Protoza järgi. Kuigi protistid kindlasti ei ole taimede, loomade ja seentega võrreldav rühm, kasutatakse terminit "protistid" tihtipeale lihtsustava üldnimetusena eukarüootide kohta, kes ei kuulu kolme eelpoolmainitud riiki. Protistid elavad pea kõikjal kus on vaba vett. Paljud protistid, eelkõige vetikad, on olulised primaarprodutsendid ning moodustavad tähtsa osa ookeanide planktonist. Laias laastus jääb nende arvele kuni pool planeedi Maa primaarproduktsioonist. Teised, tsiliaadid, bodoniidid, foraminifeerid, etc. on olulised herbi- ja bakterivoorid maailmamere või mageveekogude ökosüsteemides. Kolmandad -- osad kinetoplastiidsed, apikompleksa, põhjustavad raskelt ravitavaid haigusi inimesel (malaaria, unitõbi). Eestis on protiste umbes 3000. rohevetikad– 690 mändvetikad– 27 ikkesvetikad– 680 silmviburvetikad– 160 eriviburvetikad– 12 ränivetikad – 940
suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana. · Vetika fotosünteetilise aktiivsuse suurenemisel tema toiteväärtus (atraktiivsus) vähenes. · Mesoherbivoorid tarbivad olulise osa efemeersetest makrovetikatest ning sellega aitavad kaudselt kaasa rannikumere koosluste stabiilsuse säilitamisele. · Filtreerijad suunavad suure osa pelaagilisest primaarproduktsioonist põhjasetetesse ning seega suurendavad bentilise süsteemi osatähtsust pelaagilise süsteemi ees. · Tugevalt eutrofeerunud merealadel on mändvetikad kaetud niitja pealiskasvuga, mis soodustavad herbivooride vohamist. · Kui suve lõpuks niitjate vetikate hulk väheneb siis herbivoorid hakkavad tarbima mändvetikaid. · Herbivoorid tarbisid kevadel vähe mändvetikaid, suvel mõõdukalt ning sügisel intensiivselt.
24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid madalad. 26. Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. 27. LD50 – keskmine surmav annus 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga 29. Makrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 30. Mesosfäär - atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. 31. Mikrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid 33. Mutualism (sünergism) - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu 34
pantsreid, mis akumuleerudes moodustavad biogeense räni lademeid. Üks suurimaid lademed asub Seymouri saare lähistel, kus lademe paksus on 1400 meetrit (Olli, 2010). Diatomeesid esineb ka magevees, järvedes, kus moodustavad suure osa fütoblanktoni kevadõitsengust (Olli, 2010). Samuti esineb diatomeesid ka rannikualadel, estuaarides, jõgedes, tiikides, ojades, kraavides, soodes, kaevudes ja niiskes mullas. 1.5 Diatomeede tähtsus ökosüsteemis Maailma kogu aastast primaarproduktsioonist 20-25% moodustavad ränivetikad. See on võrdne kõigi maismaa troopiliste vihmametsade produktsiooniga kokku. Sisuliselt sõltuvad teised organismid otseselt või kaudselt diatomeede produktsioonist. Diatomeed mõjutavad Maa kliimat, süsihappegaasi konsentratsiooni atmosfääris ja ökosüsteemi funktsioneerimist (Olli, 2010). 2 Diatomeed paleogeograafilistes uuringutes Diatomeeanalüüs ehk ränivetikateanalüüs on setete vanuse ja tekkimise uurimise meetod ränivetikate alusel
LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50 märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Makrokonsument organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Mesosfäär Mesosfäär on mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, lõpeb 80 90 km kõrgusel. Mesosfääri iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurendes. Kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel.
Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte Sissejuhatus Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ja atmosfääriga moodustab arvukaid kooslusi ja ökosüsteeme. Sellele vundamendile toetub ka
Osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. IV loeng Produtsendid: Produtsendid e. Tootjad orgaanilist ainet sünteesivad organismid ( autotroofid) Kõik rohelised maismaataimed Fotsünteesivad vetikad Fotosünteesivad bakterid Kemosünteesivad bakterid Konsumendid: Konsumendid e. Tarbijad organismid, kes otseselt või kaudselt toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Heterotroofid: Biofaagid( elus org. Aine): - Zoofaagid - Fütofaagid Sparofaagid(surnud org. Aine) - Pantofaagid Karnivoorid Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensümümide abil lagundavad bakterid ja seened. Kõik lagundajad on heterotroofid.
populatsioonide vahekorrast. Maailmamere primaarproduktsioon Maailmamere kogu primaarproduktsiooni hinnatakse 25- Joonis 7. Primaarproduktsiooni 30 miljard t C/aastas sessoonne dünaamika Kogu energiast, mis akumuleeritakse fütoplanktoni poolt maailmameres, kasutatakse: · Veekihis 95% · Ookeani põhjas 5% · Setetes 0,2% Suurima osa kogu Maa primaarproduktsioonist annavad ookeanid (24%) ja troopilised vihmametsad (22%) Kokkuvõte: 1. Ookeanide primaarproduktsiooni moodustavad palju erinevatesse ökoloogilistesse ja taksonoomilistesse rühmadesse kuuluvad vetikad. 2. Primaarproduktsiooni käigus toodetakse energiarikkaid orgaanilisi aineid. 3. Primaarproduktsiooni taset veekogudes mõõdetakse enamasti radioaktiivse süsiniku (14C) assimilatsiooni kaudu. 4. Fotosünteesi intensiivsus tõuseb valguse hulga suurenemisega seni, kuni valguse intensiivsus
perioodi, millele on järgnenud liigilise mitmekesisuse kümneid miljoneid aastaid kestnud taastumine ja kasv. Nüüd on maailma liigiline mitmekesisus viimase 30 000 aasta jooksul progresseeruvas tempos vähenenud, sest üks paljudest liikidest, inimene, domineerib võimsalt teiste üle. Inimese on loodust ressursside tarbimise käigus üha enam muutnud ning suuresti on see toimunud teiste liikide eluvõimaluste arvel. Praegu kasutab inimene kogu maailma maismaa primaarproduktsioonist (taimede toodetud orgaanilisest ainest) enam kui 40%, mis on umbes 25% kogu Maa primaarproduktsioonist. Inimesed mängivad ka üha tähtsamat osa ökosüsteemide teiste komponentide (näiteks lämmastikutsükli ja atmosfääris sisalduva ~2~ süsihappegaasi hulga) mõjutamisel, mistõttu on inimmõju oma ulatuselt juba võrreldav geoloogiliste protsessidega. Kuigi üks osa väljasuremistest toimub loodusliku protsessina,
50.4. Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kujumine lammidel jms. Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul. 51. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! 52. Tarbijad ehk konsumendid on organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli. Eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. 53. Toiduahel on ühes ökosüsteemis kooselavatest organismide toitumissuhtest tekkiv ahel, mis koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest. Lülid: tootja (mõnitaimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil) – 1.astme tarbija (taimtoiduline loom) – 2.astme tarbija (loomtoiduline liik) – 3
magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Makrokonsument- ehk fagotroof on heterotroofne organism. (Peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. ) 30. Mesosfäär- atmosfääri kiht, kus kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon on madal (seetõttu temp madal), 40-50 80-90 km kõrgusel. 31. Mikrokonsument- organism, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toitub produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine- mutatsioone tekitav või nende ilmumise sagedust suurendavad organismiväline tegur. 33. Mutualism (sünergism)- erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. 34. Nekrofaagid- ehk raipesööja on lihatoiduline organism, kes toitub raipest. 35. Noosfäär- süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36
Järve hüpereutroofeerumisi pidurdab vee tugevast segunemisest tingitud hea gaasireziim ja vee suur puhverdusvõime. Võrtsjärve tüpoloogilistest iseärasustest tingitult on omalaadne järve aine- ja energiaringlus. Nagu väidab H. Haberman, kulgeb energiavoog primaarsest produktsioonist kaladeni mitte niipalju zooplanktoni kui zoobentose kaudu. Võrtsjärve ligikaudu 7600 kJ/m 2 suurusest fütoplanktoni 4 primaarproduktsioonist jõuab planktontoiduliste kaladeni 0,4 röövkaladeni 0,4 ja bentostoiduliste kaladeni 7 kJ/m2. Vetikate produktsioonist jääb ilmselt väga oluline osa otseses toiduahelas kasutamata ja jõuab uuesti ringlusesse alles muda, bakterite ja põhjaloomade kaudu. Seda tingib eriti sinivetikate rohkus mis sageli on ökoloogiliseks tupikuks. Võrtsjärve ökosüsteemi stabiilsust ja seisundit parandaks järve veetaseme reguleerimine, mis
· Kõrbeloomade konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal! · granivooria seemnetest toitumine Savannid · laiuskraadid : ~25 · sademeid : 250-2000 mm/a · ekvaatoril 2, kaugemal 1 vihmaperiood · metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad · sesoonsed sademed sesoonne produktsioon- sesoonne karjatamiskoormus - sesoonne turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e
sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne). 2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel
testpopulatsioonist. 27. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 29. Mesosfäär on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 30. Mikrokonsument organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. 31. Mutageenneaine on aine ja valmistis, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. 32. Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile
Näide 2: sanitaarkalad ja linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jõehobu + linnud jne). 2) Põllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene või muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt
primaarsed produtsendid ka suuremad, mistõttu on seal toiduahelal vähem lülisid. 21. Mille poolest erinevad ookeani ja maismaa toiduahelad? Väga raske on kasutada inimtoiduks ookeani primaarset produktsiooni. Fütoplankton on liiga väike ja hajutatud peame kasutama looduslikke toiduahelaid produktsiooni koondamiseks. Kuna ookeani toiduahelad on väga pikad, jõuab inimese toiduks mineva kala koostisse lõpptulemusena vaid väike osa ookeani primaarproduktsioonist. Toiduahelad ookeanis on tavaliselt palju keerukamad kui maismaal, sisaldades enamasti rohkem troofilisi tasemeid ning väga tihti ka mitmeid erinevaid paralleelahelaid. Mida pisemad on autotroofid, seda väiksemad on ka loomad, kes neid süüa saavad ning seda rohkem ka lülisid ahelas on. Võib aga üsna kindlalt väita, et mida rohkem lülisid toiduahelas antud kohas on, seda madalam on ahela lõpplülide produktiivsus. Kalad on ainsad karnivoorid, keda inimene suurtes kogustes sööb
korallrahud (coral reef ) esinevad laiustel 30N kuni 30 S, puuduvad ühes neljast alamregioonis W- Aafrikas. Ulatuvad kuni 50-70 m sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, mis enamasti on tugevasti lubjastunud ning tänu sellele on nad samuti heaks ehitusmaterjaliks. Paiguti on vetikate osa riffides nii suur, et õigem oleks neid nimetada "algal reef". Korallriffide vetikaid võib jaotada neljaks: 1. korallide sees elutsevad-nn. endosümbiondid (mikrovetikad), mis annavad 2/3 primaarproduktsioonist , 2. niitja ehitusega rohe- ja sinivetikad, mille tipurakk on tugeva teritunud otsaga ning eritab mingit lupja lahustavat orgaanilist hapet, nii et vetikas saab end puurida korallide, lubjakivi või molluskide karpide sisse , 3. koorikjad punavetikad (Corallina), 4a.püstised lubjastunud rohevetikad, näit. Halimeda. Uuringutega on selgunud, et Halimeda kasvab väga kiiresti, biomass kahekordistub 2 nädalaga. 4b. püstised rohevetikad, mille tallused ei sisalda lupja.
Hingamise käigus lagundab taim ise oma toodetud ainet ja seega tema mass väheneb. Kogu orgaanilise aine tootmist nim brutoproduktsiooniks. Järgmisele troofilisele tasemele jäävad taime hingamisel lagundatud ained kättesaamatüks, seega tuleks brutoproduktsioonist hingamiskulud maha arvutada. See on primaarproduktsioon e netoproduktsioon. Primaarproduktsioon sõltub: sademete hulgast, temperatuurist ja päikesekiirguse hulgast. 78. Primaarproduktsioon veekogus? Veekogu kannab 35% Maa primaarproduktsioonist. Veekogude produktsiooni piirangüks ei ole veepuudus. Peamiseks veeökosüsteemide madala keskmise produktsiooni pärast on avaookean. Kui enamusi maismaakooslusi iseloomustav värv on roheline, siis veekogusid, eriti avaookeani iseloomustab sinine. See on tingitud ühest küljest vee omadusega hajutada ja peegeldada paremini sinist valgust kui teisi lainepikkusi. Teisest küljest on süüdi klorofülli sisaldavate organismide vahesus. 79. Apvelling?
päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid. Valmis orgaanilise aine tarbijad: 1) konsumendid e tarbijad; 2) redutsendid e lagundajad. Konsument tarbijad; organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Redutsent lagundajad. Loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Redutsentide tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides
rohkem saab hingata, org. a. toota. PE = P/An CE tarbimisefektiivsus, näitab %, kui suure osa eelmisel tasandil toodetud energiast suudetakse omandada; In - energia sissevool (osa sellest on assimilatsioonien., osa kaotsiminev en.); Pn - produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100%. CE*AE*PE = Pn / Pn-1 * 100% e. troofiliste tasemete vaheline energiaülekande efektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10% ehk 1/10. Primaarproduktsioonist (taimede toodetud orgaanilisest ainest, hingamine on juba maha arvestatud) läheb järgmisele tasemele üle 10%, millest moodustub biomass (sekundaarproduktsioon) ehk tonnist heinast saab 100kg lehma. 51. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; Selgrootud: · Herbivoorid: AE 40%, PE 40%
orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. · Kuna sademeid esineb sesoonselt, siis selle tõttu on ka produktsioon sesoonne. Sellest tulenevalt on ka karjatamiskoormus sesoonne ja ka turism. · Kuna karjatamiskoormus kõigub sesoonselt siis tarbitakse ära 40% primaarproduktsioonist. · Aafrikas on 44 liiki suuri herbivoore (nt impala). Maa-aluse biomassi tarbijad on nt tüügassiga. Puulehti tarbib kaelkirjak. Puuoksi sööb aafrika elevant. Aafrika oluline herbivoor on jaanalind. Karnivoor: lõvi. Omnivoor: paavian. · Aineringes on väga olulisel kohal selgrootud: termiidid. · Taimestiku eripära: Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised
Maismaal on selged klimaatilised muutused. Globaalse kliimamuutusega tuleb kaasa merepinna tõus, sest sooja vee maht on suurem kui külma vee oma liustikud hakkavad sulama Soojem vesi lahustab vähem hapnikku. Antarktikas külmadel talvedel suureneb jää pindala, maht oluliselt ei suurene. Merevee looted on suure tähtsusega mere kasvukohtades (ehk habitaadid) olevate organismide jaoks. Madalas vees (ehk mandrilaval) elavad organismid annavad ligi 90% primaarproduktsioonist. Mandrilava suurus aga muutub vägagi palju, kui merevee tase tõuseb. Kaasneb ka rüsijää toime elustikule madalas rannikutsoonis. Jää kraabib kogu selle põhja segamini ja loob uue situatsiooni. Jäämassid liiguvad sealt tuulte mõjul edasi tagasi. See aga loob uue habitaadi uutele liikidele. Esimesed tugevad signaalid tulid 1916-tänapäev. Teaduslikud uuringud näitavad, et keskmine
ökosüsteemide hulka, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest väljub turba kujul aineringest. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on soo- ökosüsteemi põhiliseks iseärasuseks pidev turba moodustumine. Turba akumuleerumise katkemisel hävib paratamatult ka soo kui ökosüsteem. Turvas tekib soo kõige pindmisemas aereeritavas osas, mis madalsoodes on 3-10 cm ja rabades kuni 40-50 cm paksune. Taimkatte primaarproduktsioonist akumuleerub turbana kuni 20%, keskmiselt 10-15%, ülejäänud osa orgaanilisest ainest lõhustub lagundamise käigus ja lendub gaasidena, kantakse vees lahustununa soost välja või kasutatakse taas uue orgaanilise aine sünteesil (Allikvee, Ilomets, 1995). Osa lämmastiku-ja mineraalainetevarudest mida taimed soomullast saavad, satub varise ja surnud taimeosade lagunemise järel uuesti ringlusse, kuid mulla toiteainetevarud täienevad ka atmosfäärist
mulla mikroobikooslusest. See erinevus vljendub nii Risosfr on see osa mullast, mis paikneb vahetult taime mikroorganismide arvukuse vrtustes kui ka koosluse erinevate juurte mbruses ja on juurte osade esindatuses. Taime juured eritavad mbritsevasse mulda poolt mjutatud. hendeid, mis soodustavad mikroorganismide kasvu (lahustunud C hendite kontsentratsioon vib olla kuni 100 korda suurem juurte lheduses). Kuni 40% taimede primaarproduktsioonist maismaal arvatakse suunduvat risosfriprotsessidesse. Samas juuri mbritsevat mulda asustavad mikroorganismid eritavad keskkonda eksoensme ja taimekasvufaktoreid, muutes nii ise aktiivselt oma elukeskkonda. Juureeritiste kogus ja koostis erineb nii piki juurt kui ka juurest kaugenedes, mistttu ka risosfri mikroorganismid on juurestiku eri piirkondades erineva mju all. Enamasti kasutatakse risosfri mikroorganismide uurimisel mikroorganismide arvukuse ja ensmaatilise aktiivsuse nitajaid
isendi, populatsioonilise k-i ühe liigi, sünusiaalse k-i lähedaste liikide kõik tarbijad ja asustajad. Konsortsium on konneksi osa, mis ühendab kõiki ühest produtsendist algavaid toiduahelaid. Vahetult taimset ainet kasutavad fütofaagid ja saprofaagid moodustavad k-i esimese kontsentri, neis toituvad karnivoorid ja parasiidid kolmanda kontsentri jne. Konsumendid e. tarbijad organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Kontiinum pidevus. Topograafiline k. väljendub selles, et taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala. Taksonoomiline k. kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused. Ajaline k. nii topograafiline kui ka taksonoomiline k. muutuvad ajaliselt. Konvergents 1
annaabi.ee 
