OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad loo...
Autor : Anastassia Nerobova Prantsusmaa Üldinfo Pealinn Pariis President - François Hollande Peaminister - Manuel Valls Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km 2 Rahaühik euro Iseseisvus - 6. juuni 1523 Sümbolid Riiklikud sümbolid Riigilipp Hümn Deviis Rahvuslikud Tähised sümbolid Marianne Vapp Gallia kukk "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité. Fraternit Prantsusmaa Eiffeli Torn (324 m.) Louvre Orsay muuseum Faktid Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised kohtuvad kord kuus Pariisis iga kuu esimese neljapäeva ôhtul alates kella 19.00. kohvikus Le Livre (10 rue Saint Martin, 75004 Paris) Prantased järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänava...
Lennart Meri ELULUGU Lennart Georg Meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik ja Eesti president 19922001. Lennarti isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jut...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda vabariigi poliitilise süsteemi, milles seadusandlik ja täidesaatev võim tasakaalustati eelkõige viimase kasuks. - sellest ka presidendi tähtsus Prantsusmaal. ...
2008 Prantsusmaa Koostaja:Daire Viljaste Lauka Põhikool Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Üldandmed Keel Prantsuse keel Pealinn Pariis Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 inimest Raha euro ( enne 1999.aastat oli Prantsuse frank ) Lipp Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel 14.juulist 1790 ning see koosneb kuninga värvist(valge) Pariisi värvidest (sinine ja punane) Marianne Marianne (mar´jann) on Prantsusmaa rahvuslik sümbol. Esimest korda hakati naist, kes kannab Früügia mütsi, kujutama Vabariig...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Tähtsad isikud uusajal. Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel 1610-1643. Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643-1715. Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Richelieu- oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Charles I - oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimet...
SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
Prantsusmaa pärast II maailmasõda Charles de Gaulle Sündis 22.11.1890, suri 9.11.1970 Prantsuse riigitegelane ja sõjaväelane 1947 asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse partei 1958. aastal kutsuti ta peaministriks saavutas uue põhiseaduse kehtestamise tagas tugeva presidendi võimu Prantsusmaa president 19591969 Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal pres...
Nõo Reaalgümnaasium Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda Referaat Teele Juhkam 12.c klass Nõo 2014 Sissejuhatus Käesolev referaat kirjeldab olukorda Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda. Referaat võtab lühidalt kokku olukorra Prantsusmaal 1945-ndast aastast tänapäevani. Referaadi esimene pool sisaldab olukorra kirjeldust Prantsusmaal pärast sõda võimu vahetumised, kolooniad, erinevad konfliktid. Teine pool räägib tollasest suurkujust Charles de Gaulle'st. Arvan, et tema on just see poliitik, kes väärib mainimist. Suurelt tänu temale on Prantsusmaa vaba maa. Lühiülevaade Prantsusmaast ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952) Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 1999 () Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1985 Prantsusmaa on Eu...
Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aast...
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühe...
Prantsusmaa Pindala : 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 (1999. aasta uuringute järgi) Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro ( enne euro tulekut olid Prantsuse frangid) Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi 3% põhja-aafriklasi 2% sakslasi 1% britte 2% muid rahvusi Geograafiline asend: Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist v...
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
Prantsusmaa pärast II maailmasõda Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 Sündmuste käik Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 to...
Euroopa Liit 1.Euroopa söe -ja teraseühendus 1951(ESTÜ) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 2.Rooma lepingute sõlmimine 1957- Euroopa Majandusõhendus(EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 3.Maastrichti leping 1993 ja sai nimeks Euroopa Liit *Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. (27) Euroopa Liidu institutsioonid: · Euroopa Parlament · Euroopa Komi...
SAKSAMAA · 1850 rahvusliku ühtsuse idee · 1858-psüühiliselt haige kuninga Wilhem 4 kaasvalitsejaks ehk regendiks sainnnnnnnn tema vend Wilhem · 1861- pärast vaimuhaige venna surma sai Wilhemist kuningas Wilhem 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadus · 1862 Wilhem 1 kutsus Preisi-maa valitsusjuhiks tugeva käe poliitikuna tuntud Otto von Bismarck · 1866- Austria Preisi sõda, kus Austria sai hävitavalt lüüaning kaotas oma ülemvõimu Põja- Itaalias ja Saksa aladel · 1867- Põhja-Saksa liit, kuhu kuulus 19 saksa riiki. Selle kõrgemaks riigi organiks oli Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis · 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine · -1880 -sinna maani jäi saksamaa koloniaalvallutustest kõrvale,kuid majandusringkondade s...
Prantsusmaa Käthy Kaits Üldine Pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. Seal elab umbes 64700000 inimest. Vabariik Prantsusmaa loodus Maastik on väga vaheldusrikas. Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc, mis on LääneEuroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presindentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. Riigi igapäeva küsimuste lahendamine on peaministri kätes. Hetkel on president François Hollande. Majandus Tõhus põllumajandus. Autotööstus. Elektroonika. Keemia,ravimi ja moetööstus. Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Norra ja Hispaania. Kultuur Prantsuse kultuurist leiab igaüks en...
Tähe triumfikaar. Tähe Triumfikaar ( Arc de Triomphe) on üks kuulsamaid monumente Pariisis. Triumfikaar asub Pariisis, Charles de Gaulle`i väljakul. Triumfikaarest läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaar austab neid, kes võitlesid ja surid Prantsusmaa eest, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal. Kõigi prantsuse võitlejate ja kindralide nimed on kirjutatud kaare sise- ja välispindadele. Kaare all peitub I maailmasõjast pärit Tundmatu sõduri haud. Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal. Napoleon I otsustas Täheväljakule oma suure armee võitude tähistamiseks rajada triumfikaare. Ehitus võttis nii palju aega, et 1810. aastal tervitas Napoleoni võidukalt sõjakäigult saabumisel puust ja lõuendist kiiruga püsti pandud triumfikaare koopia. Monumendi kujundas Jean Chalgrin 1806. aastal. Monument on 50 meetrit kõrge, 45 m. lai ja 22 m. sügav. Suur võlvkelder on 29,19 m kõrge ja 14,62 m. lai. Väike võl...
Eleri Saarik Saksamaa president Hurt Köhler Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Venemaa president Dmitri Medvedev PõhjaKorea diktaator Kim Jonguni Ameerika president Barack Obama Prantsusmaa peaminister François Fillon ÜRO peasekretär BanKi Moon NATO Peasekretär Anders Fogh Soome president Sauli Niinistö Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuninganna Silvia Rootsi printsess Madeleine Inglismaa kuninganna Elizabeth Läti president Andris Brzis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Dalia Grybauskaite Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leedu peaminister Andrius Kubilius...
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.06.1914-11.11.1918 PÕHJUSED: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa ühendamine, mis rikkus jõudude tasakaalu. Riik muutus liiga tugevaks ja teised olid nn mures. Loodud sõjaliste liitude süsteemid Võidurelvastumine Inimesed polnud ammu sõjas olnud ja tahtsid sõda võinagu ma ei tea mis neil viga olid? Tahtsid lihtsalt surma saada. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. ISIKUD Franz Ferdinand - Austria hertsog, Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend. Ferdinand Zeppelin - saksa kindral, leiutas õhulaeva Orvill ja Wilbur Wright - esimene lennuk Guglielmo Marconi - raadio Vladimir Uljanov Lenin - asshole Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu ...
Prantsusmaa Xxx ja Xxx Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa loodus Maastik on väga vaheldusrikas Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc (4810 m), lääne-Euroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. President on ministrite nõukogu kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. Majandus Tõhus põllumajandus Autotööstus Kosm...
1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel...
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Üldandmed Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon 547 030 km² Pindala Prantsusmaa embleem Rahvaarv (2007) 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa lipp Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib ...
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Li...
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Prantsusmaa president on François Hollande. Rahvaarv : 64 768 389 Pealinn : Pariis Pindala: 547 030 km2 Iseseivsus : 6.juuni 1523 Rahaühik : Euro Kati Markus 1o.klass 1.oktoober 2012
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
Versailles'e rahu ja Versailles'e süsteem 18. jaanuar 1919 18. jaanuar 1919 algas Pariisis Versaille rahukonverents, mille eesmärk oli teha kokkuvõtted I MS-st ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Selles osalesid 26 riigi esindajad. Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik" USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säi...
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia...
1)Stalin-Nõukogude Liidujuht 2)Hitler-Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea 3)Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator 4)Georges Clemenceau-Prantsusmaa peaminister 5)Woodrow Wilson-USA president 6)David Lloyd George-Suurbritannia peaminister 7)Mustafa Kemal-Türgi Vabariigi 1.president 8)Franscisco Franco-Hispaania riigipea 9)Winston Churchill-Suurbritannia peaminister 10)Roosevelt-Ameerika Ühendriikide 32.president 11)Robert Lansingi-Wilsoni sekretär 12)G.Groswi-Saksa kunstnik 13)Edward 8-kuningas,India keiser 14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1.president 20)J.Laidoner-Eesti sõjaväelane ja poliitik 21)J.Poska-Eesti riigimees 22)I.Moscicki-Poola president 23)Gusta 5-Rootsi kuningas 24)August Rei-Eesti riigiv...
Gambia Gambia on Aafrika lääneosas asuv väike riik. Pealinn on Gambial Banjul, mille nimi oli kuni 1973. aastani Bathurst. Suurim linn on Serrekunda. Peamine keel on inglise, kuid räägitakse ka kohalikke keeli nagu mandingo, volofi ja fuli. Gambia rahvaarv on ca 1,7 miljonit, riigi pindala on 11 000 km 2 . 17. sajandi lõpul ja kogu 18. sajandi jooksul võitlesid Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel Gambias. Praegused piirid pandi kokku peale Suurbritannia-Prantsusmaa vahelist kokkulepet. Aastal 1888 sai Gambiast eraldiseisev Suurbritannia koloonia, 1889. aastal aga kuninglik koloonia. 1901. aastal sai Gambia oma täidesaatvad ja seadusandlikud nõukogud ning liikus järk-järgult suurema iseseisvuse suunas. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele järgnesid üldvalimised 1962. aastal, valitsus astus ametisse 1963. aastal. Gambia saavutas i...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem...................................................
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitse...
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
Ajaloo kordamisküsimused Vastused 1. Pariisi rahukonverents toimus 1919-1920 aastatel. Varseillese rahuleping toimus 1919 aastal. Saksamaad taheti nõrgestada, talle kätte maksta ja sellest kasu lõigata. Taheti lõpetada sõda ja probleemid ja teha kokkuleppeid. Osalesid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia, (vähetähtsad: Itaalia ja Jaapan). Kuna Saksamaad alandati, tahtis ta kätte maksta. Saksamaal toimusid koloonia ja territoriaalsed muudatused, pidid makse maksma (reparatsioon), relvastusel ja sõjaväel kindlad piirangud. 2. Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Venemaa, Austria-Ungari territooriumid muutusid. Venemaal, Türgis, Austrias-Ungaris, Saksamaal kaotati monarhia-tekkis vabariik. Rahvasteliit-Riikide vaheline orgasisatsioon. Lahendaks konflikte, teeks koostööd, suudab sõdu ära hoida. 20 aastatel-edukas, suuri konflikte polnud, rahvasteliit suudab probleemi...
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agres...
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu t...
1. Mis iseloomustas rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastatel? Täida võrdlev tabel! 1920. aastad 1930. aastad Rahvasteliidu hoidmine rahu hoidmiseks. Sõjalised blokid: Teljeriigid (Berliin, Rooma, Versailles süsteem, Briand- kelloggi pakt. Tokyo) (1937) Antant (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa). Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Majanduskriis. Poliitilised põhjused Diktaktuuririikide sõjaks valmistumine, Saksamaa suhtes kehtestati rängad tagasimaksutingimused, uute riigipiiride määramisel ei arvestatud riikide ja rahvastega. 2. Pariisi rahukonverentsi tulemusi on hinnatud erinevalt. Ühed leidsid, et see tugevdas rahu, teised, et see tõi lähemale uue sõja. Kumba seisukohta toetad sina? Põhjenda oma arvamust. Mina toetan seda, et see tõi lähemale uue sõja. ...
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos vanematega küüditatuna Siberis, selle vahe sees õppis ta mitmes vene koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli ja lõpetas aastal 1953 ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena tal...
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne riikide majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. Liidus 28 riiki. Viimane liituja on Horvaatia, liitus aastal 2013. EL’i lause: „Ühinenud mitmekesisuses!“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm sammast: (majanduskoostöö, ühine välis-ja julgeolekupoliitika ning sisejulgeolekualane koostöö). Euroopa kodakondsus. 1999 Amsterdami leping. Euroopa parlamendi otsustamisõigust laiendati. 2003 Nice’i leping. Suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalvepädevust. 2009 Lissaboni leping. EL de...
Kuressaare Gümnaasium Toomas Hendrik Ilves Referaat Sandra Pilter Juhendaja : Anne Mets Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stochol...
Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provoka...
Teise Maailmasõja tagajärjed 1.Teise Maailmasõja tagajärjed: • surma sai palju tsiviilelanikke • hävisid mitmed kultuuriehitised • inimesed surid nälga • suu majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951.a kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955.a viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping ning Austria sai vabaks. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: • USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa • NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ja Aasias Mõlemad riigid olid Teise Maailmasõja võitnud riigid. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Trumani doktriin- 1947.a tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise- kui ka välissurve vastu. Ta lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab N...
Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 19721976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evel...
Lennart Georg Meri koostaja :Alar Nort Nissi,2012 Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ta poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vaba...
annaabi.ee 
