Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon k...
Arutlus Suur Prantsuse revolutsioon Mis oli Prantsusmaa revolutsioonis head ja halba? Suur Prantsuse revolutsioon leidis aset 1789-1799. aastate ajavahemikus ehk 18.sajandil. See revolutsioon oli väga põhjalik murrang ühiskonna arengus. Kuid siiski tõi Prantsusmaa revolutsioon endaga kaasa nii head kui ka halba. Miks algas revolutsioon ja milliseid muudatusi elus tõi see endaga kaasa? Suur Prantsuse revolutsioon algas seetõttu, et feodaalkord takistas kapitalistliku korra arengut ja oli väga halb rahvahulkade olukord ning rahulolematus valitseva korraga. Sellel ajal oli valitsejaks Louis XVI. Olid erinevad seisused, mis olid välja kujunenud inimeste rahakottide järgi. Esimese ja Teise seisuse inimesed ei pidanud maksma makse, kuid kõik Kolmanda seisuse inimesed pidid maksma, sinna kuulusid näiteks: pankurid, kaupmehed, käsitöölised. Väga palju oli inimesi...
Kuidas mõjutas Prantsusmaa revolutsioon kultuuri? Aastal 1709 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1793.aastast Kunastide Ajutine Komisjon. Need komisjonid pidid määrama,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada Notre- Dame'i katedraal paljud skulptuurid hävinesid,hiljem kasutati nende tükke tänavasillutise parandamiseks. Samasugust hävitustööd tuli ette ka paljudes provintsilinnades. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega,sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat. Üks osa maale tõepoolest hävitati,mõned läksid müügile ja osad jõuti koondada Louvre'isse,kus avati 1793.aastal rahavale mõeldud kunastimuuseum. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid,mis olid jäänud kuninga lossidesse. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised(pettuse tõttu), ajaloolised(valede tõttu), filosoofilised( unenäolisu...
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võ...
Prantsusmaa revolutsioon ja Napoleon Bonaparte Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon sai aluse 1789. aastal ning kestis 1799. Aastani. Selle ajaga suudeti kukutada Prantsusmaal kuninglik võim ja feodaalkord. See on maailmas enimtuntud revolutsioon. Üks peamiseks põhjuseks revolutsiooni tekkimisel oli väidetavalt valitseva kuningapaari saamatus riigi maine kujundamisel ning nende ükskõiksust selle suhtes. Kuningas Louis XVI oli valitsemiseks sobimatu, sest ta huvitus vaid puusepatööst ning arhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinett'ile meeldis aga priisata ja armukesi pidada. Teiks põhjuseks võib pidada viletsat majanduslikku olukorda. Rahvast koormasid suured maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka M...
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile...
Prantsusmaa 18. 19. s . Miks puhkes Suur Prantsuse revolutsioon? Nimeta 3 põhjust. Põhjenda nende tähtsust. 1. Vilets majanduslik olukord rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad 2. Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt I ja II seisusel(2%) puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus(98%) nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik sattus üha enam kriisi. 3. Valgustusideoloogia Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsamad sündmused 1789 1792? Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaati...
Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud en...
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Ri...
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim...
"Kuidas Prantsusmaa (1789-1815) mõjutas Euroopat ja maailma " Aastatel 17891799 toimus Prantsuse kodanlik revolutsioon ehk Suur Prantsuse revolutsioon. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 20. sajandi totalitaarsed reziimid kui ka 19. sajandi revolutsionäärid. Kukutati feodaalkord ning kuningavõim. Aastatel 1789-1815 toimunud teod andsid alust paljude põhjalike muutuste läbiviimiseks, sooviti uuendusi kaasa haarati sellesse kogu maailm. 14. juulil 1789 Bastille' vallutamine, selle kindlusvangla maatasa lõhkumine ning järgnenud massiliikumine suunas tavatinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit varasemast minevikust. Viha alla sattusid kõrgfeodaale ja tollaseid kuningaid kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid ohtu kirikud ning katedraalid, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljud skulptuurid ja...
Kuivõrd tõi pöörde Prantsusmaa ajaloos 1789. aastal alanud revolutsioon? Bastille' vallutamine 14. juulil 1789, selle kindlusvangla maatasa tegemine ning järgnenud massiliikumine suunas lihtinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit minevikust. Viha alla sattusid kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid löögi alla katedraalid kui ka kirikud, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljusid skulptuure ja ehitisi. Revolutsiooni käigus üritati uuendada ka igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Peale kuninga hukutamist 1793. aastal kadusid ka härra, proua ja preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Revolutsioon pani lause nüüdisaegsele poliitikale. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revol...
Rahvuslikud suhted 17-18saj. Diplomaatia tekkimine Rahvusvaheliste suhete sisseseadmine eeldas diplomaatiliste esinduste olemasolu riikides. 17saj. kujunes välja diplomaatiline õigus, mis nägi ette: 1) Saadikud võetakse riikides vastu 2) Saadiku suhtes kehtib tema kodumaa seadusandlus Tihenev suhtlemine, erakorraliste saatkondade kulukus ja reisiraskused viisid diplomaatia tekkimiseni. Paavst Leo X määras oma alalise esindaja nuntsiuse. Alguses tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati nimetama suurriikide saadikuid suursaadikuteks. Agendi nimest sai pärast asjur. Tollest ajast pärinebki nüüdisajalgi kasutatav mõiste erakorraline ja täievoliline suursaadik. Rahvuslikud suhted 17 ja 18saj. 17saj. 18saj. 1. Läänemerel ning kogu Euroopa käis võitlus 1. Põhjasõda Rootsi sõdis Venemaaga kaubanduslike ja kolooniahu...
Napoleon Napoleoni võimuletulek ja monarhia taastamine Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Ingl...
Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi...
Suur Prantsuse revolutsioon Sissejuhatus Suur Prantsuse Revolutsioon ehk Prantsuse Kodanlik Revolutsioon, mida praegusel ajal nimetatakse lihtsalt Prantsuse Revolutsiooniks toimus 17891799 Prantsusmaal. Seda võib pidada üheks Euroopa ajaloo suurimaks sündmuseks. 1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib jaotada kaheks: Suureks Prantsuse Revolutsiooniks ja Napoleoni Impeeriumiks. Mina kirjutan vaid Prantsuse Revolutsioonist. Prantsusmaa enne revolutsiooni algust Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. 1789 aastani valitses kuningas parlamendist...
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XI...
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
1. Miks vallandus revolutsioon Prantsusmaal (põhjused)? – Kuningas ei pööranud riigi asjadele tähelepanu, kuningakoja toretsev ja luksuslik elustiil halvendas kiirelt riigi majanduslikku olukorda. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse ja riigivõlg kasvas. 2. Millisteks seisusteks jagunes Prantsuse ühiskond? Iseloomusta iga seisust. – Vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus: kõige suurem, lihtrahvas. 3. Miks kutsus Louis XVI kokku generaalstaadid? – Lootis, et nende abiga saab majanduskriisist lahti. 4. Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? – 1789. Aastal Bastille kindluse vallutamisega. 5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratu...
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine, riigikorra muutmine. Prantsusmaal toimus revolutsioon seetõttu, et Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest. Prantsusmaa revolutsioonil oli palju positiivseid tagajärgi. Üks neist oli, et kaotati absolutistlik valitsuskord ja asendati demokraatliku korraga ning esimese põhiseaduse väljakuulutamisega Prantsusmaal kuulutati kõik inimesed ka võrdseteks. Samas levisid ka valgustusideed revolutsiooni tulemisel ja seetõttu hakati veel rohkem uskuma in...
Prantsuse revolutsioon Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. Kuningas valitses parlamendist ja konstitutsioonist sõltumata kuni 1789. aastani. Tollal ajal oli riigi rahakotiga kehvad lood, kuigi kuningas sest välja ei teinud ja raiskas raha mõtetult nagu näiteks kulutati suuri summasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemise- le. Et neid suuri kulutusi taandada tuli suurendada makse, mida ka tehti. Sellel ajal oli kolm seisust: esimene seisus koosnes vaimulikest, teine seisus koosnes aadlikutest ja kolmas seisus koosnes talupoegadest ja linnarahvast. Neist maksis makse ainult kolmas seisus, kuhu kuulusid ka pankurid, advokaadid ja arstid. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele, mille tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Kolmanda seisuse jõukamad tahtsid võrdõiguslikust aadlike ja vaimulikega. Talupojad ei olnud rahul oma suurte koormistega. Nee...
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiku...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakod...
Prantsuse revolutsioon-kuidas see muutis maailma? Prantsuse revolutsioon muutis paljuski meie ühiskonda, eelkõige Euroopa ühiskonda, valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult pidid makse maksma vaid kolmandad seisused, kel rahaline seis oli kõige raskem võrreldes teiste seisustega. Minu arvates oli see väga väär otsus, sest kolmandal seisusel oli kõige raskem üleüldse toime tulla ig...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. aasta 14. juulil algas Bastille´ vallutamisega Suur Prantsuse revolutsioon, kestes kuni 1799 aastani .Revolutsiooni peamisteks põhjusteks olid rahulolematus valitseva korra- absolutismiga, kriis majanduses, mis oli tingitud vananenud majanduspoliitikast ning toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Tänu Revolutsioonile sai ka III seisu maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni ning talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsiooni ajal oli terve Eur...
Prantsuse Revolutsioon Mõisted: a) abinõud, mida Pr. rakendas 1806.a Ingl. majanduslikuks alistamiseks - Kontinentaalblokaad. b) Napoleoni seadustik 1804, mis satestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomandi puutumatuse - Tsiviilkoodeks. c) Prantslaste poolt venemaa alistamiseks moodustatud sojavagi - Reini Liit. d) Suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse - Vasallriik. e) Marseille linna vabatahtlike laul - Marseljees. f) Kokkulepe riigi ja kiriku vahel - Konkordaat. g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror Trafalgari lahingus purustasid inglased Prantsuse laevastiku. Tilsiti rahu tulemusena liitus Venemaa kontinentaalblokaadiga Inglismaa oli koigi Pr.-vastase koalitsioonide liige. Jakobiinide diktatuuri ajal hukatud inimesed kuulusid valdavalt 3 seisusesse Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini. Reasta ajaliselt järgn...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Pille-Riin Saarse Põltsamaa Ühisgümnaasium 10 a klass Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud 3) III seisus Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati ...
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aa...
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
Prantsuse revolutsioon 8a. 2007 / 2008 Prantsuse revolutsioon Revoulutsioon toimus aastatel 1789 1799 ehk 10 aastat. Prantsuse revolutsioon oli üks kuulsamaid revolutsioone läbi ajaloo. Revolutsiooni käigus kukutati kuningavõim ning feodaalkord. Kriisi põhjused Peamised põhjused miks kuulus revolutsioon algas : - Prantsuse sõjaväe ebaedu sõdades. - Suur üleriigiline majanduskriis. - Troonil olevate kuningate ja kuningannade saamatus ( Louis XVI huvitas ainult puusepatöö, Antoinette pidas armukesi ). 1789 14. juulil 1789 - prantsuse rahvas tungis Bastille vanglasse, seda päeva loetakse revolutsiooni algus kuupäevaks. 4. august 1789 kaotati feodaalkoormised, talupojad said loa uuesti maad osta. 26. august 1789 Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''. Varennes'i kriis Varennes'i kriisi nime all on läinud ajalukku Louis XVI põgenemiskat...
1.Miks algas Suur Prantsuse revolutsioon? Prantsusmaal tekkisid ühiskondlik-,poliitiline-,rahandus – ja majanduskriis, mis tekkitasid pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *v...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 1...
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning ...
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigi...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Aafrika pakkus eurooplastele huvi kuna meretee leidmine Indiasse ümber aafrika lõunatipu ning esimene ümbermaailmareis näitasid kätte uued võimalused ülemaailmse kaubavahetuse arendamiseks. Aafrika rahavd olid saavutanud kõrge arengutaseme oma aja kohta. Aafrikas ei teatud enne eurooplastest midagi. Eurooplased võeti hiinasse vastu umbusklikult .Eurooplastel õnnestus rajada väike kaubapunkt Aomeni poolsaarel Lõuna-Hiinas . Sellest sai peagi Hiina merevärav kauplemisel eurooplastega. Jaapanisse võeti eurooplased vastu hoopis sõbralikumalt. Jaapanlasedõppisid portugallastelt muskettide valmistamise ja kasutamise oskust ning tutvusid katoliku kirikuga. Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha la...
Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel Revolutsioon puhkeb, kui riigis on kriis, vana kord on end ammendunud kuid rahumeelselt pole toimunud üleminekut uuele korrale ning midagi peab muutuma. Kriise võib olla mitmesuguseid majanduslik, ühiskondlik, poliitiline jne. Üks suurimaid ning tuntumaid revolutsioone ajaloos on Suur Prantsuse Revolutsioon. 18. sajandi lõpuks oli Prantsusmaa jõudnud seisu, kus muutus oli vältimatu. Riigikord oli absolutistlik monarhia, oli seisuslik kord ning kõik maksud oli kolmanda seisuse ehk talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste maksta, samal ajal kui esimene seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest sügavamale rahalisse kriisi ning seda ei suutnud takistada ei Jaques Turgot' poolt läbi surutud uuendused eg...
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3. Revolutsioonieelne Prantsusmaa oli absolutistlik kuningriik, mida see tähendab? See tähendab seda, et kuninga võim on piiramatu. See oli iseloomulik Prantsusmaale 4. Võrdle kahte Prantsuse kuningat: Louis XIV ja Louis XVI. Mida sarnast, mida erinevat? XIV oli ...
Prantsuse revolutsioon Louis XVI- Prantsusmaa kuningas, raiskas ainult raha . "pärast mind tulgu või veeuputus" Revolutsiooni põhjused : · Kuninga ja Õukonna priiskav eluviis · ikaldus · läbikukkunud rahanduspoliitika · kolmas seisus pidi ainsana makse maksma · III seisus soovis I ja II seisusega võrdseid õigusi 1789 Kuningas kutsus kokku generaalstaadid- et kehtestada maksud ka I , ja II seisusele III seisus nõudis, et iga saadik saaks 1 hääle, teised polnud nõus, ja III seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti v...
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Põhjused: · Kuningakoja priiskav eluviis · Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti ...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjus...
9. Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloiseerimine 16. sajandi algul jõudsid Põhja-Ameerikasse hispaania konkistadoorid, siis inglased prantslased, hollandlased jne. Väljarändajate sulgas olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid. Oluline oli usuline taust: inglise puritaanid asustasid Ameerika kõige kirdepoolsemad alad Uus-Inglismaa, katoliiklased koloniseerisid idaranniku keskosa Maryland ja prantsuse hugenotid rajasid oma kodu idarannikul lõunaossa- Carolinasse. 17. sajandil oli koloniaid paljudel riikidel, kuid see tõi kaasa omavehelisi võitlusi. Esialgu tulid nendest võitjatena välja Inglismaa ja Prantsusmaa. /1626. A kaotasid New Torgi hollandalased/ 1763 kaotasid oma alad ka prantslased inglastele. /tänapäeval ainus prantsusekeelne piirkond veel Quebec/ Inglise kolooniate elukorraldus 1776 aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaal...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1. Prantsuse revolutsiooni põhjused (TV 56) ja algus. · 1788. aasta ikaldus, halb elatustase · Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud, jagunemine 3ks seisuseks · Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi · ,,Inimeste ja kodaniku õigluste deklaratsioon" anti välja · ...
Prantsuse revolutsioon (põhjused, tulemused) Napoleoni tõus ja sõjad (kaitsesõda, vallutussõjad, lüüasaamine) Sõjajärgne Euroopa Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud, kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades. Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest tulemustest tooks välja need: tekkis vabariik ning k...
1. Iseloomustage revolutsiooni tähtsamaid etappe. Revolutsiooni algus Ühiskonnas oli kasvanud rahulolematus ja rahavpoliitiline aktiivsus, rahvas hakkas looma kodnikukaitset rahvuskaarti. Pariisis vallutati rahva hulgas vihatud monarhia sümbol Bastille kindlus. Sellega algas revolutsioon. Ümberkorraldused Levisid monarhiavastused väljaastumised koalikul tasandil toimus munitsipaalne revolutsioon. Kaotati seisuslikud eesõigused. Kiriku maad pandi oksjonile, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama. Kaotati aadliseisus. Monarhia kukutamine Seadusandlikus kogus ja riiis tugevnesid monarhia vastased meeleolud. Eriti aktiivsed olid selle koha pealt jakobiinid. Väljaastumisega vallutati kuningaloss, Louis XVI suleti perega vangi. Vabariigi väljakuulutamine Koostati uus põhiseadus. Rahvahääletuste põhjal kuulutatiPrantsusmaa vabariigiks. Jakobiinide diktatuur Revolutsioon sattus ohtu ja sell...
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri Prantsuse revolutsioon algas 1789.aastal. See on jätnud Prantsusmaa ajalukku suure poliitilise kui ka kultuurilise jälje. Kultuuris hävitati, kui ka võeti vastu uuendusi, sellel ajal. Revolutsiooni aeg hävitati mitmeid maale, skulptuure ja epitaafe. See juhtus tänu sellele, et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv. Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu ...
Ajaloolased nõustuvad üksmeelselt, et Prantsuse revolutsiooni oli pöördelise tähtsusega sündmuseks, mis muutis Euroopa lõplikult pärast jälgedes Ameerika revolutsiooni, mis tekkis just kümnendi varem. Põhjuste Prantsuse revolutsiooni, ehkki on raske pin down: põhinevad ajaloolised tõendid, et on olemas, üsna veenvat argumenti, võib teha võimalike mitmed tegurid. Rahvusvahelisel tasandil võib öelda, et mitmete suurte sõdade aset leidnud nelikümmend aastat, mis viis revolutsiooni ja Prantsusmaa osales teatud määral enamikul neist. Seitse aastat sõda Euroopas ja Ameerika revolutsiooni üle ookeani oli sügav mõju Prantsuse psüühika ja tegi Lääne maailma lenduvate üks. Peale laadimist kuni Prantsuse riigi, selle sõja keskkonna võttis üsna tabanud Prantsuse riigikassa. Kulud sõda, toetades liitlasi, ja säilitades Prantsuse armee kiiresti kahanenud Prantsuse pank, mis oli juba nõrgenenud Royal liialdus. Lõpuks, aega väga secularized valgustumis...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused............................................................................................................................ 4 Revolutsiooni käik...................................................................................................................... 5 Jakobiinide diktatuur...........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
