus [N/mm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20,0 [cm] b = 11,9 [cm] h = 8,833 [cm] Rp = (3 * 1483,33 * 20,0) / (2 * 11,9 * 8,833²) = 47,93 [N/mm²] 2.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 [mm] ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt
· Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad(teras).nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastel materjalidel on omadus puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Tõmbetugevus,Rt · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid).proovikehad on vardakujulised ja need rebitakse pooleks. Survetugevus, Rs · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehadega,mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks.seade fikseerib purustava jõu. Survetugevus · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale ,mis purunevad ilma nähtavate derformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5..20 korda suurem kui tõmbetugevus.kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele.näiteks betoon. Paindetugevus,Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määramisel on proovikeha talakujuline ja ta
Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. 8. Survetugevus, tõmbetugevus, paindetugevus- määramine, valem, mõõtühik? Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg Tugevuse tähiseks on f või R ja leitakse valemiga: Rs=P/A .. ( N/mm² ,MPa, kg/cm);1N/mm² = 1MPa ~ 10kg/cm²) Rs - piirtugevus survel (survetugevus), P - purustav jõud (N või kg), A - proovikeha ristlõike pindala ( mm² või cm²) Kivimaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini just survele.
SURVETUGEVUS Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määratav näitaja. Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Ehitusmaterjalina töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. 𝑷 𝑹𝒔 = 𝑨 ∗ Üℎ𝑖𝑘𝑢𝑑: 𝑁⁄𝑚𝑚2 = 𝑀𝑃𝑎 𝑣õ𝑖 (𝑣𝑎𝑛𝑒𝑚 𝑚õõ𝑡üℎ𝑖𝑘) 𝑘𝑔⁄𝑐𝑚3
Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. (tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad materjalid) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus [N/mm2]on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus
normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist
Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. 5. Betooni tugevus Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus) Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad
..12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud.
· Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 05.05.2014 · Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. · · Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil.
väärtused: 0 Pingetsüklite arv purunemiseni · on määratud katseliselt (standardsete Joonis 15.11 proovikehadega); · määratakse erinevate pingeseisundite jaoks eraldi teimidega (pikkel, paindel, väändel); · määratakse erinevate pingetsükli tüüpide jaoks (vastavalt asümmeetriateguri R väärtustele) sümmeetrilise tsükli väsimuspiir -1 (R = -1) ja ühepoolse tsükli väsimuspiir 0 (R = 0);
tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria ja võetakse keskmine
rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; nt 250ºC juures tugevus langeb ca 25%
kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 7.3. BETOONI TUGEVUS Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (joonis 1.3.1.) Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus). Katsetamine EVS-EN 12390-3 “Kivistunud betooni katsetamine Osa 3: Katsekehade survetugevus”. Katsekehad on kuubi või silindri kujulised. Kuupide nimimõõdud (küljepikkused)- 100, 150, 200,
Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega 28. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane
4. Kirjelda, mida tähendab materjali soojamahtuvus. 5. Millistesse põhigruppidesse jaotatakse materjalid tulepüsivuse järgi? 6. Kirjelda, mida tähendab materjali tulekindlus. 2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus. Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevuse kontrollimisel arvestatakse materjali vastupidavust survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus. Seda kontrollitakse enamasti proovikehadega, mis on kuubi või silindrikujulised. Need surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade näitab purustava jõu suurust. 16 Survetugevuse tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. Kivimaterjalide tugevuse määramisel arvestatakse survele vastupidavust. Joonis 2.3.1. Survetugevuse määramine: a – betoonist proovikuup,
· Tsemendi liigist · Täitematerjalide terade kujust(mida siledam,seda plastsem) · Plastifikaatorite sisaldusest Betoonisegu plastilisust iseloomustab koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul.Täidetakse koonus betooniga ,eemaldatakse koonus ja mõõdetakse betoonisamba vajumine.Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. 33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20°C ja õhu niiskus 90-100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel
Kompressiooniindeks näitab poorsuse vähenemist kui pinge muutub ühe plastsete deformatsioonide tekke. Kandevõime ammendumine on seotud peale esilekutsunud nihkepinge vastab pinnase nihketugevusele antud normaalpinge logaritmilise ühiku võrra, näiteks ühest kümneni. Tema eeliseks on asjaolu, et pinnase tugevuse veel katseplaadi suuruse ja selle asetussügavusega juures. Korrates teimi identsete proovikehadega erinevate ta ei sõltu pingetest, vaid on antud pinnase jaoks konstant, on aga selge, et ta maapinnast. Pinnase kokkusurutavuse määramiseks tuleb seepärast kasutada vertikaalkoormustega, saame rea f suurusi erinevate normaalpingete korral. sõltub proovi rikutusest. Uurimised on selgitanud, et igasuguse rikutuse kõvera lineaarset algusosa. Need suurused kantakse graafikule telgedega ja
J o o n i s 5 . 4 A s t m e l i s e k o o r m u s e g a n ih k e te i m i t u le m u s e d Horisontaaljõudu võrdsete astmetega suurendades hakkab juurdekasv järjest suurenema kuni teatud koormuse puhul algab nihutatava karbipoole püsiv libisemine. See tähendab, et pinnase tugevus on ammendatud ja libisemise esilekutsunud nihkepinge vastab pinnase nihketugevusele antud normaalpinge juures. Korrates teimi identsete proovikehadega erinevate vertikaalkoormustega, saame rea f suurusi erinevate normaalpingete korral. Need suurused kantakse graafikule telgedega ja . Tõmmates läbi katsepunktide sirge, saab leida tugevusparameetrite suurused. Nidusus c on lõik -teljel kuni lõikumiseni katsesirgega ja katsesirge tõusunurk (joon. 5.4). Statistilises mõttes parima sirge läbi katsepunktide saab vähimruutude meetodil. Sellise sirge ja katsepunktide vaheliste kauguste ruutude summa on minimaalne
annaabi.ee 
