Demokraatlikud valimised Vabade valimiste funktsioonid ja põhimõtted Valimiste funktsioonid • võimu regulaarse ja seaduspärase vahetumise tagamine; • võimudele kodanike nõudmiste vahendamine; • rahva usalduse tagamine võimude vastu; • inimeste poliitikast informeerituse tagamine. • Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valitsemises. • Valimistel osalemisest loobumine tähendab loobumist sind ümbritseva ühiskonna ja sulle kohustuslike reeglite kujundamisest. Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldine valimisõigus – kõigil inimestel on aktiivne ja passiivne valimisõigus. Erandiks: - vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid.
hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti (iseseisvalt toimiva aktiivse alge) olek, inimese vi inimeste mingite henduste ks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Kus haridus asub? Kas teda saab omandada? Haridus on teadmiste ja oskuste htsus, oleku ja kitumise htsus, arusaamise ja mistmise htsus, mineviku tundmise ja tuleviku aimamise htsus... Mida see thendab? Haridus on igahe igus ja kohustus. Mida see thendab? Haridus on eesmrk ja vahend, ressurss ja tingimus. Mida see thendab? Haridus on ime. Keegi ei saa mitte kunagi elda, et mina tegin kedagi haritud inimeseks
Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), ( sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel).
võimalus valida endale meelepärane partei või liit. Riiklikud televisiooni- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks, sest just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu on kerge rahvast mõjutada ning neil ei tohiks välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid meediakanalid ebaausaks relvaks, et kelle käes on meedia see juhib ka rahvas ja sellel on rahva toetus. Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus ning viimasel ajal on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud ning meediast on kujunenud välja omaette võim. Sellele on eelkõige kaasa aidanud just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Kuna me puutume meediaga kokku iga päev on tähtis, et meedia oleks erapooletu ja usaldusväärne. Meedial on väga oluline roll, sest selle vahendusel saame teada, mis mujal maailmas
Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Kristalliseerunud intelligents- omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. 3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti:
tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadustest lähtudes. Vrd. teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileeg või erisus- nt diplomaadid. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid- nn ,,ärakuulamisõigus". Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s- Informeerituse printsiip PS § 21 lõige 1 esimene lause. Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS). Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). Informeerituse printsiip EIK on informeerimiskohustust sisustanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse
Riiklikud tele- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks. Just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu, keda teatavasti on kerge mõjutada, ei tohiks neil välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid need meediakanalid ebaausaks relvaks - kellel ajakirjanike poolehoid, sellel rohkem valijaid toetajaid ja seeläbi ka võim. Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus ning viimasel ajal on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud ning meediast on kujunenud välja omaette võim. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Kuna puutume sellega kokku iga päev, on väga oluline, et ajakirjandus oleks rahvale heaks eeskujuks ei läheks seadustega vastuollu. Seeläbi võib ajakirjandus mõjuda ka kasvatavalt, seda nii halvas kui ka heas mõttes.
mitte kuskile kadunud huvi üleüldiselt noortele suunatud saadete, seriaalide ja filmide vastu. Tartu Ülikooli loengus "inimene ja ühiskond" oli külalisõppejõuks Helle Tiikmaa, kes oli väga üllatunud, kui tema küsimuse peale, kes vaatab ETVd, tõstis valdav osa auditooriumist käe. Seega arvan, et ERR peaks noortele lähenemiseks leidma just sellele huvigrupile omaseid viise ning see tagaks ka noorte suurema informeerituse ühiskonnas toimuva kohta, sest tegelik huvi on juba praegu olemas. Teatavasti ei piirdu meedia ja seega ka ERRi eesmärk vaid andmisrõõmuga, sest väga oluline on ka auditooriumi mõjutamine ja reklaam, mida ka ERR tahtlikult või tahtmatult näiteks kultuurisündmustele teeb. Noored on kergesti mõjutatavad ning ERR saaks seda ühiskonna arengu positiivseks suunamiseks edukalt ära kasutada ning pakkuda neile hariva sisuga teksti.
Meedia vägi ja vald Tänapäeval on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just meedia. Ilma selleta oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Muidugi ei avalda meedia elanikkonnale alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Milline on siis meedia vägi ja vald? Meedia on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud kuulda ja lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest
delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marko-pomerants-hukkunutele-hinnakirja- kehtestamine-on-ahvatlev-kuid-tekitab-omakorda-uusi-kusimusi.d?id=63929765 (8.05.2012). koguni ise pretsedendiks mis muudab praktikat. Kui ei oleks rahulolematust olukorraga, poleks ka probleemi, samuti ei oleks ka arengut uute lahenduste suunas. Kriitilisi probleeme ühiskonna erinevates osades aitabki meedia rahuliku kuid hääleka vahelülina edastada. See toob kaasa ühiskonna osade laiema informeerituse ja omavahelise kommunikatsiooni. Kui Laiksoo juhtum poleks nii laia kajastust saanud ja kui ei oleks olnud nii ilmselge ühiskonna vähene teavitatus mittevaralise kahju hüvitamise küsimuses, ei oleks pruukinud ka teema saada nii laia kajastust õiguslikust aspektist, erinevate õigusteadlaste poolt ning säilinud oleks vaid ühiskonnas valitsev teadmatus antud küsimuses ning teadmatusest tulenev rahulolematus Laiksoo juhtumi lõpplahenduse osas.
· Äärmisel juhul asendada mõned klienditeenindajad. Toodete kvaliteedi tõstmine. · Kaks vahetust peavad tegema koostööd, selgitamaks välja, milles seisneb toote kvaliteedi kõikumine. · Pagaritele koolituste võimaldamine. · Vajadusel investeerima uutesse masinatesse, seadmetesse, et tõsta toote kvaliteeti. · Vähemalt ühe innovaatilise toote turule toomine aastas. Klientide informeerituse tõstmine. · Praktikantide võtmine. · Ettevõtte reklaamimine. · Tuleb uuendada olemasolevat kliendiandmebaasi (hetkel kliendiandmebaasis aegunud informatsioon). · Regulaarne e-mailide saatmine pakkumistest. Uute klientide leidmine nii sise- kui ka välisturgudelt, vähemalt kaks suuremas koguses tellivat klienti aastas. · Palgata turundusjuht Tegevused jagunevad etappideks:
’’ 8. Suureks puhutud tühised detailid ’’Telemaja kolmandal korrusel on üks stuudio sisustatud nagu mõnus Eesti kodu. Köök, elutuba, pehme diivan. Skandinaavialikult tagasihoidlike vormide ja värvidega sisekujundust ilmestab neljas nurk, kus mustal sametil veiklevad ööklubilikud värvilised tulukesed. Esmaspäeva hommikul läheb siit eetrisse ERRi uus venekeelne kanal ETV+ (Alla, 2015).’’ 9. Erilise informeerituse demonstreerimine ’’ Propagandakanali mõttelised konstrueerijad ja huvitaval kombel ka propaganda kriitikud tuginevad kommunikatsiooniteoreetilisele arusaamale, mis on vanem veel kui Paul Lazarsfeldi II maailmasõja eelne «Radio Research Project» (Raag, 2015).’’ 10. Kõneleja enda või kellegi teise kogemus. ’’Ka ETV juhina ei olnud mul illusioone, nagu võiksin ma näiteks neidsamu ajakirjanikke omal volil käsutada
süütu süüdi mõistmine *Moraalsus- süütu süüdi mõistmine *Avalikkus- rahvale täielik teave, õiguskaitse organi tegutsemisest, kommunikatsoonivahendid, avalikud kohtuistungid erand: eraelu kaitse, riigisaladus. Vanglates võiks olla rohkem avalikkust *Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja. Kriminaalmenetlus ( kuritegude korral ) kohtualune ning kaitsja, kahju kannatanu + süüdistja *Informeerituse põhimõte- tuleb tagada täielik teave milles süüdistatakse, miks arestiti ( 48h ) / vahistati, õigus tutvua vastaate materjalidega *Õigus kaitsele, advekaatsele kaitsele, kuid kui isik on 18 ja vanem, siis võib ära öelda, ükski inimene pole iseenda kaitsja, vaja proffi *Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne, osa otsuseid on lõplikud, mida ei saa peale kaevata *Süütuse presumisioon ( mitte keegi pole kuriteos süüdi, enne kui pole jõustunud kohtuotsus), pole
ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Õiguskaitsesüsteemi suhtes tähendab ülalmainitud printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Sellest ei tohi siiski teha järeldust, et kellelegi ei tohi seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip – Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes
sertifikaadid on vajalikud): Matkajuhte võiks olla kaks, mis viiks riskd minimaalseks. Nende kompetentsuse hulka peaks kuuluma: matka planeerimis-, riskijuhtimis- ja päästeoskus. Oskama anda edukalt esmaabi. Neil peaks olema väljaõpe ja kogemus kanuumatkade valdkonnas. Peab tundma kasutatavat varustust ja tagama selle turvalise kasutamisvõimaluse, soovituslikult omama vastutuskindlustust. Matkajuht tagab kliendi informeerituse, varustuse ja ettevalmistuse vastavalt matka raskusastmele, tagab kliendi ohutuse ja toetuse terve matka vältel. Varutuse valik ning valiku põhjendus: Matka tarbeks on vaja 8+1 flat bottom tüüpi kanuud, ja 18 aeru. Ehk siis ühes kanuus kaks inimest, päästevestid kõikidele, veekindlad ja üleüldiselt ilmastikukindlad riided, sest tegemist on vesikeskkonnaga ning märjaks saamise korral on lihtne külmetuda, kehatemperatuur alaneb kiiresti. Milline varustus võetakse kaasa matkale
Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on lubatud ka teatud eelised või suuremad kohustused – nt. kohtunikueksamist vabastamine neile, kes on töötanud teatud ametikohtadel 7. Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes
Õigusriigi tingimustes peab sellest lähtuma ja eesti on õigusriik. Kedagi ei jäeta nt. kriminaalvastutusele võtmata kui ühe või teise isiku käitumises kuriteo tunnused esinevad. Võrdsus seaduse ees. -Mõnedes seadustes on aga teatud kirja pandud isikute kategoorial väikene erinorm. Nt. Kui neil on puutumatus (see pole absoluutne, riigikogu liikmed saavad hääletada, et puutumatus ära võtta). 7.Informeerituse printsiip- Igaühel on õigus teada, milles teda süüdistatakse.õiguskaitse süsteemis püütakse asjaosaliste suhtes tagada maksimaalne informeeritus. Õiguskaitse süsteemi tegevus peab tagama isikutele maksimaalse informeerituse ühe või teise toimingu õiguslikust alusest ja vajalikkusest. Õigus teada, milliseid menetluslikke võtteid tema suhtes kohaldatakse. Nt . Kohtueelse uurimise lõpus on süüdistataval õigus tutvuda
avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. 5) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip - Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. 6) Poolte võrdsuse printsiip - Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. 7) Informeerituse printsiip - Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS). Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). 8) Kaitse õiguse printsiip - Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla
seisundi või muude asjaolude tõttu. Õiguskaitsesüsteemi suhtes tähendab ülalmainitud printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Sellest ei tohi siiski teha järeldust, et kellelegi ei tohi seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:
Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis, siis sõltub väga palju situatsioonist kumma printsiibi järgi situatsioon lahendada ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises on järgmised printsiibid: 1) Legaalsuse printsiip 2) Õkonoomsuse printsiip 3) Avalikkuse printsiip 4) Informeerituse printsiip 5) Kaitse õiguse printsiip 6) Süütuse presumtsiooni printsiip 7) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip 8) Õigus edasi kaevata 9) Poolte võrdsuse printsiip 10) Moraalse kahju vältimise printsiip 11) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest 13) Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip
kommunikatsiooni; sõltub korporatsiooni strateegiast Turuliider - oodatakse oma turusegmendis spetsialistina käitumist ning ühiskonna huvide arvestamist. Kohalik suurfirma peab arvestama kohalike elanike huvi organisatsiooni tegevuse vastu ning tagama seda puudutava piisava informatsioonivoo. Monopoolse teenuse osutaja/tootja peab tagama sihtgruppide informeerituse tasemeni, mis välistab firma süüdistamist monopoolse seisundi tahtlikus kuritarvitamises. Ühiskondlik organisatsioon isiklik suhtlemine · Korporatsioonide PR Eestis 5.4.2 Eestis tehtav PR on osa RPR-st kuna: Ev kommunikatsioon võib kajastuda välisriikides (kahju, probleemid töötajatega) Välismaised uudised kajastuvad Eestis (rahvusvah kohtuasjad, kvaliteediprobleemid) Reglementeeritud infopoliitika peakorterites
aidata töötajal mõista tema rolli ettevõttes aidata kaasa ettevõttesisesele infovahetusele ja koostööle tagada ettevõttesisese kommunikatsiooni avatus ja kliendivajaduste täitmine luua ning suurendada kuuluvustunnet aidata selgitada ettevõtte rolli ühiskonnas Ebaefektiivne kommunikatsioon 11.1 Tagajärjed: · halb maine organisatsioonis ja väliste sihtrühmade seas vähese informeerituse tõttu ebaefektiivne tegutsemine võõrandumine kolleegidest, juhtkonnast, teistest osakondadest tööjõu suur voolavus uute töötajate aeglane sulandumine organisatsiooni vale arusaam ettevõtte eesmärkidest, väärtustest, plaanidest usaldamatus juhtkonna vastu, vastuseis muudatustele vähenev lojaalsus koordineerimata ja vastuoluliste sõnumite jõudmine väljapoole
kuulutada 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip PS § 12 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse 6. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses Kohus on sõltumatu Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s 7. Informeerituse printsiip Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS) Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (ASkE) Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (ASkE) 8. Kaitse õiguse printsiip Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse kontekstis.
seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Keskkonna jätkusuutlikkus: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, veepuudus. DEMOKRAATLIKUD VALIMISED Valimiste funktsioonid: võimu regulaarse ja seaduspärase vahetumise tagamine võimudele kodanike nõudmiste vahendamine rahva usalduse tagamine võimude vastu inimeste poliitikast informeerituse tagamine Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valimises. Valimissüsteemid Valimissüsteem: mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotimise viis valimistel. Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem Proportsionaalne süsteem Rubriitsed ehk segosüsteem MAJORITAARNE: iga parteid esindab üks kandidaat Valituks osutub see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli Suur osa häältest läheb kaotsi Lihthäälteenamuse põhimõte:
Mõju ük toimimisele tervikuna, integreerituna, solidaarsusee o Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises ja tarbimises o Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus o Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemidepuudumine o Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine o Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus o Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel. o Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, töö tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha
Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks. Vastavalt on muutunud ja muutuvad ühiskonnas nii avalikud kui ka latentsed eesmärgid, tegutsemise printsiibid ja kriteeriumid. Haridus ei ole see, mida õppekava ette näeb. Haridus ei ole õppekavaga ette nähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti olek, inimese või inimeste mingite ühenduste üks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja arengu eeldusi (õiguslikke, majanduslikke, administratiivseid, teaduslik-teoreetilisi, metodoloogilisi, metoodilisi ja organisatsioonilisi jt aluseid) ja küllap ka nendel inimestel, kes
sätestatakse menetluskord.11 Riigihangete tegevust reguleerib riigihangete seadus, mis põhineb suurel määral Euroopa Liidu vastavatel direktiividel. Riigihangete vaidlustustega tegeleb rahandusministeeriumi juures asuv sõltumatu vaidlustuskomisjon.12 Riigihangete seaduse §104 lg1 p1 alusel teostab Rahandusministeerium riiklikku järelevalvet riigihangete korraldamise üle. Tagamaks hankijate, pakkujate ja huvitatud isikute informeerituse enamlevinud RHS-i rikkumistest ning riikliku järelevalve seisukohtadest. 10 E- riik; Ettevõtlus Euroopa Liidus; Euroopa Liit ja riigihanked 11 EUROPA; Teie Euroopa; Ettevõtted; ELi turg; Riigihanked 12 Rahandusministeerium; Riigihangete poliitika 8 2.2 Riigihangete liigid ja menetlus Avatud hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab seaduses sätestatud tunnustele.
32. Isikliku tähelepanu ja suhtumise rõhutamine 33. Käsitleva teema erilisuse ja tähtsuse rõhutamine 34. Jutt mitte resultaadist, vaid oma tegevusest 35. Jutu pikkimine (vahele toppimine) hammustavate detailidega 36. Võrreldakse võrreldamatuid asju 37. Faktimäng 38. Taktitu vahelesegamine 39. Ei räägita asjast vaid rääkijast 40. Tõde ja vale vaheldumisi 41. Puhutakse suureks pisidetailid 42. Erilise informeerituse demonstreerimine 43. Vaidluses on tsitaat teisest valdkonnast 44. Kriteeritakse neid, keda pole kohal 45. Mõtte esitamisele eelneb hinnang 46. Esitatakse “kas” küsimus (ei on raske öelda) 47. Kaheldakse partneri tervises (meeleorganites) 48. Asutuse samastamine iseendaga 49. Esitatakse korraga mitu küsimust 50. Kas keegi soovib neid sõnu ümber lükata? 51. Kiires tempos faktid + võõrsõnad
Peab olema rajatud ühel alusel, mis ei tohi muutuda Klassifitseeritavad elemendid ei tohi kattuda Eristavaks tunnuseks mingiks klassifikatsioonis ei tohi olla tunnus, mis oleks klassifikatsiooni kõikidel elementidel 14. Kuidas viia läbi uuringut? Millised on selle peamised etapid? Uuringu läbiviimiseks on vaja: koguda informatsiooni empiiriliste vaatluste kaudu ja statistilise andmete analüüsimise kaudu, peab tagama täieliku informeerituse Projekteerida struktuure, protsesse, süsteeme Konsulteerida ja olla avatud täiendustele ja ettepanekutele Et oleks sidustus, mille objektis on protsessid Millistele küsimustele tuleb teoreetilisest ja töökorralduslikust seisukohast erilist tähelepanu pöörata? info täielikkus, konsulteerimine teistega ja info vastuvõtlikkus 15. Millised on akadeemilise teksti iseloomulikud tunnused? Lineaarsus – kõik teksti osad on teineteisega seotud
6 mitteverbaalse skaala alltesti alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) Wechsleri testi alaskaalad Verbal Scale (Verbaalne skaala) Comprehension (Üldise taiplikkuse test) - 16 vanasõnad, sotsiaalsest keskkonnast arusaamine Vocabulary (Sõnavara test) - 35 mõistete defineerimine Information (Üldise informeerituse test) - 29 kultuur, ühiskond Digit Span (Arvuridade test) - 3-9;2-8 etteloetud arvuridade reprodutseerimine Arithmetic (Aritmeetika test) -14 suuliselt esitatud ülesannete lahendamine (2 min) Similarities (Sarnasuse test) -14 suuliselt esitatud mõistete sarnasuse leidmine Performance Scale (Mitterverbaalne skaala) Picture Completion (Piltide täiendamise test) -20 puuduvate detailide näitamine (20 sek) Picture Arrangement (Piltide järjestamise test) -
puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA
ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA
enam täiel määral ühiskonnas osaleda. Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel. Sotsiaalne- Majanduslik – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 12, 13 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 477-567 8. Loeng – Muutused tootmises ja tarbimises • Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Loe slaididelt • Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine
6 mitteverbaalse skaala alltesti alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) Wechsleri testi alaskaalad Verbal Scale (Verbaalne skaala) Comprehension (Üldise taiplikkuse test) - 16 vanasõnad, sotsiaalsest keskkonnast arusaamine Vocabulary (Sõnavara test) - 35 mõistete defineerimine Information (Üldise informeerituse test) - 29 kultuur, ühiskond Digit Span (Arvuridade test) - 3-9;2-8 etteloetud arvuridade reprodutseerimine Arithmetic (Aritmeetika test) -14 suuliselt esitatud ülesannete lahendamine (2 min) Similarities (Sarnasuse test) -14 suuliselt esitatud mõistete sarnasuse leidmine Performance Scale (Mitterverbaalne skaala) Picture Completion (Piltide täiendamise test) -20 puuduvate detailide näitamine (20 sek) Picture Arrangement (Piltide järjestamise test) -
ühiskonnast!) Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, kogetud sallimatus, ksenofoobia (nt rahvusvähemused) • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande- programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine
§ 10. Kohtuvälise menetleja ametnik (2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri. (1) Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu. 16 Page 17 of 24 (3) Kaitsjal võib olla mitu esindatavat, kui esindatavate huvid ei ole 3.8. Informeerituse printsiip vastuolus. Menetlusalusel isikul või süüdlasel võib olla kuni kaks kaitsjat. Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste (4) Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi piires asjaosaliste informeerituse. vahendusel.
Esindaja tegelikust tagamisest on alust rääkida vaid siis, kui Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kannatanu esindaja tasu loetakse kohtukulude hulka ja mõistetakse süüdimõistva kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. kohtuotsuse tegemisel välja süüdimõistetult. Vt RKPJKo 22.02.2001 –RT III 2001, 6, 63. 3.8. Informeerituse printsiip PS § 21. Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle piires asjaosaliste informeerituse. arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused
Turunduskommunikatsiooni agentuurid: Idea AD ja Inorek&Grey 3 Organisatsiooni kommunikatsioon 6.1 Kommunikatsiooni ülesanne on tagada sihtgruppide informeeritus, firma imago ning organisatsiooni adekvaatne tegutsemine. Organisatsiooni kommunikatsiooni eesmärgid: 1. toetada organisatsiooni põhitegevust (nt tootmist ja müüki) sihtgruppide informeerituse ja positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON) 2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON) Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid. Kommunikatsiooni protsess Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem: Kommunikaator, saatja Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi Meedium, vahendaja
järjepidevus. Läbi kommunikatsiooni tuleb selgitada, mis on asja eesmärk. See on mõistmise eelduseks ja tegevuste hindamise aluseks nii juhtidele kui töötajatele. Tuleb muudatus mõtestada töötaja jaoks lahti, selgitada eesolevat muudatust iga töötaja vaatepunktis: mida see tema jaoks muudab. Samuti tuleb tuua välja muudatuste kasutegur töötajani. Vaid aus, avatud ja veenev teave loob mõistmist ja usaldust. Kaasa juhatajaid, ehk iga osakonna juhid, kes vastutavad oma töötajate informeerituse eest. Et muudatus veenaks, peab juht seda ise täielikult toetama nii sõnades, hoiakutes ja tegevuses. Kindlasti kaasa töötajaid, mänguline õhkkond ja isetegemise rõõm aitab uuendusi omaks võtta. 15 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS 16
määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega, pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone
suurendamine ja motiveerimine. ·töötajate arendamise ja karjäärivõimaluste avardamine. ·personali kujundamine ja järelkasvu tagamine. ·töötajate töötulemuste parandamine ning kohanemisvõime suurendamine. PERSONALIARENDUSE VAJADUS SÕLTUB ORG-i TEGEVUSVALDKONNAST, TÖÖKORRALDUSE ERIPÄRAST, PÜSTITATUD EESMÄRKIDEST Org-i ja personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning kogu personali kaasamisest sellesse tegevusse, personali informeerituse tagamisest selles vallas (arengukava, strateegiate, imago ning mainekujunduse aluseks) Tervikliku koolitustegevuse kavandamine ja elluviimine eeldab erinevate juhtimistasandite koostööd ja org-i vajadustest lähtuvaid kokkuleppeid Arvestada vaja nii orgvälise keskkonnaga kui org-i eripäradega Personali arendamise põhilised viisid ·ametialane väljaõpe, mis hõlmab töötajate esmast väljaõpet, juhendamist ja treeningut; ·tööalane arendamine, mis hõlmab tööülesannete
osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid: Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega) Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine;
Arengukavas on välja toodud ettevõtluse ja turismi eesmärgid, mis on olulised linna majanduslikule olukorrale (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 27). Nendeks on: · suurendada tööhõivet; · suurendada välisinvesteeringute voolu Narva-Jõesuusse; · tõsta linna ettevõtete konkurentsivõimet; · kujundada linna positiivne ja ligitõmbav maine; · kujundada turistile ja ettevõtjale soodne linnakeskkond, korrastada ranna-ala; · tõsta ettevõtjate Euroopa Liidu alase informeerituse taset (valdkonnad, regulatsioonid, läbirääkimiste protsessid jne); · Narva-Jõesuu külalised hindavad siinset looduskeskkonda ja kõrgel tasemel puhkamis- ja majutusvõimalusi, kuurort on tuntud nii Eestis kui ka naaberriikides; · leida rannakaluritele uusi võimalusi kauba turundamise, töötlemise ja säilitamise alal; · arendada kalandusel põhinevaid turismitooteid; · soodustada väikeettevõtlust, pansionaatide rajamist, kodumajutuse pakkumist,
* visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm o Inimestevaheliste suhete oskused * tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused o Juhtimisoskused * võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada 9 KONFLIKTIDE LIIGID ORGANISATSIOONIDES * Vertikaalne konflikt * Horisontaalne konflikt KONFLIKTIDE PÕHJUSED * Erinev informeerituse aste * Erinevad eesmärgid * Erinevad hinnangud * Erinevad vahendid KONFLIKTIDE ENAMLEVINUD PÕHJUSED EESTIS o Isiklikud eesmärgid on tähtsamad kui organisatsioonilised o Eesmärgid ebaselged, missioon määratlemata o Omanik ja juht on sama isik o Puudub oskus teha meeskonnatööd o Juhtide vaheline konkureerimine o Sõbrad alustavad äritegevust
intervjueerimine, dokumentide uurimine, mujal koostatud analoogid) 3. Koostatud protseduurireeglite täiustamine (organisatsiooni töötajate arvamused ja ettepanekud, konsultandi kogemused, teadmised ja oskused, organisatsiooni juhtimisteooria, kõigi protseduurireeglite läbiarutamine tippjuhtide osavõtus, parim praktika , benchmarking) 4. Protseduurireeglite lõplik vormistamine (juhatuse kinnitus, iga töötaja allkiri informeerituse kohta) Protseduurireeglite juurutamine 1. Muudatuste elluviimine- protseduurireegel juhendmaterjalina, kohustuslikkus) 2. Edasine täiustamine ja muutmine- muudatuste juhtimine, lõppematu töö, nõutav on tegelikkusele vastavus, protseduurireeglite teadlik väljaarendamine, tippjuhtide roll, protseduuri omanik 3. Protseduurireegli kasutamine igapäevatöös- juhendmaterjal ehk juriidiline
sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid: Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine Ruumiline / geograafiline tõrjutus elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega) Institutsionaalne tõrjutus avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-
Juhtimise uus paradigma: Organisatsiooni käsitleakse pigem organismi kui mehhanismina(kohandumine uute tingimustega, vastavate omaduste arendamine endas, võime muutuda ja loobuda varasematest edutegureitest). Kõik protsessid ei ole kontrollitavad. Piiratud ajalmiit ei võimalda juhtimisoskuste koondamist vaid tipptasemele. Alluvate kohtlemiselt tuleb üle minna nendega suhtlemisele. Üllatuslikke nähtusi saab mõtestada vaid täitjate informeerituse ja juhtide harituse koostoimes, kollektiivselt. Kollektiivsete tähenduste loomine tekitab tugeva organisatsoonikultuuri, mis on oluline konkuretsieelis. 5. Mille poolest erinevad organisatsiooni mikro-ja makrokeskkond? MAKROkeskkond (Eesti riik ja rahvusvahelised mõjud) Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Organisatsioon ei suuda oluliselt mõjutada
tõrjutus Sotsiaalne tõrjutus viitab protsessidele, tänu mille indiviidid ei saa enam täiel määral ühiskonnas osaleda. Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel. Sotsiaalne- Majanduslik mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Poliitiline osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline elupiirkonnast tingitud eraldatus 7. Loeng Tarbimisühiskond *Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1978) Organisatsioon ja tarbimine. Arstid tarbivad teiste nimel. Medical Innovation: A Diffusion Study
teatud piirides teistest erinev. Unustada ei tasu sedagi, et demokraatia idees eneses sisaldub juba algusest peale mingis mõttes totalitaarne element, sest demokraatia ideaal on täielikult politiseeritud rahvas, st iga kodanik olgu poliitiliselt seotud. Hoolimata sellest, et hääleõigus on Eestis olemas suurel enamusel täiskasvanud elanikkonnast, ei käi ometi kõik inimesed valimas. Kohalike volikogude valimistel osaleb alla poole valijaskonnast. Samuti ei hääleta mitte kõik sama informeerituse alusel. Paljud inimesed teevad valimistel oma valiku täiesti juhuslikult, mingite eelteadmisteta. Enamik inimesi ei loe enne valimisi läbi parteiprogramme ega kohtu kandidaatidega valimiskoosolekutel. Demokraatia on põhimõtteliselt ebapüsiv, see on pidev ülesalla liikumine, igavene vaheldumine. Sveitsi kultuuriloolane Jacob Burckhardt kirjutas 1878: ,,Sestsaadik kui poliitika tugineb rahvaste sisemisele käärimisele, on igasugune julgeolek otsas." Inglise
· at the right place · at the right time · for the right customer · at the right cost ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega. 2. Logistika arengu mõjutegurid 1. Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond 2. Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv 3. Tugevnev konkurents turgudel, üleminek müüja-turult ostja-turule, tarbijate valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve 4. Kaupade eluea lühenemine 5. Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine 6. Geograafilised erinevused. Keegi ei oma varusid kõigist ressurssidest. Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine 7. Kommunikatsiooni lihtsustumine ja kiirenemine IT-lahenduste läbi 8. Spetsialiseerumine põhitegevusele, tugitegevuste outsourcing 9
annaabi.ee 
