muuski osas uusi võimalusi vaimseks tegevuseks. Nii kaasnes kirja kasutuselevõtuga ka kõrgkultuur selle sõna kitsamas tähenduses arenenud religioossed tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Kõiki neid jooni võib kokku võtta kui inimühiskonna senisest märksa suuremat organiseeritust, mis kõige paremini ilmneb riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik on seetõttu omavahel lahutamatult seotud. LÄHIS-IDA PRONKSIAEGSED TSIVILISATSIOONID (III II aastatuhat eKr) MESOPOTAAMIA Mesopotaamia send ja looduslikud olud Terminiga Mesopotaamia (kreeka keeles jõgede vaheline) tähistatakse Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksu alasid. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast aga Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid Mesopotaamia mägedega piirnevates põhjapiirkondades. Jõgede
Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkonna järgi: Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskkonna järgi: Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia) Aeroarheoloogia Pronksiaegsed kalmed Saksamaal Pronksiaegsed kalmed Saksamaal EKSPERIMENTAAL- ARHEOLOOGIA Rauasulatuseksperiment Tuius 1990 EKSPERIMENTAALARHEOLOGIA EKSPERIMENTAALAREOLOOGIA Sindi-Lodja III asulakohalt leitud tüüpilise kammkeraamika rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised
Saaremaal: Asvas, paiku jõudsid Eestisse Eesti elanike peamiseks Ridalas ja Kaalis. esimesed rauast asjad. elatusalaks oli kindlalt Suurem osa Eesti elanikest Algupoolel jätkusid kujunenud põlluharimine elas pronksiajal ava mitmed pronksiaegsed koos karjakasvatusega. asulates. traditsioonid. Põllumajanduse arengut Hakati rajama erilisi Surnuid hakati matma soodustas käsitöö areng, maapealseid kalmeehitisi tarandkalmetesse. eriti raudesemete kivikirstkalmeid
Neoliitilise vaasi geomeetrilise ornamentika näiteid. Paremal näiteid neoliitilise, varase pronksiaja keraamikast 2100-1700 a. e.Kr. All matmispaigast leitud pronksiaegne toidunõu. Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid. Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust ... All mesoliitikumi neoliitikumi aegseid helme ja ripatsinäited. Paremal Indiast pärinev kaelaehe, all keskmisest pronksiajast kaelakee. Pronksiaegsed ehted. Üleval pronksist käevõrud (1200-800 a. e.Kr), all kullast käe või õlavarre ümber kantav võru (2000-600 a. e.Kr.). Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr.) kohtume esimeste arhitektuuri algetega, nn. megaliitehitistega (usuliste monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja algeline haudehitis dolmen (bretooni k. ´kiviplaat´). Bretagne´i poolsaarel (Prantsusmaal) Carnacis kilomeetritepikkuste ridadena
Kindlustatuid asulaid hakkati ehitama, et peaks võimalikult vähe ressursse kasutama uue elukoha turvaliseks tegemiseks. Valiti kõrgemad ja turvalisemad kohad asulate ehitamiseks. Tavaliselt olid asulad kindlustatud ainult paekivi tara või palkidest kaitsesein. 6. Millised muutused toimusid: Eelrooma ja Roomaraua matuse kommetes ja asustuses? (21-22) Eelrooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 500 eKr-50 pKr. Eelrooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed tarditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmisati sama tüüpi esemeid jne. Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle
Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes. Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. EELROOMA RAUAAEG(500eKr-50pKr) TÖÖRIISTAD Rauast tööriistad tugevamad, teravamad, vastupidavamad kui pronksist. Esialgu suudeti vähe hankida, kuna kallid. Algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid: matmine kivikirstkalmetesse, lohukivid, sama tüüpi esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha, pronksesemete tootmine ei andnud enam tulu. PÕLLUD Paistavad silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend kindlaks määratud. MATMISKOMBED Tarandkalmetesse. Uued kalmed kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandis laiusega 1-2m, pikkusega 2-3m. Harvem maeti põletatult. MAJANDUS Hakkas arenema, seoses kohaliku rauatootmisega
Tegeldi loomakasvatusega(kits, lambad, veised ,sead), viljakasvatusega(oder, nisu, kaer),kalastuse ja küttimisega. Nad ei püsinud paigal, nad rändasid ringi ,et leida paremaid põllumaid ja karjamaid. Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi
Hakati matma kivakirstkalmetesse, mis ngid vlja nagu pildil pikus lk 18 need mmargused asjad. Tehti ka laevkalmeid, mille rekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Asutus jagunes rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid, kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina. Kaubandus toimis Skandinaaviaga EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud ahjudesse, kuhu pumbati ltsaga hku, et sed pidevalt hgudes vajalikku krget kuumust annaksid.
varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..
Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Härnevi tüüpi ehtenõel Tuula tutulus Luust kaksiknööp Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka järgnevatel ajajärkudel valmistatud orgaanilisest materjalist, mis enamasti üldse ei säili. Savinõud
Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest. Pronks sai kivi asemel noorema pronksiaja jooksul peamiseks terariistade valmistamise materjaliks. Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus. Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr. Umes 500. aasta paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid : maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele asetati surnud. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega, kasutusele võeti rauamaak. Jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Järgneb rooma rauaaeg 50-450 pKr.
Elatusladeks olid karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder) + küttimine ja kalapüük. hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus - tekkis varanduslik ebavõrdsus. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga (sealt toodi pronksi). Sise-Eesti oli hõredamini asustatud ja seal oli ka alepõllundus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr)- tööriistad ja relvad tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid kiviristkalved, lohukivid jms). Kindlustatud asulad siiski jäeti maha. Korrapärasemad põllud, tarandkalmed, ajutiselt kasutatavad linnused.. Seoses kohaliku rauatootmisega arenes majandus, kasutusele vöeti soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdus. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg (50-450pKr)- Rooma mõjutas kogu Euroopat. Tarandkalmed muutusid korrapärasemaks, surnuid maeti enamasti põletatult
Vähem küttimine ja kalapüük. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllmaa eraomandus, mis suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust. Sise- Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Vanem Rauaaja esimene periood eelrooma rauaaeg oli u 500 eKr 50 pKr. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ning vastupidavamad. Esialgu oli raudesemeid küllalti vähe , sest need olid päris kallid. Eelrooma rauaajal jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid. Kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Ajapikku traditsioonid muutusid, põllud olid korrapärased, surnuid maeti tarandkalmetesse ja kasutusele võeti oma soorauamaak. Arvatakse et ka varaline ebavõrdsus süvenes. Rooma rauaaeg kestis u 50-450 pKr. Rooma rauaajal olid tüüpilised tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnuid maeti enamasti põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku
ja kiirtekujulisi ripatsehteid. Tööriistade ja relvade hulgast tõrjutakse eelrooma rauaajal kõrvale nii kivi- kui ka pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Savinõud
Lisaks neile ongi Eestist teada veel vaid üks pronksiaegne pronksnõel. Ajastule olid iseloomulikud luust kaksiknööbid, mida on leitud mitmeid. Sarnase koonja kujuga olid vööehted tutulused, mida Eestist on teada üks eksemplar Tuulast. Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka järgnevatel ajajärkudel valmistatud orgaanilisest materjalist, mis enamasti üldse ei säili. 4
Polnud rahul Kalev Wiiki teooriaga ja 2012. a Soome keeleteadlased Petri Kallio ja Jaakko Häkkinen: ühine nn uurali algkeel eksisteeris Uurali mäestiku läänejalami ja Volga kääru vahel veel pronksiaja algul, umbes 2000. aasta paiku eKr. Valter Lang: Eestlaste juured Eestimaal Vikerkaar, 2014 nr 7-8: algläänemeresoome keel sai Läänemere äärde jõuda alles mitte enne II aastatuhande teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr. Pronksiaegsed kultuurid 10. loeng Milline metall oli esimene inimeste poolt kasutatav metall? VASK (leidub kõige enam looduses) 2014. a leiti Lähis-Idast Jordani jõe äärest Tel Tsaf`ist ühe naise hauast vasest nõel (ca 5000 eKr ). See on üks vanemaid vasest tööriistu. KULD (kuld on pehmem ja seda on kiviga tagudes võimalik vormida) METEORIITRAUD Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Idas – 6. – 4. at eKr
KEELEPÕÕSA TEOORIA e. üks suur rahvastikuränne kiviajal IBEERIA UKRAINA REFUUGIUMID NEOLIITIKUM hakkab Euroopas jõuliselt levima karjakasvatus ja maaviljelus. Sisse sajab uus (uued) hõimud indo-eoroopa hõimud. Kõigepealt Balkanile (7000a) . Kuna neil olid pidevad toiduvarud siis jäi palju rahvast ka ellu. Polnud suuri näljahädasid. Mida rohkem põhja poole seda raskem maa harimiseks. Rännati vähem, tehti rohkem põldu. 2 DIFUSIOONI SLAIDID: PRONKSIAEGSED KULTUURID (10 loeng) (FAIL7) Eneoliitikum vasekiviaeg. See on üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale. Lähis-Ida 6000-4000 a. 4000 a lõpus hakkab levima pronks Lähis Idast. Euroopasse jõuab üle Balkani ja Kaukasuse. Vasemaagi leiukohtadest võib leida palju kultuuri ÖTZI vaseekiviaja mees, leitud Alpidest; 3300 a. vana; oli kaasas pronkskirves, tulekivist nuga NEBRA PRONKSKETAS Kuld, mis ketta peal on pärit Briti saartelt; vask Austriast
Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Mõnedes tolle aja asulakohtades moodustavad hülgeluud valdava enamiku loomaluudest. Seda seletab kaubavahetuse elavnemine Läänemerel. Ilmselt olid hülgerasv ja nahad juba tol ajal hinnatud kaup. Hülgerasvaga võidi kaubitseda veelgi varem. Seda on toodud seletuseks kammkeraamika tüüpi savinõude levikule Läänemerel. Vanimad harpuunid tehti luust. Rohkete hülgeküttimisele viitavate leidudega pronksiaegsed asulad Eesti rannikul ja saartel moodustavad üsna omanäolise kultuuri, mis erineb teistest samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni möödunud sajandini, kuigi arheoloogilised leiud hülgeküttimise järjepidevust otseselt ei kinnita. Aja jooksul täiustusid hülgepüügiriistad ja -meetodid. Harpuuni kasutati aga seks otstarbeks veel
mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld, vask ja meteoriitraud. Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale. Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a. Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a. Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldaavia) - vasekultuur. Pronksiaeg (3600 (3200 Euroopas) - 600 e.m.a.) on
Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009).[12] [redigeeri] Vaata ka * Eesti maksusüsteem * Eesti rahapoliitika * Eesti Vabariigi rahareform aastal 1928 * Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 * Eesti Vabariigi rahareform aastal 2010 [redigeeri] Ajalugu Next.svg Pikemalt artiklis Eesti ajalugu [redigeeri] Esiajalugu Next.svg Pikemalt artiklis Eesti esiajalugu Pronksiaegsed kivikirstkalmed Põhja-Eestis. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid.
kalmeehitisi kivikirstkalmeid, ehitati ka mõned laevkalmed. Eesti oli jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud. Rauaaeg Eestis (peamiselt viikingiaeg) ja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, rahutud ajad (miks hakati aktiivselt rajama linnuseid?), suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Umbes 500. a eKr jõudsid Eestisse esimesed rauast asjad. Eel-Rooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid, kuid ajapikku tulid asemele uued kombed. Näiteks hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega künkad
Dateering Kesk-Euroopas. Ca 2900- 2400/2300 eKr Iseloomulik: nöörivajutustega keraamika ning võitluskirved (venekirved), millel näha pronksivalu imiteerivaid sooni jm Kesk-Euroopa pronksiaeg: kellpeekrite kultuur Datering: ca 2900-2000 eKr, Tunnuslik: iseloomuliku kujuga savinõud Asulaid teada vähe, peamiselt matmispaikade põhjal Skandinaavia pronksiaeg Datering: 1800-500 eKr Monteliuse 6 perioodi Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine Merelised sidemed Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes Lisaks uurimisloolisele seosele mõjutanud ka Ranniku-Eesti kujunemist – üks võimuala ja tootmissüsteem Üleminek rauaajale, muinasaja lõpp Sissejuhatus: urniväljade kultuur • Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus • Iseloomulik: esmakordselt põhiline matmisvorm saviurni asetatud põletusmatus
Aega saab kindlaks määrata kalme lahti kaevamisel. Jõelähtme kivikirstkalmete rühm koosneb 36 kalmest, ülejäänud ehk olemasoleva tee all ja hävinud seoses tee ehitamisega. Hauapanustena nt pronksist habemenoad, välismaal pintsetid paaris habemenoaga, pronkstraadist oimurõngad. Eestis kolm laevkalmet st kivid paigutatud laeva kujuliselt, kirstud väiksemad, matused põletatud kujul. Kuramaal teada 12 laevkalmet. Muistsete põldude jäänused, peamiselt Põhja ja Lääne Eestis. Pronksiaegsed põllud Saha Lool. Põlude etapid: 1. Balti põllud - kivid loobitud hunnikutesse, nende vahemaa paarkümmend meetrit. Paepealsed pinnad, õhuke kiht mulda, sest neid on kerge harida. Põllud säilinud jäätmaadel. Moodustasid konkreetseid põllulappe (20x30, 20x40 m)? 2. Keldi põllud korrapärasemad Põllud, lohukivid paiknevad enamasti Saaremaal, Põhja Eestis ja rannikul. Kivikirstkalmete alla/kõrvale on maetud ka matuseid
· militaararheoloogi Võib jagada ka uurimiskeskkonna järgi : · Allveearheoloogia · Koobastearheoloogia · Aeroarheoloogia. (õhuarheoloogia, terminit õhuarheoloogia ei kasut eriti tihti , arheoloogilisi obj uuritakse õhust , satelliitpiltide , radarite , helikopterite jms abil. Maapinnal kasvavate taimede järgi on võimalik uurida või mullavärvuse või varjude järgi. Uuritrakse asju , mida maapealt pole enam näha nt Saksamaa pronksiaegsed kalmed.Õhust näeb sageli suuremaid objekte , mida on võimalik avastada.Aeroarheoloogia on öluline seetõttu et sellega saab avastada objekte , mille olemasolust varem ei teatudki.Miinus on see, et see on suhteliselt kallis. Lääne-Euroopas hakati sellega tegelema juba 19 saj. algselt õhupalliga.Õhufotograafia hakkas seevastu ennekõike arenema I MS ajal. Ka Eestis oli vabaduss eraldi luuresalk.Eestis sõjajärgselt uuriti muinasaegseid linnuseid
sajandil olevat mõngingad rahvad neid kasutanud. Raudrüü – võiks kasutada mõistena klassikalise 15. sajandi raudrüü kohta. Plaatrüü – Sarnane lamellrüüga, aga plaadid vast suuremad (?) Turvis, turvistik – Võiks olla üldine mõiste kaitserüüde kohta. Raudrüü ja turvis võivad olla teatud mõttes üldistavad mõisted, klassikalised. Üldmõistena veelgi parem oleks vast kaitserüü. Kaitserajatised Muinaslinnuste hulka loetakse ka pronksiaegsed kindlustatud asulad: Asva, Ridala, Iru, Narva Joaoru, Kaali. Vanema rauaaja (ca 500 eKr – 450 pKr) linnused või suletud asulad ehk sulendikud. Mäepealsed asulad – paiknevad tavaliselt küllaltki järsunõlvalistel küngastel ning nendes on leide ääretult vähe. Kaitserajatiste jäänuseid pole samuti võimalik eristada. Enamik mäepealseid asulaid paiknevad enamasti hilisematel linnustel ning hilisemate ehitustöödega on varasem kultuurkiht suures osas segamini keeratud
Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina. Kõplapõllundus. · Kaali järv: Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis Kaalisse kõrgete kivivallidega korrapärane katlakujuline auk, mille diameeter on 11m ja sügavus 22m ning kuhu aja jooksul kujunes järv. Arvatakse, et see langes aastatel 1700-1500 eKr. · Vanem rauaaeg(Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.50 pKr. · Eelrooma rauaajal jõudsid Eestisse esimesed rauast esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti maha ja pronksesemete tootmine ei andnus endist tulu. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema. · Vanem rauaaeg(Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus
40 Hallstatti ja La Tène kultuuriks. Hallstatti kultuur: pronksiaja lõpu ja varase rauaaja kultuur (u 1200500 eKr). Kese lõunapoolses Kesk-Euroopas. Hallstatti kultuur jaotatakse väiksemateks etappideks, selliseid jaotamisviise mitmeid. Paul Reinecke jagas neljaks: AD. Hallstatt A 1200 1000 eKr, B 1000850 eKr, C 850700 eKr ja D 700500 eKr. Halstatt A ja B pronksiaegsed, C varane rauaaeg. Erinevates piirkondades Hallstattil erinevad jaotused. Reinecke eraldas kultuuris ida- ja lääneosa, mida eraldavad Alpid. Hallstatti idapoolne kultuurirühm: Horvaatia, Sloveenia, Lääne-Ungari, Austria, Moraavia, Slovakkia. Kultuuri läänerühm: Põhja-Itaalia, Sveits, Ida-Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Bohemia. Ka Ibeeria poolsaare lääneosas, Suurbritannias, Iirimaale. Põhja pool ulatus Belgia ja Madalmaadeni. Rikas tuumikala: soolakaevandused
Maaharijaid tuli järjest juurde. Taheti olla nende sarnased ja taheti kõnelda ka seda keelt, mida nemad rääkisid. 2010. a uurimus näitab, et maaharijatest mehed liikusid väga laialt ringi. Kui indo - eurooplased saabusid põhja sai nende keel prestiižemaks ja toimus keelevahetus. Põhja - Euroopas tekkis neli keelekoridori. Tänu eri rahvastele tekkisid ka erinevad indo - euroopa keeled. 10. LOENG 22 Pronksiaegsed kultuurid. Pronks ei pruukinud olla esimene metall, mida inimesed tundsid. On kasutatud ka vaske, kulda ja meteoriitset rauda. Kuldesemeid on isegi 6000 eKr, sest kulda leidub looduses ehedal kujul. Ühtegi neist metallidest ei olnud nii palju, et oleks mingi areng tekkinud. Vaseaeg või eneoliitikum (vase kiviaeg e halkoliitikum) on mitmel pool välja võimalik tuua. Seda peroodi on mõningates piirkondades: koos üksikute vaskesemetega
annaabi.ee 
