Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Praktiline töö sünteeskiudude kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kangas, akrüül, leegi, polüamiid, imav, märja, märgumine, tehiskiud, põlemine, modakrüül, sünteeskiud, vill, laboratoorse, akrüüli, tselluloos, materjaliõpetus, juhendaja, diana, tuulik, polüester, irma, tekstiilkiud, käsiraamat, kuivab, mikropolüamiid, imab, polüestri, leegiga, veniv, siid, puuvill, modaal, kangad, venivus, varieerubLaura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi
Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: http://www.kanut.ee/koolitus/2010/Mis%20on%20tehiskiud%20I %20%5BCompatibility%20Mode%5D.pdf (Kasutatud 30.11.2014 kl 15:56) 2 2. Kangas Süttis samuti leegi kõrval ja põles kiiresti, tekkis paberi põlemise lõhna ja
- Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit, - Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. - Polüestri põlemisel eraldub musta suitsu, on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna. Modakrüül (MA, MAC, PAM) · Keskmise raskusega kiud · Enamus modakrüülkiudude omadustest (tugevus,venivus, niiskusimamisvõime ja kokkutõmbuvus) olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist · Toodetakse nii läikivana kui ka matina. Kuumas vees kaotab modakrüül oma läike, mida peaks silmas pidama värvimisel · Peamiselt toodetakse staapelkiuna · Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavust lõppkasutuses · Mugavus halva soojusjuhtivusega. Kangad on pehmed ja soojad, aga rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidavad. Nende hügroskoopsus on väga madal (niiskusimamisvõime alla 2%.) · Välimuse säilitamine - ei kortsu, on mõõduka mõõtmete stabiilsusega ja kõrge elastsuse taastumisega
elektriseeruvuse kuivas õhus. Mõõdupüsivus on parem, kui viskoosil. Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja kodutekstiili materjalina, aga samuti haiglatekstiilides. Modaal(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi puudused
Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb Sama kootud kanga lõime- ja koelõngadest ja need omakorda struktuur suurendatult. koosnevad kiududest. Kiududest valmistatud kangas - Vatiin koosneb ainult soojendusmaterjal - polüestervatiin. kiududest. Polümeer - on ühendid (suure molekulimassiga), mille molekulid on ehitatud paljudest omavahel keemiliselt
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD....................
.......................................................16 2 SISSEJUHATUS Tegemist on kangaste organoleptilise analüüsiga. Sõna organoleptiline tähendab meeleelunditega tajutav,. Seega tuleb kangast kirjeldada selle põhjal, mida me näeme ja tunneme. Analüüsi tulemuste järeldusena tuleb otsustada, millise kiulise koostisega on vaadeldav kangas. Samuti sisaldab analüüs põlemis- ja märguvuskatset, mis peaksid saadud järeldust kinnitama või ümber lükkama. Lisaks sellele on loetletud ka kangaste viimistlusvõimalused ja omadused. Antud analüüsis on vaatluse all kolm kangast. Analüüsis on põhinetud ka varasematele töödele, mis on koostatud kursuse Materjaliõpetus ja Tekstiilitootmise tehnoloogia käigus lektor Diana Tuuliku juhendamisel.
temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Vill
Nad koosnevad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvill Puuvill on puuvillapõõsa seemneilt eraldatud kuidaine. Sisaldab üle 90% puhast tselluloosi. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem
Kuna puuvillakiud ise talub suhteliselt hästi temperatuuri, siis tuleb hooldusrežiimi valikul lähtuda juurdesegatud kiududest ja kanga viimistlusest. SEGUD: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega. Polüester- ja polüamiidkiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust. Rõivas püsib paremini vormis ja kuivab kiiremini. Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga suurendamaks kanga elastsust. Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi sooja. LINANE (lühend: LI) Linane on tugevam kiud kui puuvill. Linakiud imab niiskust ja laseb õhku läbi palju kiiremini kui puuvill. Kehasoojus ja niiskus juhitakse kiiresti eemale, seetõttu on linane meeldivalt jahe ja
...................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud......................................................................................................................................9 2.1 Tehiskiud..........................................................................................................................................9 2.2 Sünteetilised kiud...........................................................................................................................10 2.3 Teised sünteetilised kiud................................................................................................................11 3 Kokkuvõte.................................................
puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi (ik pink bollworm) tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. Allikas: CheckBiotech.Org Erinevad puuvillased kangad: SITS (calico- UK., muslin- USA) Sits on labase koega puuvillane kangas. Inglise keelest tõlkides tähendab sõna calico valgendamata, mitte täielikult töödeldud, võib sisaldada kesta tükikesi näiteks. Sits on peenekoelisem kui kanvaa (purjeriie) ja teksariie. Sits saab oma läikiva pinna suurel temperatuuril kalandreerimise (siledaks v mustriliseks pressimine) tulemusena. On suhteliselt odav materjal. Kasutatakse näiteks rätsseppade poolt modelleerimisel. Ameerikas mõistetakse calico all puuvillast riiet, millele on trükitud väike, kogu riiet kattev
17 kooslusi. 18 * Koos tasuks proovida militaarjakki ja läbipaistvat pluusi, tanksaapaid ja kombineekleiti, nahktagi 19 ja rinnahoidjat. 20 * Karmi ja pehme vahelised kontrastid annavad 2010. aasta pesutrendile tänapäevase löögi. [4] Ingrid Paats silmatorkav moekunstnik 1 2 3 4 5 6 5 VAATA MATERJALI: ON SU KLEIT KUUSEST VÕI 7 NAFTAST? 8 Viskoos viitab suhteliselt nahasõbralikule puidust saadud kiule, polüamiid vastupidavale nafta 9 baasil sündinud kangale. Mõnus pehme kampsun, mille sa pealegi väga soodsalt ostsid, venis paari 10 pesuga välja? Tõenäoliselt oli see akrüülist. Käisid siidkleidiga juulis kuumaga tööl ja linase 11 kleidiga õhtul välikohvikus veini limpsimas? Tõenäoliselt tekivad siidkleidi kaenla alla järgmiseks 12 suveks augud ja veini juues said nohu. [5] 13 Uurimaks, millest nüüdisaegsed kehakatted valdavalt tehtud on ja kuidas üks või teine materjal
kuivab kiiresti.on puhas valmistamiseks. puuvillale kõrgeimal temperatuuril. tselluloos, millelt on Modaalkiust toodetakse Võimalik trummelkuivatus. eemaldatud viskoosi halvad särgi- ja pluusiriiet, riiet omadused. Modaalkiust töö- ja vabaajarõivasteks, kangas ei kortsu niipalju ja on ülikonnariiet ja elastsem. Omadustelt mantliriiet. meenutab puuvilla. Trikootoodetes Kasutatakse peamiselt segus kasutatakse modaali T- looduslike kiududega. särkides, aluspesus, öörõivastes
Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud............................................................................................................. 3 Elastaan...
Kasutatakse kolme erinevat ühikut: tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda peenem niit *KIU RASKUS Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega, see sõltub kiu tihedusest (kiu kiu mass/ruumalaühiku kohta g/cm3). Looduslikud ja tehiskiud on üldiselt rasked ja sünteeskiud on vastupidi kerged. *KIU TUGEVUS Kiu tugevusomadused määravad selle kiu sobivuse ettenähtud otstarbel kasutamiseks, sest tekstiilmaterjale kasutamisel: venitatakse, väänatakse, hõõrutakse, kortsutatakse jne. Seega kiu tugevust iseloomustab: TÕMBETUGEVUS (KUIVTUGEVUS) näitab, milline on kiu vastupanuvõime katkemisele, kui palju venib ja pikeneb kiud ning millist koormust ta talub enne katkemist. (Oluline juba ketramisel,kanga kudumisel).(cN/tex)
.......................................6 - Loomsed ehk valkkiud.............................................6 - vill......................................................................6 - siid......................................................................7 · Tehis- ja sünteeskiud............................................................7 - tehiskiud....................................................................7 - sünteeskiud................................................................7 4. Tekstiilkiudude kasutusalad..............................................................8 5. Lõppsõna...........................................................................................9 6. Kasutatud kirjandus..........................................................................10
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses.
Definitsioon: Kiud on üldmõiste. Kiu all mõistetakse (tekstiilimaterjali), mida iseloomustab hea painduvus ning pikkuse ja läbimõõdu suur suhtarv. (A. Viikna). Orgaanilise päritoluga kiud koosnevad kõrgmolekulaarsetest ainetest ja on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet
.......................................................6 Bamboo Rayon............................................................................................7 Valkkiud......................................................................................................7 Sojakiud.........................................................................................................7 2 TEHISKIUD Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust suurest arvust aatomeist koosnevate molekulide ühenditest tehtud kiud. Et saada tehiskiude, muudetakse looduslikud lähteained kiu kujulisteks. Alustuseks kogutakse sobivaid molekule sisaldavad toorained, mis järel õiged molekulid eraldatakse ning nendest moodustaks kiud. Sellesk peab aga looduslik molekul olema
Käsitsi kedrates tehakse heiet käte vahel villaloorist (trummelkraas) või hännast (käsikraasid) sobiva paksusega villaheiet venitades. Ketramismasina ja korrutamismasina asemel kasutatakse kedervart või vokki. Villa kasutamine Vill ei kortsu ja seega sobib ideaalselt mantlite ja kostüümide valmistamiseks. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-,viskoos- ja puuvillakiududega. Lambavilla väikese tugevuse, eriti selle madala hõõrdekindluse tõttu, lisatakse villale polüamiidi või polüestrit. Peamiselt trikootoodete tarbeks segatakse lambavillaga ka polüakrüülnitriilkiudu. Pesemine On levinud arvamus, et pesemata lambavilla võib säilitada kasvõi kümme aastat ja seejärel puhtaks pestes saab sellest head lõnga teha
Normaalpesuprogramm valge pesu (linad, käterätid, pluusid jm) imiku pesu kirju pesu (puuvill/viskoos, puuvill/modaal, modaal) Õrn pesuprogramm: linased kangad voodri ja vatiiniga rõivad värvi andvad rõivad samet, viskoos, atsetaat, triatsetaat, siid, vill 23 Kortsumisvastane pesuprogramm kortsumatuks töödeldud kiud (materjalid, mida ei triigita) tundlikud tehiskiud elastik ja kiletekstiil, klaaskiud Pesu pesemine automaatpesumasinaga 1. kontrolli vee ja elektri ühendust 2. uue pesumasina esmasel kasutamisel tee masinale 60º C tühipesu lisades vaid pesupulbrit 3. tee vajalikud tekstiilide eeltööd 4. aseta pesu masinasse nii, et rusikas mahuks vabalt pesu ja trumli ülemise osa vahele 5. kui kasutad õrna pesu programmi pane poolem väiksem pesu kogus 6
5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja;
d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. 1. LÕHED praod, puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. A) Välislõhed radiaalsed, levinuim lõhede tüüp, tekivad puidu ebaühtlasel kuivamisel. B) Siselõhed säsi või ringlõhed, harvem esinevad ja võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu kuivamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikust ja vähendavad kvaliteeti. Joonis: a) välislõhed, b) säsilõhed, c) ringlõhed. 2. OKSAD arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad: a
välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest. 2)Lõhed(praod)-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed. Välislõhed on levinuim lõhede tüüp, tekivad ebaühtlasel kuivamisel, siselõhed tekivad märja puidu külmumisel. 3)Oksad-kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. 4)Mädanemine-puidu riknemine temas arenevate seente mõjul. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne), sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seenete arenguks on 20-35 kraadi
välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest, kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse:
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde ki
..10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja;
· Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi- (radiaalsed) või ringlõhed. · Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. · Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. · Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende
pressitakse rullide vahel ja muutub siledaks ja tihedamaks. Lõpuks rullitakse kokku.Paberi liigid pooltselluloosist tehakse pakkepaberit ja pappi. Puitmassist tehakse ajalehepaberit. Kulumiskindel ning teise paksusega on rahapaber. Väävelhappe abil tehakse pärgamendi paberit, mis ei lase vett ega rasva läbi. Liimitavate pindade ettevalmistamine. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga. Nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Kui hüdrofiilse pinna peal on õhuke "rasva" kiht muutub pind hüdrofoobseks ning seepärast peab pinda puhastama org. solventidega. Peab eemaldama tolmu. Liimimiseks on hea poorsed(puit, paber, keraamika) ning karedad pinnad. Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Pilet 3. Kristallograafia põhimõisted
a – välispraod, b – radiaalsed sisepraod, c – ringpraod Kõige rohkem esineb puidul välispragusid. Need tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Kuivamisel praguneb aga saetud materjal vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel. 32 Sisepragusid võib tekitada ka märja puidu külmumine. Oksad. Oksad: rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist, nõrgestavad puitu. Oksad jagunevad tüüpidesse: Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku. Selline oks ei kahjusta palju puitu. Surnud oks. See võib olla puidus kinni või lahtiselt. Sarvoks. See on muust puidu osast tunduvalt tihedam, tumedam ja kõvem. Väljalangev oks. See esineb puus koos koorega. Kuivamisel kukub
On arvestatud päästemeeskonna ohutust. Hoone tuleohutus ei sõltu päästekomando kaugusest, vaid ennekõike ehituslikest lahendustest. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded: Vabariigi valitsuse 27 okt 2004 määrus nr 325 ET kartoteegi osa 10 Ehitiste tuleohutus EVS 812 Ehitiste tuleohutus EPN ja standardi osasid tuleb käsitleda määrust täiendavateks ning lahknevuse korral tuleb lähtuda määrusest. Tulekahju on kiire põlemine, mis levib kontrollimatult ajas ja ruumis. Süttimise eelduseks on põleva materjali, hapniku ja piisavalt kõrge temperatuuri üheaegne olemasolu. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur. Ehitise tuleohutuse määravad: Ehitise kasutamisviis Korruste arv ja pindala Ehitise kõrgus 8 Tuletõkkesektsiooni pindala
annaabi.ee 
