Igal kultuuril on oma algsed põhitõed ja tõekspidamised, rahvustoidud, keel ja kombed, mida saavad ülemaailmselt üle võtta kõik huvitatud olevad riigid, jäävad selle algsed juured ikkagi sinna, kust need pärit olid. Seega toimub küll kultuuride segunemine ja ehk ka uute teke, ent algsed algmed siiski jäävad. Globaliseerumine on veel kaasa toonud globaalsete kommunikatsiooni võrkude arengu, kasutades tehnoloogiaid nagu internet, side-satelliidid ja telefonid. Tänapäeva postmodernses infoühiskonnas on internet möödapääsmatu ja telefon hädavajalik suhtlemis- või töötamisvahend, mis üle kogu maailma üha enam ja enam populaarsust koguvad. Globaliseerumisega on tekkinud ülemaailmsete reeglistike teke ja on loodud ka rahvusvahelisi kohtuid, mis elamist siin suures maailmas vaid lihtsamaks ja elamisväärsemaks teevad.
vajadus suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia- tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni.
" Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks riigikeele staatuses, tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. a".
suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia-tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. 5 Ajajärgud hierarhiates Iga progress, ajaline või muul viisil reastatud hierarhia näib läbivat järke (ajajärke). Laste kasvamine: väiksematel on põhiteemaks sõpruskonda kuulumine, sarnastumine. Kõigil peavad olema seda tüüpi riided, see pole mitte moest dikteeritud esteetiline taju vaid lausa sundus
KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus, kommunaalvõrk, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse, päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid. MITMETASANDILINE VALITSEMINE Valitsemine-valitsetus Poliitika ja valitsemise keerukustumine postmodernses teabeühiskonnas. Püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine ja majanduslik tõhusus. Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid. Vastavalt vajadusele erinevate valitsemistasandite kujundamine lisaks klassikalistele. Mitmetasandilise valitsemise rakendusalad:
............................................................................... SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida lahendusi ja teha valikuid. Sotsioloogide meelest kerkib postmodernses ühiskonnas uuesti oht, et sotsiaalsus laguneb. Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb. Inimene vahetab sagedamini tööandjaid ja töökaaslasi; kunagi nii tähtsaks identiteedi vormijaks olnud töökollektiiv kaotab oma mõjujõu. Inimene tunneb end üksildasena ka tööl olles, mis olnuks mõeldamatu tööstusühiskonnas. Mitmed inimesed ei tööta sest, ei tunne selleks vajadust. Nii hävib tööeetika, st need moraalsed
kvaliteetne, pealegi kippus kujutis paberil aja möödudes nõrgenema. Kuigi veidi enam kui kümnendi jooksul talbotüüpi täiustati, muutus see pärast uuemate tehnikate leiutamist kiiresti iganenuks. Tekkisid esimesed originaalfotodega pildiraamatud. Hill ja Adamson oli esimesed kes kalotüüpijat loominguliselt kasutama hakasid. 2. Postmodernse fotograafia seoseid 20.sajandi lõpu kinoga Postmodernses fotograafias on oluline, kuidas fotode abil suunatakse inimese ettekujutust maailmast, kuidas foto konstrueerib reaalsust. Foto massilisus ja kõikjalolek on loonud jätkuva fotoreaalsuse, mis on hakanud muid reaalsusi teadvuses asendama või lausa välja tõrjuma. Postmodernses ühiskonnas on oluline mõtestamine, fotodel on märgid, mis viitavad uutele tähendustele, mis pädevamale vaatajale avavad palju suurema tähendustevälja. Lihtsakoeline arusaam filmist on - animeeritud fotode jada
1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS Postmodernism postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Väljendab varasemast erinevate vahendite ja meetoditega ümbritsevas maailmas asetleidnud muutusi. Postmodernism on kultuuriepohh, mille algus jääb 1960. aastatesse, haripunkt 1970.- 80. aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänase päevani. (Kraavi 2005: 11) Postmodernses maailmas ei ole inimesed enam veendunud, et teadmine on oma olemuselt hea. Viimase sajandi optimism asendub pessimismiga. Usk, et me iga päev ja igal viisil saame paremaks, on kadunud. Esilekerkiva põlvkonna liikmed ei ole enam kindlad inimkonna võimes lahendada maailma suuri probleeme. Nad vaatavad elule kui millelegi väga haprale ja usuvad, et inimkonna jätkuv eksistents sõltub pigem uuest vaatepunktist elule ja koostööst, mitte aga vallutamisest. (Grenz 2003: 19) 1
..............................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6.2Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas.........................................................23 6.3Inimsuhted postmodernses ühiskonnas........................................................24 Kokkuvõte............................................................................................................. 26 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 28 2 Tänapäeva maailm Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvume lähemalt teemadega:
stressitaluvusega, ennast usaldav, ennast kontrolliv, energiline, aldis uutele situatsioonidele, kergesti juhitav, sihikindel, saavutustele orienteeritud. (Krips, 2010, 80-81.) Olles arvamusel, et kodul on kiirelt muutuvas ühiskonnas üha raskem täita kasvatusfunktsioone, jääbki see ülesanne pigem kooli ja õpetajate kanda. Kui kool aga ka seda teha ei suuda, siis milline näeb meie ühiskond välja siis 20 aasta pärast? Postmodernses ühiskonnas sotsialiseerimisprotsess killustub. Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob. Abielulahutused ja uuspered võivad olla lastele ängistavad ja tundeelu põhjalikult vapustavad kogemused. Võib juhtuda, et perekond ei ole enam lapse jaoks kasvatuslik ja emotsionaalne keskkond. Vanemlikkus võib osutuda ebapiisavaks kolmel põhjusel: vanemad ei oska; ei jaksa; ei taha. (Laukkanen jt, 2008, 31.) Olles ema või isa on
Jaotuses kaheks sugupooleks on naiseliku osaks olnud esindada kõike voolavat, pimedat ja põhjatut, nagu lihalikkust, tundelisust ja passiivsust, kuna aga mehelik on saanud väljendada kõike tõsist, puhast ja põhjapanevat, nagu hingelist, mõistuslikku ja aktiivset (Teine: naine 1974). Feminismi kolmandas laines tulevad eriti esile pinged teooria ja praktika vahel. Kui soolisuse erinevuse feminism üritab ümber mõtestada mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu. Postmodernses feminismis puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ühtset muutumatut identiteeti. Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt konstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikkagi sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest. Identiteet, mida me tajume stabiilsena, on ainult keelelis-kehaliste väljenduste ja esituste kogum, mille taga pole nendele esitlustele soolist alusidentiteeti. Selle
homoseksualistid, kes taotlevad omi vajadusi domineerivas kapitalistlikus kultuuris. Postmodernismi sotsiaalse teooria kohaselt on olemas 3 sorti analüüse · Ülemõistusliku tähenduse lammutamine · Killustumine ja hajumine · Võimu roll Posmodernistlikus sotsiaalses teoorias kajastatakse samuti 2 sorti vastaseise. · Analüüside mikropoliitika. Erinevus ja välistamine on mikropoliitilised fenomenid postmodernses sotsiaalses teoorias. Postmodernistid vaatavad vähem strukturaalsete piirangute ja mõjude poole (nt Marksism), vaid rohkem kohaliku mikropoliitika ja võimu igapäeva operatsioonidele. · Vastupanu mikropoliitika. Kui postmodernismi sotsiaalne teooria keskendub mikropoliitikale kui võimu mõjuväljale, siis samuti näeb seda kui vastupanu erinevate vormide alguspunktiks. Lyotardi meelest on igasugune üksmeel terrorismi alguseks. Teised postmodernistid
· sõnamängud e kalambuurid nt aetakse homonüümid ja sünonüümid sassi, kasut samakõlalisi erineva tähendusega sõnu ühes lauses · siire e anzambmaan lause katkeb värsi lõppedes, aga jätkub järgmises värsis (emal meeldib reisida ja isa toas istuda samuti ei malda alati) · parafraas väljend, mis on loodud mingi tuntud väljendu alusel, nt sõda on alles noor, kasut peab luules ja postmodernses kirjanduses 12. Riim ja kõlakujundid Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja). · Algriim isel eesti rl-i, jag alliteratsioon (kaashääliku kordamine) ja assonants (täishääliku kordamine) · Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc)
üles ehitatud. Sai aluseks naljandile. Pajatus loodud 50ndatel, see on konkreetsem kui naljand. Pajatused on sageli humoorikad lood(?) · anekdoot argijutud(kogemusja elamuslood) · tänapäeva muistend (linnalood) elulood Termin: contemporary legends · kui modernne on kaasaegne/tänapäeva muistend? · Folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsi (vaata slaide!!) modernses ühiskonnas tulid esile linnalood, postmodernses ühiskonnas tulid aga esile elulood. (?) nende vastu tõusis huvi just postmodernses ühiskonnas. Samas nende jutustamine pole väga postmodernistlik. Kogemuste jagamine on inimeste jaoks tähtsam kui nn fantaasiajuttudest kõnelemine. Võrdles linnalugusid ja elulugusid: Linnalood Elulood · Lühikesed · Pikad lood
Nendeks on lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks 6 riigikeele staatuses, tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu.
· epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) - lõppriim - refrään Oh ma vaene Tarto liin! (Käsu Hans) 1.parallelism 2. perifraas ehk ümberütlus 3.tsitaat 4.allusioon 5.sentents 6.allegooria 7. iroonia 8.kalambuur ehk sõnamäng 9.paradoks Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus 10.ellips ehk väljajätt pedak heleroheline, kask kuldkollane (Juhan Liiv) 11. inversioon helk hõbedane sillutisel 12. kiasm
eluvaldkondades toimuinud muutisi, mis on mõjutanud inimeste elulaadi, suhet maailmaga ja kultuurilisi harjumusi. postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Kultuuriepohh, mille algus jääb 1960.aastatesse, haripunkt 70-80.aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänapäevani.Tänapäeva kultuur on ristand teiste, erinevate maade kultuuridest. Postmodernses maailmas on hirm võõraste kultuuride ees asendunud huviga nende vastu. Kuigi postmodernistlikult erinevuste kultuuril on palju positiivseid küljgi:maailm muutub avatumaks, dialoog teise kultuuriga avardab ja harib meie arusaamasid tegelikkusest, süveneb sallivus ja kompromisside vajadus, siiski nõustun siinkohal ka prantsuse filosoofi J-F. Lyotardi väitega, et erinevusi rõhutava kultuuri mõõdupuuks on orienteeritus keskmisele massimaitsele. Teoise väärtuseks saab kasum.
n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, n avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm) Mitmetasandiline valitsemine n Poliitika ja valitsemine keerulistumine postmodernses teabeühiskonnas ning püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine (teenuste/hüvede kättesaadavus) ja majanduslik tõhusus n Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid n Vastavalt vajadusele erinevate valitsemis-tasandite kujundamine lisaks klassikalistele n Kasutatakse maailmastumise (rahvusvahe-lised suhted),
sõltumatud * 16. Milline arenguetapp tähistab Auguste Comte väitel sotsioloogia tekkimist iseseisva teadusena? 1. Teoloogiline 2. Metafüüsiline 3. Tehnoloogiline 4. Positiivne * 17. Sotsioloogia loojaks peetakse 1. Herbert Spencer 2. Talcot Parsons 3. August Comte * 4. Ferdinand Tönnies 18. Sotsioloogia postmodernses arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu 1. objekti ja subjekti eristamisele uurimisprotsessis 2. uurimismeetoditele ning nende mõjule uurimistööle 3. subjektile, kes on uurimise oluline osa * 19. Sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus tähendab seda, et 1. Isiklik ja ühiskondlik kogemus ei ole olemuselt erinevad 2. Isikliku ja ühiskondliku kogemuse eristamine on ebavajalik 3
(2) epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H) (3) parallelism (4) perifraas ehk ümberütlus (5) tsitaat (6) allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) (7) sentents (8) allegooria e mõistukõne (9) iroonia (10) kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödarääkimine) (11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel) (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad A.A) (15) siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda_samuti ei ihka alati J.Ü (16) antitees ehk vastuseade (17) kumulatsioon ehk kuhjamine (sest kõik peavad asuma teele
10. Lausekujundid. 1. Anafoor ehk alguskordus (a---/a---) 2. Epifoor ehk lõpukordus (---a/---a), sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H.) 3. Parallelism ehk mõttekordus 4. Antitees ehk vastuseade 5. Allusioon - varjatud vihje teisele kirjandusteossele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16
Suur tarbimisvalik kultuuri tarbimine muutub katkendlikuks (N.üks ja sama inimene kuulab hip-hop-i, kannab tööl shanellkostüümi ja õhtul teksaseid ning sööb salaja hamburgerit) Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine Nähtused ja suhted on ebakorrapärased Inimestel on suurem vabadus, kuid samas ka suurem vastutus Inimsuhted postmodernses ühiskonnas: Kahaneb perekonna ja kiriku positsioon Löövad kõikuma traditsioonilised väärtused Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb Hävib tööeetika (distsipliin, oskus pingutada, koostöö) Linnalik eluruum, anonüümsus, ükskõiksus teiste vastu) Ülim vabadus olen selline, nagu tahan Stress 10. Globaliseerumine Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,sotsiaalteadlaste ringis ka
on kindel, et naudib tõelist maailma representatsiooni, aga tegelikult on võimeline vastu võtma vaid "kujundite esmase võimu teisest imitatsiooni". Massmeedia suhtes on positiivselt meelestatud -- see on ühiskonna elu lahutamatu osa ja intellektuaalide ülesandeks on analüüsida ja kujundada, aga mitte passiivselt jälgida. Sel perioodil (60ndad) samastab kitshi massikultuuriga ja kõrgkultuuri avangardiga. Kitsh parasiteeris avangardil ja postmodernses kultuuris nad leppisid ära. Postmodernism õppis massikultuurilt erinevaid vastuvõtu stimuleerimise tehnikaid, sõltuvalt "interpreteerivatest kooslustest". Välistelt tunnustelt on kitshi kerge postmodernismiga segi ajada, aga kitsh ei suutnud intellektuaalset publikut kaasa haarata (kitsh ei ole võimeline "lõbustama, samal ajal mitte hoidudes probleemidest"), siis PM kaasab just sellise auditooriumi, kes n suuteline hindama irooniat, teose "tehtust", leida
· Ta ei uuri masinavärke vaid uurib inimese keelekasutust ja inimese mõtlemist postmodernsel ajastul. · Mõiste mida on Jameson kasutanud ja mis kajab vastu Baudrillardile on ,,tundejõu kahanemine". · Jameson kirjeldab olukorda, kuidas me vaatame mõnda modernismi ajastu kunstiteost. Pildi sisemus tungib välja. On olemas midagi sisemist, mis tungib välja. · Tundejõu kahanemine on inglise keeles Waning of affect. · Jameson rõhutab, et postmodernses kunstiteost vaadeldes ei näe me sisesmust. Kui vaatame portreed Marylin Monroest ei näe me sügavust, me näeme tasapinnalisust. Sellel on vaid pealislindsus. Postmodernismis tõrjutakse sügavuse mõtet. · Pole olemas mingisugust reaalsust, saame suhelda ainult pealispindsuse kaudu. · Jamesoni järeldus on see, et ta näeb invidiidide ja individuaalsuse kadumist, sügavamõttelisuse kadu. · Inimesed hakvad kaotama on võimet vastama küsimustele kust nad pärit on, kogu
vajadus suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia- tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. L.H.O.O.Q (Marcel Duchamp 1919) Bride (Marcel Duchamp 1937) Asjade maailmas On raske üelda, millal läks modernism üle postmodernismiks. Kui aga just nende kahe nähtuse valist seost otsida, siis tahke väljendusena hakati arhitektuuris looma mitte päris modernistlikku, vaid vähem stiilipuhast hoonet
Suletud tegelase mõtted on raskesti mõistetavad ja teod arusaamatud. Hamlet on avatud (monoloog). Hamlet on suletud teiste tegelaste jaoks. Ophelia on suletud tegelane. Monodraama suurendab tegelase avatust ja läbipaistvust. Kuni 19. sajandi lõpuni oli teatris levinud avatud tegelaskontseptsioon. Kuni Ibsenini olid tegelased alati teadlikud tegelase käitumismotiividest. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul: sümbolism, inimene on salapärane ja teda on raske mõista: suletud tegelased. Postmodernses ühiskonnas on räägitud tegelase kriisist. Tegelane on üha enam muutunud inimese märgiks, kontseptsiooniks. Inimest ei tajuta terviku ja püsiva struktuurina. Iga inimene mängib elu jooksul erinevaid rolle. Kultuur on muutunud teatraalseks. Saame muuta rolle, et oma tegelikku olemust varjata. Tegelased on muutunud personifikatsiooni-tüüpi karaktereiks. Nt absurditeater. Tegelane ei ole inimene, seega ei saa teda analüüsida inimlikest kategooriatest lähtuvalt.
annaabi.ee 
