- autotrafod ehk säästetrafod. - mõõtetrafod (voolu- ja pingetrafod). Faaside arvu järgi saab trafosid liigitada ühe- ja kolmefaasilisteks. • Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terase lehtedest? Südamik valmistatakse teraslehtedest, et vähendada pöörisvoole. • Mitu mähist on ühefaasilisel trafol? Kirjeldage trafomähiste ehitust ja paigutamist. Ühefaasilisel trafol on kaks mähist: sekundaar- ja primaarmähis. Primaarmähis on ühendatud energiaallikaga, sekundaarmähis on ühendatud tarvitiga. Mähised on traadikeerdude kogumid, mis on keritud ümber südamiku. Neid kohti südamikust, millel mähised asuvad nimetatakse sammasteks. Mähised valmistatakse kas ümmargustest või kandilistest (suurematel trafodel) vaskjuhtmetest, mis on isoleeritud lakiga, puuvillkedrusega või kaablipaberiga. Mähiste otsad kinnitatakse trafo klemmide alla. • Mis on trafo tühijooksu- ehk jõudeseisund
Üliõpilasenimi________________________ Õpperühm___________________ Kuupäev_____________ 1. Millised vastused on õiged: Какие ответы правильные? Трансформатор тока: Pingetrafode: a. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь параллельно. b. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь последовательно. c. Sekundaarmähise takistus on suur; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет большое сопротивление d
VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus. MAHTUVUSTAKISTUS tekib soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab muutub. PERIOOD (T) ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib vahelduvvooluahelasse lülitatud kondensaatoris. etteantud piiri. MAANDUSKLEMM on ühenduses maja maandus ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus. klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks. energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR...
2. Koormuslülitid; 3. Koormus- ja lahklülitid; 4. Lahklülitid ja sulavkaitsmed; 5. Koormuslülitid ja sulavkaitsmed; 6. Võimsuslülitid; 7. Võimsuslülitid ja sulavkaitsmed. 2.Millistel kõrgepingeseadmetel ei ole kaarekustutuskambreid: 1. Lahklülititel; 2. Koormuslülititel; 3. Võimsuslülititel; 4. Sulavkaitsmetel; 5. Koormuslülititel ja sulavkaitsmetel; 3. Millised vastused on õiged: Pingetrafode: 1. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt; 2. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; 3. Sekundaarmähise takistus on suur; 4. Sekundaaramähise takistus on väike; 5. Sekundaarmähises on keerde rohkem kui primaarmähises; 4. Elegaasi (SF6— шестифтористая сера) isolatsioonitakistus (vastupidavus läbilöögile) on: 1. 2-4 korda parem kui õhul; 2. 2-4 korda halvem kui õhul; 3. Samasugune kui õhul. 5
Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). , kus V on võnkesagedus hertsides T võnkeperiood. 7. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks 8. Mis on trafo? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetvälju iseloomustavad järgmised omadused:
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest.
Aktiivtakistus tavaline takistus R [] 2. Mahtuvustakistus takistus, mida avaldab kondensaator vahelduvvoolule Xc = Xc mahtuvustakistus [] w voolu ringsagedus [rad/s] C mahtuvus [F] 3. Induktiivsustakistus takistus, mida avaldab vahelduvvoolule pool e mähis XL = wL XL takistus [] L induktiivsus [H] w ringsagedus [rad/s] 2. Trafo Trafo koosneb rauasüdamikust ja kahest poolis ehk mähisest: Primaarmähis ühendatakse pingeallikaga Sekundaarmähis ühendatakse tarbijaga Tingmärk: Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrivool primaarmähises indutseerib rauasüdamikus magnetvoo, mis tekitab elektromotoorjõu mõlemas mähises. Sõltuvalt keerdude arvust voolutugevus ja pinge suureneb või väheneb Primaarmähis: N1 keerdu 1 emj Sekundaarmähis: N2 keerdu 2 emj U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge
säilimiskestus säilimiskuupäev 2. Alalisvoolu korral voolutugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille voolutugevus ja suund ajas perioodiliselt muutuvad. Krichoffi esimene seadus Vooluahela punkt, kus ühendatakse mitu juhet nimetatakse hargnemis punktiks. Krichoffi esimene seadus vooludest hargnemis punktidest. Hargnemis punkti saabuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Elektriskeemid 1 süütepooli primaarmähis 4 süütepooli sekundaarmähis 15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal
Magnetelektrilisele mõõteriistale ehitatakse sildav takisti tavaliselt ampermeetri sisse, ent valmistatakse ka sildavaid takisteid, mida vajaduse korral saab vahetada. rA - ampermeetri sisetakistus. Imax - maksimaalselt mõõdetav vool Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine voolutrafo abil. Voolutrafo - vahelduvvooluahelais ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav eriotstarbeline transformaator. Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri ja voolutrafoga ühendatakse viimase primaarmähis vooluahelasse järjerstikku ning sekundaarmähisesse lülitatakse ampermeeter. Tegeliku voolu leidmiseks tuleb ampermeetri näit korrutada voolutrafo ülekandeteguriga, mis kujutab endast primaar- ja sekundaarmähise nimivoolude suhet ning antakse voolutrafo sildil murruna, näiteks 25/5A jne. 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti elektriahela osaga, milles on tarvis pinget mõõta
leiutajat. (Ov, 2006) 4.1 Tesla transformaator 1891. aastal tuli Teslal idee ,,Tesla transformaatorist," mida praegu kasutatakse laialdaselt pinge kordistamiseks, ka näiteks telerites. Tesla trafo kujutab endast kõrgsageduslikku pooli, mis koosneb kahest mähisest. Primaarset mähist toidetakse läbi hariliku transformaatori tavalise vahelduvvooluga. Piisavalt kõrge pinge juures tekib õhupilus läbilöök ning kondensaator ja pooli primaarmähis osutuvad ühendatuks. Tekib kõrgsageduslik võnkumine, mille sagedus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja pooli parameetritest. Primaarmähis Tesla trafos koosneb vaid paarist keerust ja selle sees asetseb sekundaarmähis, mis koosneb juba sadadest keerdudest. Selle alumine ots on maandatud ja ülemine ots asetseb kõrgel õhus. Ka sekundaarmähis moodustab omapärase võnkeringi, milles kondensaatori osa mängib õhusammas maapinna ja mähise ülemise otsa vahel
13. Generaator- on seade mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 14. Transformaator- Ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induksioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolest ehk mähisest need on kinnitunud ühisele raudplekist lehtedele ehk südamikule. 15. Mähis- Millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis on sekundaarnemähis. 16. Madalasageduslained ehk vahelduvvool, neid lained tekitab vahelduvavoolu generator. 17. Raadiolained- on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid lained kiirgab raadioantenn.Need jagatakse millimeetri ja sentimeeter laineteks 18. Optilinekiirgus- on peaosatäitja valgusnähtusel, see jaguneb omakorda: ultravalguseks, nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 19
indutseeritakse kontuuris eneseinduktsiooni emj suurusega 1 V (dünaamiline määratlus); sellise kontuuri induktiivsus, milles kulgeva voolu tugevusel 1 A tekib läbi kontuuriga ümbritsetud pinna magnetvoog 1 Wb (staatiline määratlus); Transformaator elektrimasin vahelduvvoolu tugevuse ja pinge tõstmiseks ning alandamiseks. Koosneb primaar- ja sekundaarmähistest ning neile ühisest ferromagneetilisest ainest valmistatud südamikust. Primaarmähis keerdude arvuga n1 ühendatakse vahelduvvooluallikaga, mis tekitab mähises vahelduvvoolu, see omakorda muutuva magnetvoo läbi mähise poolt ümbritsetud pinna. Sekundaarmähise keerdude arv on n2. Muutuv magnetvoog läbib nii primaar- kui sekundaarmähise poolt piiratud pinda, mille tõttu neis indutseeritakse emj. n1 u1 Transformaatori ülekandearv k = . Sõltuvalt mähiste keerdude arvu suhtest on pinget n2 u2
elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge, on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. Raudsüdamik on vajalik selleks, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. 13. Trafo põhilised kasutusvaldkonnad on energiatehnika, mõõtetehnika, signaaliedastustehnika ja võrgutoitega elekrtiseadmed. 14. Elektrienergia ülekannet teostatakse kõrgel pingel, sest energiakadu on siis väiksem. 15. Kodus pistikupesa klemmide pinge on 220V. 16
mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? Primaarmähis: Vahelduvpingeallikaga ühendatav mähis - (primaarmähis on trafo mähis millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge) Sekundaarmähis: Tarvitit toitev mähis. - Ülempingemähis: Kõrge pinge mähis kus on rohkem keerdude arv Alampingemähis: Väiksema keerdude arvuga mähis ....madal pinge mähis 12)Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata?
Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel. Primaarmähis Mähis, millele rakendatakse võrgupinge. Sekundaarmähis Mähis, millest võetakse pinge. Laudsüdamik Vajalik, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. Põhimõte Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning vahelduvvool tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka sekundaarmähises
Ioniseeritud gaas (plasma) temp on võimalik tõsta, tekitades selles elektrivoolu. Lisaks kõrgele temp on vaja saavutada ioniseeritud gaasi küllaldane kontsentratsioon ja tagada, et kõrgetemperatuuriline plasma säiliks teatud aeg tuumareaktsiooni kulgemise aeg. http://www.abiks.pri.ee Tokamak (juhitava termotuumarektsiooni uurimisseadis) on omapärane tarfo. Raudsüdamikul (1) paikneb primaarmähis (2), milles on vahelduvvool. Sekundaarmähises on plasmanöör (3). Plasma hoidmiseks kambris tekitatakse magnetväli mähises (5). Deuteeriumplasmas tekib vool, mille tekitatud magnetväli takistab plasmanööri kokkupuudet kambri seintega. Voolu mõjul eraldunud soojushulk neeldub plasmas ja selle temp tõuseb, toimub reaktsioon 21H + 21H =24He. Teine viis on vesiniku temp tõstmine laserkiirguse abil. Selleks koondatatakse mitme suure
sama ajavahemiku jooksul juhis niisama suure soojushulga nagu vahelduvvoolgi. Ühik 1 A Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafod muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis. Kõigepealt tuleb võnkering tasakaalust välja viia. Seda võib teha näiteks kondensaatori laadimisel mingi alalisvooluallika abil. Laetud kondensaator omandab potentsiaalse energia, mille määravad kondensaatori mahtuvus C ja tema pinge U.
pingetrafot. Esimene neist on mõeldud kasutamiseks välistingimustes ning teine on mõeldud kasutamiseks vaid sisetingimustes. Pingetrafo primaarmähis on tehtud suure keerdude arvuga ning väikese ristlõikega traadist. Primaarmähis lülitatakse ahelasse, kus tahetakse pinget mõõta. See lülitatakse mõõdetavale pingele. Pingetrafo sekundaarmähis on valmistatud väikese keerdude arvuga ning suure ristlõikega traadist. Sekundaarmähis on mõeldud pingele 100V, 100·3V ja 100/3V. Pingetrafo töötab talitluses, mis on ligilähedane tühijooksule. Seletatav on see voltmeetrite ja vattmeetrite pingemähiste suure takistusega.
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Uurib eelkõige laetud osakeste mitteühtlast liikumist. TAGASISIDE nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust (matemaatiline pendel) Elektormagnetismis tähendab tagasiside seda, et ühe välja muutumine põhjustab teise välja muutumist. See omakorda mõjutab esimest. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim. seda kui magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE elektri- ja magnetvälja perioodilised muundumised teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõ...
SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele.
4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel ...
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...
universaalšuntidel on normeeritud väärtustega (levinum 75 mV). Välise šundiga ühendamiseks ette nähtud ampermeetri skaalale on märgitud vajaliku šundi nimipingelang (näit. 75 mV), šundi nimivool aga peab võrduma ampermeetri mõõtepiirkonnaga. Joonis 1.2. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine šundiga Vahelduvvooluringis kasutatakse ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafosid, kuna šuntide puhul suureneb mõõteriista omatarbevõimsus. Voolutrafo primaarmähis ühendatakse mõõdetavasse vooluringi jadamisi, sekundaarmähise klemmidele ühendatakse mõõteriist, mille mõõtepiirkond peab vastama voolutrafo nimisekundaarvoolule (tavaliselt 5 A). Kuna voolutrafo normaalseks töörežiimiks on lühis, siis ei tohi tema sekundaarmähise klemme kunagi jätta lahtiühendatuks, vaid tuleb mõõteriista eemaldamisel lühistada. Mõõdetav voolutugevus avaldub: I1 = I 2 kI , (1.2)
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: ...
ja indutseerivad neis elektromotoorjõu. Kahe mähisega süütepoolis tekib vastastikuse induktsiooni nähtus. Kui vool läbib primaarmähist, tekib selle ümber magnetväli, mille jõujooned haaravad ka sekundaarmähise keerde. Kontaktide avanemisel on omainduktsiooni elektromotoorjõu väärtus primaarmähises 200 – 300 V. Sekundaarmähises tekkiva vastastikuse induktsiooni elektromotoorjõu väärtus sõltub primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvu suhtest. Primaarmähis on keritud jämedamast traadist läbimõõduga 0,19…0,8 mm ja väikese keerdude arvuga (150 – 170 keerdu) ning sekundaarmähis peenest traadist läbimõõduga 0,06…0,09 mm ja suure keerdude arvuga (9600…11000). Selline keerdude arvu suhe tõstab pinget 57…65 korda. Materjaliks on lakkisolatsiooniga vasktraat. Katkesti kontaktide igakordsel avanemisel indutseeritakse sekundaarmähises 12000…18000 V kõrgepinge, mille tulemusena kõrgepinge juhtme kaudu
induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv
induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega...
dB = k 2 Idl sin 1 / r 2 k 2 = µ 0 / 4 = 10 -7 H / m H (henri)-induktiivsuse ühik dB = k 2 Idl r / r 3 r / r -ühik vektor 4. Transformaator- nim elektromagneetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. 1. Transform südamik 2. Primaarmähis 3. Sekundaarmähis 4. .. 5. Puistemagnetvoog Aututrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid
mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nim faasideks. Faaside vaheline nihe on 2/3 ehk 120°. UA=Umsint UB=Umsin(t-2/3) Uc=Umsin(t-4/3) UA , UB , UC faasipinged Uf=220V- Ul=380V-efektiivväärtus UAB-faaside A; B vaheline pinge-liinipinge. 6p.Transformaator- nim elektromagneetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. 1. Transform südamik 2. Primaarmähis 3. Sekundaarmähis 4. .. 5. Puistemagnetvoog Aututrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog. Valguse sirgjoonilise levimise seadus. Valgus levib homogeenses keskonnas sirgjooneliselt.
Ampermeetri piirkonna laiendamiseks kasutatakse · sunti alalisvoolu korral; · voolutrafot vahelduvvoolu korral. Kui alalisvoolu mõõtmisel vool ületab ampermeetri nimivoolu ( n I > I ), siis kasutatakse sunti, mis ühendatakse ampermeetriga rööbiti. Vahelduvvoolu mõõtmisel laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda voolutrafo abil, millel on ferromagnetiline südamik ja kaks mähist. Voolutrafod võivad olla · laboratoorsed; · tööstuslikud. Voolutrafo primaarmähis keerdude arvuga w1 ühendatakse mõõdetavasse ahelasse, sekundaarmähisega, millel on w2 keerdu, ühendatakse aga ampermeeter, mille nimipiirkond võrdub voolutrafo sekundaarvooluga (tavaliselt 5 A). voolutrafo ülekandetegur. 27. Takistuse mõõtmine. Takistust võib kaudselt määrata ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus voltmeetri ja ampermeetri näitude kaudu: Takistuse leidmiseks Ohmi seaduse järgi tuleb tegelikult pinge takisti klemmidel Ur jagama vooluga läbi takisti Ir :
lülitatakse selle osaga rööbiti. Voltmeetri mõju vähendamiseks ahela tööle peab voltmeetri sisetakistus olema suur võrreldes ahela osa takistusega. Voltmeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui pinge suurus pole ligikaudu teada, siis tuleb valida kõige suurem piirkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Vahelduvpingel üle 1 kV kasutatakse pinge mõõtmiseks pingetrafot, millel on kaks mähist, kusjuures primaarmähis ühendatakse kohtadesse, kus tahetakse pinget mõõta ning sekundaarmähise külge ühendatakse voltmeeter. 26. Voolu mõõtmine - Voolu mõõtmiseks ahela osas lülitatakse sellesse jadamisi ampermeeter. Mõõteriista mõju vähendamiseks ahela voolule peab ampermeetri takistus olema võimalikult väike. Ampermeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui voolu suurust ligikaudu ei teata, siis tuleb valida kõige suurem piikkond. Õigesti
näivtakistusi. Voltmeetri mõõtepiirkonda laiendatakse eeltakistite ja pingejaguritega. Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter ühendatakse sekundaarmähise 2 klemmidega. Pingetrafosid valmistatakse ühe ja kolmefaasilistena. Võimsuse mõõtmine: Aktiivvõimsust mõõdetakse elektrodünaamiliste vattmeetritega. Need mõõteriistad leiavad samuti rakendamist võimsuse mõõtmisel alalisvooluahelais. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada, muutub pöördemomendi suund
Kasutatakse amper- ja voltmeetrina. Mõõteriist talub lühiaegseid ülekoormusi. Pinget mõõdetakse voltmaatriga, mis rööpühendatakse tarviti või toiteallikaga. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et tema vool ja võimsuskaod oleksid väiksed. Voltmeeri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti, mis suurendab ka mõõteriista takistust. Madalpinge-, vahelduvvoolu- ja kõrgepingeahelates laiendatakse voltmeetri mõõteulatust pingetrafode abil, mille primaarmähis rööpühendatakse vooluvõrku ning sekundaarmähisega ühendatakse 100 V nimipingega voltmeeter. 30. Oommeeter. Takistuste mõõtmine. Meger. Isolatsioonitakistuse mõõtmine Oommeetril on sissemonteeritav või külgeühendatav toitapatarei, millega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat, magnetoelektriline mõõteriist ja klemmid, mille külge on ühendatud mõõdetav takisti, millega on rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Trafo ehitus- Madalsagedustel töötav trafo koosneb elektrotehnilisesest lehtterasest südamikust. Südamik on pöörisvoolude tõttu tekkivate kadude vähendamiseks kokku pandud õhukestest, oksiidikihiga kaetud teraslehtedest. Elektrotehnilisest plekist südamikud jagunevad trafo plekist stantsitud südamikeks ja lintsüdamikeks. Ühefaasilise trafosüdamikule on keritud üks või mitu mähist: primaarmähis ja sekundaarmähis,kui trafo on mõeldud ühele sisend ja ühele väljundpingele. Kui on tegemist mitme mähiselise trafoga, võib nii primaar-, kui ka sekundaarmähiseid olla mitu, vastavalt kasutatavatele pingetele.Kolmefaasilise trafo puhul on tegemist kolme ühesuguse keerdude arvugamähiste gruppidega, mis on keritud kolmele südamikule ja paigaldatud ühele E kujulisele trafosüdamikule. 53.Laeva el. jaama peajaotuskilp.Generaatorite tööreziimide juhtimiseks ja nende poolt toodetud el
pingekõrgendus- trafo puhul? 8. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingemadaldustrafo puhul? 69.Vead trafodes 1. Leida vea põhjus. Võrku lülitamisel põlevad läbi kaitsmed, lülitub välja kaitseautomaat või undab trafo südamik? 2. Leida vea põhjus. Trafo tühikäigul kuumeneb tugevasti, isegi suitseb, tühikäigu vool on liiga suur? 3. Leida vea põhjus. Trafo kest ja südamik on pinge all? 4. Leida vea põhjus. Primaarmähis on võrku lülitatud, trafo ei soojene ega unda, tarbijal ei ole pinget.? 70. Voolu toime inimesele 1. Kas elektrivoolu on võimalik näha? Kuidas on saab elektrivoolu 2. olemasolu ahelas kindlas teha? Tuua näiteid. 3. Nimetada elektrivoolu välised tunnused. 4. Voolu soojuslik toime. Tuua vähemalt kolm näidet. 5. Voolu magnetiline toime. Tuua näide. 6. Voolu keemiline toime. Tuua näide. 7. Mida nimetatakse elektrolüüsiks? Kus elektrolüüsi kasutatakse? 8
energiaallikast, süütelülitist, süütepoolist, katkesti- jaoturist, süüteküünaldest, madal- ja kõrgepingejuhtmetest. Süsteemi energiallikaks on generaator, mootori käivitamise ajal aga aku. Aku ja generaator on ühendatud vooluringi rööbiti; nii saab mootor generaatori rikke korral seiskamata edasi töötada, tarbides voolu akust. Süütesüsteemis on madal- ja kõrgepingevooluring. Madalpingevooluringi on lülitatud jaadamisi aku, süütelüliti, süütepooli primaarmähis, katkesti kontaktid, rööbiti kontaktidega on ühendatud kondensaator. Jadamisi süütepooli primaarmähisega võib olla ühendatud veel lisatakisti, mis piirab mootori töötamise ajal süütepooli primaarmähise pinge 10 voldiga, vältides pooli kuumenemist. Mootori käivitamise ajal juhitakse vool akust primaarmähisesse otse ja siis rakendub sellele akupinge käivitushetkel 10...11 V. Kõrgepingevooluringi on lülitatud
piirkonnad - domeenid. Domeeni mõõtmed on umbes suurusjärgus 10 μm . 22 23 Ferromagneetilise aine, näiteks raua, magneetimist saab uurida seadme abil, mida nimetatakse Rowlandi ringiks. Uuritavast ainest valmistatakse õhuke toroidi laadne ringikujulise ristlõikega 24 südamik. Primaarmähis P, millel on n keerdu pikkusühiku kohta, on mähitud südamiku ümber ja seda läbib vool ip. (Pool on tegelikult pikk solenoid, mis on painutatud ringiks.(see ongi vist ju toroid?)) Kui raudsüdamikku ei oleks, siis magnetvälja suurus pooli sees oleks B 0=μ0*ip*n. Kuid raudsüdamiku tõttu on magnetväli B(vektor) pooli sees harilikult palju kordi suurem kui B0(vektor). Selle magnetvälja suuruse saame avaldada valemiga B=B 0 + BM kus BM on
teks. veel jaotur. Akusüüde on kõige vanem mootorrataste ja motorolle- Süüteseadmes on kaks vooluahelat: madalpinge- ja kõr- rite süüteseade. Seda käsutatakse mootorratastel 1/DK-IO3, gepingeahel. Esimeses on järjestikku lülitatud aku (gene- JÖK-H3, M2K-II «Sport», K-.650 («Dnepr»), M-66 («Uraal»), raator), süütelüliti, katkesti ja süütepooli primaarmähis. motorolleril «Turist» ning nende eelmistel mudelitel. Aku- Kõrgepingeahela moodustavad süütepooli sekundaarmä- süüteseadmesse kuuluvad (joon. 49): madalpingevoolualli- his, kõrgepinge juhe ja süüteküunal. 92 93 Sisselülitatud süüte korral kulgeb madaipingevool ((> või 12 V) pärast katkesti kontaktide sulgemist läbi madalpin- geaheia
induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestuse tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagnetilisele südamikule. Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriit- südamikku. Kui üks mähis primaarmähis ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog , 126 mis teises mähises sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I2. Primaar- ja sekundaarpinge suhe sõltub mähiste keerdude arvu suhtest: U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv
q Ud k 0,5 qmax c. d. Joonis 1.32 Eraldustrafoga muunduris, mis on näidatud joonisel 1.30, b, kasvab esimesel etapil primaarvool kuna lüliti on suletud ning primaarmähis salvestab energiat. Niipea kui lüliti avaneb, muutub endainduktsiooni tõttu mähiste polaarsus. Diood päripingestub, sekundaarvool laeb kondensaatorit ja primaarvool kahaneb ning selle tõttu puuduvad siin kõrged liigpinged. Koormusvool võib olla pidev või katkev, kuid toitevool on alati pidev. Pinget madaldavad-tõstvad pulsilaiusmuundurid. Pulsilaiusmuundur, mis annab toitepingest madalamat või kõrgemat pinget (buck-boost converter), on toodud joonisel 1.32, a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
