Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"praagitakse" - 27 õppematerjali

Elektroonilised jäätmed
18
odp

Elektroonilised jäätmed

Elektroonilised jäätmed Evi Tarro Võru Kesklinna Kool Elektrooniliste jäätmete teekond GEO 2014/1 40 miljonit · elektri- ja elektroonikaseadet ­ arvutid ­ telefonid ­ elektripliidid ­ jne visatakse ära igal aastal Mürgine prügi · Palju praagitakse välja töökorras seadmeid · Üks vana arvuti toob sisse 7 eurot · Pliitolm eraldub kopsimisel ­ hingatakse sisse ­ kahjustab lõpuks aju · Plaatide ja juhtmete sulatamisel ­ tekivad mürgised vähki tekitavad aurud Hiina taaskasutuskeskuses lammutavad India töölised poleerivad teleriekraane, mis naised käsitsi arvuteid lähevad uuele ringile Baseli konventsioon 1989 keelab riiridevahelise ohtlike jäätmete veo Riigist tohib välja viia vaid

Loodus → Keskkond
3 allalaadimist
Nimetu
20
docx

Nimetu

suurtes kogustes kvaliteetset piima. Tootlikkuse suurenedes on nõrgemaks jäänud loomade tervis ning tihti avaldub see selles, et tipp toodangut andvad loomad jäävad raskelt või ei jää üldse tiineks. Selleks, et piimakarja pidamine oleks majanduslikult kasulik peavad loomad saama järglasi sellepärast, et kari oleks jätkusuutlik ning seepärast, et lehmadel algaks uus laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele. 3 1. Piima lühiiseloomustus 1.1. Piima koostis Piim on toitev vedelik, mis moodustub imetajate udaras ja mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed, mille koostisest moodustab suurima osa vesi, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente (Vikipeedia, 2014).

Varia → Kategoriseerimata
9 allalaadimist
Juhend sireli paljundamisest pookimise teel
13
pptx

Juhend sireli paljundamisest pookimise teel

aastani. ·) Kui sireli pookealused on saavutanud vajaliku konventsiooni, kaevatakse nad sügisel mullast välja. ·) Väljavõetud pookealused tuleb kohe mullaga katta, seejärel viia kasvuhoonesse ja mullaga katta, seejärel viia alused kasvuhoonesse ja jälle katta. ·) Järgneb sorteerimine vastavalt juurekaela läbimõõdu järgi ·) I sort 8-12mm ·) II sort 6-8mm ·) III sort -6mm ·) III sordi taimed praagitakse välja või kasvatatakse veel ühe aasta. Sireli pookimine katmikalale a) 3a.taimed kaevatakse mais välja ja istutatakse 13-14cm läbimõõduga pottidesse. b) Sügisel pannakse potid kasvuhoonete vahele ja kaetakse külmumise vältimiseks turbaga. c) Jaanuaris viiakse taimed pottidega kasvuhoonetele ning pannakse lavatsitele ­ Esimesel nädalal hoitakse neid temperatuuril 6-8 kraadi. ­ Teisel nädalal tõstetakse temp. 16-18 kraadini.

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Mikro- ja Makroevolutsioon
4
odm

Mikro- ja Makroevolutsioon

Eristatakse kolme tuupi mutatsioone:geen-,kromosoom-ja genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid pohjustavad parilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris,selle toimel tekivad uued alleelid ja geenid.Mutatsioone pohjustavaid fuusikalisi ja keemilisi tegureid nimetatakse mutageenideks.Tuntumad mutageenid on radioaktiivne-,rontgeni-ja UV-kiirgus ning mitmed kemikaalid(lammastikaluste analoogid,kolhitsiin). Enamik mutatsioone praagitakse valja kas juhuslikult voi looduslike valiku tulemusena,kuna mutatsioon on isendile kahjulik.Moned mutatsioonid on isendile keskkonnaga kohastumisel kasulikud.Sellised isendid hakkavad kiiremini paljunema ja mutatsioon levib populatsioonis kiiresti.Moned tekkinud mutatsioonid pole isendile ei kahjulikud ega kasulikud.Nad sailivad genofondis ja voivad osutuda kasulikuks naiteks kliima muutumisel.

Bioloogia → Bioloogia
48 allalaadimist
Aretusõpetuse vastused
28
docx

Aretusõpetuse vastused

Kuid bioloogiliselt, füsioloogiliselt ega ka majanduslikult pole õige selles vanuses emasloomi tiinestada, sest sellega kaasneks kasvu pidurdumine ja jõudlus jääks väikeseks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Puberteediperioodil toimub noorloomade valik aretusrühma (järgmise põlvkonna vanemad). Aretusrühma (ehk põhikarja täienduseks) valitud noorloomad seemendatakse ning ülejäänud praagitakse. Optimaalseks seemendusvanuseks on nooremistel ja -uttedel 8...10 kuud, lehmikutel 15...18 kuud ja noormäradel 3. eluaasta. Isasloomade sugulise kasutamise algus võib olla isegi nooremas vanuses. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noor organism kasvab veel 2. ja 3. sigimistsükli jooksul. Samuti jätkub piima- ja sugunäärmete areng. Täiskasvanuks saavad sugusead ja -lambad 2-aastaselt, veised ja hobused 4-...5- aastaselt

Põllumajandus → Aretusõpetus
103 allalaadimist
Meedia juhib ja mõjutab meie igapäevaelu
4
doc

Meedia juhib ja mõjutab meie igapäevaelu

toetavad meie igasuvist grillfestivali, kus osalevad kõik meie reklaamikliendid. Nii et ­ jäta see asi katki." Ja sündmusteahel ongi järjekordselt sulgunud." Sedasorti juhtumeid on ka minu elus juhtunud ­ veebileheküljel, kus ma "ajakirjaniku" ametit pean, on täiesti tavaliseks asjaks tsensuur. Kui artikkel sisaldab sündmust, kus tööandja halba valgusesse jääb, siis see lugejateni ei jõua. Niisama lihtsalt ei jõua ka meieni kõik uudised, iga päev "praagitakse" midagi välja ja mõni lugu kägistatakse juba eos, alles jääb vaid kontrollitud ja täielikult ohutu materjal. Inimesed näevad meedias vaid seda, mida neile tahetakse näidata, mis toob kasumit. Näevad seda ja ostavad, tarbivad, usuvad ja pooldavad meediakanalitega häid suhteid hoidvaid suurettevõtteid ja organisatsioone. "See reklaam (ostuvaba päev) ...on vastuolus Ameerika Ühendriikide praeguse majanduspoliitikaga." - CBS Network, R.L.Lowary

Eesti keel → Eesti keel
221 allalaadimist
Aretusõpetuse kordamisküsimused
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

· ainevahetus on samuti kiirem. · Seetõttu varavalmivamad vananevad kiiremini ja neil on lühem eluiga. · Varavalmivus on eelistatav lihaloomadel, aga sugu- ja tööloomadele ei tule liigne varavalmivus kasuks. · Pärilikud eeldused seavad ette piirid, milleni on söödakulutused efektiivsed. · Produktiivsuse langus olenemata põhjusest alandab looma pidamise majanduslikkust. · Kui langeb see alla karja keskmise, loom praagitakse. · Eluiga on põllumajandusloomadel märgatavalt pikem kui kasutusiga. · Maksimaalse eluea näiteid võib kohata ajakirjanduses. · On levitatud infot, et Iirimaal suri lemmiklehm 50. eluaastal. Eesti tuntud ratsutaja Jüri Villemsoni POOLUS pandi igavesele unele 35. Eluaastal · Põllumajandusloomadel tuleb kasutusiga käsitleda vaid suguloomade, aga ka piimaveistel. · Sugusigu ja -lambaid praagitakse tavaliselt 3. või 4. eluaastal, so

Põllumajandus → Aretusõpetus
85 allalaadimist
SUVELILLED
90
pptx

SUVELILLED

Külvatakse mai algul kasvukohale 30 cm vahedega. Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Varre pikkus kuni 60 cm. Palju kuni 10 cm pikkuseid juurelähedasi lehti. Püsiv, talub hästi jahedat ja ka väiksemaid külmasid aga on väga valguslembene. Õitseb juuni keskel. Sobib kuivatamiseks. Talub püsivat põuda ja vähenõudlik mulla suhtes. Võrsed tulevad 7 - 10 päeva pärast peale külvi. Pikeeritakse potis ja praagitakse välja kiduramad taimed. Välja istutada mai teisel poolel gruppidesse vahedega 30 - 40 cm. HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus Kõrgus 40-100 cm Õitseb juuli-oktoober Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied. Roheline tillilaadne lehestik. Eelistab kerget huumusrikast aiamulda. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. HARILIK ÕLELILL e

Botaanika → Rohttaimed
22 allalaadimist
Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades
23
doc

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades

staadiumis tervelt pooltel kõigist inimembrüotest. Embrüod suudavad end enamasti aga ise korrigeerida ja vale kromosoomiarvuga rakud välja lülitada. New Jersey teadlane Richard Scott võttis mõned embrüod, mis ilmutasid kromosoomihäireid kolme päeva vanustena, ning kordas testi embrüote viiendal elupäeval. Kolmandikul neist polnud enam mingit märki häiretest. Seega võiksid paljudest embrüotest, mis PGD abil välja praagitakse, siiski kasvada täiesti terved ja normaalsed lapsed. «Me hindame vigaste embrüote osakaalu tõenäoliselt üle,» arvab Sydney viljatusraviteadlane Robert Jansen. «Vanematel naisterahvastel on risk, et kõik tema embrüod osutuvad skriinimisel ebanormaalseteks ja praagitakse välja. Ent kui mõni neist siiski emakasse siirata, võiks embrüost areneda terve laps.» Seega on viljatusravi patsiendid jäetud küsimuse ette, kas PGD riskid, ehkki väikesed

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
Kalakotkas
11
doc

Kalakotkas

Pere toidu toob isaslind uksi, samal ajal kui emaslinnu ülesanne on järelkasvu toitmine (Tuvi 2002). Saagijahil käivad kalakotkad tavaliselt üksikult, kuid eriti headel saagialadel võib kohata mitmeid kalakotkaid koos saaki jahtimas. Toidu koostis. Kalakotka toidumenüü liigilise osatähtsuse ning kaalulise koosseisu uurimine on kullaltki keeruline. Saakkalade liigi määramiseks kasutatakse teatud nn võtmeluid, mis praagitakse kotka poolt toidust välja. Võtmeluude järgi on suhteliselt kerge maarata saagiks langenud kalaliiki ning vastavate näidiste abil ka isendi arvatavat suurust. Üheks selliseks osaks on kalade lõpusekambrit katvad luud: preopercula, opercula, subopercula ning interopercula, mis kokku moodustavad operculum'i. Seda kasutatakse karpkalalaste, lohelaste ning ahvenlaste määramiseks. Roovkalu saab sageli iseloomustada ka lõualuu järgi.

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
8 allalaadimist
Konspekt
37
doc

Konspekt

arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel juhul võrdub karja täienduseks vajaminev noorloom. arv praagitud lehmade arvuga. Norm. Loet., kui aastas praagitakse 25% lehmadest. tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju. Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv. Seemendusealisi mullikaid peaks olema mõnevõrra rohkem kui tiineid mullikaid (30-35% lehmade arvust), kõik ei tiinestu. Lehmavasik. peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40% lehmade arvust, sest osa vasikaid hukkub erinevatel põhjustel või praagitakse. Pullv. valitakse tervest

Kategooriata → Veisekasvatus
194 allalaadimist
Veisekasvatus
11
docx

Veisekasvatus

paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Vananemisperiood: ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine, mis on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid degenereeruvad, söödatasuvus väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne. Loomad muutuvad väheproduktiivseks ja ebatasuvaks ning nad praagitakse karjast välja. 16. Lehmade elu ja majandusliku kasutusiga Loomade eluiga ja majandusliku kasutamise iga ei lange kokku. Harilikult on esimene tunduvalt pikem kui teine. Veiste eluiga 20...25 aastat, lehmade kasutusiga 8...12 ja pullidel 4...6 aastat. 17. Veisekarja taastootmine Lehmade väljavahetamine ei saa toimuda kiiremini kui toimub karja taastootmine. Keskmiselt jõuab Eesti lehm olla karjas vaid kakskolm laktatsiooni.

Põllumajandus → Loomakasvatus
52 allalaadimist
Personali värbamine ja valik
18
docx

Personali värbamine ja valik

tehnikaid, mis eeldavad nende kombineerimist ja ühtseks tervikuks kujundamist. Lõpliku valiku tegemiseks on erinevad mudelid, mida on kirjeldanud Alas. Nendeks on mitmese regressiooni mudel, mitme väljalülitamiskriteeriumiga ja mitme tõkkega mudel. Töö autori arvates on mitme tõkkega mudeli korral kõige lihtsam, aga samas ka pealiskaudne otsus langetada. Selle üheks miinuseks võib olla see, et iga etapi järel praagitakse välja inimesi. Ning kandidaadil, kellel ühel etapil läheb halvasti, pole enam mingit võimalust. Vastupidiselt mitme väljalülitamiskriteeriumiga mudeli korral, sest selle puhul läbivad kõik kandidaadid kõik etapid. Aga kuna kindlaks on määratud kriitiline piir, siis tehakse otsus selle põhjal, kes ületas selle piiri. Autori meelest on kõige sobilikum mitmese regressiooni mudel, kus kõik osalejad läbivad kõik etapid ning nende üksikud tulemused summeeritakse. See annab

Muu → Ainetöö
418 allalaadimist
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

tuleb ratsiooni arvestada sööta organismi kasvuks. Täiskasvanuna on veiste suguorganid ja piimanäärmed saavutanud funktsionaalse täiuse. Siis sigivad nad regulaarselt ning annavad tugevaid ja terveid järglasi ning nende jõudlus on suurim Head söötmis-pidamistingimused tagavad suure produktiivsuse pika eluaja jooksul. Vananemis- e. raukumisperiood saabub põllumajandusloomadel haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. Vananemise algus on väga individuaalne ja sõltub suurel noorlooma söötmisest ja pidamisest. 3.5.3. KASVU JA ARENEMISE SEADUSPÄRASUSED. Kasv ja areng ei ole ontogeneesi jooksul ühtlane. Kasvu seaduspärasusi on uurinud paljude maade teadlased. Vene teadlane Tsirvinski lähtus oma uurimusel sellest, et luude kasv väljendab ühtlasi ka kehaosade kasvu. Ta uuris mäletsejaliste skeleti kasvu normaalsetes söötmistingimustes ning leidis, et

Põllumajandus → Põllumajandus
64 allalaadimist
Veisekasvatuse arvestus
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

Seda piima nimetatakse ternespiimaks. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6 elukuuni. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e puberteediperiood algal pooleaastaselt. Arenevad kiirelt suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused, kujunevad välja seksuaalrefleksid. Täiskasvanu periood algab 4..5 aastaselt. Vananemis- e raukumisperiood saabub haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. 9) KASVU JA ARENGU SEADUSPÄRASUSED I seaduspärasus: organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. Keskkonnateguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganud. II seaduspärasus: puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam

Põllumajandus → Loomakasvatus
70 allalaadimist
Kala ja kalatooted referaat
21
docx

Kala ja kalatooted referaat

samuti Venemaal ja Lätis. Karpkalade rõugete tekitajaks on herpesviirus CyHV-1. Peale karpkala ja sasaani võivad harva haigestuda ka latikas, särg, säinas ja koger. Haigestuvad vanemad kalad. Seni pole teada, kuidas haigus edasi kandub. Kahjustatud epidermi sega ei ole õnnestunud terveid kalu nakatada. Haiguse peiteperiood on pikk, võib ulatuda kuni aastani. Haiguspuhangud esinevad peamiselt kevadel ja sügisel. Kalade lõppemist tuleb ette harva, kuid tugevalt tabandunud kalad praagitakse. Neid võib keedetult kasutada loomade söödaks. Sagedamini puhkeb see haigus soostunud tiikides, kus on palju kõva taimestikku. Eesti kalamajandeis karpkalade rõugeid esinenud ei ole. Kliinilised tunnused ilmnevad kaheaastastel ja vanematel kaladel. Iseloomulik on kalade kehal ja uimedel tihkete, parafiini meenutavate epiteelkoe kasvajate e epitelioo mide teke(joonis1). Haiguse raske kulu korral epitelioomid laatuvad ja katavad ühtlase kihina kogu kala keha

Toit → Toiduainete õpetus
42 allalaadimist
ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013
11
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

Suguline valik ­ partneri valik. Mingite kindlate tunnuste alusel püütakse leida geneetiliselt kõige sobivaimat partnerit. Sellist, kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed signaalis, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijad emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi. Händikäp tunnused ­ enesele kahjulik, eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikudel on isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjatele. Kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad endale seda lubada. Lõvi lakk ­ hea tervise näitaja. 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres;

Ökoloogia → Ökoloogia
102 allalaadimist
Veisekasvatuse vastused 2013
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

söötmis-pidamistingimustesse. 19. Veiste aretusväärtuse põhikomponendid Piima jõudlus, tiinuse pikkus, karjas püsivus, tervis, kogu toodang, jne 20. Veise aretusvaliku põhimõtted (­ tõsta kaks kätt üles ja karju appi!) Aretusvaliku mõju avaldub enamasti alles 1.laktatsiooni jooksul või 2. Laktatsiooni esimesel poolel. Kui selgub, et esmapoeginu annab esimestel kuudel vähe piima või rasva-valgusisaldus on madal, praagitakse ta aks kohe või siis, kui päevalüpsid on langenud karja keskmisest madalamale. Kuigi aretuslik valik mõjub lühendavalt keskmistele näitajatele, otsustab kasutus perioodi pikkuse hoopis lehmakarja tervislik seisund. Aretusvaliku läbinud loomad peaksid karjas püsima võimaliklt kaua, et kasutada ära 3.,4. Ja 5. Laktatsiooni suurim piimatootlikkus. Kui sel juhul tuleb loom praakida madala toodangu tõttu, siis pole pühjus geneetikas vaid tervises. 21

Kategooriata → Veisekasvatus
73 allalaadimist
Teadusfilosoofia ja metodoloogia
38
docx

Teadusfilosoofia ja metodoloogia

Hämmastav joon normaalteaduses – vähene uudsete asjade päevavalgele toomine. Normaaluurimise probleemi lõpuleviimine tähendab etteaimatava saavutamist uuel teel, see aga nõuab igasuguste keeruliste instrumentaalsete, konseptuaalsete ja matem mõistatuste lahendmist. Mõistatus ja mõistatselahendaja – paradigma kehtivust peetakse iseenesest mõistetavaks, võib oletada lahendi olemasolu; need on ainsad probleemid, mida tunnistatakse – teised probleemid, metafüüsilised praagitakse välja – ei vääri aega .. st edeneb normaalteadus kiiresti. Et klassifitseerida probleemi mõistatusena, peab seda isel midagi enamat kui vaid tagatud lahendus – peavad olema ka reeglid, mis piiravad vastuvõetavate lahenduste loomust ning ühtlasi samme, mis nendeni viivad. KITSENDUSED üksnes mängureegite muutmine võib pakkuda alternatiivse võimaluse. Lõpuks on veel kõrgemal tasemel teine siduvate kohustuste rida, ilma milleta ei

Geograafia → Teadusfilosoofia ja...
33 allalaadimist
Ökoloogia eksami kordamisküsimused
15
docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Eraldiseisev loodusliku valiku liik, evolutsiooni tugevalt suunav jõud. Mingite kindlate tunnuste alusel püütakse leida geneetiliselt kõige sobivamaid partnerit. Sellist, kes tagaks järglaste max kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed usaldusväärsed signaalid, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijateks emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi. Händikäp-tunnused, händikäp-käitumine ­ enesele kahjulik eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikidel isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjale (väga riskantne), kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad seda endale lubada. Lõvi lakk ­ hea tervise näitaja. Lõvi lakas elavad parasiidid, temperatuur tõuseb kõrgele. Lõvi on kuumarabanduse piiril ja

Ökoloogia → Ökoloogia
93 allalaadimist
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus
28
doc

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus

Tartu, 1997. Parasitooside eestikeelsetel nimetustel on lõpp ,,-oos". parasitooside tõrjemeetmed ---- parasitooside tõrjemeetmete kompleks. Parasitooside tõrjemeetmed koosnevad profülaktikast, immunoprofülaktikast, metafülaktikast ja teraapiast. Vt. ka parasitoosidest tervendamise plaan. parasitoosidest põhjustatud majanduslik kahju. Parasitoosid vähendavad kõigi loomakasvatusharude tootlikkust. Selle tõttu hukkub loomi, praagitakse välja rümpasid ja siseelundeid, pidurdub noorloomade kasv, halveneb söödakasutus, väheneb kehamass, langevad piimatoodang, naha kvaliteet, villa hulk, kanadel munevus. Nakatunud loomade kasutusiga on normaalsest tunduvalt lühem. Parasiidid nõrgestavad organismi vastupanuvõimet teistele haigustele ning raskendavad teiste samaaegsete haiguste kulgu. parasitoosidest tervendamise plaan. Koostatakse majandile kohalikest oludest lähtudes.

Meditsiin → Meditsiin
4 allalaadimist
Müüritiste ladumine
36
pdf

Müüritiste ladumine

müürsepast koosnev lüli. Kõrgel temperatuuril ekspluateeritavad kivikonstruktsioonid, näiteks tööstusahjud, korstnad, õhueelkuumendid jt. Ehitatakse tuulekindlatest samott-, diinas-, magnesiit- ja teistest tellistest tulekindlal mördil. 6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid. Eriti vastutusrikasteks müüritisteks, kus vuugi paksus tohib olla vaid kuni 1mm, sorteeritakse telliseid mõõtmete järgi, sest erineva suurusega kivid muudavad vuugid paksemaks, vuuk on aga tulekindlas müüritises nõrgem kui tellis. Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli

Ehitus → Hooned
425 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

somaatiliste rakkude arv, bakterite arv ja karbamiidi sisaldus. 4. Valiku mõiste ja meetodid Looduslik valik ­ ellu jäävad enamkohanenud isendid, kes on kiiremad tugevamad, haiguste suhtes resistentsemad ja omavad värvust mis jätavad nad märkamatuks. Kunstlik valik e selektsioon ­ inimtegevuse tulemusena valitakse järgmise põlvkonna vanemateks soovitud tüübi ja jõudlusomadustega isas- ja emasloomad, teised praagitakse või kasutatakse tarbeloomadena. Valik on diferentseeritud sigimine. Valikumeetodid: 1. Valik ühe tunnuse järgi ­ praktikas kasutatakse seda harva. SE = h2 x SD võimaldab arvutada valikuedu põlvkonna kohta SE= (h2 x SD)/PI võimaldab arvutada valikuedu aasta kohta 2. Tandemvalik ­ valik toimub ühe tunnuse järgi mõne põlvkonna jooksul. Kui eesmärk on saavutatud, võib valikutunnust vahetada.

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· Leidke võimalus panna tarbijad uut toodet proovima, looge kordusostu eeldused · Tooge kommunikatsioonis esile oma toote ratsionaalsed ning tarbija usalduse võites ka emotsionaalsed eelised, subjektiivsed omadused · Kujundage brändile lubadus (objektiivne/reaalne, subjektiivne/emotsionaalne), mis oleks potentsiaalsele tarbijaskonnale oluline · Pidage lubadusest kinni Brändi nime hindamise alustest · Juriidiline filter ­ praagitakse välja juba kaitstud nimed (kaubamärgiseadus) · Turunduslik filter ­ praagitakse välja nimed, mis ei sobi algülesandega või lähevad vastuollu heade tavadega. · Semantiline ja imagoloogiline filter ­ eraldatakse nimed, milledest tekivad mittevajalikud, halvustavad või eksitavad assotsiatsioonid. · Kõlaline filter ­ kas nime kõla vastab algülesandele ning brändi karakterile. · Visuaalne filter ­ kuivõrd on nimi visualiseeritav graafilise disaini vahenditega

Psühholoogia → Reklaamipsühholoogia
34 allalaadimist
Veisekasvatuse vastused
42
docx

Veisekasvatuse vastused

kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Produktiivloomi on vaja õigesti sööta ja pidada, siis pikendame nende eluiga ja saame suurt toodangut. Vananemis- ehk raukumisperioodil ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine. See on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid degenereeruvad, söödatasuvus väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne. Loomad muutuvad väheproduktiivseks ja ebatasuvaks ning nad praagitakse karjast välja. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KONSTITUTSIOON Põllumajandusloomade konstitutsioon on kompleksne mõiste- see on organismi tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kogum. Konstitutsioon on pärilik, kuid oleneb mõningal määral ka keskkonnatingimustest. Eri tootmistüübiga veised erinevad üksteisest füsioloogilistelt funktsioonidelt. Konstitutsioonitüüpide klassifikatsioon sveitslase J. U. Duresti järgi:

Kategooriata → Veisekasvatus
104 allalaadimist
Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

kaastööd ajakirjades. Tsehhov avaldas oma tekste õhukestes ajakirjades ­ need olid huumoriajakirjad. Neid oli palju 19. sajandil ­ nt ,,Budilnik" (Äratuskell), ,,Oskolki" (Killud), ,,Mirskoi tolk" jne. Tsehhovi debüütteos on ,,Kiri õpetatud naabrile". Tsehhov üritab parodeerida poolintelligentsete inimeste kõnepruuki. Need inimesed pole eriti haritud, kuid nad pretendeerivad sellele, et nad on haritud. Tsehhovit hakkab huvitama keeleline klisee. Paljud Tsehhovi tekstid praagitakse välja. Ta sai väga solvavaid vastuseid. Tsehhov oli sõltuvuses ajakirjakontekstist ­ nendest zanritest, mida ajakirjad nõudsid. Huumoriajakirjas oli populaarseimaks zanriks stseen. Domineerib kahekõne, puudub sissejuhatus, puuduvad kirjeldused, puudub ka süzee või on nõrk. Kirjeldatakse tavaliselt lihtsat olustikulist tegevust, finaal on reeglina avatud, lõpetatust ei ole. Üks Tsehhovi õpetajaid on Leikin. Ts loomingu esimene periood on 1879 ­ 1886 (humoristlik periood)

Kirjandus → Kirjandus
110 allalaadimist
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Buch (see oli algprojekt või katsetus; lahtiütlemine algsest õigusest ja pöördumine loomuõiguse poole), hiljem ALR- AllgemeineLand Recht. · 1781. a. trükitakse esimesed projektid, läheb rahva arutellu. Preisi ühiskond võtab arutelust aktiivselt osa ja tulemused on sisulised. · 1782. a. Prantsuse revolutsioon, see hirmutab uut valitsejat Friedrich Wilhelmi (Willyt) · 1791. a. Trükitakse ALR (AGB-st sai ALR kuna kuningavõimu piiravad normid praagitakse välja), selleks ajaks on Friedrich II surnud ja Prantsuse revolutsioon lõppenud · 1794. a. ALR jõustub Eraõiguse osas ALR-st kehtis kuni 1933. a.(BGB), krimosa kehtis kuni natsi ajani. Natuke väljavõtteid ajalooraamatust seoses Preisi üldsie maaõigusega: Põhiosas oli see seadustekogu loomuõiguse ja valgusliikumise produkt. Sotsiaalse suunitluse poolest esindas see kindlat ühiskonnaiseaali: heaoluriiki, kus valgustatud

Õigus → Õigussüsteemide ajalugu
605 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun