Tahti uusi tundeid
Vihkasid proressi ideed
Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
L’ art pour l’art –kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada,
kunstil pole enam ühiskonlikku funktsioone, pole moraali)
Materjali kirjeldamine, palju omadussõnu, mis välj värvi kujutusi
Müstikad, süntees (näevad muusikat, kuulavad värvi)
Huysmans, Gustave Moreau
Charles Baudelaire kui dekadent ja eelsümbolist
Kirjutas Aleksandriinis
Kesaegse luule initsiator
Rasked kujudid hallunatsioonid
Sümbolistlikud ideed
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960......
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus; teistpidi ei saa mõelda. Etno tsentrism sallimatus ,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM Väidab, et kõlbelised tegevused pole midagi muud, kui vaid emotsion...
/ 2.a aasta tagant korraldatav kunstinäitus. 12. Boheemlane ebakorrapärase, muretu eluviisiga isik ( eriti näitlejate, kirjanike, kunstnike hulgast) 13. Dadaism 1. MS ajal NY, Berliinis ja Pariisis tekkinud mässumeelne sokeeriv, anarhismilähedane kunstisuund. Eitati ja rünnati seniseid ühiskondlikke väärtusi, sh. kunsti, soositi kunstniku vabadust, juhuse abi kasutamist ja absurdset huumorit. 14. Dekadentlik ( ehk deliadentne) dekadent dekadentsi (allakäigu) esindaja kirjanduses ja kunstis. Langus, (kultuuri) allakäik/ dekadentsile omane, mandunud, languslik. 15. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks, arvestamata selle rakendatavuse konkreetseid tingimusi ning tunnistatakse muutumatuks hoolimata arenemise objektiivsete tingimuste muutumist. Teoloogias: usuõpetuse tõestamatu põhilause, mis on kohustuslik kõigile usklikele, mida tunnistatakse vääramatuks tõeks./
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
9. Crapshoot- 10. Bias- kallakus, vildakus, viltusus, kalduvus Lk 32 1. Influence- mõju, mõjujõud 2. Lens- lääts, prilliklaas, silmalääts, luup 3. Disort- 4. Refer- tagasi viima, omistama, juhatama, esitama 5. Screwed- vints, pommis 6. Dealership- müügitehingute firma, tehingud 7. Purchase- ost, ostmine, omandama, soetama, ostetud kaup 8. Avoid- vältima, ära hoidma, hoiduma 9. Discourse- jutustus, lühiuurimus, suhtlus, mõtteavaldus 10. Decadent- dekadent, dekadentlik 11. Pile- hunnik, virn, kuhi, riit Lk 33 1. Tapped- raputama 2. Inquirie- uurima, teateid koguma, pärima 3. Banner- lipp, võitluslipp, plakat 4. Redecorate- 5. Identify-samastama, identifitseerima 6. Acorns- tammetõru 7. Bet- kihla vedama,, välja panema 8. Sophisticated- võltsitud, rikutud, elukogenu, elutark Lk 34 1. Prioritize- prioriteet, eelistus 2. Cohsive- 3. Monolith- monoliit 4. Slightly- veidi, pisut, kergelt, natuke 5. Suburb- eeslinn, agul 6
1946 jätkus LK teatripedagoogitee Eesti Riiklikus Teatriinstituudis direktor P. Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1949 Tema viimaseks tööks lavastajana, enne kui julgeoleku mehed ta uksele koputasid jäi vene klassiku Suhhovo-Kobõlini “Kretšinski pulm”, mille ta tegi Draamateatris. 1950 1950. aastaks, kui lõpetanud kolm lendu, Eesti Riiklik Teatriinstituut suletakse. Leo Kalmet eemaldatakse pedagoogilisest tööst kuna ta olevat formalist, kosmopoliit ja dekadent. Algab rängimaid perioode L K-i elus - 1950-55, represseerituna Irkutski oblastis. Ta arreteeritakse 1950 aastal 10 veebruaril. Tema arreteerimise määrus ütles järgmist: “Kalmet töötas Eesti draamateatri direktorina Saksa vägede okupatsiooni esimestes päevadest alates. Tööprotsessi ajal tegi süstemaatiliselt sakslastega koostööd, viis töötajate keskel süstemaatiliselt läbi nõukogudevastast
· Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraalne olevus on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem, ennastkahjustavam. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. See moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetas inimesi üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. · Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Vaid dekadent loeb kaastunnet vooruseks. Nõrk ja elukartlik. · Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haiglusajal avastas ta elu otsekui uuesti, sealhulgas iseenese, ta tegi oma tervistumistahtest, oma elutahtest filosoofia. Ta lakkas olemast pessimist. N. arvates peab seisma ühe jalaga teispool elu, et mõista Zarathustrat. · Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5)
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
