endaga kaasa tõi. Balti erikord on balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene keisririigi koosseisus Läänenere- äärsetes aladel Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal, mis kehtestati 1710. aastail kapitulatsiooniga ja kinnitati alles 1721. aastal. Samas Balti erikord hakkas juba välja kujunema Rootsi ajal, kus balti aadlikud astusid võimudele vastu opositsiooniga. Balti erikord seisneb baltisaksa aadli nõutud privileegidele kehtestatud korrale Venemaa valitseja Peeter 1. poolt. Balti aadlikud nõudsid, et nad saaksid mõisad endale jätta ja jääks püsima nende aladel senised seadused ja maksukorraldused. Sellega kaasnes eestlastele pärisorjuse süvenemine ja õiguste maha surumine. Venemaa tuli baltisaksa aadlike nõudmistele vastu, kuna niimoodi võidab kohaliku balti aadli poolehoiu ja jäävad püsima vallutatud alad. Balti aadlike abiga saab Venemaa muuta
Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis vastandus teravalt senises ühiskonnas valitsenud päritolust lähtuvale seisuslikkusele ja privileegidele. Teadmiste talletamiseks hakati Denis Diderot eestvedamisel looma entsüklopeediaid, kuhu sooviti koondada inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. Samal eesmärgil tekkis ajakirjandus, esimesed Euroopa ajalehed ja ajakirjad trükiti juba XVII sajandil. Peamiseks vahendiks, mille kaudu loodeti harivaid ideid ühiskonda viia, oli ilukirjandus. Nii ongi valgustuskirjandus suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanritest sobis kõige
Konsulisse kuulusid veel Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. Keiser 1804 aasta 18 mail lasi ta end keisriks määrata ja muutis oma nime Napoléon Bonaparte'ks. 1814 aasta 11. aprillis lõppes tema valitsemis aeg keisrina. Põhimõtted. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4. Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5. Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Vallutused Egiptus Malta Itaalia Austria Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni
vaba.2Valdav osa võõramaalastest tegelesid käsitööga nagu ka orjad, ja mõlema straatumi lapsed eraldusid eakaaslastest, sest oli vajadus lülituda kiirelt täiskasvanu maailma, s.t. õppida selgeks vanema(te) amet, mis ahendas oluliselt võimalusi, omandada teadmisi väljaspool oma igapäevast tegevust.3Sparta kitsendused alamklassidele on üldistes joontes praktiliselt kattuvad.4 Nagu näha, on Antiik-Kreeka selgelt ülesehitatud privileegidele varanduslik seisus ja sots. kuuluvus määravad suuresti ära ühiskonnas kaasarääkimise võimaluse. Loogiliselt arutledes tuleb nentida, et isegi dem. tingimustes, on riigiotsustusprotsessi juurest suur hulk elanikke eemal ühiskondlik identiteet kujuneb piiratud dimensioonis.o 1 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 102 2 )Pomeroy, S. jt
Oluline tsiviilkoodeksi e. Napoleoni koodeksi koostamine, seal olid kirjas inimeste võrdsus seaduste ees, isikuvabadused, see aktsepteeris tsiviilabielu. Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud põhimõtted levisid ka erinevates vallutatud alades. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1) Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike. 2) Vabaturumajanduse kehtestamine tänu tsunftisunduse kaotamisele ning tänu maa muutumisele eraomandiks. 3) Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4) Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5) Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Viini kongressiga, mis toimus 1814-1814
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike,
suurnikud, kellel olid suured valdused mistõttu nad ei olnud huvitatud Stockholmi tugevamast kontrollist. 30.a sõja käigus loodeti enda poole võita Saksa vürstiriike, kellele oli vaja näidata, et uusi provintse koheldakse leebelt. Leiti, et provintsiaadliga tülitsemise asemel on kasulikum kindlustada nende lojaalsus. 5. Karl XI võttis võimu ainuisikuliselt enda kätte, esimeseks sammuks oli reduktsioon, millest Liivimaa privileegidele viidates keeldus ja selle tagajärjel saatis kuningas aadli omavalitsusorganid laiali. Aadliopositsiooni juht mõisteti surma. Jõustati 1686.a. Rootsi kirikuseadus ja asjaajamiskeeleks sai Rootsi keel. Ptk 3. Mõis 1. 1) Rootsi riigi pingeline rahanduslik olukord, lakkamatud sõjad ja tühi riigikassa. 2) Läänistamisega tasuti võlgasid aadlile, riigiametnikele jne. 3) usuti, et riik peaks saama tulu kaudsemalt -> maksudest, tollidest ja
Vanemad ei ole lapsed, juhid ei ole kaaslööjad, kuningad ei ole reakodanikud. Äärmuslikult suure võimudistantsi tuumväärtuseks on staatuse austamine. Tugevamal on õigus, võim on hea; inimesed, kellel on vähem võimu, sõltuvad neist, kel on seda rohkem; alluvad ja lapsed ootavad juhendamist; kõnestiil on ametlik ja tunnistab hierarhilisi seisusi. Äärmuslikult väikse võimudistantsi tuumväärtuseks on inimestevaheline võrdsus. Inimestevaheline ebavõrdsus tuleb minimeerida; privileegidele ja staatusesümbolitele ei vaadata hea pilguga; alluvad ja lapsed ootavad, et nendega peetakse nõu; vestluses võib igaüks igal ajal ohjad enda kätte haarata; mõjuvõimsad inimesed püüavad näida vähem võimsad, kui nad tegelikult on. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides on võimudistants väiksem kui Ida-ja Lõuna- Euroopa maades. Suurt võimudistantsi on lihtsam säilitada vaesemates ja väheste ressurssidega ühiskondades.
lubada · Stabiilne tööhõive, üldine pensionikindlustus, garanteeritud haiglaabi · Breznevi valitsus püüdis elanikkonna rahalisi sissetulekuid väliselt suurendada. Peatselt tekkis üha süvenev lõhe käibel oleva rahamassi ja ebapiisava kaubakatte vahel. Sellest omakorda tulenes sotsiaalne diferentseerumine inimese kohta ühiskonnaredelil ei määranud mitte niivõrd tema tööpanus, kuivõrd juurdepääs defitsiitsetele kaupadele ja privileegidele. Miljonid inimesed nähes või teades korruptsiooni ulatust, hakkasid nn sotsialistlikule ühiskondlikule omandile vaatama kui enda omale, kasutades iga võimalust selle ,,ümberjagamiseks" enda kasuks. Seda kõike soodustas intensiivne linnastumine · Sisepoliitikas: keskvõimu igakülgne tugevdamine ja selle ebaõnnestumine, stalinismi taaselustamine, rahvusküsimuse mahasalgamine · Lokkas varimajandus · Dissidentlus ehk teisitimõtlemine
nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1. Vana ja uus nuhtlusseadustik Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi- kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati- seeritud kriminaalõiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio ETF grandi 9209 raames. 2 K. Grau
Ainus tiitlilään oli Põhja-Eesti maakondadest moodustatud Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa hertsogiks oli kuningas Valdemar I sohipoeg Blekingi hertsog Knut, kelle tiitlivapil kujutati ühte lõvi. Kolme leopardiga vappi võib Eestimaaga tihedamalt seostada pärast seda, kui 1271. aastal võttis endale eestlaste hertsogi tiitli kuningas Erik V. (ibid, lk 16) 14. sajandi esimesel poolel suurenes oluliselt vasallidele kuulunud vapipitserite hulk. Eestimaal vasallide suurenenud privileegidele viitab siinsete vapipitserite oluline kasv. Kui vasallide seast hakati nimetama meeskohtunikke (Mannsgerichter), 14. sajandi esimesel poolel, suurenesid oluliselt ka vasallide privileegid. Senised õigused muutusid suurenenud privileegidega. 13. sajandil uue kuninga troonileasumisel kehtis reegel, et vasallid pidid ühe aasta ja kuue nädala jooksul sõitma Taani tema palge ette, võtmaks uuesti vastu oma lääni, siis Christoffer II pikendas julgeolekukaalutlustel seda tähtaega kolme aastani
Kindralkubermanguvalitsus - tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Hoolekandevalitsused - tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 2. Provintsiaalseadustik - aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. 3. Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. 4. Kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Talle allusid politseiasutused ja sõjaväeosad. Teostas järelvalvet tsiviil., politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. 5. Probleemsed lapsed viidi töömajja. Vangla tüüpi asutusse. 6. Venemaa sõjaline aktiivsus mõjutas ka Eestit. Sõjalaevad eesti rannikuvetes, kaaperdati kaluripaate ja kaubalaevu,
1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri korraldusel pandi kiriku uksele ja kes oskas see luges, teistele loeti kantslis ette. 17saj kirikuseadus .1710 kapitulatsiooniaktid.19 saj. ukaasid ja patendid: talurahvaseadused, Balti provintsiaalseadustik 19saj, mille kolmas osa Balti eraseadus- aadli privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus. Nõukogude Liidu põhiseadused 1936, 1978 nõukogude konstitutsioon. 8. Audio-visuaalsed dokumendid Fotograafia sünniaasta 1839. Vanim foto Prantsusmaalt 1826 aastast (Niepce), säriaeg 8tundi. Originaal- negatiiv, millel saab tulemust muuta, Koopia- positiiv e. pilt
19.saj II poolel muutub kons.põhiliseks kandejõuks jõuaks ülemkihti, võttes natsionalistlikke tunnuseid. Liberalism: tunnused, nimetus (liberales), poliitised (demokraatia?) ja majanduslikud taotlused, Adam Smith ja laissez faire. hakkas rõhutama kõikide inimeste võrdõiguslikkust, arend ei saa olla kunagi piiratud, kõigil peab olema vabadus oma õnne ise kehtestada, indiviidi õigusi peab kaitsma, õigusriik võimudelahusus, vastu igasugustele eliidi privileegidele, antifeodaalne. Selle eest võitlesi kodanlus(haritlased, majanduskodanlus). 19.saj kutsusid end liberaaliseks Pr.maal need, kes pooldasi pr.rev ideid vastukaaluks Bourbonide restauratsioonile. Liberaalid taotlesid jõuka kodanikkonna õigusi, kuid ei mõlenud alamklassile ja naistele(ei taodalnud neile valimisõigust)-seega ei saa neid pidada demokraatideks. Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad
Peale Preisi haru oli Liivi haru ja Saksa haru, koosnes laialipillutatud aladest, keskmes linnus. Ala – ballei: nende balleide ees deutschmeister. Liivi ordu on lihtsalt saksa ordu Liivi haru. Liivimaa ordumeister on seega saksa ordu alluvuses. Kui ordud liideti, räägiti, et ordu peab piiskoppide suhtes olema kuulekas (obödients – vaimulik kuulekus). On veidi ebaselge olukord. Siit konflikt ordumeistri ja piiskopi vahel. Piiskopil juriidiline õigus suurem. Ordu tugines paljudele privileegidele. Sõjaline võim ka ordu käes. 13saj II periood, Liivimaa luuakse ja sinna jääb ka tänapäeva Läti alad. Tehakse kuralastega alistumisleping. Saule lahingus hakati vastu, hiljem suruti alla. Kuralased ja semgalid hakkasid ka 1259 üles. 1260 Durbe lahingus sai ordu leedulastelt lüüa. Õige pea alistati uuesti, umbes 1290 on alad täitsa alistatud. Preisimaal sarnane olukord. Ida-Läti (Latgale) vallutus halvasti dokumenteeritud. 1277 rajas ordu Dünaburgi linnuse (Daugavpilsi juures)
Ta erineb sellistest mõistetest nagu riik, perekond ja turg ühelt poolt vastandudes neile, kuid teiselt poolt olles nendega ka seotud ja täiendades neid. Mida kujutab endast kodanikuühiskond Hegeli käsitluses? Kodanikuühiskond kujutab endast üht elementi triaadilises suhtes riigi ja perekonna vahel ning on seotud majandusliku tegevusega Oligarhiliste tendentside põhjused Michelsi järgi. inimloomus inimene on loomult egoist, püüdleb hüvedele, privileegidele, võimule. poliitilise võitluse loomus nõuab organiseeritust ja distsipliini organisatsiooni loomus viib paratamatult priviligeeritud vähemuse tekkimiseni. John Rex'i kodanikuühiskonna käsitlus Kodanikuühiskonna mõistmiseks tuleb eristada era- ja avalikku sfääri viimane jaguneb poliitiliseks ja sotsiaalseks komponendiks. Huvigruppide ja survegruppide erinevus Huvigrupid vahendavad riiki ja indiviidi.Osalevad nii sisendi- kui väljundipoliitikas
Laiemas tähenduses on nomenklatuuriks nimetatud neid isikuid, kes vastavaid nomenklatuurseid ametikohti täitsid. Hoolimata sellest, et kommunistliku partei ametlikust ideoloogiast lähtudes Nõukogude Liidus eliiti eksisteerida ei saanud, hakati nomenklatuuri kuulunud inimesi mingil hetkel võrdsustama just nõukogude eliidiga. Seejuures peeti kõige olulisemaks nomenklatuurseid ametikohti täitnud isikute piiramatut juurdepääsu võimule ning erinevatele hüvedele ja privileegidele. Eliiti kuulumise eelduseks oli kuulumine NLKP või regionaalse parteiorganisatsiooni keskkomiteesse või ministrite nõukogu juhatusse. Juhtivat rolli omas nomenklatuuris strateegilise eliidina poliitiline eliit. Läbi nomenklatuuri, läbi töötajate ametisse määramise süsteemi kontrollis ja suunas poliitiline eliit teisi strateegilisi eliite, suurendes nii veelgi oma võimu ning välistades teiste strateegiliste eliitide esiletõusu.
grupiks, millest ühte loetakse alamaks, teist ülemaks, kusjuures alama grupi liikme- tel on ühiskonnas vähem prestiiži, privileege ja võimalusi, ühiskonna poolt hinnatud ressursse. Ühiskonnad võib sotsiaalse kihistumise järgi jagada kolmeks: 1. egalitaarsed e võrdsustavad ühiskonnad (näit paljud kütide-korilaste ük) 2. pealikevõimuga ühiskonnad — eksisteerib ebavõrdne juurdepääs prestiižile ja privileegidele, mitte aga ressurssidele. Eksisteerib juht, kelle positsioon ei anna olulist majanduslikku eelist (näiteks paljud aiaviljeluskultuurid) 3. sotsiaalselt kihistunud ühiskonnad — sinna kuuluvad ka agraar- ja industriaalühis- kond. Ühiskonnad on jagunenud mitmeks sotsiaalseks grupiks, sotsiaalne klass ühendab inimesi, kellel on enam-vähem võrdne prestiiž. Avatud süsteemiga on tegemist, kui inimesel on võimalik liikuda ühest klassist teise
Diskrimineerimise juured on tihti väljaspool majandust Diskrimineerimise aluseks on võim ja domineerimine Võim ja diskrimineerimine Eelarvamused seotuna grupihuviga on diskrimineerimise aluseks (Blumer 1961, viidatud Vander Zanden 1990:188-89): Tunne, et ollakse mingist vähemusgrupist, teisest grupist tähtsamad, paremad. Tunne, et vähemusgrupi liikmed on oma olemuselt erinevad ja võõrad. Tunne, et dominantgrupil on ainuõigus privileegidele, võimule ja prestiižile. Hirm, et vähemusgrupp ihaldab dominantgrupi positsiooni. Vähemusgrupid: Sotsiaalse domineerimise teooria käsitleb erinevaid grupil põhinevaid süsteeme: vanussüsteem, sugupoolesüsteem, rassi või rahvuse süsteem, sotsiaalse kihi või klassisüsteem Vähemusgrupi tunnused 1. Vähemusgrupi liikmed kogevad diskrimineerimist, segregatsiooni, rõhutust, tagakiusamist dominantgrupi liikmete poolt. 2
· Rootsi soovis unifitseerida/Eestimaa kohalik saksa aadel vastu · 1601 (Karl IX) ja 1629(G II A) ulatuslikud ,,rootsistavad" reformikavad: - peegeldasid Rootsi põhjamaise ühiskonna norme (talurahvavabadus ja seisuste omavaheline integreeritus ühistesse struktuuridesse), õiguslikke väärtusi (aadlist sõltumatu kohtuvõim) ja keskvõimu tugevust - astuolu ja konflikt Eesti-Liivimaa feodaalsete, seisuste privileegidele põhinevate traditsioonide ja killustatud struktuuridega · Reformikavad lükati energiliselt tagasi Eestimaa seisusliku eliidi poolt, kes soovis säilitada oma isoleeritud sõltumatuse ja senised privileegid. Rootsi keskvõimu I luhtunud reformikava 1601 · Rootsi-Poola sõja alguses · Esitati spetsiaalselt maapäeval, kus lisaks Eestimaa rüütelkonnale olid ka linnade ja Liivimaa aadli eindajad
Ülepaisutatud kahtlustustega jälgima Baltikumis toimuvat. Registrateeritakse ära kahtlustavalt kõik sõnavõtud. Siinsed ajalehed registreeritakse ja avaldama, mida keegi teinud Moskva vaenulikku. 1860. aastatel pressisõda. Eestkätt slavofiilid vs balti rahvused. Schirren, Eckhardt, Winkelmann, Brückner töötavad Venemaa sõnavõttude vastu. Ajaloolise argumentatsiooni poole, et kaitsta venestamise soovide ja sammude vastu. Rõhudes ajaloolisele järjepidevusele ja privileegidele. Kes slavofiilidele teravalt vastasid, oli mitmeid, eriti aadel von Bock, kes pidas paremaks emigreeruda Saksamaale. 1960. aastate keskpaigas poliitilised baltisakslaste emigratsioonid Saksamaale. Rüütelkond vaoshoitud ja distantseerub von Bockist. Eckhardt, kes puhtalt kodanik. 1960. aastate lõpul kahe mehe vastasseis. Samarin vs Schirren. Samarin (1819-1876) viibinud Riias. Äge Samarin nentis, et see võõras ja Venemaale sobimatu, ühiskondlikud suhted korrast ära
Revolutsioonide ajastu tulemus: Tänapäeva maailma algus. 1789 algas nn ,,uusim aeg". Seisusliku ühiskonna asendab klassiühiskond (varandus olulisem kui päritolu). 35 Suur Prantsuse revolutsioon Suure Prantsuse revolutsiooni taust (1715-1789). L'ancien régime (vana korra ajastu): Prantsuse ühiskond on kivistunud, vanad struktuurid kehtivad edasi ja ei võeta vastu vajalikke uuendusi: 1) Privileegidele (eesõigustele) põhinev seisuslik ühiskond (nt aadli maksuvabadus) 2) Feodalismi riismed (va pärisorjus) 3) Absolutism (17saj vaimus: ummik) Riigi permanentsed majandusprobleemid peale Hispaania pärilussõda (1720 Prantsusmaa on I korda pankrotis). Vaid talupojad maksavad täies mahus makse. Vältimatu maksureform ei teostu aadli vastuseisu tõttu. 1750.-test alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: eliidi soov piirata monarhiat.
Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e. juriidilisi sidemeid. Inimese funktsiooni hakkasid määrama seisused ja töö. Vabadus keskajal pigem mitmuses libertates, mis on sünonüümiks eesõigusele, privileegidele. St aadlil eesõigused nt talupoegade arvel. Kui kellegile anti vabadust juurde, siis kellegilt võeti seda ära, nii ka linnade puhul. Kui vabadusi hakatakse piirama, suureneb sotsiaalne surve ja tekib mäss. 11 Mässud õiguste säilitamiseks, mitte juurde saamiseks. Mässujuhid need, kellel võimalusi rohkem piiratakse, nt rikkamad talupojad jne. Omand ja võim seotud. Vana Rooma riigis lagunes Latifundiumi (orja) süsteem, mis arendas uue orjasüsteemi. Hiljem orjade
... · Välispoliitika on kõikuv ja sõjalised kaotused suured (1763) Rahulolematus Louis XV ajastul · Kõrgaadli mõju kasvab: · Parlamendid (= regionaalsed kohtuorganid) muutuvad eliidi vastupanukeskusteks · Võitlust juhivad advokaadid, kes proovivad pidurdada ainuvalitseja määruste jõustumist · Valgustusfilosoofia levik õõnestab Prantusmaa traditsioonilise ühiskonna alustalasid 1730. aastatest alates. Vana korra kivistunud ühiskond 1. Privileegidele põhinev seisuslik ühiskonnakorraldus 2. Feodalismi riismed (kuigi talupojad on enamasti vabad) 3. Absolutism = kuningas on isevalitseja ilma generaalstaate 4. Maksureformikatsed luhtuvad 5. Vaid kultuurielu õitseb: valgustus, rokokoo Rahulolematuse erinevad põhjused · 1750.aastatest alates valgustusfilosoofid ja vaimueliit nõuavad valju häälega poliitilisi reforme: terav kriitika · Eliit (aadel ja vaimulik seisus, 2%) soovib piirata absoluutset monarhiat, aga
kolmest seisusest. Aadlikud, linnakodanikud, tp . 1600 toimus üks riigipäev ( rootsi) ka Eestis. Peeti Paides. Oli kahte liiki seadusid: oli rootsi riigi seadused ja eesti ja liivimaal kehtivad seadused. Üldiselt pm järgi rootsi üldseadused hakkasid kehtima eesti jaliivimaal , kui nad ei läind vastuollu kohalike seadustega. Seda soovisid ka siinsed rütelkonnad. Kergem oli teha ettekirjutisi Liivimaale, Eestis võttis kauem aega, sest tln hakkas riigivõimule vastu toetudes oma privileegidele. Seega korralduste paikapanemine võttis aega-SÕnasõda kehtis aastaid. vahel leiti, et on targem hakata uut seadust täitma, kui oodata ülevalt poolt tulevat korraldust. Vahet tuleb teha kohalike ja stockholmi käsitlemisel. Stockholmis käsitleti eestit rootsi läänemere provintsidena. Selge vahe rootsi saksa provintsidega ja taani vallutatud alad ( algselt vallutatud, tp lõuna rootsi)Vahel kirjanduses kasut ka mõistet rootsi baltikum, kuid see pigem vale
võimaldab kriminaalkoodeks määrata kohtul rahatrahvi või kuni kolmeaastase vabadusekaotuse. Sama § lg 2 näeb ette altkäemaksu andjale, sh korduvuse puhul võimaliku karistusena rahatrahvi või kuni kaheksa aastase vabadusekaotuse. Ühe rangema sanktsioonimäära altkäemaksu võtmise eest võib Euroopa mandrilt leida Taani kuningriigist. Lisaks võimalikele kingitustele, muudele privileegidele või ametikohustustega mitteseotud tasule on eraldi väljatoodud ka võimalus ebaseadusliku maksu või lõivu omastamine isikliku kasu saamise eesmärgil. Ilmselt just seetõttu on kriminaalkoodeksi63 kohaselt võimalik riigivõimu esindajale, kui altkäemaksu võtjale määrata karistus rahatrahvist kuni kuue aastase vabadusekaotusega64. Oluline on siinkohal märkida, et altkäemaksu andmine on kuriteona sätestatud kaudselt, so peatükis mis
vahe. 14. sajandist suur osa Liivimaa kirikutest olid kirikuvande all, aga me ei tea, kas seda millekski ka peeti - keelatud olid küll jumalateenistused, aga kas nad siiski toimusid?. Probleem lahendati alles 1390. aastateks. kui me eeldame, et seda korraldust täidati, siis 50 aastat ei tohtinud Saksa Ordu valduses jumalateenistusi pidada. Tõenöolisem on, et Saksa Ordu argumenteeris oma privileegidele ja väitis, et kirikuvande võib neile peale panna vaid paavst ise - ebatõenäoline, et seda 50 aastast kirikuvannet järgitud oleks. See pilt, mille maalib Russow, on ühemõtteliselt sihiline - tema jutustus moraalsest allakäigust, see peab Russowi jutustuses vastandama usupuhastust ja selle puhastamise eelset usku. See, mille poolest erines koguduse distsiplineerimine katoliku ja protestantliku ajal on
annaabi.ee 
