tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. puhtad sideained, milles on kuni 5% teisi koostisosi Portlandtsement on sideaine, mis saadakse vähemalt 95% portlandtsemendi klinkri ja 5% loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Portlandtsemendi klinkri koostisse kuulub 4 klinkrimineraali -Portlandtsemendi eriliikideks nimetatakse kõiki neid sideaineid, mille põhikoostisosa portlandtsemendi klinker moodustab tsemendi massist rohkem kui 65%. - mitmesugused mitmekomponentsed segasideained. Siia kuuluvad sideained, milles portlandtsemendi klinkrit on alla 65%. mille klinkrimineraalideks on monokaltsiumaluminaat (CaO.Al2O3) ja beliit (-2CaO.SiO2). Sideaineid võib jaotada kivistamistingimuste järgi näiteks: 1
Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini. Inglane Joseph Aspdin patenteeris oma portlandtsemendi aastal 1824. Nime sai tsement sellest valmistatud betooni järgi, mis sarnanes välimuselt Inglismaa rannikul Portlandis esineva kivimiga, mida sel ajal kasutati Inglismaal üldiselt ehitusmaterjalina. Inglane Isaac Johnson täiustas 1843. a. Aspdini meetodit põletades toorainet paakumistemperatuurini. Alles sealt alates võib pidada praegust portlandtsementi sündinuks.
Tsement Enimkasutatavam on portlandtsement, mis on hüdrauliline sideaine (nagu kõik tsemendid), mis veega segades hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb ning moodustuv sideainekivi säilitab oma omadused ka vees. Portlandtsement saadakse portlandtsemenendi klinkri ja loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Eriomaduste andmiseks portlandtsemendile kasutatakse mitmesuguseid muid koostiskomponente ja lisandeid. Selliseid tsemente, milles on vähemalt 65% portlandtsemendi klinkrit, nimetatakse portlandtsemendi eriliikideks. Kasutatakse näiteks putsolaane, lendtuhkasid, põletatud põlevkivi jm. Lisandeid kasutatakse tsemendi veevajaduse vähendamiseks, tardumise ja kivinemise kiiruse muutmiseks jne. Tsement kivistub umbes 28päeva. Tardub 40 min-8 tundi. Mahupüsivuselt väga hea. Tsemendi kvaliteet sõltub jahvatamise tasemest, mida peenem, seda kvaliteetsem.
Modern krohv on välisilmelise tsementkrohviga seinakate. Tavaliselt on see segu liiva, portlandtsemendi, lubja ja veega, kuid võib sisaldada ka segu lisaained, sealhulgas kiud-ja sünteetilisi akrüüle, mis lisavad tugevust ja paindlikkust. Kaasaegset sünteetilist krohvi võib paigaldada ühe aluskihi ja viimistlus kihiga, mida saab kiiremini paigaldada, võrreldes traditsioonilise taotlus kolme-coat krohviga. Nagu igat Tsemendipõhist materjali, tuleb ka krohvi tugevdada, et takistada selle lõhenemist ja pragunemist. Plast-või traatvõrk liist, tuleb kinnitatada naelte või kruvidega
Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST).Üha rohkem minnakse üle Euronormidele (EN) ja rahvusvahelistele standarditele (ISO). Peale standardite reguleerivad ehitustegevust veel muud normatiivid. Neist tähtsamad on Eesti Projekteerimisnormid(EPN) Eesti Asfaldinormid (EAN) jne. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimese tervist ega keskkonda, nad peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. · 1824 aastast on pärit portlandtsemendi patent ja see on inglase Aspindi nimel. Tsement sai oma nime maakonna kohaselt, kus Aspdin töötas. Portlandtsement on tänaseni tähtsaim sideaine. Viimaseid aastakümneid iseloomustavad ehitusmaterjalide arengus järgmised arengutendentsid: · Jätkub ca. pool sajandit tagasi alanud monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng. · On välja töötatud uusi efektiivseid raudbetooni liike (raudbetoonkoorikud,kiudbetoon)
20C&suhteliselt niiskust 95%. Portlandtsemendi omadused:Normaalne veesisaldus>vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda. Portlandtsemendi kasut.Tsementi kasut:peamiselt betoonide&mörtide sideain.Mörtides kasut.madalamarglisi&odav.tsemente,kuna mört ei nõua suurt tug. Raudbetoonkonstruk.tuleb kasut.kõrgemamargilisi tsemente.Tsemen.korrosioon-tsementkivi kahjustamist mitmesug.välismõj.toimel.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist&valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni. Hüdrofoobne tsement-saada.tsemendiklinkri jahv.koos hüdrofoobse lisandiga.(nafteen,oleiinhape). Tse
struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. MARMOR Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. Erineva värvuse ja mustriga, hästi poleeritav
Keraamilised materjalid ja nende omadused Kanalisatsiooni ja drenaazitorud toodetakse raskelt sulavatest savidest poolkuival menetlusel Kanalisatsioonitorud glasuuritakse seest ja väljas Torude läbimõõt 150-160 mm, pikkus 600-1000 mm . Drenaazitorud pikkus 1/3 m, läbimõõt 50-200 mm Sanitaartehniline keraamika Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid , kaoliin ,kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted ,kas sanitaarkeraamilisest fajansist , poolportselanist või portselanist Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi, millesse imendub osa veest Glasuuritakse Põletatakse Tooted: kraanikausid, vannid, WC-potid ahjupotid valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka ku...
nad ei põle jms. · Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaadi haprust ja väikest tugevust ning tundlikust niiskuse suhtes. · Kipstooted peavad olema kaitstud ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest. Omadused: · Pulbri mahumass 900 1000kg/m³ · Tardumine ei tohi hakata enne 4 min. ja peab lõppema 6 30 min. vahel. Portlandtsemendi tooraineteks on: · 75 78% lubjakivi · 22 25% savi · Sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kiüs. · Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis seega segamisel hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitaboma tugevuse ka vees. Tsemendi tootmine toimub põhimõyyeliselt alljärgneva skeemi kohaselt märjal meetodil: · Toorainete kaevandamine · Toorainete purustamine · Toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine
EHITUSMATERJALID 5.loeng Eeldus kontrolltööle on 4 kaitstud laboritööd 24 OKTOOBER !!!!!! Peatükk 2 looduskivid Graniit, dolomiit (dolokivi) Loengu teema lk 37 konspektis 2.1 Üldised definitsioonid 2.2Looduskivide jagunemine jagunevad erinevalt, tuleneb tekkeloost, mismoodi need tekivad, mis selle kujunemise taga on, 2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste prots...
jahvatamisel. Veega reag. saadakse uuesti kivistuv nõrk tehiskivi. Kivineb aeglaselt, kasut. põrandate valamisel, fibroliidi valmistamisel. Hüdraulilised sideained: Hüdrauliline lubi (kohaliku sideainena), romaantsement (maapealsed müürimördid, madalamargilised betoonid), portlandtsement tootmine: segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine), toorsegu põletamine klinkri saamiseks, klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks, tsemendi ladustamine ja pakkimine (märg meetod erineb natuke). Mida peenem on tsement, seda suurem tugevus, kõrge aluminaatide sisaldus põhjustab korrosiooni merevees, suure aliidisisaldusega on tugevad ja kiirestikivinevad, beliidisisaldus aeglustab kivinemist aga tõstab püsivust magedas voolavas vees.
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi....
(Kasutused nt Sadamad) Portlandpõlevkivitsement (CEM II)- portlandtsemendist väiksema veevajadusega; lisandina kasutatakse põletatud põlevkivi tuhka; portlandtsemendiga võrreldes on kivistumise alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest
ja samas kips ei põle. Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaatide haprust ja väikest tugevust ning tundlikkust niiskuse suhtes. Tähtis on teada, et kipstooted peavad olema kaitstud ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest. Plaadi tugevus risti- ja pikisuunas võib erineda isegi kaks korda dekoratiivsus, väike tihedus ja mass. Puuduseks on väike vee- ja niiskusekindlus, haprus, väike tugevus. 27. Portlandtsemendi omadused ja kasutamine Portlandtsemendi kasutamine: mitmesugustes betoonides ja betoontoodetes; raudbetoontoodete valmistamiseks; mitmesugused mördid ja ehitussegud; teebetoonides. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Portlandtsemendi tooraineteks on: -75....78% lubjakivi -22...25% savi -sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub lähtematerjalide hulka.
Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna mõjudele. Tsementi kasutatakse maapealsetes ning maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides,
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: · Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. · Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks. · Tarindite muutmine nägusamaks. · Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid · Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel: · Värvides ja pahtelsegudes sideainena. · Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. · Tahkete materajlide kokku liimimiseks. · Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideai...
1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1 Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3 Rühm 4 Rühm 5 (R1) (R2) (R3) (R4) (R5) C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45
keggelt sulavate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. > Põletamine pöörlevates toruahjudes 1150... 1250 kraadi. > Keraamikillustik ja kruus fraktsioneeritakse. Jaotatakse puistetihedusi 250... 600 k g/m3. > Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. > Kergkruusa kasutatakse betooni täitematerjalina, ka kerge. Hüdrauliline sideaine. Tsement Portlandtsemendi tooraineks on: 75%...78% lubjakivi 22%...25% savi Sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivax lisandiks sissejahvatatud looduslik kips. Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis veega segamisel hüdratsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitab oma tugevuse ka vees. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt märjal meetodil: *Toorainete kaevandamine *Toorainete purustamine *Toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine *Lobri korrigeerimine *Lobri põletamine klinkri saamiseks
Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk. Betooni ajalugu Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini. Portlandtsemendi, mis on sarnane tänapäeval kasutatavaga, leiutas juhuslikult inglane Isaac Johnsson 1844.a. liiga kõrgel temperatuuril põletatud Aspindtsemendi hukkaläinud partiist. Nime sai tsement sellest valmistatud betooni tõttu, mis sarnanes välimuselt Inglismaa rannikul Portlandis esineva kivimiga, mida kasutati sel ajal Inglismaal üldiselt ehitusmaterjalina. Eestis läks asi lahti 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton
Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul. Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 950 0C, Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust. Poorbetoonplokide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil. Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist.
· Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 19. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine- etapid, meetodid PORTLANDTSEMENDI TOOTMINE Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid, ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raudoksiid. Nendest lihtsatest ühenditest moodustub rida keerukamaid ühendeid
Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: tooraine kaevandamine→ segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. 6.5. PORTLANDTSEMENDI KASUTAMINE Tsementi kasutatakse -betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada väiksema tugevusega tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust. Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga suurema tugevusega tsemente. Kõrgemaid tsemendi klasse on otstarbekas kasutada ka talvistel töödel, kuna need saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Tavalist portlandtsementi ei saa
struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. MARMOR Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. Erineva värvuse ja mustriga, hästi poleeritav
.......... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. ..................................................... 12 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. ................................................................................ 13 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. .............................. 14 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). ........ 14 26. Tsemendi omaduste määramine- standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus, tugevus. ..... 15 27. Tsemendi eriliigid - valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement. ......................... 15 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. ............................................................................... 16 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil .
lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. Kasutuskohad: Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks Ehituskipsi kasutatakse krohvides Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte Arhitektuursete elementide valmistamiseks 22. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Toormaterjal lubimergel või kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 1. Tooraine kaevandamine 2. Segu ettevalmistamine Märg menetlus Kuiv menetlus lubjakivi purustatakse killustikuks lubimergel purustatakse sobiva suurusega segatakse savi ja veega tükkideks jahvatatakse kuulveskis* pastataoliseks massiks lobriks
Aeglane kivinemine. Kõrgpõletatud kips. 20. Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse looduslikku kipskivi või anhüdriiti. 21. KIPSSIDEAINETE KASUTAMINE: 1. kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine 2. vormikipsi kasutatakse vormide valmistamiseks 3. ehituskipsi kasutatakse krohvides 4. meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi 5. arhitektuursete elementide valmistamiseks. 22. 21. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) 23. Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. 24. Toormaterjal: a) looduses leiduv lubimergel b) kaks toorainet: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 25. Tsemendi tootmine: 26. KUIV MENETLUS (tooraineks lubimergel) 1) tooraine kaevandamine 2) tooraine purustamine 3) tooraine kuivatamine 4) tooraine jahvatamine 5) homogeniseerimine
· Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid (CaO), ränioksiid (SiO2), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja raudoksiid (Fe2O3). TOOTMINE: tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi
Puudusi − Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. − Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). − Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide – portlandtsemendi ja valtsterase – tootmine. Raudbetoonile eelnes sajandi esimesel poolel betooni tehnoloogia areng ja betoon- tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot’ valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet
· Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 24. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) · Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid (CaO), ränioksiid (SiO2), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja raudoksiid (Fe2O3). Nendest lihtsatest ühenditest moodustub rida keerukamaid ühendeid. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad
.... 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3. Ehituskips ............. 92 7.4. Magneesium-sideained ............. 95 3 7.5. Vesiklaas ............. 95 7.6. Portlandtsemendi tootmine ............. 96 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine ............. 97 7.8. Portlandtsemendi omadused ............. 98 7.9. Portlandtsemendi kasutamine ............. 99 7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8
kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22...25%. 15 Tooraine kaevandamine→ segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koos jahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. 44. Mida loetakse tsemendi korrosiooniks? Tsemendi korrosiooniksnimetatakse tsementkivi kahjustumist mitmesuguste välismõjude toimel. Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda (eriti vaba lubi) ja muutuda selle tagajärjel poorsemaks ja nõrgemaks.Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid tsemendi liike. 45. Mida loetakse tardumise ja kivinemise protsessideks?
Raskebetooni koostises võib leida erinevat sideainet, vett, peeneteralist täiteainet ja jämedateralist täiteainet. Ei pruugi, kuid võidakse lisada ka erinevaid lisaaineid. Raskebetooni kasutatakse eelkõige kandvate tarinditena erinevates hoonetes. Samuti võib seda kasutada ka teekattena, põrandateks, hüdrotehnilistes hoonetes jne. 1.20 Raskebetooni koostis 1. Sideaine Sideaineks on betoonis üldjuhul tavaline portlandtsement. Vahel võib portlandtsemendi asemel olla ka põlevkivitsementi või mõnd teist tsemendi eriliiki. Tsemendi tugevus peaks ületama soovitud betooni tugevust 2-2,5 kordselt. 2. Peeneteraline täiteaine Raskebetooni peeneteraliseks sideaineks on liiv. Liiva kvaliteet sõltub teralisusest. Näiteks peetakse väga heaks liivaks mäeliiva, millel on krobelised terad. Seega haakub tsement nende külge väga hästi. Eestis leidub eelkõige uht- ja moreenliivade liiki. Nende terad pole väga krobelised
savist, tooraine ei tohi sisaldada rauda- ega mangaaniühendeid. Põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda tuhka. Jahvatatakse kuulveskis kivi või keraamiliste kuulidega. Lisada võib pigmente et saada erinevaid värvusi. 2) räbutsement (CEM III) : saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30-70% klinrki massist, 50% räbu sisalduse puhul tsemendi omadused langevad. Räbutsement tardub aeglasemalt aga tsemendikivi on tihedam, kui portlandtsemendi oma. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamiseks, ei sobi madalatel temp kivistamiseks. 3) aluminaattsement- valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest. Toodetakse Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja
0.19…0.24 W/mK) W/mK); Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kä kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 9500C, (õõnesplokk λ: 0.11 W/mK) W/mK);; Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust (õõnesplokk λ: 0.6… 0.6…0.9 W/mK, W/mK, raskebetoon 2.0 W/mK) W/mK); 23 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokid Poorbetooni põhilisteks toorainetaks on tsement, kustutamata lubi, põlevkivituha peenfraktsioon, jahvatatud liiv, jahvatatud kipskivi, alumiiniumpulber ja vesi
3.1). Betooni survetugevus fc (kuubikuline-peamine, silindriline) ja betooni tõmbetugevus f ct ; 7. Betooni tugevuse muutumine ajas. Seda mõjutavad tegurid (p 1.3.2). Betooni tugevuse fc all mõistetakse tavaliselt normaaltingimustes kivistunud betooni tugevust 28 päeva vanuselt. Keskkonnatingimused: Tugevuse kasvu soodustab niiske keskkond. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda umbes 1,5 korda. Kiireltkivinevate tsementide kasutamine tavalise portlandtsemendi asemel Termiline töötlemine a) eelsoojendatud täitematerjali ja vee kasutamist; b) termilist töötlemist atmosfääri rõhul (temperatuuril ligikaudu 80oC ja suhtelisel niiskusel 90...100%; c) autoklaavimist. Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid betooni lõpptugevus väheneb. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline, korduv läbikülmumine ja ülessulamine kuni 30%
elementkoostist 83. Pulbrid, näited. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86
soolad: HgCl2, HgBr2; Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 90. Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi: Tolm- savid, saviosakesed, väga peened · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
Tema põhikomponendiks on Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); raud. Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Roostevaba teras, kuumustugevad terased Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · kergemetallid 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
linaseemned -> läätsed -> odraterad. Näited: Portlandtsement; Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Kips; Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Kriit (CaCO3); Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm; kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit paekivist, vähe ka dolomiiti) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees.
lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena.
Puudusi Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide portlandtsemendi ja valtsterase tootmine. Raudbetoonile eelnes sajandi esimesel poolel betooni tehnoloogia areng ja betoon- tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot' valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet
vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel temo-il 1300-1450. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2 ning paakumisel tekivad CaO ja savi reageerimisel kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsium hüdraatsilikaaid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*SiO2*H2O. Kuna reagent, vesi, on otse segus, siis toimub kõvastumine kiiremini kui lubja puhul. Tsemendi liigid peale portlandtsemendi. Pindaktiivsete ainete lisandamine tsemendimördile aeglustab kõvastumist, happelised lisandid (kips CaSO4) kiirendavad, alumiiniumühendite(boksiit) lisamine tugevdab tsementi, kallim. Teistest tööstus aladest ülejäävat jääkaineidlisades tsemendile saadakse tsement, mis on kvaliteedilt sama hea, kui portlandtsement. Tsement on peen sinakas-või rohekashall pulber(Fe(II)), sisetöödeks kasutatakse ka valget tsementi, kus seda ei ole. Üsna tugevalt aluseline-raud roostetab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
