LISAD ..........................................................................................................................................45 3 1. LÄHTEÜLESANNE Ülesanne on luua projekt vastavalt etteantud lähteülesandele ning jälgida selle vastavust Eestis kehtivatele normidele. Kasutades selleks ,,Elastsete teekantendite projekteerimise juhendit" ning ,,Katendiarvutamise programmi", samuti kasutada ,, Maanteede projekteerimisnormid" abi. 4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT Tee asukoht on määratud koordinaatidega, milledeks on: Vasak ülemine nurk Parem ülemine nurk 6591031 6591031 560008 565397 Vasak alumine nurk Parem alumine nurk 6587240 6587240
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus
Maailma suurimad teede projekteerimisega tegelevad ettevõtted REFERAAT Õppeaines: Projekteerimise alused Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Renee Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2015 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Maailma edukamad ettevõtted 2013. Aastal...............................
Tehnilis-majanduslik hindamine Hindamisel eristatakse tehnilist ja majanduslikku väärtust, milliste alusel koostatakse tehnilis-majanduslik diagramm. Eelistatum on variant, mille puhul diagrammi punkt asub lähemal ideaalpunktile. Hindamine koos kasulikkuse analüüsiga Koostatakse sihtide puu, millisele märgitakse suhtelised ja absoluutsed kaalud. Edasi toimitakse analoogselt kaalutud punkhindamisele. 39. Aksiomaatilise projekteerimise etapid Aksiomaatiline projekteerimine põhineb hüpoteesil, mis sisaldab kindlaid fundamentaalseid printsiipe, mis kontrollivad head projekteerimise tava ning kus võtme komponentideks on projekteerimise valdkonnad, aksioomid, hierarhiad ja siksakilisuse (zigzagging) järgimine. 40. Kuidas jagunevad valdkonnad aksiomaatilises projekteerimises. Kuidas on erinevad valdkonnad omavahel seotud? Joonistada skeem. Aksiomaatiline disain/projeketeerimine koosneb neljast põhiideest, -etapist:
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö õppeaines “Tehnoloogia projekteerimise alused” TE.0006 Ergonoomika eriala EG BAK 3 Üliõpilane: “….“ ………………2010.a …………………… Juhendaja : “….“ ………………2010.a ………………….... Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1
8 6 xO O 60 O 28 O 44 R2 R 25 0 2 R8 R 10 54 R R 74 R 94 45° 30° ...
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160 140 ...
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 2 LAUPTAPPÜHENDUSE KATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis Joonis 1.2. Koormusskeem Tabel 1.1 2 2. α, Fc, Ft ja Fv arvutus. Koostatud Fc-uc ja Fv-uv graafikud. α = arctan(500/500) = 45° = 45*π/180 = 0,785 rad Fc = P/(2*cos α) Ft = P/2 Fv = P/2 Graafik 2.1 30.0 25.0 ...
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2 2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud Graafik 2.1 Jõu ja suhtelise deformatsiooni seos 30 25 20 15 10-11 Jõud P [kN] ...
Tsiviilhoonete projekteerimise nõuded, ruumide ja nende osade mõõtmete nõuded, tuleohutus
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 4 NAELLIITE SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormamisskeem, katsetabel Joo nis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormamisskeem Tabel 1.1 Mõõtke Deformatsioo Jr F lla n k lugem u u nr kN mm mm mm 1 0 0,00 0,00 0,00 2 5 0,00 0,00 0,00 3 10 0,00 0,00 0,00 4 15 0,00 0,00 0,00 5 20 -0,07 0,07 0,07 6 2...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.............................
3 2 4 1 1:5 Pos. nr. Nimetus Tähis / Mark Kogus 4 Telg CAD 06.04 2 3 Kang CAD 06.03 2 2 Spindel CAD 06.02 1 1 Kere CAD 06.01 1 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt E 335 (1.0060) ISO 2768 - m 1:2 Teostas Karl Sepp Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Sokolov Peeter CADjoonis...
I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ............................................................... 7 1.4.2 Elektritarbimise prognoosimine........................................................ 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund......................
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja muudest
c. 20-25% d. 25-30% Küsimus 7 Milline probleem tekib sünergiapõhiste konstruktsioonimaatriksite töötlemisel, kui me ei ole suutnud olulisi siduseid ebaolulistest eristada? Vali üks: a. maatriksit pole võimalik matemaatiliselt töödelda b. maatriksis moodustatud siseplokid lähevad liiga suureks c. võib saada vale tegevuste järjekorra d. maatriks kukub kokku Küsimus 8 Millisesse allloetletud valdkonda kuulub tehniliste süsteemide teooria? Vali üks: a. projekteerimise filosoofia b. üldine projekteerimise metodoloogia c. eri projekteerimise metodoloogia Küsimus 9 Millise materjali kilo hind on loetelus kõige suurem? Vali üks: a. roostevaba teras b. pronks c. alumiinium d. nailon Küsimus 10 Milles saadi tootekeskse projekteerimise näites mootori sisselaskesüsteemi moderniseerimisel suurim protsentuaalne kokkuhoid? Vali üks: a. materjali maksumuses b. detailide töötlemise maksumuses c. koostamise maksumuses d
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID
Flag question Küsimuse tekst Kas positsioneerimissüsteemi täpsuse tõstmiseks kasutati: Vali üks: a. pidurdusjõu tõstmist b. vasturõhu suurendamist silindri väljundipooles c. korrigeerivat ajamit d. positsioneerimisanduri täpsuse tõstmist Küsimus 9 Õige Hinne 9,00 / 9,00 Flag question Küsimuse tekst Millisesse all-loetletud valdkonda kuulub tehniliste süsteemide teooria? Vali üks: a. projekteerimise filosoofia b. üldine projekteerimise metodoloogia c. eri projekteerimise metodoloogia Küsimus 10 Õige Hinne 9,00 / 9,00 Flag question Küsimuse tekst Mida kontrollitakse ettevõttele kvaliteedisertifikaadi andmisel? Vali üks: a. toodete kvaliteeti b. kvaliteedisüsteemi toimimist c. ettevõtte seadmepargi taset d. ettevõtte spetsialistide erialast kompetentsust Küsimus 11 Õige Hinne 9,00 / 9,00
Test)? süsteemi operaatorid ei osalenud testimisel Milline loetletud valdkondadest ei sobi valdkondade teooriasse? valmistamise valdkond Millise materjali kilo hind on loetelus kõige suurem? roostevaba teras Milline sõnapaaridest vastab tõlkeliselt KANSEI tehnikale? tunne loomus Milline optimeerimise liik ei sobi sünergiapõhise optimeerimise konteksti? Statistiline Millisesse allloetletud valdkonda kuulub tehniliste süsteemide teooria? üldine projekteerimise metodoloogia Mitme liikuvusastmega robot saavutas külmade jookide serveerimisel suurima tunnustuse? Kolme Milles saadi tootekeskse projekteerimise näites mootori sisselaskesüsteemi moderniseerimisel suurim protsentuaalne kokkuhoid? koostamise maksumuses Milline probleem tekib sünergiapõhiste konstruktsioonimaatriksite töötlemisel, kui me ei ole suutnud olulisi siduseid ebaolulistest eristada? maatriksis moodustatud siseplokid lähevad liiga suureks
M. Koppel ,,Teeehituskorraldus" Tallinn 1994 J. Sutt ,,Ehituskorraldus" Tallinn 2001 A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km
Näiteks võib tuua Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandusprojekti, kus probleemiks olid pakkumiste hindamiskriteeriumid. Eduka pakkumise eelduseks ei olnud ainult madalaim hind, vaid hindamisalustesse oli sisse toodud subjektiivne faktor, mis ei võimaldanud hankijale parima tulemuse saavutamist ehk materjalide pakkumise ja tööprogrammi osakaal oli liiga väike. Veel üheks näiteks kummalistest pakkumistest võib tuua esile Tammiste lasteaia projekteerimise ja ehituse projekti, kus anti vaid neli päeva kvalifitseerumiseks ja taotleja peab viimase viie aasta jooksul aastatel 2004-2008 olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm analoogset tehase tingimustes toodetud ruumelementidest ühiskondlike hoonete projekteerimise ja ehitamisega seotud hankelepingut Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis
Olen valinud see teema oma essee teemaks, sest ise tegelen erinevatega projektidega ehitiste projekteerimise valdkonnas ning mul on tihti huvitav olnud, mis nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN- standardid täpsemalt tekib mul huvi, miks on erinevate olukordade jaoks erinavad parameetrid ja tegurid olemas ning kust tekivad need arvud, kas katsetest võetud, statistikast kokkuvõetud või standardi autorite kogemusest tekinud. Oma essees mina arutlen oma töökogemuse järgi selle üle, mis on projekteeritava raudbetoonelemendi ehk konstruktsiooni nõuded.
peale pindamise. Lõik on remonti vajav: katend on ebatasane ja auklik, esinevad piki- ja põikipraod. Siiski liiklusvoolu ja liiklusohutust arvestades on sõlmed ebarahuldavas olukorras. Mitmetel kohtadel on näha ka võrkpragusid, ära vajumisi ja pikiroopaid. 8 9 8. KATENDI TUGEVUSARVUTUS 8.1 Lähteandmed: 1. Tee klass: III; 2. Emin = 180 MPa (vt. T 13.2 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 3. Tugevustegur Ktt = 0,94 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 4. Katendi töökindlustegur Ktk = 0,9 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 5. Normhälbetegur t = 1,32 (vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 6. Variatsioonitegur v = 0,1(vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 7. Normkoormuseks on A tüüpi veoauto V1. Arvutusveok V1 veoauto, buss või troll, mõni
puudustega. BIM'st räägitakse viimasel ajal üha enam, päris mööda ei ole see läinud ka minust. Iga korraga hakkas mind aina enam huvitama nende kolme sõna tähendus, sest iga kuuldud definitsioon oli olnud erinev. Mis siis ikkagi on BIM, see on lühend sõnast Building Information Modeling (ehitise infomudel). Selle tehnoloogia aluseks on hoone elutsükli protsessi struktuur, mis algab omaniku tegevusest hoone kavandamise, projekteerimise, ehitamise, järelevalve, hooldamise kuni lõpuks hoone lammutamiseni. BIM on kui tellija, ehitaja ja kavandaja vaheline platvorm, kus toimub osapoolte omavaheline suhtlus ning kus erinevaid tarkvarasid kasutades luuakse ehitise infomudel virtuaalne ehitis. BIM on rajatise info loomise ja juhtimise protsess kogu tema elutsükli vältel. See on ehitise digitaalne prototüüp, milles on välja toodud hoone füüsilised omadused, näiteks
valemeid keegi varastada. Prantsusmaa sai kiiresti Euroopa keskpunkti parfüümide ja kosmeetikatoodete tootmisel. Parfüümi essentsi saamiseks kasvatati palju lilli, mis algas 14. sajandil. Sellest kasvas Lõuna-Prantsusmaal suur tööstusharu. Renessanssi perioodi, kasutasid parfüüme peamiselt jõukad inimesed ,et varjata keha lõhnu, mis tulenesid harvaesineva pesemise tõttu. Isegi praegu, jääb Prantsusmaa Euroopa keskuseks parfüümi projekteerimise ja kaubandusega. Teadmised parfümeerias jõudsid Euroopasse juba 14. Sajandil, osaliselt islami leviku tõttu. Aga need olid ungarlased, kes tõid lõplikult sisse esimese kaasaegse lõhnaõli. Valmistatud lõhnav õli oli segatud alkoholi lahus. Parfümeeria kunst arenes edukalt Renessanssi Itaalias ning 16. Sajandil võeti üle Itaalia täiendused Prantsusmaal Catherine de 'Medici isikliku lõhnastaja, Rene le Florentin poolt. Tema labor oli salajase läbikäiguga oma
Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavaruteguriga, mis võtab arvesse koormuse võimalikku kõrvalekallet esindusväärtusest ebasoodsas suunas. 8. Defineerige mõiste piirseisund. Milliseid piirseisundeid käsitletakse ehituses?
kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas. Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abi Passiivmaja projekteerimine ja ehitus on soodne, kui: hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik
maandamiseks jm. See on protsess, mille käigus lisaks töövõtu korralduse meetodi valikule määratakse hinnapakkumise küsimisel kasutatava: pakkumiskutse dokumentide struktuur pakkumiste menetlemisel rakendatavad reeglid pakkumuste hindamise kriteeriumid riskid ja nende vähendamise võimalused lepingutes rakendatavad hinnamehhanismid tööde eest tasumise tingimused muud tingimused, mis mõjutavad projekteerimise ja/või ehituse hinda ja peavad seetõttu olema teada enne vastavate hinnapakkumiste küsimist Sellest kõige komplitseeritum on töö seoses projekteerimise ja ehituse töövõtu ettevalmistusega. Samuti on see töö oma iseloomult ja detailides ehitiste omanikele, kes ei ole ise professionaalsed ehitajad (arendajad), kõige vähem tuntud. Seetõttu on see etapp ehitise elukaarel selline, mis enim vajab professionaalide poolt nõustamist
ehitusfüüsikaliste probleemide analüüs liiklusmüra mõõtmine jne). Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonestuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu. Tööde teostaja peab arvestama, olemasolevate konstruktsioonide uurimisel vajalike konstruktsioonide avamise ja katsetustega. Sealhulgas tuleb välja selgitada võimalikud asbestisisaldused ning niiskus- ja seenkahjustused. Kõikide projekteerimise tööde tegemiseks vajalike eelnevate uuringute tegemine jääb projekteerija vastutuseks. Uuringud ja toimingud mis tulenevad vastavatest seadusest (sealhulgas radooni uuring), vastavate ametkondade nõuetest ja projekteerimistingimustest. Uuringud ja toimingud mis on vajalikud ehitusloa saamiseks. Keskkonnamõjude ja keskkonnariskide hindamine eelprojekti staadiumis. Topo - geodeetilised uuringud. Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonetuse
12.1998 tehtud sissekannete andmed Riiklikku pensionikindlustuse registrisse pensionikindlustatute pensioniõigusliku staazi arvestamiseks ja samuti võimaldaks neid andmeid töötleda. Oodatud tulemuste loetelu Projekti oodatavaks tulemuseks on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi täiendatud andmebaas ja pensioniõigusliku staazi andmetega opereerimist võimaldav kasutajaliides ning tehtud arendustööd dokumenteeriv infosüsteemi projekteerimise dokument. 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete võimalikud põhjused Tegelikult saavutatud tulemuste loetelu Projekti eesmärk suudeti täita, etteantud ajaks valmis Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi allsüsteem "Pensioniõiguslik staaz". Eesmärki aitasid täita järgnevad tulemused: · täiendatud andmebaas; · funktsioneeriv kasutajaliides;
nõuded võivad segi lüüa ainult funktsionaalsete nõuete alusel projekteeritud süsteemi. Vähegi nõudlikemates rakendusvaldkondades algab eriolukordade töötlus suuremast või väiksemast süsteemtarkvara spetsialiseerimisest. Eriolukordade töötlus hõlmab endas kõike, mis on seotud vigade automaatse kompenseerimisega, valesti tehtud arvutuste korrigeerimisega, tarkvara ja riistvara diagnostikaga, rikete puhul süsteemi funktsionaalsuse muutmine jms. Näidetena välja tuua: projekteerimise etapil fikseeritakse vead rakendustarkvaras, mis detailse projekteerimise etapil tükeldatakse edasi arhitektuuriga seotud või detailse loogilise projektiga seotud eriolukordadeks, ja vigade kõrvaldamise võimalused; realiseerimise etapil fikseeritakse huvi pakkuvad vead konkreetses arvutisüsteemis ja nende kõrvaldamise võimalused. 10/10 4. Miks on reaalajasüsteemides vaja ajakitsendusi? Loetlege ajaliste nõudmiste peamised allikad (max 10p)
See on aga vale, kuna need elemendid ega hooned ja nende osad ei sisalda endas informatsiooni, mis on aga BIM-i eelduseks. Nimelt BIM ehk building information modeling on protsess, mis hõlmab hoone digitaalse ja haldus mudeli kujundamist koos selle füüsiliste ja funktsionaalsete karakteristikutega. Selle tulemusena tekkinud jagatud teadmistega mudelid võimaldavad võtta vastu paremaid otsuseid alates hoone varajastest konseptuaalsest staadiumist kuni projekteerimise ja konstrueerimiseni, sammuti haldamise ja lammutamise ehk terve ehitise elutsükli jooksul. 7.3. BIM-i ajalugu ja BIM Eestis Kuni 20. sajandi teise pooleni oli tavaline, et projekteeritud hoonetest tehti käsitsi ruumilisi visandeid kui ka papist makette ideede paremaks visualiseerimiseks. BIM-i kontseptuaalsed alused ulatuvad tagasi arvutite algusaega. 1962. aastal esitles Douglas C. Englebart oma visiooni tuleviku arhitektist oma töös
hinnangu andmine. Need mudelid võivad olla: • füüsilised (kolmemõõtmeline makett) • matemaatilised (soojuskao valem) •statistilised (seaduspära väljatoomine kogutud andmete alusel) Maksumust võib pidada üheks hoone otstarvet ja välisilmet iseloomustavaks parameetriks ning seega peab olema võimalus ka seda modelleerida. Edukalt on koostatud selliseid maksumusmudeleid, mis aitavad aru saada nii projekteerimise lähteülesande ja ka tema käigu mõjust maksumusele. Maksumusmudel peab olema selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab lahendi maksumust mõjutavaid tegureid. Selline mudel peab püüdma iseloomustada neid põhilisi kuluartikleid, mis võimaldavad teha maksumusanalüüsi ja -plaanimist, muutes vastavalt vajadusele projekteerimise lähteülesannet, ehitus tehnoloogiat, tähtaegu jm. Eesmärgiks on kujundada oodatav lahend nii, et otsuse tegemist saaks juhtida ja analüüsida
Küsimus 10 Õige Hinne 7 / 7 Küsimuse tekst Mitu eksemplari suudeti Eesti Autotehase näites enne näitust autot valmistada? Vali üks: a. 3 b. 6 c. 1 d. 12 Küsimus 11 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt? Vali üks: a. koostamisettevõte b. müügiettevõte c. tootmisettevõte d. arendusettevõte Küsimus 12 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kui suur osa toote maksumusest kavandatakse tootesse projekteerimise käigus? Vali üks: a. 50-60% b. 60-70% c. 40-50% d. vähemalt 70% Küsimus 13 Õige Hinne 7 / 7 Küsimuse tekst Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks: a. 30-40% b. 40-50% c. 20-30% d. 50-60% Küsimus 14 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Millisel etapil liitus juhtkond projektiga Eesti Autotehase näites? Vali üks: a. prototüübi etapis b. toote valmistamise etapis c. toote plaanimisel
1 Milline ingliskeelseist termineist vastab toote väliskuju kavandamisele? industrial design Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? tootearenduse edukus Milline neist tegevustest ei kuulu ettevõttes integreerimist vajavate mõistete hulka? tootearenduse juhtimine Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt? Koostamisettevõte Kui suur osa toote maksumusest kavandatakse tootesse projekteerimise käigus? vähemalt 70% Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Müük Millise tootearenduse organisatsiooni vormi puhul on inseneridel oht kaotada oma erialane kompetents? funktsionaalne organisatsioon Kas arvutiprinter on: Platvormtoode Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? turundus projekteerimine Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik
Integreeritud tootearendus Moodul 1 töö vastused 1.Kui suur osa toote maksumusest kavandatakse tootesse projekteerimise käigus? vähemalt 70% 2. Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt?Koostamisettevõte 3. milline toodud omadustest ei kuulu tooteperede moodustamise eeliste hulka?paremad tehnilised näitajad 4.Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema?moe muutus 5. Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni?müük 6. Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult?50-60% 7
siis projektlahendus peab arvestama nende veole kehtestatud tingimustega. 2.Püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 5.Muututuva raadiusega kõver sujuvaks üleminekuks trassi sirgelt osalt ringikõverale. 6.Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. 7.H1 ,H2 on vastavalt lõigu algus ja lõpp-punkti kõrgused m;L-lõigu pikkus m i= H2 -H1 *1000 8.Tee põikeprofiiliks nimetatakse tee teljega risti olevat püstlõiget. 9.Viraazidel peab teepeenarde põikkalle olema sma ,mis sõiduteel. Sõidutee kahepoolse põikkalde puhul tuleb teepeenardel normaalselt kaldelt sõidutee kaldele üle minna üldjuhul 10m ülatuses enne viraazi algust. 10
sest just arhitekt soovitas tellijale ka head mahtude arvestajat. See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega. Koostades töömahuloendit võib eelarvestajale tunduda, et hindamisel aluseks olevad tööjoonised sisaldavad midagi väga olulist ja tähtsamat kui see, mis sisaldus esialgses lahendis ja nende alusel koostatud eelarves, kuid tal pole seda võimalik tõestada ei arhitektile ega tellijale. See on lihtsustatud nägemus töömahuloendist, kus põhikulud grupeeritakse, väiksemad
KÜSIMUSED 2013 sügissemestril teede projekteerimise eksamiks Loetlege teeprojekti erinevad liigid (faasid, etapid) Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed.
- ehitamine ehitusplatsil EHITIS füüsiline keha - hoone definitsioonid ja näited - rajatis KINNISVARA maa + ehitis EHITUSKULU - kulud - maa ostuks - finantskulud ( laenuintressid ) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatistele - projekteerimise, järelevalve ja ( tellija ) juhtimiskulud EHITUSE ERINEVUS TÖÖSTUSTOOTMISEST · toode paigal, tööjõud ja vahendid liiguvad · tootmistsükkel pikk : aeg omaette hindamiskriteerium, spetsmeetodid plaanimisel · toodang kordumatu: individuaalne ettevalmistamine, ebarütmilisus * toodete suurus: brigaadiline töökorraldus, tehnoloogia mitmevariandilisus
1. MUDELPROJEKTEERIMISE EESMÄRK (Mida me soovime mudeliga saavutada) Üldplaneeringud Detailplaneeringud Aitab varases staadiumis teha otsuseid. Hooned on üldistavad, illustreerivad. Hoonete konstruktsioon puudub. Kasutatakse lihtsaid arhitektuurseid elemente: seinad, põrand, katus. On ainult väline ,,kest". Sellises staadiumis pole detailide täpsus ja rohkus väga oluline. Materjalid on sümboolsed, ei oma nii suurt tähtsust või isegi puuduvad. Sellised mudelid luuakse projekteerimise väga varajases staadiumis ning see aitab arhitektidel-linnaplaneerijatel teha varajases staadiumis otsuseid. Võib ka kasutada täiesti üldiseid mudeli ehitamise programmi nagu näiteks SketchUp. Visualiseerimine Selles modelleerimise etapis pole samuti tarvis ehitada üles kogu mudelit. Näha peaksid olema reaalselt nähtavad elemendid. Detailide rohkus ja nende täpsus peaks sõltuma kaamera kaugusest ja täpsusastmest, mis lõpptulemust me soovime saada. Pigem on
009 22,87 75,97 71,17 9,9 m3- topsi mass m4- topsi ja märja pinnase mass m5- topsi ja kuiva pinnase mass w- veesisaldus d- kuivmahumass Järeldus Katsetatud täiteliiva suurim kuivmahumass d,maks=1,966 g/cm3, mis saavutatakase optimaalse veesisalduse wopt=8,3% protsendi puhul. Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise intstituut Ehituskontstruktsioonide õppetool Töö nr: 5 Töö nimetus: Pinnase tihendusteim Teimi kuupäev:28.10.2008 Üliõpilane: Esitamise kuupäev: 11.11.2008 Arvestatud: Õppejõu märkused:
Kordamisküsimused aines EHO 017 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1.EHITUSEELARVESTAMISE MEETODID 1.1.Mis on maksumusmudel? Maksumusmudel on ehituses selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab eelseisva projektlahendi maksumust mõjutavaid tegureid. Aegade jooksul on väljakujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja
· IT arengukava, kasutajareeglid, regulatsioonid, IT personali töökirjeldused ja juhtimine, (RISO Soovitused (http://www.riso.ee/et/infopoliitika/soovitused); · Turvakontseptsiooni, talitluspidevuse, taasteplaanide jms koostamine; · Projektid/pakkumised, hanked, standardid, garantii jms; 24. Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid? Tegeleb ettevõttele vajalike spetsiifiliste infosüsteemide projekteerimise ning realiseerimisega. Kui osakonda ettevõttes ei ole, kuid ettevõtte vajab uusi infosüsteeme, siis peab olema keegi, kes tarkvara hankeprojekti juhib, keegi kes oskab siduda IT võimalusi ärivajadustega. Loomulikult saab ka need väliste teenustena sisse osta. 25. Millega tegeleb IT Administraator? · kesksete teenuste tagamine, · kasutajate haldus, · serverite haldamine. 26. Mis moodi käsitletakse info turvalisust?
Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri) Kasutatakse voolehituse plaanimisel plaanimisel 2. "Oma jõududega" ehituse erinevus võrreldes tööettevõtu kaudu ehitamisega: - otselepingud - üldkulud - kasum - tööviljakus - kvaliteet - aeg 3. Loetle omaniku põhitoimingud ehituse maksumuskontrollil projektieelses ja projekteerimise faasides Peab võimaldama: -Ehitustööde kirjeldused - plaanid - kontrolleelarve - töömahtude loend (liigendatud) - kasutus- ja hoolduskirjad - kohustus järelevalve osas - vastutus ehitusmaksumuse eest - pakkumisdokumentide väljastamisajad 5. Esita valem ehitustöö kestuse arvutamiseks projektijärgse töömahu ja töölise tööviljakuse kaudu. Demonstreeri tulemust mõõtühikute kaudu. T = Q/n, [Päeva=iminpäeva/inimesi] T ehitustöö kestus Q töömahukus.
taaskasutamine ning talvisel perioodil päikesekiirguse kasutamine. Passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80% vähem energiat kui teised tavapärastele standarditele vastavad uue hooned ja 90% vähem kui ülejäänud hooned. Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abil. Passiivmaja kasutamiskulud on väga madalad, kui: 1. hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest. 2. aknad on väga hea soojapidavusega. 3. lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms). 4. hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, tornid jms). 5
Insenerehituse valdkonnas ehitatakse sadamarajatisi, jäätmekäitlus rajatisi, sildu, viadukte, vee- ja kanalisatsioonitrasse, reoveepuhasteid ja teisi keskkonnakaitselisi rajatisi. Teedeehituses teostatakse kõiki teehoiutöid - ehitatakse teid, tehakse teede hooldusremonti ja kaevetööde- ning teeseisundi järelevalvet, toodetakse liiklusmärke ja osutatakse masinatele remonditeenuseid. Elektritööde valdkonnas tegeletakse eelkõige kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning kaabelliinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega. Ettevõtte suurimateks konkurentideks Eesti turul on AS Facio Ehitus, AS Nordecon ning AS Esmar ehitus. Mina arvan, et praegusel majanduslikul perioodil ei lähe firmal eriti hästi, kuna tellimustöid on vähe. Ehitusbuum Eestis on raugenud, seoses majanduskriisiga. Inimesed ei ole enam võimelised kortereid ja maju ostma. Eraisik enam ehitust ei telli. Ehitavad vaid suurfirmad ja riigihanked.
annaabi.ee 
