Paul Cezanne JOHHANNA-MAGDALEENA PARTSIOJA XI KLASS Paul Cezanne 19 jaanuar 1839 , Prantsusmaa 22 oktoober 1906 , Prantsusmaa Prantsuse Postmoderne ja Impressionistlik kunstnik P.C. ema oli elav ja romantilise meelega , aga kerge solvuma. Temalt sai Paul elunägemuse ja elu mõtte. Isalt sai materiaalse kindlustatuse kogu eluks Ema: Anne Elisabeth Honorine Aubert Isa: Louis-Auguste Cézanne Õed: Marie ja Rose Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul raskete inimfiguuride rühmad maastikul hiljem huvitus otsenatuurist maalimine ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE
Moderntants Triinu Tellis Moderntantsu ajalugu Kasvas välja klassikalisest balletist Sai alguse 19. sajandi lõpul Sünnimaa on Ameerika Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan Protestiti klassikalise balleti tavade vastu Välja on arenenud ajalooline moderntants, millel on kindlad treeningsüsteemid ning nüüdistants ehk postmoderne tants Moderntantsu olemus Lavatants, mis toob esile inimkeha seesmised tungid ja olemuse, oluline on isiklik lähtekoht. Kombinatsioon näitlemisest, tantsimisest ning proffesionaalsest kehavalitsemisest ja tunnetamisest. Sarnasus balletiga, kuid vastupidiselt sellele on moderntantsus pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Moderntantsu, nagu ballettigi, hakatakse õppima juba lasteaia/algkooli eas, kus
Mis on tõde? Liset Kivioja, Katre Vokk, Karolin Kaljulaid, Siret Upan Olivia Parts, Jevgenija Bohanova, Valeria Juskova, Johanes Solman ,,Mis on tõde tõejärgses maailmas?" · Kas ühiskonnas, kus igaühel on oma tõde, on veel lootust leida universaalset tõde? · Postmoderne maailm igal inimesel oma tõde · Tõejärgses maailmas valitseb tõe asemel consensus trance · Massimeedia võib tõe tähtsust Kommentaar 1 ,, Muidugi tuleb vaadata, mis su tõde maksab ja kes maksab, raha on hallidest aegadest au sees olnud." Kommentaar 2 ,, Ei olegi üheselt mõistetavalt TÕDE. Ei saagi olla , sest nii palju kui on inimesi , on arusaamu tõest... Need kõige suuremad tõed on ju ka kellegi poolt lihtsalt kirja pandud , et teised teaksid , mis on TÕDE
Hinnati kõike mis on uus ja kaasaegne.Inimesed näevad rohkem tulevikku ja pingutavad selle nimel,teevad tööd,koostöö peab olema väga hea.Ses ühiskonnas on tihe suhtlemisvõrgustik kuid suhted on väga pinnapealsed.Positiivne on see,et areng oli tõesti väga kiire.Tehti kõik et tulevik paremaks muuta.Negatiivne on see,et kõik traditsioonid ja sidemed omadega hajusid.Suheldi pinnapealselt,tööd väärtustati mingis mõttes liiga üle.Raha taheti rohkem kui ntks oma perega olla. Postmoderne ühiskond-põhitunnus on kultuuriline pessimism.Postmodernistid on kriitilised ja pessimistlikud pmst kõige suhtes.Inimesed ja nende maitsed on niivõrd erinevad,et ses ühiskonnas ei saagi ühtseid väärtusi olemas olla.Ses ühiskonnas võima hajub,suhete muutumine on nii ebapüsiv ja kiire.Kõigil on oma maitse.Klassikuuluvus justkui kaob,see ei mõjuta inimeste käitumist ja tulevikku.Tööturg muutub sel ühiskonnas paindlikumaks.Võimalik, et see tekkis kuna nähti et
Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või vastanduste kaudu, näiteks minu linn, tema linn, kusagil linnas. Samuti ei saa siin kohal paremaid üldistusi teha. Kohati jääb mulje, et tegu on justkui postmodernse maailmaga, sest tegelaste elus (domineerib vaikimisi postmodernismile omane või lugesin mina selles valguses) valitseb tehnika, ootusärevus e-kirjade saamisest või saatmisest, samuti viiteid popkultuurile ja muusikale, nii et põgusalt oleks justkui postmoderne maailm siiski olemas. Kuigi on novelle, mille tegevusaeg jääb sotsialismiperioodi, ilmselt 50ndate nõukogudeperioodi ning kus tegevus leiab aset Peterburi-Tallinna rongil, sõjajärgne periood, valitseb siiski kommunism. Mainitakse raadiovestlusi ühiskondlik- poliitilistel teemadel. Detailsed ühiskonna kirjeldused puuduvad, kapitalistliku läänelikku ühiskonda tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve. Ungari herned, loterii, jackpot, raha eest saab kõike, Markist saab Maria
Religioonid: Kristlus rajajaks juut Jeesus Kristus (prohvet) 1. saj. algselt judismi lahk. Budism tekkis Indias 6. sajandil eKr. Rajajaks Buddha. Islam 7. saj. Prohvet Muhamed. Pühakiri on koraan. Judism juutide kultuur ja religioon, mis on koondatud Vanasse Testamenti ja olnud aluseks nii kristlusele kui islamile. Hindusim India traditsiooniline usund. Moderne ühiskond Postmoderne ühiskond Hästi organiseeritud Ebapüsiv ja kiiresti muutuv ühiskond Rahva jaotamine klassideks Multikultuursus Kindlad ideoloogiad Traditsiooniliste väärtuste kriis Rahvusriigi tähtsustamine Paindlik tööturg Tugineb tööstustootmisele Virtuaalse reaalsuse teke
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike
operatsioonidele. · Vastupanu mikropoliitika. Kui postmodernismi sotsiaalne teooria keskendub mikropoliitikale kui võimu mõjuväljale, siis samuti näeb seda kui vastupanu erinevate vormide alguspunktiks. Lyotardi meelest on igasugune üksmeel terrorismi alguseks. Teised postmodernistid on keskendunud sellele, kuidas sarnaste huvidega inimesed ühendada. Parim lahendus on lasta inimestel kujundada endale oma meetodid. Kas planeerimine on moderne või postmoderne? Postmodernne mõtlemine nii epohhi kui ka sotsiaalse teooriana omavad mõlemad tähtsust planeerimise jaoks. Näiteks loetakse maakasutuse planeerimist modernseks ning perioodi, milles planeerimine on tänapäeval postmodernseks. Postmodernne sotsiaalne teooria on andnud uusi võimalusi, kuidas mõista planeerimise rolli ühiskonnas vastamisi ühiskondliku kontrolli ja võimuga. Planeerimine on osa modernsusest ning peab muutuma, selleks et suudaks rohkem mõista
Sontag "Notes of Camp" kultuuritekstid saavad oma väärtuse, sp et on ületanud hea ja halva piiri teatav public, kes armastab vaadata kuntiteoseid selliselt (geid) *modernism selged vastused selgetele k üsimustele, valgustuse pärand. *postmodernismi vastased p õhihäda on relativism (suhtelisus), nad ei usalda tõekatekooriaid, eesmärk ei ole tõeni jõuda *modernism sai eksisteerida ainult kesksete väärtuste kaudu JeanFrancois Lyotard (1924 1998) *"Postmoderne olukord" 1907 *"Ülevaade teadmisest" *teadmisekriis lääheühiskonnas *teamine teatav valgustsu, tesiest küljest vabaduse pool *metanarratiiv sellised narratiivid, mis on totaalselt kõikehõlmavad, universaalsuse idee, proovivad vastata kõigele toimivatele põhimõtetele (kristlus) *tõeline teaduslik teooria on see, mida on võimalik teise teadusliku teooriaga * kaasahaaramise ja t ähistamise printsiip *privilieegi kadumine, seda hakkab asendama prularism, homogeense kõne
olevat. · Kosmilise disaini paratamatuse argument (Leibniz)- meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Jumal on loonud niisuguse maailma korra, mille reeglite kogusumma annab parima tulemuse võrreldes olukorraga, kus kõik valitsev ja reeglistik oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire
Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F. Lyotard "Postmoderne olukord" - see on kust postmodernism sai oma akadeemilise baasi ja tunnustuse. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv - kõike hõlvamad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/
2. Kultuuriline skisofreenia - kuidas me organiseerime oma aega. Minevik-olevik- tulevik. Kogu see loogika on postmodernismis häritud. Me elame pidevas olevikus nng meie tunnetus on väärastunud. Internet on pidev olevik. Me õpime nautima maailma, milles me elame. Pidev olevikus olemine on loodud väga materjaalselt. Igavus on loovuse esimene samm, tänapäeva inimestel ei ole igavust, nad elavad online Futoroloogia 3. Postmoderne kultuur on kommertslik kultuur. Majanduse ja kultuuri vahel ei saa vahet teha. Eksistents on üleüldse järjest enam disainitud ja kultuuriline. Kõik meie ümber, ka kapitalism ise on järjest enam estetiseeritud. Kultuur on igal pool. Postmoderne kunst on triviaalne. Kapitalismis elamine võiks tähendada kapitalismi liiastamist. Peaks otsima kapitalismiga liialdamis strateegiat, mitte vastandumist.
Deutschlands erhielten so die Möglichkeit, sich zu berühren und zu durchdringen und zu Ausgleichstendenzen zu finden. Unter den Autoren, die aus Protest gegen die Ausbürgerung Biermanns in die BRD übersiedelten, befanden sich beispielsweise die Lyrikerin Sarah Kirsch und der Dichter Reiner Kunze. Neben den spezifisch deutsch-deutschen Tendenzen griffen in den 1980er Jahren jedoch auch andere Einflüsse auf die Literatur über. Der Begriff der Postmoderne begann sich zu etablieren und auf das literarische Schaffen einzuwirken, dieses aber auch zu etablieren, da bezüglich der Definition kein Konsens besteht und bis zum heutigen Tage auch keine Einigung zu erkennen ist. Doch gerade diese Uneinheitlichkeit ist kennzeichnend, Brüchigkeit und Vielfältigkeit wohnen dem Postmodernen inne, das Subjekt des postmodernen Romans wird in eine problematisch
Eksistentsiaalne tõestus: Kristlik religioon on õige kuna see vastab kõigile meie vajadustele.(vaimsed) Olematute asjade olematust ei sa tõestada. Kurjuse probleem: Looduslik ja moraalne kurjus Teodiike /teoditseia jumalaõiguse teooria Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument(Platon) Kosmilise disaini paratamatuse argument. Leibniz: meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Postmoderne religioonifilosoofia: Poolt argument: argument imaginaarse valla retroaktiivset teostumisest. Väljamõeldud asi saab mingi aja möödudes retroaktiivselt olevaks, Vastu argument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest: Kui jumal on kõikvõimas, kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles ei jaksa tõsta? Jah ta peaks suutma luua nii raske kivi, kuna tema ise kehtestab loogika reegleid. Usu ja mõistuse vahekord 1. ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)
Ladina keele (ja romaani keelte) Ideede lõtv seotus nimetus. Kindla teemaderingi eristamatus 2. Ladina keel elava ,,Kõrge" ja ,,madala" sulandamine mitmefunktsioonilise keelena, keele funktsioonide järkjärguline Jean-François Lyotard (192498) taandumine. 1979 ,,Postmodernne olukord" (La 3. Ladina ja vanakreeka keele pärand Condition Euroopas: postmoderne), 1988 3.1 Euroopa tähestiku, kirjakeelte ,,Postmodernsusest lastele" süsteemi ja (Le Postmoderne expliqué aux grammatikatraditsiooni alus; enfants, e.k 2014) 3.2 rahvusvahelise leksika ja ,,Suurte narratiivide (jutustuste)" terminoloogia alus; (grands récits) Mõju eesti sõnavarale; ehk metanarratiivide kadumine (nt 3.3 Euroopa nimevaramu alus ajaloo
organisatsioonilist, omandit ja kultuurilist. JOONIS erinevatest tarbimisobjektidest. Organisatsioon on oluline vara, mida Bourdieu oma töödes ei kasuta. See tähendab, et ehkki elustiil on oluline klassiidentiteedi tekitaja (ja kultuuriline tarbimine sealhulgas) tuleb siiski vaadata, ka ühiskonna muid struktuure. 1. Avaliku sektori rofessionaalid - esteetiline stiil, kõrgkultuur, sport 2. Managerid ja avaliku sektori bürokraadid - ei eristu 3. Erasektori professionaalid - postmoderne elustiil: sport ja hedonism, ekstravagantsus ja keha eest hoolitsemine, Kuid organisatsioon kui selline on väheneva tähtsusega. Savage ja kolleegide uuring ikkagi toetab seda, et kultuuriline vara (pro organisatsiooniline ja majanduslik) on oluline mõjutaja Inglise ühiskonnas. Alternatiivne keskklass võtab oma stiililist baasi vastukultuurist 1960ndatest, mida muudab 1990ndate stiilist postmodernseks komformsuseks.
tarbimine, turism ja kinnisvaraarendus. Hannigan (1998) “Fantasy City: Pleasure and Profit in the Postmodern Metropolis”; fantaasialinna kuus tunnust: o teema-kesksed, o aggressiivselt bränditud, o 24/7, o modulaarne (jaekaudanduse ja meelelahutuse segu), o solipsistlik (füüsiliselt ja majanduslikult isoleeritud ümbruskonnast, mis ümbritseb neid), o postmoderne (sõltuvus simulatsioonist ja vaatemängust). Temaatilised restoranid, ööklubid, kaubanduskeskused, kobarkinod, kasiino- hotellid, raamatute megapoed, spordiväljakud ja areenid ning teised linnade meelelahutuskohad. Täiemahulised fantaasialinnad on Las Vegas ja Orlando. Floridal: suuremal või vähemal määral. Tarbimine fantaaisalinnas realiseerub läbi kolme keskse strateegilise protsessi:
loov(muusikavideod brikolaaz). Kineetiline subkultuur punkrock, objektiive reaalsuse transformeerumine. Staatiline subkultuur - skinheadid, kes väljendavad seda. Mobiilne, oma staatuse piire ületav. Ei pea otsima subkultuuri sisu, vaid tuleb vaadata vormilisi aspekte, märgiliste tähenduste süsteeme. Postmodernism on pigem ületamine kui vastandamine. S. Sontag "Märkmeid Campist" (Camp nii halb, et muutub heaks). Lyotard "Postmoderne olukord" saab alguse postmodernismi mõiste Teadmise kriiis lääne ühiskonnas lääne ühiskonda sugenenud umbusk suurte metanarratiivide vastu. St et ei usuta enam selliseid suuri asju nagu kristlus Marksism, kristlus jne. lääne ühiskond jõudnud seisu, kus neid enam ei usaldata. Hetersogeenusus kultuuris asendab homogeense. Kahtluse hermenentika ei usalda pealispinda, pealispinna varjust tahame tuua välja tõe, mis on (kuritegelikult) varjatud. L
o Kõike on kasulik siduda teadusega. · Kasulikkuse skaala o kõrgema astme haridus on oskuste omandamine. o Teadmine pole enam eesmärk omaette nagu ta oli kunagi, vaid on vahed mingisugse eesmärgi saavutamiseks, nt raha teenimseks. o Nad ei küsi enam teadmisi kohtudes, kas see on tõsi vaid kuidas seda kasutada. o Tähtis on kuidas ideed maha müüa. · Kultuuriteos saab modernesks ainult siis kui ta on esmalt postmoderne. · Teadmine ei ole midaig lihtsalt neutraalset, meeldivat. o Teadmine on alus võimusuhetele ja seda on modernismi ajastus näha. o Kõik sellised konspektsioonid nagu modernistlikud konstuptsioonid ja metanarrativid, kõik need on alguses olnud võimusuhetena valitsevad. · Selleks, et ühiskonnas toimuksid muutsed, oli vaja hegemooniat. · Prantsuse ajaloolane ja filsoof Foucault o Teda huvtasid võimusuhted
Kuidpeamine erinevus on selles, et enam ei saadeta sõnumit, vaid tehakse sõnum igaüks lisab midagi turu abil. Identiteeti luuakse ikkagi väljaspool tarbimismajandust kommunikatsiooni abil internetis, arvustades filmi, muusikat, televisiooni, koomikseid, riideid. Noortekultuur elab n.ö virtuaalsetes võrgustikes. Tarbimiskultuur teenib küll kasumit, pakkudes ,,materjali" noorte tähenduse loomiseks, kuid igaüks lisab sinna oma kriitika. b. Imaaz ja postmoderne kultuur Hedbige (1988) arvab, et subkultuurid on muutunud. ,,Tõde pole olemas, see on sama õhkue kui paber, millele see on trükitud." Tõelisust, tegelikku uut tähendust, millest räägib Willis, ei eksiteeri. Kõik loovad pidevalt mingitest fragmentidest uusi fragmente. Korraga toimivad ,,madal/kõrge/pop/rahvakultuur, popmuusika/ooper, tänavamood/reklaam/kõrgmood, reklaam/kriitiline teooria/kõrgmood". Hedbige on
Ei järgi realistlikku esteetikat. Räägib ajaloost ja selle sündmusest. Psühholoogilise rõhuasetuse kaudu võib rääkida psühhomodernismi tulekust Eesti draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Rein Saluri ,,Külalised" (1974) tekstilahendusega loob mudelsituatsiooni, mängides ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema. Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975) läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu. Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu poole pöördumine. Psühholoogia ja mälu hakkavad kokku mängima. Merle Karusoo suur esile tõus sel perioodil. Autor, kes kirjutab alustekstid ja ise lavastab
Peale IIMs muutus teadvuslik teadvus pole enam seotud tõe otsingutega vaid kasulikkuse skaalal. Nt. kõrgharidus pole ideaali poole pöördumine vaid oskuste vahend. Teadmine on see, mida saab maha müüa, see mida teised peavad teadmiseks. L. meelest on see allkäik tõeotsing taandub. Teadmiste sidumine kasulikkusega. Lyotardi mudelis - tõde on see, mida enamus arvab. Näeb, et postmodernism kahe modernismi vahelüli. `Teos saab modernseks siis ku ta on postmoderne' Modernism toimib demineerimise ja kontrollimise vahendil. Selleks, et toimuks muutus siis pean saavutama teatud ühtsust. Lyotardi sõnul on tulemas uus modernism, mis ületab postmodernismi. Õppejõud peavad oma ideid õpilastele maha müüma Lyotardi järgi sellises mudelis (mida ta ei kiida heaks). Rooside sõda: tõde pole see, mis tõde päriselt on, vaid see, mis inimesele sobib. Lyotard "Postmodernne olukord" (kõnekas ülevaade teadmisest) Teemaks teadmise kriis läänes
Imaginaarsus oli reaalsuse alibi maailmas, mida valitses reaalsusprintsiip. Tänapäeval on reaalsus see, mis on muutunud mudeli alibiks universumis, mida juhib simulatsiooniprintsiip. Ja paradoksaalsel kombel on reaalsusest saanud meie tõeline utoopia. Jean - Francois Lyotard (1924-1998). Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Derrida ja teised eelpool nimetatud on postfenomenologismi esindajad. 1974 Economie libidinale, 1979 La condition/olukord/ postmoderne 1982 Vastus küsimusele: "Mis on postmodernism?" 1983 Riid /Differend/ Postmodernistlik tundelisus, mida iseloomustab kaks aspekti : 1. maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse. Nihilism, mis algas Nietzcshest. Kirjanduses ilmneb see fragmendi võidutsemises. Gödeli teooria. 2. kirjanduses domineerib poeetilise mõtlemisviisi fenomen. Hilisem Heidegger, kus
põlvkondade vaheline isaste konkurents. Mitmetes lugudes on näha, et jumalanna kellegi partnerina võib vaadata ka kui tema ema. Kuri/hea naine või ema. * Strukturalism- Lévi Strauss. Ta ol ika natuke äärmuslik Oidipuse müüdis nägi vastandite mängu- ühtaegu veresuguluse ülerõhutamine (emaga abiellumine) ja alaväärtustamine (isa tapmine). See oli küll äämus, aga üldjuhul on müütides palju vastandeid- naine ja mees, täiskasvanu ja laps jne. Leebemat strukturalismi esindab postmoderne koolkond, eelkõige Jean-Pierre Vernant. Artemise kultust uuris. * Müüdi ja rituaali koolkond, mis otseselt seostab müüti rituaali ja riitusega Ekstreemsemates vormides peab müüti sõnastatud rituaali seletuseks, kus algne tähendus on ununenud. Siin on kaks aluspanijat, Frazer ja Harrison, mõlemad inglased. Nad mõlemad seostasid müüte aastaringi, looduse hääbumise ja sünniga seonduvate riitustega Frazer leidis, et algne on kuningatapu rituaal.
armastus, ja ebaloomulik ning mitte hädavajalik nauding, nt kuulsus ja au. Lisaks rõhutab ta, et hinge kannatused on halvemad kui keha kannatused. Keha kannatab üksnes oleviku pärast, hing aga nii oleviku, mineviku kui tuleviku pärast. Väga kõrgelt hindab Epikuros sõprust. Inimene on oma valikutes vaba, ta otsustab ise, millist teed pidi minna. Filosoofa peab aga näitama teed õnneliku elu suunas. Postmoderne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Nad juhivad halvustavat tähelepanu kahekeelsusele, mis on olemuslikult peidetud modernsesse eeldusesse. Foucaulti on kutsutud Nietzsche kõige andunumaks järgijaks. Ta oli väsimatu valgustusaja maailmavaate kriitik. Foucault ei ole iseseisva mina ega reaalsuse otsingutel, vaid keskendub tekstide tõlgendamisele. Sellest tulenevalt hindab filosoof kõrgelt keerulisust. Ta proovib mõista, kuidas
annaabi.ee 
