haldusjaotuse sätestab seadus. Seega Eesti on unitaarne riik riikliku korralduse vormi poolest, mis näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ja suhet terve riigiga. Unitaarsetes riikides on ühtne parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik- territoriaalseid üksusi. 4) legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest.
EVÕ 1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist.
15.03.2010 2 15.03.2010 ... liigid (2) d) Halduse õigusliku vormi järgi e) Avaliku halduse seotuse järgi seadustega haldus on seadusele allutatud tegevus, mis toimib seaduste alusel ja nende täitmiseks (legaalsuse põhimõte) f) halduskorralduse liigitamise järgi riigi halduskorraldust võib laiemas tähenduses liigendada pädeva ühiskondliku institutsiooni (õigusvõimelise haldusekandja) järgi Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Kujunemine isiksuseks riigiks · Mina · Riik, riigipea
– Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine; – Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused; – Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; – Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused; – Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on
t. siin on tähtsam tegevusala valiku printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitlevate printsiipide arv õsltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelga soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. 1. Legaalsuse(seaduslikkuse) printsiip Õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õigusekaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustest ja teistest õigusaktides sätestatud korras. On vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses õiguskaitseasutused võivad jätta menetlemata. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiipi kohaselt olla ebasobiv, tuleb
akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki:
Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine; Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused; Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused; Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest
kui ka printsiipe. Ta on rahva poolt referendumil vastu võetud õigusakt, millel on siseriiklikus õiguses kõrgeim õigusjõud.6 Põhiseadus koosneb preambulast, viieteistkümnest peatükist ja 168-st paragrahvist. Preambula on säilitanud kõigi Eesti varasemate põhiseaduste preambulate põhimõtted.7 Preambula omab tähtsust muu hulgas ka põhiseaduse teiste sätete tõlgendamisel. I peatükk sisaldab üldsätteid ning võimude lahususe ja riigivõimu legaalsuse põhimõtted. Kokku sisaldab I peatükk 7 paragrahvi. II peatükk sisaldab põhiüõigusi ja vabadusi. III peatükk kannab pealkirja ,,Rahvas" ning hõlmab 3 paragrahvi. IV peatükk (,,Riigikogu") käsitleb Riigikogu õiguslikku staatust, pädevust ja töökorda. Kokku on 18 paragrahvi. V peatükk (,,Vabariigi President") on pühendatud presidenti valimise korrale ja tema õiguslikule seisundile (9 paragrahvi). VII peatükk
Selle punkti kohaselt on lubatud seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu süüdimõistva otsuse alusel. Vabaduse võtmine on õiguspärane vaid konventsiooni artikli 5 lõikes 1 nimetatud alustel vähemalt üks nendest alustest peab aset leidma. Vaatamata oma mittekaristuslikule nimetusele oleks Koemetsa näitel karistusjärgne kinnipidamine siiski karistusliku sisuga ning tähendaks inimese vabaduse võtmist ja sisuliselt vabadusekaotuslikku karistust. Kohtu seisukohalt on rikutud legaalsuse ehk seaduslikkuse põhimõtet. Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida 3 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 T
volitatud asjaosalistele. Pääsu tüüp on "lugemuslik": lugemine, kuvamine, print või lihtsalt mingi objekti olemasolu teadmine. Konfidentsiaalsusele sisult lähedane, kuid turvaprobleemidelt erinev on aspekt, mis hõlmab näiteks autoriõiguste kaitset: informatsioon võib oma loomult olla avalik ja üldkättesaadav, kuid on kellegi seaduslik omand. Seda silmas pidades lisavad paljud mudelid, metoodikad ja turvapoliitikad neljanda põhiatribuudina legaalsuse ja eetilisuse. Tõsi küll, nende kaitset on praktikas võimalik korraldada mitte omaniku, vaid kasutaja poolel, st arvutisüsteemide omanikud võivad kohaldada meetmeid näiteks varastatud tarkvara kasutamise tõkestamiseks. Kuna käideldavus sisaldab endas teovõime nõuet, meenutab ta teataval määral süsteemi töökindluse nõuet, kuid ei kattu sellega (vt allpool). Seni on töökindlus turvamudelitest välja jäetud ja teda on vaadeldud tavaprobleemidest lahus
RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.)
tema säilitamiseks püstitatud komme- „traditsionaalne“ domineerimine. *“karismaatiline“ domineerimine - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht – alistutakse. teda peetakse seesmiselt “kutsutud” juhiks inimestele ning et need ei alistu talle mitte kombe või määruse põhjal, vaid seetõttu, et nad temasse usuvad. *domineerimine „ legaalsuse“ alusel - s.o usu alusel legaalsete määruste ja ratsionaalselt loodud reeglitele rajatud asjakohase “kompetentsuse” kehtivusse- seadumus täita kuulekalt määrustele vastavaid kohustusi— domineerimine, mida teostavad modernne “riigiteener” ning kõik need võimukandjad, kes temaga selles suhtes sarnanevad. Iga võimukorraldus, mis nõuab pidevat haldamist, vajab inimliku tegutsemise seadumust kuulekusele nende isandate suhtes, kes
Pidulik kroonimine toimus Pariisi Notre Dame`i kirikus 2.12.1804. Selleks puhuks tuli kohale ka Rooma paavst. Tegelikult kroonis Napoleon ennast ise ja sealt sai ta ka nime usurpaator. Napoleon lausus kroonimisel lause: ,,Ma leidsin Prantsusmaa krooni Pariisi tänava kraavist ja panin selle endale pähe". Keisririigiks muututi aga aeglaselt. Mitmed aastad kasutati ka väljendit vabariik. Napoleoni olulisim tegevus oli aga legaalsuse otsimine. Napoleon abiellus Marie-Louisega, kuna oli suur vajadus trooni pärijale. Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte, kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikest aega keiser. Napoleon kopeeris igati Vana-Roomat ning rajas uue ampiir stiili. Napoleoni tehtud reformid arendasid aga eelkõige majandust. Sõda Euroopaga/Napoleoni sõjad Esimese lahingu nimeks oli Ulmi lahing, kus pisteti rinda Austriaga. Sealt saavutas Napoleon I kindla võidu
Legaalsuse printsiip Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine. Kõrgeim printsiipide hierarhias. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreerit...
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs
Samuti ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis, siis sõltub väga palju situatsioonist kumma printsiibi järgi situatsioon lahendada ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises on järgmised printsiibid: 1) Legaalsuse printsiip 2) Õkonoomsuse printsiip 3) Avalikkuse printsiip 4) Informeerituse printsiip 5) Kaitse õiguse printsiip 6) Süütuse presumtsiooni printsiip 7) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip 8) Õigus edasi kaevata 9) Poolte võrdsuse printsiip 10) Moraalse kahju vältimise printsiip 11) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest 13) Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine
eraldi ümbrikupalga saajate käest, kas nad on selle saamisega ise rahul. Tulemustest järeldub, et ligi kolmandik ümbrikupalga saajatest on sellega rahul ning 45% ei ole rahul, ülejäänute jaoks on ükskõik, kas saada töötasu legaalselt või illegaalselt. Seega on mõningas vähemuses need, keda varjatud töötasu saamine ei rahulda. Piirkondlikult on rahulolu kõige suurem Kesk-Eestis ning kõige väiksem Tallinnas, kõige ükskõiksemad oma töötasu legaalsuse suhtes on Kirde-Eesti ümbrikupalga saajad. Samas on mitte-eestlastest ümbrikupalga saajate seas rahulolu väiksem. Hariduse järgi saavad ümbrikupalka sagedamini alg- ja põhiharidusega töötajad, kui nende rahulolu antud situatsiooniga on oluliselt väiksem kui näiteks kõrgharidusega ümbrikupalga saajatel (esimestest pole rahul 2/3, viimastest 1/3). Rahulolu ja rahulolematuse põhjuseid on palju, järgnevalt on esitatud neist peamised
Kuriteo eest põhikaristusena ette nähtud vangistus ja rahaline karistus juriidilise isiku puhul on vangistuse asemel sundlõpetamine. 72. Väärteo mõiste on antud samal põhimõttel: · väärtegu on KarS-s või muus seaduses sätestatud tegu. · väärteo eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. 9. Olulisemad kriminaal menetluse põhimõtted. · Legaalsuse põhimõte: see tähendab, et kuriteo tunnuste ilmnemisel on riik kohustatud kriminaalmenetlust alustama. Legaalsuse põhimõtte vastand on oportuniteedipõhimõtte ehk otstarbekuse kaalutlustest lähtumist toetav põhimõte. · Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte, mis tähendab, et kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel · Süütuse presumptsiooni printsiip · Kaitseõiguse tagamise printsiip
Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne
funktsioneerimise ja kui inimene on selle katseaja lõpus leidnud, et see programm väärib ostmist, siis ta saab ka selle osta. Vastuväiteks võib ehk tuua, et miski ei takista arvutipiraatidel prooviversiooni niimoodi muuta, et ta säilitab oma funktsionaalsuse peale prooviaja lõppu. Ausat inimest sellised piirangud häirivad, piraat aga on nagunii piraat ja leiab võimaluse programmi leidlikke nippe ka programmikoopia legaalsuse kontrollimiseks ka välja ei mõelda. Näiteks kasutas AutoDesk oma vektorgraafika programmi AutoCAD vanemate versioonide juures spetsiaalset elektroonilist võtit, mille pidi programmi töö ajaks arvuti järjestikporti ühendama, ilma selleta ei hakanud programm tööle. Paraku muutsid piraadid programmi koodiridu nii, et programm uskus, et järjestikpordis tõepoolest mingisugune võti on. Tehnilist lahendust piraatluse kontrolliks tänapäeva demokraatlikus
Klientide jaoks positiivsete tegurite kõrval esineb samas ka negatiivset. Nii võivad lennupiletite hinnad kasvada, kui kogu konkurents teatud liinil on koondunud ühe ühenduse kätte. See ei pea sugugi olema negatiivse tagamõttega kartelli laadse kokkuleppe tulem, vaid ekstreemsetest hinnaalandustest loobumise tagajärel on tasakaaluhind stabiliseerunud lihtsalt senisest kõrgemal tasandil. Seejuures on tarbijatel väga keeruline väliselt hinnata, kas omavahel sõlmitakse kokkuleppeid legaalsuse piiril kõikuva keiretsu või ebaausaks liigitatud kartelli põhimõtete alusel. Teise klientide huve halvendava, kuid ettevõtete jaoks olulise arengu näitena saab tuua lennuliinil toimuvate lendude hulga vähenemist. Nimelt konkureerivad lennufirmad võivad populaarsemate liinide puhul võimalikult laia turuosa saamiseks olla huvitatud maksimaalsest lendude hulgast, mis tähendab ka mitme lennufirma samaaegselt väljuvaid pool täis lennukeid
legaalseks revolutsiooniks. Suurelt osalt toimus see protsess, vähemalt tehnilises mõttes, põhiseaduse raames: seetõttu nimetataksegi seda legaalseks. Tagajärjed seevastu olid nii hävitavad, et on võrreldavad revolutsiooniga. Nii mõnigi asjaolu õigustab selle sõnapaari kasutamist, iseloomustamaks Hitleri tegutsemise üldsuunda tema reziimi algusaastail. Juba pärast 1923. aasta Müncheni putsi läbikukkumist oli ta järginud legaalsuse strateegiat, jõudes võimule põhiseaduslikul teel sihiga algatada seejärel ,,revolutsioon ülaltpoolt". Nüüd oli see revolutsioon ära tehtud samm-sammult ja püsides Weimari vabariigi põhiseaduse piires. Esmapilgul ei tundu põhiseaduslike muudatuste ulatus kuidagi õigustavat nende revolutsiooniks nimetamist, eriti kui kõrvutada neid bolsevike tehtuga Venemaal. Jäid ju Reichstag ja Reichsrat kui seaduslikud institutsioonid alles. Lenin, Venemaal kõrvaldas kõik,
B.) Rahvusel puudub olemuslik ühisosa, see on ettekujutuse vili C.) Rahvuse tekkimiseks ja toimimiseks on vajalik, et inimesed usuksid et nad ühte rahvusesse kuuluvad D.) Rahvused on kaasajal globaliseerumise tõttu hääbumas E.) Rahvus põhineb etnilistel sidemetel 2p. Esitage näitena üks tunnusjoon, mis Weberi järgi bürokraatia ideaaltüüpi iseloomustab? A.) Hierarhia – tagada kindel vastutus B.) Elukutse – professionaalsus C.) Legaalsuse printsiip – etteennustatavus, kindlus 1p. Nimetage üks antropoloog ning kirjeldage mõne sõnaga mõnda tema uurimisteemat või teooriat: A.) Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast
Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip – kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202)
juba rakendanud vabatahtlikke poliitikaid ja parimaid praktikaid, mis on suunatud ebaseaduslikult raiutud puidu ja puittoodete kõrvaldamisele oma tarneahelast. Need poliitikad viitavad sellele, et ettevõtted on võimelised ise kontrollima oma puidu päritolu aga neil on erinevad vastavusreeglid ja verifitseerimis- ning aruandlusnõuded. Käesolevad meetmed koosnevad erasektori poolt puidu ja puittoodete päritolu legaalsuse tagamiseks rakendatavate jõupingutuste kiirendamisest ning karmistamisest. See võimalus keelustaks illegaalselt raiutud puidu impordi Euroopa Liitu kõikidest päritolumaadest. Praktilisest vaatenurgast peaks selle võimalusega kaasas käima mehhanismid, mis võimaldavad dokumentaalselt ja kiiresti kontrollida puittoodete saadetise legaalset päritolu. Kohustus esitada tõendid puidu päritolu seaduslikkuse kohta lasub puidu päritoluriigi ametivõimudel. Tõendid metsaraie
vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2. Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. (Mitte segi ajada reguleeriva legaliteedi printsiibiga, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia.)
vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2. Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. (Mitte segi ajada reguleeriva legaliteedi printsiibiga, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia.)
Nimetage sätted ja põhjendage! Põhiprintsiipide jaoks on otsustavaks, et süsteemi ülejäänud printsiipide ja normide põhjendamine ei õnnestu ilma nendeta. Kui lähtuda taolisest põhiprintsiibi mõistest, siis võib Eesti põhiseaduses eristada seitset põhiprintsiipi. Nendeks on: inimväärikus (PS § 10), vabadus (PS § 19 lg 1), võrdsus (PS § 12 lg 1 lause 1), õigusriik (PS § 10), Seaduslikkuse (legaalsuse) põhimõte Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" o Õigusnormide avalikkuse nõue demokraatia (PS § 1 lg 1, § 10),
värava taga ja juhendab enamike otsuste tegemist. Teine väljaku-kohtunik seisab aktiivselt lööjast vasakul käel (square leg). See punkt annab kohtunikule parema ülevaate lööjast ning nii on tal lihtsam aidata teha lööjaga seotud otsuseid. Mõningates profikohtumistes võidakse arvamust küsida ka ''kolmandalt'' väljaspool väljakut asuvalt kohtunikult (off-field umpire), kes kasutab videosalvestusi. Rahvusvahelistes kohtumistes kindlustab see kohtunik mängu legaalsuse ja vaimu. (1) Mängijad Iga meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas batsmaniks ( lööjaks) või bowleriks (pallijaks). Balansseeritud meeskonnas on tavaliselt 5-6 lööjat ja 4-5 pallijat. Üks mängija meeskonnast , kes võtab ühtlasi enda ülesandeks wicket-keeper'i töö mis on ühtlasi vägagi tähtis väljakumängija postitsioon
kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202)
Kui Riigikogu hiljem siiski kokku tuleb, peab seadlus sealt läbi minema, et kehtima jääda. Tavaline presidentaalse demokraatia puhul. Seadlused kannavad ka Riigikogu esimehe ja peaministri allkirju (kontrasignatuur). MÄÄRUSED valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad § 87, § 94. Funktsionaalselt on legislatiivaktid ja formaalselt on haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Samas kui täidesaatvad organid loovad materiaalset õigust, pole võimude lahusust. Siit tuleneb täidesaatva võimu osa tuntav kasv (haldusriik). Seega peab määrusandluse jaoks kehtima kindel volitus. Ühiskonna juhtimine peab ideaalis toimuma peamiselt seadustega. Parlamendi töö peab olema avalik, sõnavabadusega, immuniteediga ja ilma imperatiivse mandaadita. Selle jaoks peab vahet tegema riigi ja ühiskonna vahel. Kui ühiskond hakkab liialt sekkuma, satub ideaal ohtu
lg 2 kohaselt on Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Seega Eesti on unitaarne riik riikliku korralduse vormi poolest, mis näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ja suhet terve riigiga. Unitaarsetes riikides on ühtne parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik-territoriaalseid üksusi. 4) legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest.
3. Õigusetunnetamise allika tähenduses sisu ja vormi ühtsus õiguslik vorm (nt parlamendi puhul on see seadus) siit saab teada, mis kehtib ja mis ei kehti. Kirjanduses räägitakse eelkõige õigustunnetamise allika tähenduses B. HALDUSÕIGUSALLIKAD Primaarsed õigusallikad e kirjalikud õigusallikad o millest esimesel kohal on Põhiseadus, avalikule õigusele on olulised põhiseaduse: printsiibid (nt legaalsuse printsiip § 3) Kogu 2. peatükk (Õigused ja vabadused). Vabariigi valitsuse sätted KOV sätted Presidendi institutsioon sest ta on riigipea, kuid ka haldusfunktsioonide kandja ta on haldusorgan o Seadused (formaalne seadus) Riigikogu, Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu
Inimene, ühiskond, riik - seoste tüübid Riigikeskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK-ÜHISKOND- INIMENE, kusjuures inimene on viimasel kohal.Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganitele valdavalt ainult õigusi, inimesele valdavalt ainult kohustusi. Inimese(isiksuse)keskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon INIMENE- ÜHISKOND- RIIK, kusjuures inimene on esikohal. Tagatud üldised inimõigused jpm. Kõigi subjektide suhtes toimib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Selle vormid: ¤ kodakondsus ¤ maksud ja avalikud teenused ¤ osavõtt riigi ja ühiskonna kujundamisest. RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID, VORMID, FUNKTSIOONID Riigi ajaloolised tüübid Riigi ajalooline tüüp näitab, milline riigi vorm ning riigi valitsemise vorm vastab ühsikonna poliitilise organisatsiooni arengu astmele ning iseloomule selle ühel või teisel etapil. 1. Ühiskondlik-majanduslik formatsioon: a) orjanduslik; b) feodaalne; c) kodanlik; d)
See on oluline õiguskantsleri tunnus ja tema tegevuse tagatis, kuid ei ütle suurt midagi õiguskantsleri funktsiooni kohta. Mida mõtleme, kui kõneleme õiguskantsleri tegevu- sest? Vastuse leidmise muudab raskeks õiguskantsleri unikaalsus. Heinrich Schneider on loetlenud neli õigus- kantsleri ja traditsioonilises mõttes parlamendi ombudsmani erinevust: (1) õiguskantsler on sõltumatu, ombudsman aga parlamentliku kontrolli organ; (2) õiguskantsler valvab õigusaktide legaalsuse järele, ombudsman analüüsib neid ühtlasi vajalikkuse, õigluse, otstarbekohasuse, kõlbluse ja muudest aspekti- dest; (3) õiguskantsler on kõrge kvalifikatsiooniga jurist, ombudsman võib olla kes tahes; (4) õiguskants- ler viib asja instantsini, kes selle lahendab, ombudsman teeb väärnähtuste korral ettepanekuid ja annab soovitusi.*65 Kui vaadata põhiseaduse paragrahve 139 ja 142 värske pilguga, tundub, et kirja on pandud
3) Teenete alusel ametikohtadele valimine (merit selection) tööle valimine ja edutamine toimub kvalifikatsiooni alusel (ei osteta endale raha eest ametit). 4) Tööjaotus (devision of labour) spetsialiseerumine. Igal töötajal on oma kindel töö, mille eest ta vastutab. Välditakse töö dubleerimist, ebaefektiivsust. 5) Edutamine inimeste edutamine kõrgematele ametikohtadele, karjäärivõimalus. Liigutakse altpoolt ülespoole, nii tekib üldine ettekujutus süsteemist. 6) Legaalsuse printsiip elimineerib isiklikud eelistused, teeb võimalikuks, et sarnastes tingimustes tuleb langetada sarnased otsused etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1
territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Seega Eesti on unitaarne riik riikliku korralduse vormi poolest, mis näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ja suhet terve riigiga. Unitaarsetes riikides on ühtne parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik- territoriaalseid üksusi. 4. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest
Nii valitses Päts Eestit umbes 2 aastat. 1936 otsustas Päts korraldada rahvahääletuse, pani küsmuse: Kas rahvas tahab uut põhiseadust? Kus on tugev president. Rahvas toetas Pätsi algatust, samas ei teata, kui vabad need valimised olid. Teatud skeptilisus on tervitatav. Kas rahvas tahab, et kutsutaks kokku rahvuskogu, kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse? Kehtisid veel sätted, et põhiseadust sai muuta vaid rahvahääletus. · 1936 koostati põhiseadus. · ,,Legaalsuse printsiip eesti põhiseaduse muutmises ja muutmiskavades" raamat, selgelt analüüsinud, miks 1937 põhiseaduse rikkumine.. · Tegemist ei olnud legitiimse koguga eiras kehtiva põhiseaduse reegleid. · 1.jaanuar 1938 hakkas kehtima uus põhiseadus. Ei ole õige rääkida 1937 a põhiseadusest, sest sis ei juhtunud midagi, mis oleks õiguslikult relevantne põhiseaduse suhtes. teine põhiseadus nimetatakse tinglikult kolmandaks. 1933
halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud.) 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel.
Inimene on siin esikohal. Isiksuse eneseteostus on vaba, riik ja ühiskond suhtuvad sellesse tolerantselt , inimene tegutseb oma võimete kohaselt mistahes sotsiaalses staatuses ja rollis ning saab sellest avatusest rahuldust. Tagatud on üldised inimõigused ja kodanike poliitilised , majanduslikud ning sotsiaal-kultuurilised õigused, isiksuse vaba eneseteostus. Piltlikult öeldes on siin riik näoga inimese poole, riik on inimese jaoks. Kõikide subjektide suhtes tomib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab seaduslikkust, egaalsus võrdõiguslikkust. Tuleb märkida et teisena esitatud malli ei tohi käsitleda vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja ümmardab teda tingimusteta. Normaalne on kui nii inimsel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. 33. RIIGI TEKKE TEOORIAD Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria
halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud.) 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel.
2 ehk lühekeskkond, makro ehk üldkeskkond Allsüsteeme ühendab eesmärk ja neid mõjutab keskkond. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine 3 Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond · Oluline tehnoloogilised tingimused (arengutase ühiskonnas) · Poliitilised tingimused · Ökoloogilised · Kultuurilised · Legaalsuse tingimused Veel · Milline juhtimistiil · Kas õhkkond on positiivne ja toetav · Kas töötajad on motiveeritud · Milline on töökeskkond · Millised suhted valitsevad org. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused. Org.lepped.-on inimsuhete keerukas kogum. See kujutab org kõiki liikmeid ja nendevahelisi suhteid nii tööl kui väljaspool seda.seal esinevad inimeste vahel
Nimelt võib lähiaastatel oodata piraatlusavastase tegevuse hoogustumist, kusjuures vastavad organisatsioonid on avalikult kuulutanud, et esmajoones ollakse huvitatud äri- ja valitsussektorist. Kasutatavate pakettide litsentsiinfoga hoolikalt ümber käimine aitab tulevikuprobleeme vältida (eeldades, et tarkvara legaalsel teel hangitud on, mida aga iga endast lugupidav asutus järgima peaks). Sellega seoses tuleb määrata tarkvara legaalsuse eest vastutav isik, kelleks on enamasti IT-juht või süsteemiadministraator, nende puudumisel aga arvutisüsteemide tõö eest vastutav isik. Nagu ülal kirjeldatud, tuleb üle vaadata ja klassifitseerida ka asutuse töõs kasutatavad ja tekkivad infovarad ning neile esitatavad nõuded. Kui nende hulgas leidub konfidentsiaalseid andmeid, tuleb reguleerida nende kasutamise, tekkimise ja säilitamise kord ning volitatud isikute juurdepääsuõigused ja kohustused
3) Teenete alusel ametikohtadele valimine (merit selection) – tööle valimine ja edutamine toimub kvalifikatsiooni alusel (ei osteta endale raha eest ametit). 4) Tööjaotus (devision of labour) – spetsialiseerumine. Igal töötajal on oma kindel töö, mille eest ta vastutab. Välditakse töö dubleerimist, ebaefektiivsust. 5) Edutamine – inimeste edutamine kõrgematele ametikohtadele, karjäärivõimalus. Liigutakse altpoolt ülespoole, nii tekib üldine ettekujutus süsteemist. 6) Legaalsuse printsiip – elimineerib isiklikud eelistused, teeb võimalikuks, et sarnastes tingimustes tuleb langetada sarnased otsused – etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1
D IT Kolledz 10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse toetamiseks käivitatakse järgmised programmid: - innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks; - intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm. programm Riik aitab ettevõtteid patenteerimise, tarkvara legaalsuse ja kaubamärgialaste teadmistega; - kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu. 11) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise; 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Palgapoliitika Valitsusliidu eesmärk on konkurentsivõimelise palgapoliitika juurutamine, mis tagaks töötajate motivatsiooni siseneda ja olla Eesti tööturul ning kindlustaks teadmistepõhise majanduse toimimise. Valitsusliit:
staadiumi 4) resolutiivosa, kus formuleeritakse vastuvõetud otsus 42. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitakse välja õigusnormi tegelik sisu. Õigusakti keel on spetsiifiliselt formaliseeritud keel, kus igal mõistel on talle omane juriidiliselt erine ja kindel tähendus. Tõlgendamisel kasutatakse spetsiifilisi viise ja võtteid, mis peavad rajanema üksnes legaalsuse põhimõttel, st tõlgendada tohib üksnes reaalseid positiivse õiguse õigusakte. On ka erand: pranntsuse juriidiline koolkond tunnistab õigusaktiväliste allikate tõlgendamist. Tõlgendamine liigitatakse: Tõlgendusvõtete järgi: grammatiline e filoloogiline loogiline e teleoloogiline süstemaatiline ajalooline Tõlgendamise ulatuse järgi: sõnasõnaline e adekvaatne
2) laiemas tähenduses õigusriik on nn õiglusriik e sotsiaalne õigusriik riik, kus püüeldakse sotsiaalse õigluse poole. Õige adekvaatne mõiste on formaalses laiemas või materiaalses kitsamas tähenduses õigusriik kui kodanlik-liberaalne õigusriik. III ÕIGUSRIIGI STRUKTUUR 1) Põhiõigused 2) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Nendet kahest põhikomponendist saame tuletada kolm järgmist komponenti: 1) Õiguskindlus-Õigusselgus-Usalduskaitse-Seaduste kättesaadavus 2) Legaalsuse põhimõte-Seaduse prioriteet-Seaduslik alus 3) Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt IV PÕHIÕIGUSED 1.Liigitus Põhiõigused võib jaotada:Vabadus- e tõrjepõhiõigused - õigused vabadusele; enamus põhiõigus on vabaduspõhiõigused, Õigustama peab vabaduse piirangut, õigustama ei pea kunagi vabadust ennast. Luba midagi teha on meil põhiõiguste jõul, seadus, mis sätestab migneid lubasid ilma keelde sätestamata on mõttetu. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud
Üksiku õiguste tagamine Kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt Proportsionaalsuse põhimõte Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik on riik, kus kõik riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Õigusriigi põhiprintsiibid on seega vabadus, õiglus ja õigus ning nende rakendamisel kõikjal legaalsuse ja egaalsuse põhimõtete tagamine nii igaühe kui ka üldistes huvides. Seega - õigusriik on ideaal, milles realiseeruvad täiuslikeimal kujul humanistliku moraali põhimõtted riikluse praktikas ning kehtivas õiguses. 4.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused Need on võimude lahusus, formaalse seaduse mõiste, seadustest kinnipidamine, täidesaatva võimu seaduslikkus, õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine.
3) Teenete alusel ametikohtadele valimine (merit selection) – tööle valimine ja edutamine toimub kvalifikatsiooni alusel (ei osteta endale raha eest ametit). 4) Tööjaotus (devision of labour) – spetsialiseerumine. Igal töötajal on oma kindel töö, mille eest ta vastutab. Välditakse töö dubleerimist, ebaefektiivsust. 5) Edutamine – inimeste edutamine kõrgematele ametikohtadele, karjäärivõimalus. Liigutakse altpoolt ülespoole, nii tekib üldine ettekujutus süsteemist. 6) Legaalsuse printsiip – elimineerib isiklikud eelistused, teeb võimalikuks, et sarnastes tingimustes tuleb langetada sarnased otsused – etteennustatavus, kindlus. Dilemma: võidame õiguses ja kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1
,,ülipositiivse" õiguse tunnustamine, seaduseandja seotus konstitutsiooniga. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Õigusriigi põhiprintsiibi on vabadus, õiglus, õigus ning nende rakendamisel kõikjal legaalsuse ja legaalsuse põhimõtete tagamine nii igaühe kui ka üldistes huvides. 85. Platoni käsitlus riigi tekkimisest. Ajaloos vanima seisukoha järgi on inimene ja riik üheealised. Tema arvates olid riigi ülesanded: 1) huvide ühendamine ning konfliktide lahendamine ja 2) igaühele sobiva tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine; Huvide ühendamist pidi tagama seadusandlus ja konfliktide lahendamist korraldama õigusemõistmine. (kohus)
annaabi.ee 
