................................................................................ 17 1.3.4 Lastiseade ................................................................................................................ 17 1.3.5 Paadiseade ............................................................................................................... 17 1.4 Andmed praktikandi kohta ............................................................................................. 18 2. Laeva peamasin .................................................................................................................... 18 2.1 Üldandmed peamasina kohta ......................................................................................... 18 2.1.1 Peamasina tüüp ........................................................................................................ 18 2.1.2 Tehniline iseloomustus ...............................................................................
Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5. Hetegaaside temperatuur 6. Kütusekulu 7. Õlikulu 8. Pimeetriline rõhk 9. Peale nimetatuid suurusi kontrollitakse veel kõiki teisi parameetreid, mida nõuab masinažurnaal. Pc kontroll Mõõdetakse mehaanilise indikaatoritega maksimeetriga või elektrooniline mõõteriist MALIN. Mõõdetavl silinderil peab olema kütus mõõtmise ajaks välja lülitatud (selleks tõstetakse KKP plunzer üles, et ta ei omaks käiku) Pc mõõdetakse nominaalsetel pööretel. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Pc erinevus üksikute silindrite vahel ei tohi ületada ± 2,5% kõigi silindrite aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8
vähenemisega väikelitraaziga mootoritel, kuna sellistel O- 0,04 kg/kg läbipuhe akende kujust ja nende asetuse nurgast silindri telje suhtes. mootoritel silindri pinna ühiku kohta tuleb suhteliselt Küllaldase õhuhulga olemasolu korral võib kütus põleda täielikult, Õhule põlemiskambris pöörisliikumise andmiseks ja sellega väike silindri ruumala ja see toob kaasa kiire soojuse kusjuures põlemissaadustena tekivad süsihappegaas ja veeaur. kvaliteetse küttesegu moodustumiseks, antakse silindri kaane ja kolvi ülekandmise kokkusurutavalt õhult silindri seintele
põlema lahtise leegi juurde viimisel. Bensiini leekpunkt jääb vahemikku 25 – 30°C. Laevades lubatakse kasutada kütuseid, millede leekpunkt on üle 60°C. Piiratud ujumisrajooniga laevades alla 60°C, aga see peab siiski jääma üle 40°C tingi – musel, et temperatuur kütuse hoidlas oleks 10°C madalam kütuse leekpunktist.Seega leekpunkt on vägatähtis näitaja tuleohtlikuse seisukohalt. HANGUMIS TEMPERATUUR See on mahajahutus temperatuur, mill katseklaasis olev kütus ei võta enam horisontaalset tasapinda katseklaasi kallutamisel 45° nurga alla. HÄGUSEKS MUUTUMISE TEMPERATUUR See on 10°C kõrgem temperatuur, kui seda on hangumistemperatuur. Selle temperatuuri juures hakkavad välja sadestuma parafiini kristallid. Parafiini – kristallid ummistavad filtreid ja torustikke. Diiselkütustel jääb hangumistemperatuur vahemikku 0 - 45°C. ISESÜTTIMIS TEMPERATUUR See on temperatuur, mille juures kütuse küttesegu plahvatab põlema lahtise leegi
● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem ● käivitus gaasidega SURUÕHU KÄIVITUSSÜSTEEM 6 silindriline ja 4 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist 4 silindriline ja 2 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist. Laevadiisleid saab käivitatakse kahel viisil käivitusmomendil antakse silindrisse käivitusõhk ja kütus koos esmalt antakse silindritesse suruõhk, mis paneb mootori põõrlema ja peale seda antakse silindritesse kütus. Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne väljalaskeklappide või väljalaskeakende avamist so 50 - 90° SIIBERÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM 1 suruõhu balloon 2 peaventiil 3 käivitusjuhtsiiber 4 käivitusõhumagistraal 5 signaalõhu torud 6 õhujagajad KETAS ÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM
Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5.auru eritootlikus - auru kogus kg-des, mis toodetakse katlas ühel ruutmeetril küttepinnalt 1h jooksul (kg/m2h) 6
......................................................19 3.1 Arvutusliku ja eeldatava tegeliku indikaatordiagraami ehitamine...................................... 19 1.Selgitav osa 1-1 Mootori prototüübi jahutussüsteemi lühikirjeldus Jahutussüsteem on kombineeritud mageveemerevee süsteem. Mageveesüsteem koosneb madalatemperatuurilisest ja kõrgetemperatuurilisest tsirkulatsioonist. Madalatemperatuuriline vesi pumbatakse läbi ülelaadimisõhu jahuti ja läbi õlijahuti, seejärel läbi termostaadi, mis suunab jahutusvee madalatemperatuurilise vee jahutisse (fotol) või uuele ringilemasinasse. Kõrgetempera-tuuriline vesi pumbatakse läbi silindriploki, silindrikaante ja turbiinide, kust läheb edasi läbi termostaadi, mis juhib jahutusvee suurele või väikesele ringile. Mageveejahutist tuleva jahutatud vee toru on ühendatud paisupaagiga, samuti on ühendatud sellega ka ventilatsiooni kast
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks ,
(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min Üksiktoime- e. lihttoimega kolbpumbad. • Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste
Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest
Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur. Takti lõpuperioodil pritsitakse silindrisse kütus, mis segunemisel kõrge temperatuurini komprimeeritud õhuga süttib isesüüte teel. Kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas toimub küttesegu põlemine. III takt Paisumine e töötakt, toimub väntvõlli teise pöörde esimesel poolel. Gaasijaotusklapid on suletud. Põlemisprotsessile järgneb gaaside kõrge rõhu toimel kolvi liikumine ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu. Seejuures gaasid paisuvad ja teevad mehaanilist tööd, s.o selles protsessis muutub osa põlemisel
..41 500 [kJ/kg] C 0,853...0,863 H 0,122...0,126 S 0,020...0,080 O + N 0,03...0,05 Leiame teoreetiliselt vajaliku õhu hulga (L0 ): Kütus 1, kui Qa1 = 41 418 (kJ/kg) 1 C H S O 1 0,865 0,122 0,008 0,005 L0 = + + - = + + - = 0,21 12 4 32 32 0,21 12 4 32 32 = 0,487 [kmol K] G01 = 28,97 × 0,487 = 14,1 [kg/kg] 2. Kütus 2, kui Qa2 = 40 287 [kJ/kg] G02 = µõhk × L02 = 1 0,865 0,108 0,002 0,007 = 28,97 + + - =13,7 [kg/kg] 0,21 12 4 32 32 Leiame kütuse tsükkelkulu gts erinevate kütuste kasutamisel. 1. Kütus 1, kui Qa1 = 41 418 [kJ/kg] Gõ 2,02 g ts1 = = = 0,072 [kg/ts] G01 2,0 14,1 Gõ 2,02 2
korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes on võlliliin tavaliselt nurga all kuni 5 o . Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o . Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri
Õlitagasivool karterisse. Nukkvõlli plokikaane poolsetes pakkudes on õlikanalid, mille kaudu toimub nukkvõlli õlitamine ja lisaks veel tagab õlituse õliudu. 5. Kuidas välditakse õli sattumist põlemiskambrisse? Õli sattumist põlemiskambrisse välditakse klapisääre tihenditega. 9 Klapi eskiis ja klapi osad Joonis 1. Klapi osad Joonis 2. Klapp 1- Klapisäär, 2- klapilukusoon, 3- klapi äärik, 4- jahutusaine (naatriumtäidis), 5- klapipea ehk taldrik. Joonis 3. Klapi tööpind Klapi juhtpuksi ülesanne on fikseerida klapi suund liikumisel. Juhtpuksid valmistatakse pronksist. 10 VÄNTMEHHANISM Praktilise töö eesmärk: kinnitada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega,
järgi reguleeritakse töökäik. Küttesegu valmistamine karburaatoris Karburaatoris on sisseehitatud kütusepump, mis olenemata sae asendist töötamise ajal imeb kütust karburaatorisse. Kaasajal on enamlevinud firmade Tillotson ja Walbro karburaatorid. Neid kasutavad saefirmad Husqvarna, Partner, Dolmar jt. Küttesegu valmistamist nimetatakse karburatsiooniks ning vastavat seadet karburaatoriks. Karburaator koosneb membraanikambrist ja segukambrist ehk lõõrist. Viimases segatakse kütus ja õhk vajaliku koostisega kütteseguks. See kamber on rõhtjas torukujuline ruum, ühendatuna ühelt poolt silindriga, teiselt poolt õhufiltriga. Keskosa on koonusjas, nimetatakse segukoonuseks. See on vajalik, et kiirendada õhu liikumise kiirust ja sellega soodustada bensiini imemist ja seda täielikult pihustada. Keskel kas segusiiber vanadel karburaatoritel võis seguklapp. See on ühendatud gaasihoovaga. Seguklapiga muudetakse mootorisse imetava kütuse hulka ja
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne.
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne.
Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel, peab laeval olema võimalus kütta katelt ka eelsoojendamist mittevajava diislikütusega, milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist
5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb. Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses. Õlipump-ainukesek veaks on kulumine või siis õlipumpa ringivedavate detailide purunemine. 6.3 võlliga käigukasti remont Käigukast tuleb alguses väliselt ära pesta. Järgides vastavaid tööjuhiseid avatakse käigukasti kaaned või poolitatakse käigukast siis visuaalselt vaadatakse hammasrataste, ssünkronisaatorite, käiguvahetus kahvlite, laagrite, käiguvahetus meh. Peaõlekande, ja diferentsaali olukorda.Tavaliselt purunevad käigukastis
......................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ..............................................................................12 Hea merepraktika navigatsioonivahis....................................................................................12 Peamasin ................................................................................................................................12 Stabilisaatorite kasutamine ....................................................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid ..................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid .......................................................
Seetõttu on vaja käsitahhomeetriga määrata ja märkida skaalale käivitus- ja nominaalne pöörlemissagedus. 3. Kangtüüpi regulaatori Woodward UG-40 TL koormuse piiramisseade sõltuvalt ülelaadimisõhu survest. Ülelaadimisõhu rõhk Pk suunatakse sülfooni 13, mille külge on jäigalt kinnitatud klapp 16. Klapp 16 tüürib õli väljavoolu diferentsiaalkolviga 18 servomootori parempoolsest õõnsusest. Klapi 16 ja kolvi 18 vahele on paigaldatud jäiga tagasiside rolli täitev vedru 17. Servomootori kolvi 18 liikumine
.......................7 4. DIISELMOOTORI PIHUSTID......................................................7 5. PIHUSTITE TÖÖ KONTROLL JA REMONT....................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................10 2 1. Mootorlaeva kütusesüsteem ja selle osad Kaasaegsetel mootorlaevadel kasutatav vedelkütus võib olla kas kerge diiselkütus või raske kütus. Vastavalt kasutatavale kütusele peab laev olema varustatud kütusesüsteemide ja süsteemide juurde kuuluvate seadmetega, mis tagavad kütuse võtmise laeva mahutitesse, selle säilitamise, transportimise ühest mahutist teise ja äraandmise laevalt. Kütuse laevale võtmiseks ja varude säilitamiseks on laev varustatud suurte kütuse põhjatankidega. Tankid on varustatud torustike ja
kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust. Surveprotsessi ülesandeks on suurendada ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded.
jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min),
2) Survetakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub õhu kokku. Suure surveastme (suurusjärgus 15-25) tõttu tõusevad õhu rõhk ja temperatuur survetakti lõpus kõrgeks. Kokkusurutud (komprimeeritud) õhu temperatuur ületab kütuse süttimistemperatuuri. Rõhu muutumist survetaktil väljendab lõik 1.v. Survetakti lõpus, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse silindrisse vedelkütust. Pritsimisel pihustunud kütus seguneb kuuma õhu ja jääkgaasidega, moodustades töösegu, mis süttib. Osa kütust põleb kiiresti jääval mahul. Sellega kaasnevat rõhu muutust iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 1.2. 3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse. Kolvi liikumise alguses põleb kütuse järelejäänud osa, mistõttu vähese aja jooksul rõhk peaaegu ei muutu. Seda gaaside eelpaisumist kujutab indikaatordiagrammi joonis 4. lõik 2.3. Edasisel
b. pideva isepuhastusega separaatorid 4. separaatori trumli tööreziimi järgi - klarifikaator (eraldatakse ainult mehaanilised osaked) - purifikaator (eraldatakse mehaanilised ja vee osakesed) Toruseparaatori tööpõhimõte. 1. Pöörlev trummel 2. Rasked fraktsioonid 3. Kerged fraktsioonid Toruseparaator - põhiosaks on pöörlev torukujuline trummel. Kütus suunatakse trumlisse altpoolt. Pöörlev trummel annab kütuse osakestele tsentrifugaaljõu, mis on võrdeline osakeste massiga ehk tihedusega, trumli pöörete arvu ehk trumli nurkkiirusega ja kaugusega osakeste pöörlemistsentrist. Pts = mv2 / R = m w 2 R Tsentrifugaaljõudude mõjul kütus surutakse kihtidena vastu trumli seina. Raskemad mehaanilised osakesed trumlis liiguvad perifeeriasse trumli seintele, vesi mille tihedus on lähedane ühele jääb keskele ja ühest
E-suurautode õli Tähe järel olev number näitab õli kvaliteeti, näiteks E1on sarnane CCMC D4 nõuetega, sobib vanematele mootoritele kergemates tingimustes E2-kvaliteetne tavaõli, on selle rühma tipptase E3-sarnane CCMC D5 nõuetega, on selle rühma tipptase. Mootoriõlide tähistus SAE 10W -30näitab: Sae-ameerika Autoinseneride Ühing, millele järgnevad arvud iseloomustavad õli viskoossuust W-talveõli tunnus Diiselmootori toitesüsteem Surve tekitamiseks vaja eraldi pumpa (kõrgrõhupump). Õhufilter Korras filter peab tolmu nii hästi, et see vähendab kolbide ja silindrite kulumist mitukümmend korda. Filtri keres asub kuiv filterelement, mille filtreeriv osa on kahe metall- või plastrõnga vahele pigistatud poorne volditud paber, mida ümbritseb nailonvatt. Elemendist läheb läbi kogu mootorisse ja kompressorisse juhitav õhk. Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse
.. ...'.0,1 mm). Klappidega gaasijaotusmehiianismi detailide ehitus. K l a- pid sulevad ja avavad sisse- ning väljalaskekanaleid. Klapp l (joon. 16) koosneb peast, mille 45° kaldega töö- pind on hoolikalt soveldatud pesale, ja säärest. Klapisääre otsal on ringõnar vedru tugitaldriku poolitatud lukustus- koonuse jaoks. Silindri paremaks täitmiseks tehakse sisse-
GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Liug laager Millest liuglaager valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Mootori plokk Millest mootoriplokki valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Hülss Millest hülss valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest hülss koosneb Kuidas toimub tihendamine Hülss Kuiv Sleeves:
Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis
Süsteemi võib välja lülitada alles siis, kui tuli on kustutatud. Kui vahitüürimees on täielikult kindel, et tuli on kustutatud, aga mitte enne, võib pumba välja lülitada ( võtmega). Tee “reset” masina kontrollruumis kontrollpaneelil ja automaatsel kustutussüsteemil. Nüüd võib süsteemi tagasi panna “standby“ positsioonile. NORMAALNE OLUKORD- STANDBY (AUTOMAATNE VABASTUS) Kõik manuaalsed klapid pumbal peavad olema avatud, välja arvatud õhuvarustuse klapp, kuivendusklapp ja testimise klapp, mis peavad olema suletud. Sprinklerpumba lüliti peab olema positsioonis AUTO. Võti lülitis kontrollpaneelil masina kontrollruumis peab olema positsioonis AUTO . KEEVITUSE VÕI PLAANEERITUD TÖÖ PUHUL, MIS PÕHJUSTAVAD SUITSU, KUUMUST VÕI LEEKI, JA MIDA TEHAKSE MASINARUUMIS TULEB VÕTTA TARVITUSELE ERILISED ETTEVAATUSABINÕUD , ET AUTOMAATNE SPRINKLERI SÜSTEEM EI AVANEKS. SELLEKS TULEB VÕTI KONTROLLPANEELIL ÜMBER LÜLITADA POSITSIOONILE MANUAL.
silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest surnud seisust alumisse, väntvõll teeb järgmise pool pööret, nüüd juba soojusenergia arvel. 4. VÄLJALASKETAKTIKS Silindris olev kütus põles ära, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse väntvõll teeb järgmise pool pööret, silindrist surutakse põlenud gaasid välisõhku. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool mainitud protsess toimub siiski mitte nii teravapiiriliselt, see tähendab, et sisselaske ja survetakt kattuvad. Sama on ka töö- ja väljalasketaktiga. Kaks protsessi toimub ühe kolvikäiguga. Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
