Inimese närvisüsteem Janne Haar Liina Metsküla 11B · Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu
Lühike varvaste painutaja EHK m flexor digitorum brevis Alguskoht : kandluu alumine pind Kinnituskoht: 2.-4. Varba keskmine faalanks Funktsioon: painutab varbaid Tallaruutlihas EHK m quadratus plantaris Alguskoht : lateraalne ja mediaalne kandluu pool taldmine pind Kinnituskoht: pika varvastepainutaja kõõlus lateraalselt Funktsioon: assisteerib varvaste painutamist Luudevahelihased EHK m interossei plantares Alguskoht : metatarsaalluude vahemikud Kinnituskoht: proksimaalsete faalanksite põhimikud 2. ,3. (kahepoolselt ) , ja 4. varbal Funktsioon: abdutseerib varbaid jalalaba keskteljest
sundima mõtlema võimalikule suhkurtõvele ja võtma ette vastavaid diagnostilisi uuringuid. Proksimaalsetes väänilistes torukestes resorbeerub 2/3 (6566 %) esmasuriinis sisalduvatest Na+-ioonidest ja veest. Na+ resorbeerub aktiivselt vastava transportsüsteemi abil, vesi aga Na+ järel osmoosi teel. Proksimaalsete vääniliste torukeste järel jõuab esmasuriin Henle lingu, millel eristatakse alanevat ja ülenevat säärt. Na+ resorptsioon jätkub ülenevas sääres, samas sekreteeritakse Na+ asemele K+-ioone. Na+- ioonide resorptsiooni tagajärjel suureneb Henle lingu ümbritsevas koes osmootne rõhk ning vesi liigub osmoosi teel Henle lingu alanevast säärest välja. Henle lingus ja distaalsete vääniliste torukeste alguses resorbeeritakse
- Kaheteljelised Pöidla karpometakarpaalliiges - Liigutused: fleksioon/ekstensioon (fron tasa); sagitaaltasapinnaline e palmaarne abduktsioon/aduktsioon; frontaaltasapinnaline e radiaalne abduktsoon/aduktsioon.; oponeerimine reponeerimine oponeerimine ja reponeerimine fleksioon ja ekstensioon sgt abduktsioon ja aduktsioon Metakarpofangaalliigesed (art. Metacarpophalangea) - Moodustuvad kämblaluude peade ja proksimaalsete sõrmelülide põhimike liigestumisel - Ellipsoidliigesed - Kaheteljelised - Liigutused:fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon Interfalangaalliigesed (art. Interphalangea manus) - Moodustuvad sama sõrme luude vahel peade ja põhimike vahel - Plokkliigesed - Üheteljelised - Liigutused fleksioon/ekstensioon (sama pilt mis eelmisel) ALAJÄSEME LUUDEÜHENDUSED Vaagnavõõtme luude ühendused Art
74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese? Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu 75. Kuidas nimetatakse liigutusi, mis toimuvad küünarvarre pööramisel? Supinatsioon ja pronatsioon 76. Millised liigesed jäävad randme distaalse rea ja 2.-5. kämblaluu vahele? Lameliiges 77. Mis tüüpi liiges on randeme ja 1. kämblaluu vahel ning milliseid liigutusi selles saab teostada? plokkliiges 78. Mis tüüpi liigesed jäävad 2.-5. kämblaluude ja proksimaalsete sõrmelülide vahele? Ellipsoidliiges 79. Mis tüüpi liiges jääb 1. kämblaluu ja pöidla proksimaalse lüli vahele? Plokkliiges
49. Alumine hüppeliige "-:' Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese 50. Kanna pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põimike vahel. Need on amfiartoorsed ja need suurendavad jalvõlvi elastust . 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide vahel. Keraliigesed kuigi käega on erinev see, et liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Plokkliigesed. Üheteljeline liikumine(F) 53. Nimetage jala toetuspunktid: 1. Ja 4-5.pöialuu distaalsed otsad ja kandluuköber 54. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi.
Varbad: 14 varbalüli, suurvarbal 2, ülejäänutel 3 48. 51. Ülemine hüppeliiges Alumine Kanna Pöia varbalülide hüppeliiges pöialiigesed liigesed Liigenduvad Sääreluu ja pindluuu Kontsluu Kanna distaalse rea Pöialuud ja luud alumised otsad, kandluuliiges ja luud ja pöialuu proksimaalsete kontsluuplokk kontsluu- põhimikud varbalülide kandluu lodiluu põhimike vahel liiges Liigese pinnad Lamedad Liigese tüüp Plokkliiges Ratas&keraliiges Amfiartroos Keraliiges Abiseadeldised Kihn, sidemed sidemed
tõstmine (pronatsioon). 49. Kanna-pöialiigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed on amfiartroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust. 50. Pöia-varbalülide liigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Pöia-varbalülide liigesed moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Keraliigised, liikuvus suhteliselt piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje, kuid ümber sagitaaltelje. 51. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine Varbalülide vaheliigesed on plokkliigesed, liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 52. Nimetage jala toetuspunktid seismisel Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. Seismisel varbad toesena ei funktsioneeri,
49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb 2 liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu(ratas, 2-teljeline), kontsluu-kandluu- lodiluu(keraliiges, 3-teljeline). Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumine ja ülemine kokku) 50.Kanna-Pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põhimike vahel. Lameliiges-amfiartoorsed ja need suurendavad jalavõlvi elastsust. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru -seismisel b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead) seismisel c) Varbad (käimisel). 54
tüüp, liikumine. Kanna-pöialiigesed asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel (anatoomiliselt kolm iseseisvat liigest). Neid liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Kanna- pöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 52. Pöia-varbalülide liigesed: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Pöia-varbalülide liigesed moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Erinevalt käe vastavatest liigestest on nende liikuvus piiratum. Nendes toimuvad valdavalt liigutused ümber frontaaltelje, kuid ka ümber sagitaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine. Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) 54
50. Kanna-pöialiigesed (anatoomiliselt 3 iseseisvat liigest): · liigenduvad luud talbluud, kuupluu, pöialuud · liigese pinnad - · liigese tüüp - amfiartroosid · abiseadeldised selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed · liikumine - 51. Pöia-varbalülide liigesed: · liigenduvad luud pöialuud ja varbalülid · liigese pinnad - pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel · liigese tüüp - keraliigesed · abiseadeldised - · liikumine liigutused ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus) 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, 53. Nimetage jala toetuspunktid. liikumine. Seismisel toetub jala tagumine osa Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed (1- kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine
20. Põlveliigesele toimivad lihased, innervatsioon Frontaaltelg: 1) Sirutus: reie sirglihas = nimmepõimiku reienärv 2) Painutus: reie kakspealihas= istmikunärv; rätsepalihas= reienärv Vertikaaltelg: 1) Sissepööramine: rätsepalihas = reienärv; poolkile ja poolkõõluslihas = istmikunärv 2) Väljapööramine: reie kakspealihas= istmikunärv -nelipealihas = reienärv 21. Sääreluude omavaheline ühendumine Sääreluu ja pidluu on suht staatiliselt koos, et toetuspinda anda 1) Proksimaalsete otste vahel on lameliiges. Amortiseeruv liikumine. 2) Distaalsete otste vahel sideliidus. Koos hoidmine. 22. Jala skelett, luudevahelised ühednused Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 1) Varbalülivaheliigesed: plokkliiges, frontaaltelg 2) Pöia-varbalülide liigesed: keraliiges, liikumine vähene
ulnare Kodarmine randmepainutaja - m. flexor carpi radialis Õlavarreluu mediaalne 2...3 kämblaluu Randmeliigese painutamine põndapealis proksimaalne ots Kaudaalsed lihased Pindmine varvastepainutaja - m. Õlavarreluu mediaalne põndapealis Keskse varbalüli palmaarne pind Randmeliigese ja proksimaalsete flexor digitorum superficialis, s. m. varbaliigeste painutamine flexor digitalis superficialis Süva varvastepainutaja - m. flexor Vastavalt peade küünarnukk, Distaalsete varbalülide painutuspind Randme- ja varbaliigeste digitorum profundus, s. m. flexor õlavarreluu mediaalne põndapealis painutamine
mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. 50. Kanna-pöialiigesed: asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu( ja pöialuude põhimike vahel. Neid liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Kanna-pöialiigesed on amfiartoosid, need suurendavad jalavõlvi tähtsust. 51. Pöia-varbalülide liigesed: moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Nendes toimuvad liigutused ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus). 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine. Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus). 53. Nimetage jala toetuspunktid.
· Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima
Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt. 51. Kanna-pöialiigesed Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52. Pöia-varbalülideliigesed Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 54. Jala toetuspunktid Kandluuköbru mediaalne jätke. Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). Varbad (käimisel). 55. Jala pikivõlvid, ristivõlvid
lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumina ja ülemine kokku) 50.Jala pikivõlvid, rist võlv: Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru mediaalne jätke. b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). c) Varbad (käimisel). 54
Nii mõjutavad tema arengut teised inimesed, objektid, sündmused, sümbolid jne. Inimese arengu seisukohalt on oluline, et vastastikune mõju oleks pidev ja korduks teatud aja möödudes. Neid vastasmõjusid 2 nimetab Bronfenbrenner proksimaalseteks protsessideks (näiteks lapse mängimine teiste lastega, uute teadmiste omandamine). Arengut mõjutavad proksimaalsete protsesside vorm, jõud, sisu ja suund. Inimest mõjutavad nii lähem kui kaugem keskkond, tema loomus, nii sotsiaalsed kui ajaloolised tingimused. Samuti mõjutavad inimese heaolu biogeneetilised, psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalkultuurilised ja füüsilise keskkonna faktorid. Muutused ökoloogilises keskkonnas on üliolulised (õe-venna sünd, lasteaeda minek) ning siinjuures on oluline, kuidas laps nende muutustega toime tuleb ja kohaneb
Et sääre lihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 50. Kanna-pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust. On Lameliiges. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine: Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). 53. Nimeta jala toetuspunktid: a) Kandluuköbru mediaalne jätke. b) Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud). c) Varbad (käimisel). 54
3 Tõlge©Maarika Pukk 2002 paradigma rakendamiseks tulevases uurimistöös. Proksimaalprotsessid arengumehhanismina. Võib olla on joonisel 1 näidatud leidude kõige tähtsam rakendus see, et nad näitavad proksimaalprotsessi elemendi võtmerolli PPCT mudelis. Ilma selleta läheb palju hindamatut infot kaotsi mitte ainult selles suhtes, mis puutub proksimaalsete jõudude endi arengumõjusse, vaid on seoses nii isiku kui ka keskkonna omaduste lõpliku mõjuga arengu edasisele kulgemisele ja tulemusele. Kuna nende omaduste mõju on esmajoones kaudne, toimides nende mõju kaudu pronksimaalprotsessidele, alahinnatakse nende mõju mudelites, kuhu need protsessid pole kaasa arvatud. Näiteks andmeid analüüsitakse nn. Isiku- konteksti mudelis(kus protsessikomponent on ära
Luuüdi tsütoloogiline ja histoloogiline uuring Lesioonist / koldest võetud bioptaadi morfoloogiline/immuunhistokeemiline uuring Skeleti röntgenülesvõtted: lülisamba kaela-, rinna- ja lumbaalosa, kolju, rindkere, vaagen, õlavarreluud ja reieluud Luuvälise üksikplasmatsütoomi korral lesiooni ulatuse hindamine KT või MRT uuringul Lisauuringud: Vaagna, reie- ja õlavarreluude proksimaalsete osade MRT Luuüdi plasmarakkude immuunfenotüpeerimine ja molekulaarne hinnang PET uuring 4.3. Loiu kuluga ehk indolentne müeloom Loiu kuluga müeloom on ebaselge tähendusega monoklonaalse gammopaatia ja hulgimüeloomi vahevorm Haigetel võib olla ilma ravita haiguse indolentne kulg kuid või aastaid Keskmine aeg indolentse müeloomi progressiooniks hulgimüeloomiks on 1-2 aas- tat Indolentse müeloomi diagnostilised kriteeriumid
serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna. 51)Kanna-pöialiigesed Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52) Pöia-varbalülide liigesed Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 53) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 54) Nimetage jala toetuspinnad a) Kandluuköbru mediaalsele jätkele –seismisel + käimisel b) 1.4.5. pöialuu pead –seismisel + käimisel c) Varbad - käimisel 55) Jala pikivõlvid. Jala ristivõlv
-1 ja A positsioonis +1, erinevalt TATAst pole konserveerunud, CpG saarekesed. TATAboxi või initsiaatorjärjestust sisaldavate geenide transkriptsioon algab vastavalt elemendilt, CpG saarekeste puhul aga 20-200bp ulatuses mitmelt võimalikult elemendilt. Enamikul neist geenidest on ca 100bp kaugusel start-saidist 20-50bp pikkune GC-jada. Proksimaalne promootor. Regulaatorelemendid, mis asuvad 100-200bp start-saidist, moodustavad koos TATAboxi või initsiaatoriga promootori proksimaalsete elementide kogumi ehk proksimaalse promootori. Distaalne promootor. Kaugemal asuvad elemendid moodustavad koos TATAboxi või initsiaatoriga distaalse promootori. 6. Defineeri enhancer ja loetle enhanceri omadused. Enhancer on promootorist kaugelasuv transkriptsiooni regulaatorala. Tavaliselt 100-200bp pikad, sisaldavad hulgaliselt 8-20bp regulaatorelemente. Need võivad asuda 200bp kuni kümnete kbp kaugusel
funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel.
17 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos – väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frontaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel.
funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel.
ülemäärast pinget liigese antroposterioorses suunas, valu ning tegevus võib takistada normaalset luu kinnikasvamist. Lihase jõud luumurru piirkonnast nii distaalsel kui proksimaalsel ning nendest piirkondadest veelgi kaugemal, püsib nõrgana üsna pikka aega- kuni 2 aastat. Bullock- Saxton (1994) tõestas, et treenitud noorel mehel tõsise hüppeliigese lateraalse ligamendi venituse järel esinesid muutused proksimaalsete lihaste funktsioonides veel kaks aastat pärast vigastust. Seega, mida tõsisem on vigastus, seda suurem on risk pikaajalisteks probleemideks ning patsient peab olema sellest teadlik. Kõik lihaste tugevdamise harjutused või meetodid peaksid jääma luumurru paranemise sellese faasi, kus murd on stabiliseerunud, kuid kui lihasjõudu parandavaid harjutusi sooritataksegi kalluse tekke ja murru stabiliseerumise perioodil, peab murru piirkond olema toetatud.
kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene valge leht (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Tuleb eristada: distaalset stiimulit (distal stimulus), mis kuulub välisesse maailma ja on meist seega kaugemal proksimaalset stiimulit (proximal stimulus), mis on füüsilise stiimuli peegeldus vastava meeleorgani retseptoritel.Ainus viis saamaks infot väljaspool asetsevate distaalsete stiimulite kohta, on proksimaalsete stiimulite abil, mis esimesi põhjustavad. See seisukoht tekitab probleeme, kuna me tajume palju omadusi (nt. sügavus, objektide muutumatu suurus ja vorm jm.; vt. selliste erinevate objektide projektsioon, mis kõik tekitavad sarnase võrkkestakujutise), mis ei sisaldu proksimaalses stiimulis.Kuidas aga nähakse sügavust, suurust? Empiiriline filosoofia väidab, et teadvus tugineb aistingutele (sensations) primitiivsetele kogemustele, mis meelte kaudu saadakse. Taju ehitatakse üles
annaabi.ee 
