0 s b) Kui kaugel linna piirist on rattur siis, kui ta kiirus on 25 m/s? 10. Auto sõidab konstantse kiirusega 15 m/s, ületades lubatud kiirust, mis on 10 m/s. Nurgal seisev politseiauto asub teda jälitama hetkel, mil korda rikkuv auto temast möödub. Politseiauto kiirendus on 3.0 m/s2. Millal politsei tabab korrarikkuja? Kui suur on politseiauto kiirus tabamise hetkel? Kui kaugel nurgast saab politsei auto kätte? 11. Pisa tornist visatakse alla münt. Leida mündi asukoht ja kiirus 1.0, 2.0 ja 3.0 s pärast. 12. Pall visatakse üles maja katuselt. Palli algkiirus on 15.0 m/s. Alla kukkudes pall läheb katuse servast mööda ja jätkab langemist. Leida palli asukoht ja kiirus 1.00 ja 4.00 s pärast. Leida palli kiirus, kui ta on 5.00 m katusest kõrgemal. Leida palli maksimaalne kõrgus ja selle saavutamise hetk. Leida palli kiirendus kõrgeimas punktis. 13
LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s
liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg p2 m2 v2 0,4446kg m/s m 0,0145kg
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus
9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on tehiskaaslasele Maa külgetõmbejõust tingitud kesktõmbekiirendus ligikaudu võrdne vaba langemise kiirendusega g Maa pinnal. Tähistame tehiskaaslase kiiruse maalähedasel orbiidil v1. Seda kiirust nimetatakse esimeseks kosmiliseks kiiruseks. Kasutades kesktõmbekiirenduse valemit, saame tulemuseks ja m/s. Tehiskaaslase liikumist võib vaadelda kui vaba langemist, mis sarnaneb mürskude või
suurem, surutakse täht kokku pöördumatult ja kogu täheaine kaob lõkspinna taha, mis ühtlasi tähendab musta augu teket. Tähtede teke • Tähtede teke algab, kui osa tähtedevahelisest keskkonnast − mõni eespool kirjeldatud tumedatest pilvedest − hakkab oma raskuse mõjul kokku tõmbuma. Seda nimetatakse gravitatsiooniliseks ebastabiilsuseks. Kokku tõmbudes pilve osad kuumenevad. Teatud ajal on temperatuur pilve tsentris tõusnud nii kõrgele, et algavad termotuuma reaktsioonid. Siis kokkutõmbumine peatub ja on sündinud täht. Rõhumisjõud, rõhk ja toereaktsioon • Et kõiki selliseid mõjusid saaks kirjeldada ühtse mudeli abil, on võetud kasutusele rõhumisjõumõiste. Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.Rõhumisjõu tähisena kasutatakse jõu üldtähist →F. Rõhumisjõud mõjub alati pinnaga risti.
Andmed: Lahendus: v0 = 72 km/h = 72 /3,6 = 20 m/s Esiteks tuleb arvutada kiirendus: t=6s a = ( v v0 )/t v = 115,2 km/h = 115,2/3,6 = 32 m/s a = ( 32 20 )/6 = 2 m/s2 s=? Teiseks tuleb arvutada teepikkus: s = vot + at2/2 s = 20 x 6 + 2 x 62/2 = 120 + 36 = 156 m 3. Kui kõrgele tõuseb valgustusrakett, kui tema algkiirus oli 50 m/s ? Andmed: Lahendus: v0 = 50 m/s h = v0 t gt2/2 kõrgemas punktis v = 0 ja v0 = gt, v = 0 siit siit t = vo/g g = 10 m/s2 t = 50/10 = 5 s h=? h =50 x 2,5 10 x 52/ 2 =250 125 = 125 m 1.1.4. Liikumiste graafiline kujutamine.
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus
· Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. · 1. kihil kuni 2 elektroni · 2. kihil kuni 8 elektroni · 3. kihil kuni 18 elektroni · 4. kihil kuni 32 elektroni
Maa tehiskaaslased Kui visata keha väikse algkiirusega horisontaalselt maapinnaga, siis eeldame, et maapind on tasapind. Tegelikult on Maa aga kera kujuline seega ta kaugeneb pidevalt oma trajektooril liikuvast kehast. On võimalik valida algkiirus sellise suurusega, et maapind oma kõveruse tõttu kaugeneb kehast just nii palju kui keha Maa külgetõmbe jõu mõjul läheneb Maale. Sel juhul liigub keha maapinnast jääval kaugusel mööda ringjoont R+h. kiirus, mis tuleb anda kehale, et ta hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa on arvutatav valemiga V o2=Rg. Kui kiirus muutub suuremaks 1. kosmilisest kiirusest, siis ületab keha jõu Maa külgetõmbe jõu ja ta hakkab liikuma väljaspool Maa külgetõmbe jõu piirkonda. Päikese süsteemist lahkumiseks on vaja anda kehale kiirus ca 16,7 km/s. 3. kosmiline kiirus, siis ta lahkub meie planeetide süsteemi mõju piirkonnast. Hõõrdejõud.
*Kui trajektoor pole sirge, siis on liikumine kõverjooneline. *Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju. Muul juhul on liikumine mitteühtlane. *Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks. * Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. 3.2. Milles seisneb liikumise suhtelisus? Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevatekehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Näiteks meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber
Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. 36.Selgita reaktiivliikumise põhimõtet. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju - teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Just tänu sellele saavadki kehad liikuma hakata. Jalad tõukavad teekatet, aerud vett, lennukipropeller õhku. 37.Pöörlemishulga jäävus Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus. Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi. Sellepärast ei kukugi pöörlev vurr ja veerev rõngas ümber ning Maa telje kalde muutumatus paneb aastaajad vahelduma. 38.Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv
Ülesanded II Lahendusi 1. Aasta auto 1997 tiitli pälvinud Renault Megane Scenic`i võimsama mootoriga variant saavutab paigalseisust startides 9,7 sekundiga kiiruse 100 km/h. a) Kui suur on selle auto keskmine kiirendus? b) Kui pika tee võib auto läbida esimese 15 s vältel? t = 9,7 s 100 1000 lõppkiirus v1 = 100 km h = m s 27,8 m s 3600 algkiirus v0 = 0 t = 15s kiirendus a=? teepikkus s=? Lahendus. v1 - v0 27,8 - 0 a) Kiirendus a = = = 2,87 2,9 m s 2 t 9,7 at 2 b) Teepikkus ühtlaselt muutuva liikumise korral s = v0t + . Kui algkiirus v0 = 0 , siis 2 at 2 2,87 152 s= = 3,2 102 m . 2 2 Vastus: a) Kiirendus on 2,9 m/s2. b) Esimese 15 sekundi vältel läbib auto 3, 2 102
TERMODÜNAAMIKA Molekulaarkineetiline teooria Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes eeldusest, et kõik kehad koosnevad suurest arvust molekulidest. Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsioon
kõverjooneliselt. Näiteks elliptiline, ringjooneline, sik-sakiline on kõverjoonelised liikumised. Keha kiiruse ja kiirenduse suurus ning suund võivad kõverjoone igas punktis olla erinevad. Kiirus on alati suunatud antud punktis piki kõverjoone puutuja sihti ja kiirendus on suunatud risti kiirusega, kõveruskeskpunkti poole. (Täienda ise joonisega) 1. Ringliikumisest: Iga kõverjoonelise liikumise võib jaotada liikumisteks mööda erineva raadiusega ringjoonte kaari. Ringjoonelise liikumise korral liigub keha mööda ringjoonelist trajektoori jääva kiirusega, mille suund pidevalt muutub. Muutub ka kiirenduse suund, mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti poole, kuid kiirenduse väärtus jääb samaks. Kui rinjoonelise trajektoori keskpunkt asub väljaspool liikuvat keha, siis on tegemist tiirlemisega.(Maa tiirleb ümber Päikese) Kui ringjoone keskpunkt kuulub keha punktide hulka, siis keha pöörleb ümber selle punkti
Põrkuda saavad lõplike mõõtmetega kehad, punktmassi poolt väljatõrjutud vedeliku/gaasi kaaluga. välja asetatud keha. mudel ei ole kasutatav. Adiabaatiline protsess:süsteem pole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Joonkiirus:hetkkiirus, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Pascali s:rõhk vedelikus/gaasis kandub edasi igas suunas ühteviisi. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suurest kiirusest/heast Joonkiiruse suund puutuja sihiline. Jääva nurkkiirusel joonkiirus on seda Pindpinevus: vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes isoleeritusest
loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 7. valgustugevuse ühik kandela; kandela (küünal) on kiirgusallikast (kiirgustugevusega 1/683 vatti steradiaani kohta) etteantud suunas kiiratud rohelise (540×1012 Hz) kiirguse valgustugevus. Kaks täiendavat ühikut on radiaan (rad) ja steradiaan (sr). - radiaan on nurk tasandil ringi kahe raadiuse vahel, mis eraldavad ringjoonel raadiusega võrdse kaare. 1 rad = 57017' 44,806" = 57,29580. - steradiaan on ruuminurk, mille tipp asetseb kera tsentris ja mis eraldab kera pinnal pindala, mis võrdub niisuguse ruudu pindalaga, mille külje pikkus võrdub kera raadiusega. Et kera pindala on 4πR 2, siis on maksimaalne ruuminurk 4 π steradiaani. Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m
seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Algkiirus v0 , lõppkiirus v ja liikumisel läbitud teepikkus s on omavahel seotud kujul v2 - v02 = 2 a s . Ringliikumises olevat keha (punktmassi) ja ringjoone keskpunkti ühendav lõik r (trajektoori raadius) pöördub aja t jooksul mingi nurga võrra. Seda nurka nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga SI ühikuks on radiaan (1 rad). Üks radiaan on nurk, mille korral ringjoone kaare pikkus s võrdub raadiusega r . Sellest = s / r ja s = r . Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. =/ t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. Võnkumisel
{ x=x 0+ v 0 t cos saab võrrandisüsteemi: g t 2 h=h 0+ v 0 t sin - 2 Selle võrranditesüsteemi abil saame leida horisondiga nurga all visatud keha koordinaadid h ja x mis tahes ajahetkel t. Kui soovime leida lennukaugust ja lennukõrgust, tuleb esmalt leida lennuaeg. Lennu lõpus on keha kõrgus h=0. Seda väärtust kasutades avaldatakse vertikaalliikumise võrrandist aeg. Teades lennuaega, leiame horisontaalliikumise võrrandist kauguse x. 9. Mass kui inertsuse mõõt, raskusjõud, kaal, normaaljõud (lisada juurde ka kaal vedelikku sukeldatud kehal ja kaal inertsisaalses taustsüsteemis) (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/ sarnasused? Mass on keha inertsuse mõõt
v= 114 km/h 114/3,6 = 31,7 (0,019*31,72)/2= Pühajärv asetseb umbes 115 m üle merepinna kui suur on seetõttu pühajärve vee potensiaalne energia merepinna suhtes, kui järve vee mass on ligikaudu 1,3*108 kg? h= 115m m=1,3*108 leida Ep? Ep=mgh 1,3*108*10*115=153*109J Suusahüppaja mass on 80 kg ja kiirus äratõukel on 90 km/h milline on suusahüppaja kineetiline energia sel hetkel m= 80 kg v=90 km/h = 90/3,6= 25 m/s Ek=? Ek=(mv2)/2 Ek = (80*252)/2= 25000 J Pall visatakse üles kiirusega 20 m/s Kui kõrgele tõuseb pall V=20m/s h? Ek=Ep Mgh =(mv2) /2 Boyle-marionettei seadus silindris on gaas silinder on suletud kolviga. mille abil on võimallik gaasi kokku suruda Gay-Lussaci seadus jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga V/T= const, kui p=const(V=constT) kui gaasi rõhk hoida muutumatuna, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi ruumala kaks korda
Kuna kiirus on ühesugune, aga teepikkus erinev, kulub signaalil levimiseks erinev ajavahemik. Niisiis on juba esimestes mõttearendustes palju harjumatut. Jõudu edaspidiseks! 2 3 4 5 RINGLIIKUMINE 1.1. ÜHTLANE RINGLIIKUMINE JA PÖÖRDLIIKUMINE Ühtlane liikumine mööda ringjoont (tiirlemine) on üks lihtsamaid perioodilisi liikumisi. Keha liikumist mööda ringjoont iseloomustavad kõige paremini nurksuurused: pöördenurk ja nurkkiirus. Nurksuurusi kasutatakse ka telje ümber pöörlevate kehade liikumise kirjeldamisel, sest pöörleva keha erinevad punktid liiguvad mööda erinevate raadiustega ringjooni erinevate kiirustega: teljele lähemal asetsevatel punktidel on väiksemad ja kaugematel punktidel suuremad kiirused
iseloomustatakse analoogilise valemiga Fm = µ s FN , kus suurust µs nimetatakse seisuhõõrdeteguriks. Samade pindade korral on seisuhõõrdetegur alati suurem liughõõrdetegurist. Kesktõmbejõud Ringjoonelisel liikumisel mõjub ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud v2 F =m , r kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust a = v 2 / r nimetatakse kesktõmbekiirenduseks. Kesktõmbejõud ei kujuta endast eraldi jõuliiki, vaid annab jõu, mida tuleb rakendada ringjoont (või ringjoone kaart) mööda liikuvale kehale, et see saaks püsida ringjoonelisel trajektooril. Auto liikumisel teekurvis tekitab selle rehvide ja tee vaheline seisuhõõrdejõud. Näidisülesanne 4. Kui suur on inimesele massiga 70 kg mõjuv raskusjõud Maa pinnal? Lahendus. Antud: m= 70 kg Kehale mõjuv raskusjõud avaldub valemiga g = 9,8 m/s2 P=? P = mg . Arvutamine annab tulemuseks P = ( 70 9,8 ) N = 690 N.
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. 15. Impulsimoment. Inertisimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Punktmassiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti: I =m r 2 Inertsimomendi ühik on 1 kg m2 Impulsimoment L näitab pöörleva kehaosade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörlev keha massiga m liigub joonkiirusega v pikki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis on tema impulsimoment: L=m v r Impulsimoment on vektor, mis on suunatud pikki pöörlemistelge. Keha on tasakaalus, kui jõumomentide summa on null. Keha kiiruse muutmiseks on vaja rakendada nullist erinevat jõumomenti. Tasakaal F r =0 F=m a m a r=0 v m r =0 t m v r=const L=const Impulsimomendi jäävuse seadus suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus L=I =const 16. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon.
Nurkkiirus ω = (ω- nurkkiirus, t φ- põõrdenurk ja t- aeg, ühik SI süs. Rad/sek) Nurk- ja joonkiiruse vaheline seos: V=Rω → ω=V/R (V- joonkiirus, ω- nurkkiirus ja R-raadius). Joonkiirus (V) näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku jooksul. 3. Impulsimoment (L) näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega V piki ringjoont kaugusega r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = mV korrutis. Impulsimoment: L = mVr. (Impulsi ühikuks SI-süst. (1 kg x m/s)) 4. Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. 5. Gaasi töö ruumala muutumisel. Gaasi ruumala saab muutuda kas suuremaks või siis väiksemaks. Kui gaasi ruumala suureneb, siis on ΔV positiivne, kui aga väheneb, siis negatiivne. Gaasi töö: A = pΔV
suunas. ⃗ ⃗ Jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti d L / dt = M 14, Töö ja energia pöördliikumisest I*w2/2 Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A = M . φ . Nurkkiirusega ω pöörleval ja inertsimomenti I omaval kehal on pöördliikumisel kineetiline energia, mis avaldub kujul E = I ω 2/2 15, Impulsimoment ja tema jäävus. ⃗L ⃗L = ⃗r x ⃗p , ω =I ⃗ Impulsimoment näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv suurus 16, Jäävusseadused mehhaanikas- Impulsi jäävuse seadus- Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi
seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Algkiirus v0 , lõppkiirus v ja liikumisel läbitud teepikkus s on omavahel seotud kujul v2 - v02 = 2 a s . Ringliikumises olevat keha (punktmassi) ja ringjoone keskpunkti ühendav lõik r (trajektoori raadius) pöördub aja t jooksul mingi nurga võrra. Seda nurka nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga SI ühikuks on radiaan (1 rad). Üks radiaan on nurk, mille korral ringjoone kaare pikkus s võrdub raadiusega r . Sellest = s / r ja s = r . Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. Võnkumisel
loedeldes üles mõned juhud: 1) Pikk peenike varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib selle otspunkti: 1 2 I= ml (valemite lehele) 3 2) Sama varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib keskpunkti: 1 I= ml 2 (valemite lehele) 12 3) Peenike rõngas raadiusega R pööreldes ümber oma sümmeetriatelje: I = mR 2 (valemite lehele) 4) Silinder pööreldes ümber oma sümmeetriatelje: 1 I= mR 2 (valemite lehele) 2 5) Kera, tsentrit läbiva telje ümber pööreldes: 2 I= mR 2 (valemite lehele) 5 Energia jäävus veeremisel 36. Impulsimomendi jäävuse seadus. Suletus süsteemi impulsimoment on jääv. Järeldused:
Suure kera gravitatsiooniväljas asuvale väikesele kehale mõjuvat jõudu võib arvutada valemi (2.22) järgi, sõltumata keha kujust, kui kaugust r kera keskpunktist mõõta selle väikese keha massikeskmeni. (Massikese on punkt kehas, kuhu rakendatud ühe jõuga on võimalik tasakaalustada kehale mõjuva gravitatsioonijõu, nii et keha ei hakka liikuma kulgevalt ega ka pöörlema.) Inimkonna kogu elutegevus toimub meie Maa pinna lähedases, Maa raadiusega võrreldes väga õhukeses kihis (kui mitte arvestada viimaste aastakümnete kosmoselende). Kaugus r on kõigi selles kihis asuvate kehade jaoks praktiliselt sama võrdne Maa keskmise raadiusega 6370 km, Maa mass on 5,961024 kg. Gravitatsiooniseaduse valemis võib siis konstantidest m1 koosneva osa välja arvutada: 2 9,8 m/s2. See ongi tuntud raskuskiirenduse väärtus. Et
Füüsika kordamisküsimused eksamiks. 1. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus – nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus – kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik – m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud – suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik – N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud – jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõud
Füüsika kordamisküsimused eksamiks. 1. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõud jõud,
pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne 2.1.2.Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti. r tähistab siin ringjoone raadiust, v tähistab kiirust ja ω nurkkiirust. See on näide olukorrast, kus keha liigub ühtlase kiirendusega, kuid selle kiirus ei muutu, sest antud juhul on kiirenduse efekt keha liikumise suuna muutmine. 2.1.3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine Ühtlaselt muutuv ringliikumine – on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes
Tangentsiaal- ja normaalkiirendus Tangentsiaalkiirendus a näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline. Normaalkiirendus an (kesktõmbe- e, tsentripetaalkiirendus) kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Suunatud risti kiiruse vektoriga, e. ringjoone keskpunkti poole. Kui pöörlemine on ühtlane siis aT = 0 Ühtlane pöörlemine, tiirlemisperiood ja sagedus Ühtlane pöörlemine: on keha või masspunktikonstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont. A= ²*r Tiirlemisperiood T, mille all mõistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispöörde, e. pöörab nurga 2 võrra. Pöörlemissagedus f näitab pöörete arvu ajaühikus. . f Hz t n p ö ö r et 2 T =t 1 p ö ö r d e = = = N Pöörlemissagedus f: näitab pöörete arvu ajaühikus. Valem: f = 1/T = /2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
