Lennumasinad 3.Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 4.Autode tagavaraosad 5. Ravimid 5.Tarbekaubad 6. Elektroonikatooted 6 RIIGIKORRALDUS Prantsusmaa on presidentaalne demokraatlik vabariik. Praegune Viies Vabariik põhineb 1958. aasta referendumil vastu võetud ja 1962. aastal täiendatud konstitutsioonil. President Alates 6. maist 2007. aastast on presidendiks Nicolas Sarkozy. President valitakse otsestel valimistel 5 aastaks. President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid on (järjestuses vasakult paremale): Kommunistlik Partei Rohelised Kodanike Liikumine
a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln protestante 1,0 mln juudiusulisi 0,7 mln. Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Nn. Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR Rassemblement Pour la République). President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi 5 aastaks. Järgmised valimised toimuvad 2002.a. aprill-mai. President nimetab ametisse peaministri ja kinnitab ametisse ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja
.....................lk 10 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................lk 11 2 SISSEJUHATUS Lühidalt riigist: Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia ja mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 kohalikku omavalitsust Õigussüsteem: Baseerub 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil. Riigipea: Kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Peaminister: Göran Persson Seadusandlik kogu: Ühekojaline Riksdag (parlament), milles on 349 liiget. Riksdag on Rootsis ainus seadusandlik võim, kusjuures üleriigilistel rahvahääletustel saadud tulemused omavad kõigest nõuandvat iseloomu. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti
· autotööstus · elektroonikatööstus 10 · masinatööstus · metallurgia · keemiatööstus · plastmassitööstus · farmaatsiatööstus 11 12 13 Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Praegune Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestab presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 7. maist 1995.a. on presidendiks Jacques Chirac. President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi (2001.a. vastuvõetud seadusemuudatus) 5 aastaks. Viimased presidendivalimised toimusid 2002.a. mais, mille tulemusel sai Jacques Chirac uuesti presidendiks. President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel ka valitsuse liikmed. Ta on
tegevuse lõpet otsustab volikogu. Põhimääruse, strukt, koosseisu kinnit ja muutm toimub volikogu poolt kehtest korras. Juhi kandidaadi esit valla- või linnavalitsusele ametisse kinnit-ks ja teeb valitsusele ettepaneku tema ametist vabastamise kohta vallavanem ja linnapea. Nende plankidel ja pitseritel võib kasut KOV üksuse vappi. KOV-e ajaloolis-teoreetilised alused Lühiülevaade KOV-e põhilistest teooriatest Suur mõju 18. saj Prantsuse konstitutsioonidel, 1831. aasta Belgia konstitutsioonil. Belgia omas kajastuvaid kogukondliku halduse organiseerimise ideid väljendas enne Prantsuse poliitik J. G. Thouret, kes formul munitsipaalhaldusele omaste kogukondlike asjade ja riigi poolt KOV-e organitele üleantavate asjade mõisted, millega tegeldi ka edasipidi. A. de Tocqueville juhtis tähelepanu KOV-e olulisusele ja eksist probleemidele. Ka Saksamaa andis olulise panuse teooriate mõtestamisse. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulike õiguste teooria) Sakslaste poolt. 19
EL struktuuri lihtsustamine ja rohkem Euroopat(EL suurema mõjuvõimu andmine), suurendab liikmesriikide vahelist koostööd ja lihtsustab otsuse tegemist. EL ei sobi Westphaliani konstitutsioon, sest liikmesriikidel oli viimane sõna konstitutsiooni teksti osas, kes ei soovi rohkem võimu anda EL-le. Kommentaarid esindatuse kohta: Ilma riigita pole demokraatia võimalik. Demokraatia põhitunnuseks on parlamentaarne esindatus. Konstitutsioonil on oluline tähtsus, kaitstes demokraatlikke õigusi. Rahvusparlamentidel on keskne roll liikmesriikide seisukohalt, kuid EL tasandil EP roll on nõrk. EP valimised kui populaarsuse võistlus, mille valimisaktiivsus on madal, sest ei olda kindlad EP tugevuses EL seisukohalt. EL valitsemine ei põhine parlamentaarsel esindusel, sest EP roll on nõrk. Mitte-majoritaarsed institutsioonid on EL tugevamad, kui Westph. Riikides.
3. Asutav Kogu võttis oma viimasel istungil vastu väga halva otsuse. Millise? 4. Mis halvab parlamendi tööd (ka Eestis), kui kõik saadikud on uued? 5. Millist nime hakkas kandma teine parlamendikoosseis? Milline rühmitus sai selles koosseisus tooniandvaks? 6. Miks ei hakanud proua Roland ametlikult peaministriks? Põhjenda. Kas Eestis on naisministreid? 7. Mis sai poliitikas juba nime teinud endistest parlamendisaadikutest? 8. Milline mõju oli prantslaste konstitutsioonil teistele Euroopa valitsustele? 9. Miks soovis sõda kuninganna Marie-Antoinette? Millele ta lootis? 10. Kuidas nimetati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal Pariisi linnavalitust? Kes oli seal 1792. a. suvel mõjukaim poliitik? 11. 10. august 1792 on üks tähtsamaid daatumeid Suure revolutsiooni päevilt? Mis sellel päeval toimus? VI KOLMAS PARLAMENT KONVENT (LA CONVENTION) JA VABARIIGI SÜND Peale 10. augusti sündmusi sai DANTONist zirondiinliku valitsuse kohtuminister. Ta kuulutas
EL struktuuri lihtsustamine ja rohkem Euroopat(EL suurema mõjuvõimu andmine), suurendab liikmesriikide vahelist koostööd ja lihtsustab otsuse tegemist. EL ei sobi Westphaliani konstitutsioon, sest liikmesriikidel oli viimane sõna konstitutsiooni teksti osas, kes ei soovi rohkem võimu anda EL-le. Kommentaarid esindatuse kohta: Ilma riigita pole demokraatia võimalik. Demokraatia põhitunnuseks on parlamentaarne esindatus. Konstitutsioonil on oluline tähtsus, kaitstes demokraatlikke õigusi. Rahvusparlamentidel on keskne roll liikmesriikide seisukohalt, kuid EL tasandil EP roll on nõrk. EP valimised kui populaarsuse võistlus, mille valimisaktiivsus on madal, sest ei olda kindlad EP tugevuses EL seisukohalt. EL valitsemine ei põhine parlamentaarsel esindusel, sest EP roll on nõrk. Mitte- majoritaarsed institutsioonid on EL tugevamad, kui Westph. Riikides.
). · Isiksuse tasand. Sotsiaalne kontroll isiksuse tasandil muutub enesekontrolliga, mille vahenditeks on inimese emotsioonid, hinnangud, hoiakud, suhtumised ja inimese isiklikud väärtusorientatsioonid. Lähtudes kõikidest nendest komponentidest valib inimene konkreetse käitumismalli. Peeter Loosma(?) Riigiõigus. Selleks et mõista konstitutsiooni kui riigiõigussuhete aluse tähendust paremini tuleb teha vahet konstitutsioonil kui riigi normatiivsel korral ehk sellel mis peab olema ja teisest küljest riiklikul tegelikkusel. Selgituseks: kui loeme mõne riigi põhiseadust ei selgu sealt riigi tegelikkus (Suurbritannias puudub põhiseadus). Rääkides konstitutsioonist, võib seda kasutada nii ühes kui teises tähenduses, ehk selles mis peab olema ja selles mis on. Enne kui läheme konstitutsiooni juurde alustame riigi mõistes. Levinud on riigi käsitlemine tema kolme elemendi kaudu: · Rahvas
3. Asutav Kogu võttis oma viimasel istungil vastu väga halva otsuse. Millise? 4. Mis halvab parlamendi tööd (ka Eestis), kui kõik saadikud on uued? 5. Millist nime hakkas kandma teine parlamendikoosseis? Milline rühmitus sai selles koosseisus tooniandvaks? 6. Miks ei hakanud proua Roland ametlikult peaministriks? Põhjenda. Kas Eestis on naisministreid? 7. Mis sai poliitikas juba nime teinud endistest parlamendisaadikutest? 8. Milline mõju oli prantslaste konstitutsioonil teistele Euroopa valitsustele? 9. Miks soovis sõda kuninganna Marie-Antoinette? Millele ta lootis? 10. Kuidas nimetati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal Pariisi linnavalitust? Kes oli seal 1792. a. suvel mõjukaim poliitik? 11. 10. august 1792 on üks tähtsamaid daatumeid Suure revolutsiooni päevilt? Mis sellel päeval toimus? VI KOLMAS PARLAMENT – KONVENT (LA CONVENTION) JA VABARIIGI SÜND Peale 10. augusti sündmusi sai DANTONist žirondiinliku valitsuse kohtuminister
Siiski võivad preambula üksikud lõigud norme sisaldada, näiteks Prantsuse 1958. aasta konstitutsiooni preambula loeb kohustuslikuks inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsiooni. Eestis on konstitutsiooni preambulat kohtupraktikas kasutatud konstitutsiooni teiste sätete ja seaduste tõlgendamisel, nt. "Eesti riik rajaneb õiglusele ja ta peab tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade." Kui konstitutsioonil on preambula, siis harilikult on I peatükiks nn. üldsätted, mis fikseerivad kõige põhilisemaid riigiõiguse printsiipe (vt. põhiseaduse tekst). Harilikult on demokraatlikes riikides põhiseaduse II peatükiks põhiõigusi ja vabadusi käsitlev peatükk, et rõhutada õiguste ja vabaduste erilist tähtsust ühiskonna ja riigi jaoks. Tavapärasest erinevalt on Saksa põhiseaduses õiguste ja vabaduste peatükk esimene. See on reaktsiooniks natsistlikul Saksamaal toimunule.
hoonega, mis on suur, rikas, kullatud ja külm; Louis XV Pariis Saint-Sulpice'iga: voluu-did, lehvid, pilved, igasugu kribu-krabu, kõik kivist; Louis XVI Pariis Panteoniga: halvasti kopeeritud Rooma Püha Peetruse toomkirik * (hoone on kuidagi lõssi vajunud, mis ei ole talle kasuks tulnud); vabariigiaegne Pariis Meditsiinilise kooliga: kreeka ja rooma kunsti vilets jäljendus, millel Colosseumi * või Partenoniga niisama vähe ühist on kui III aasta konstitutsioonil Minose 1 Oleme kurbuse ja nördimusega kuulda saanud, et seda oivalist paleed on kavatsetud suurendada, muuta, põhjalikult ümber kujundada, see on, teda hävitada. Tänapäeva arhitektidel on liiga rasked käed, et neid hapraid renessansi tooteid puudutada. Me loodame ainult, et nad seda teha ei julge. Pealegi oleks Tuileries' mahalõhkumine praegu mitte ainult barbaarsus, mis isegi purjus vandaali punastama paneks, vaid ka reetmine
annaabi.ee 
