poolvari, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastunud õhku. Harilik elupuu 'Teddy' Thuja occidentalis Kääbusvorm ● Kasvukuju: tihe, ümar, pehme kääbusvorm. ● Kõrgus: 10 aastaselt 0,5m. ● Laius: kuni 0,3m. ● Okkad: rohelised, noorusvorm. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, ● viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: omapärane keravorm, kaitsta raske lume eest. Harilik elupuu 'Aurescens' Thuja occidentalis Püramiidjas kollane vorm ● Kasvukuju: püramiidjas. ● Kõrgus: kuni 4-5m. ● Okkad: kollased. ● Kasvukoht: päikeseline kuni varjuline, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: hinnatud hekitaim.
Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas
· Mõned sordid: `Düsseldorfer Stolz`, `Vesuvius' · Kõrgus 10-15 cm. Roosad või olenevalt sordist pruunikad punakad õied. · Sobib tavaline kuivem aiamuld, ka liivmuld. · Ei talu liigniiskust! Kasutada kiviktaimlas Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis · Mõned sordid: Alba, Valentine. · Roosakad, punakad või valged õied. · Kõrgus 50-60 cm. · Õitseb juunis-juulis. · Poolvarjuline kuni päikseline kasvukoht. · Parasniiske, huumusrikas muld. · Kiviktaimla, varjuline kasvukoht, varjuaed. Lursslill Cimicifuga simplex Liht-Lursslill Cimicifuga simplex · Kõrgus 128-180 cm. · Õied valged roosa varjundiga. Õitseb juulist septembrini. · Purpurpunased lehed, seetõttu dekoratiivne. Puhmik. · Poolvarjuline kuni päikeseline kasvukoht. · Parasniiske, viljakas aiamuld. Heleenium Helenium Heleenium
Võib teha ettekülvi veebruaris - märtsis, siis seemet mitte katta mullaga. Varjutada idanevuse hõlbustamiseks. ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis Kõrgus 20 kuni 30 cm Lillakasroosade päeval suletud õitega. Õhtul õied avanevad. Tugeva ja meeldiva lõhnaga lilled sobivad kõikjale peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse teiste lillede vahele. Õitseb juulist külmadeni. Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. Külvatakse kohale mais, juunis või oktoobris. Toestada vajadusel, lamandub kergesti. Väetada. KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia Madal. Kõrgus umbes 20 cm. Lehed munajad Erksad sügavsinised ülespoole kellukjad õied Õitseb juulis - augustis. Mesilaste lemmik. Eelistab päikesepaistelist kuiva ja lahja mullaga kasvukohta. Külv avamaale sügiusel või varakevadel. KIVIKILBIK Lobularia Maritima
päikeseketta katmiseks, olles läbimõõdult väiksem ja jätab katmata Päikese ääre osad. 28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetame piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Miks astronoomidel on tarvis mõõta nurki? Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 31. Kirjeldage saua, kvadranti, teleskoopi. Sau pikk poolemeetrine latti liikuv ristpulk. Kvadrant koosneb kraadijaotusega veerandringist, lugemisseadisest, visiirist ja loodulist. Nurkkõrgus asub kvadrandist allarippuva loodi abil.
Õisik on 2–3 dm pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja lühikese õierao otsas. Kitseenelas on kahekojaline taim. Emasõied on puhasvalged, isasõied pigem kreemikad. ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA KITSEENELAS • Kõrgus 30-40 cm, laius 50 cm. Madal, kompaktne püsik. Tumerohelised säbrulised lehed. Õied kreemikasvalged, õitseb V-VI. Lehestikul kaunis sügisvärvus. Pinnase suhtes vähenõudlik. Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ASARUM EUROPAEUM – HARILIK METSPIPAR • Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta talub hästi varju ja iluaianduses kasutatakse teda maapinna katmiseks kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart
sibullilled külmakindlate sibultaimede perekonnad Click icon to add Idahüatsint Click icon to add picture picture Hyacinthus orientalis Kõrgus: 2025 cm Õitsemise aeg: mai Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: soovib päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani ...
Hävitamiseks piirituse või rohelise seebi lahus. SÕNAJALG Sõltuvalt liigist on lehed kas lainelised ja/või suuremad, väiksemad. Kodus enim kasvatatav liik on nefroleep, alljärgnevalt oleme keskendunud just sellele liigile. Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Mida pitsilisemate lehtedega taim, seda õrnem ja kapriissem. Umbes 30 erinevat liiki. Valgus Poolvarjuline või valge. Ei taha otsest päikest. Eriti märtsist septembrini. Temperatuur Õhurikas 18-20 kraadine keskkond. Talvel ei tohi temperatuur alla 15 kraadi. Ei taha tuuletõmbust ja vajab õhku. Niiskus Soovib niiskemat keskkonda. Ei talu radiaatori vahetut lähedust. Vesi Kasvuperioodil tihe kastmine. Puhkeperioodil kord nädalas. Mitte
Külvidele ei ole soovitav peale asetada katet, kuna vajavad tärkamiseks valgust. Jälgi hoolega, et külvid läbi ei kuivaks. Pikeerimisel on soovitav vahekaugus 5cm x 5cm, kasvukohale istutamisel 15cm x 15cm. Ühes grammis on umbes 600 seemet. Ettekasvatatud taimed võib hilissuvel või varasügisel istutada kasvukohale, kus nad õitsevad järgmisel kevadel, aprillis mais. Kasvamiseks sobib aubrieetale päikeseline kuni poolvarjuline paik. Kõige rikkamalt õitsevad kergel lubjakal, kuid toitaineterikkal mullal, kuid kasvavad rahuldavalt ka tavalisel aiamullal. Võivad aastaid ühel kohal kasvada moodustades järjest suurema padjandi. Talveks on soovitav katta kuuseokstega, sest varakevadine päike võib kahjustada taime igihaljast lehestikku. Kahjustunud osad tuleb kevadel lõikusega eemaldada. Nii võib ka vanu taimi noorendada. 5. Bergeenia Bergeenia tunneb kergesti ära nende nahksete, talvehaljaste lehtede järgi
Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised. Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised. Liigi eritunnused: vähenõudlik, kasvab hästi laiali. Ei vaja toestamist. Ei talu hästi ümberistutamist. Rohida tuleb käsitsi, et kaitsta taimede õrnu juuri. Talveks tuleks kinni katta. Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda. Sobib poolvarjuline või hea kastmise korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias. Joonis 3. Hubei ülane (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Anemone_hupehensis- IMG_7150.jpg) Joonis 4. Hubei ülane Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266. 04.08.2013. Heritage perennials
Kui Kuu vari maapinnani ei ulatu. 28. Poolvari ei tähenda poole taevakeha (Kuu, Päike) varjumist; see on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. Kui Maa varjab vaid osa päikesekettast, läbib Kuu vaid poolvarju, varjutusest annab märku kuuketta heleduse vähenemine. 29. Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop suurendab vaatenurka, võimaldab koguda valgust suuremalt pindalalt ja täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. 33. Tähtedelt tulevat valgust analüüsides võib saada võrreldes neid maapealsete
Poolvari on seda laiem, mida suurem on valgusallikas ja mida lähemal see asub. Näiteks Päikese poolvari on üsna kitsas, kuna Päike asub väga kaugel. LED-lampide (valgusdioodlampide) valgusest tekkivad poolvarjud on väga kitsad, kuna nende sees olevad valgusdioodid on väga väikeste mõõtmetega. Kui klassis on terve lagi kaetud suurte valgusallikatega, siis täisvarju praktiliselt ei tekigi ja see on loomulikult hea – varju piirkonnas on halb lugeda. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Viirutatud osa varjukoonuse joonisel tähistab poolvarju, kus Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast. Näeme, et see on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki?
Mida pitsilisemate lehtedega taim, seda õrnem ja kapriissem. 6.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Soovib õhurikast 18-20 kraadist keskkonda. Jälgida, et talvel ei läheks temperatuur ruumis alla 15 kraadi. Ei talu tuuletõmbust ja vajab palju õhku (vältida nt tubakasuitsu). Ei ole hea hoida radiaatori vahetus läheduses. Mulla suhtes pole nõudlik. Võib kasutada poest ostetud sõnajalgadele mõeldud mulda. 13 6.3 Valgusnõuded Poolvarjuline või valge, väldi otsest päikest. Märtsist septembrini jälgida, et taim ei jääks otsese päikesevalguse kätte. 6.4 Paljundamine Paljundamine on lihtne, kui istutada taim suuremasse potti, sest kasvatab kiirelt uued võsundid, mida eraldades saab uue potilille. Pähklisuuruseid ei tasu eemaldada, kuna need on toitainete säilitusorganiteks. Paljundatakse ka eoste ja maasiseste risoomimugulatega. 6.5 Kahjurid ja haigused Ripslased ja lehetäid
Kui Jaapanis kasvab taim õues, siis Eestis võib teda õue viia vaid suveks. Fatsial on suured lehed, mis koguvad väga hästi tolmu. Et taime tervis parem oleks, tuleks regulaarselt lehti niiske lapiga puhastada. Taime tuleks väetada kasvuperioodil paar korda kuus, talvel pole väetist tarvis. Jaapani fatsia kasvutingimused Kasvamiseks vajab fatsia niisket ja jahedat õhku. Valgustingimustest on talle meelepärased poolvarjuline või valge, otsest päikesevalgust ta aga ei talu. Fatsia ei sobi väga hästi toataimeks, sest ta ei kannata kõrgeid temperatuure: ruum kus taim asub, ei tohiks olla soojem kui 15 kraadi. Tõmbetuul fatsiale ei meeldi, seega tuleks ta lahtisest aknast eemale asetada. Jaapani fatsia Lõhnav draakonipuu Golden Coast Golden Coast on aretatud lõhnavast draakonipuust. Vaatamata oma nimele ta ometi ei lõhna. Golden Coastil
Second level Third level Fourth level Fifth level Aas-rebasesaba - Alopecurus pratensis Parasniiske kasvukoht Click to edit Master text stylesKeskmine 30 60cm Second level Third level Fourth level Fifth level Igihaljas sirmbambus Fargesia murielae Click to edit Master text styles Second level Päikseline, poolvarjuline Third level Parasniiske kasvukoht Fourth level Fifth level k. umbes 40cm Madal pungbambus Pleioblastus humilis Click to edit Master text stylesParasniiske kasvukoht Second level 20 50cm Third level Fourth level Fifth level Harilik kerahein Dactylis glomerata Päikesepaistelisse
Veel mündiliike: Sidrunmünt (odekolonnimünt) (pipreta var. Citrata): Kasutatakse lõhnakomponendina ja meejookides). Maitse pole sobiv mündikastme vms valmistamiseks. Väärismünt (mentha gentilis). 5 Mündi kasvatamine Maitsetaimede nurgas või peenral münte kasvatades tuleb valida poolvarjuline koht, sest terav päike ja kuumus neile eriti ei sobi. Valesti valitud paigas võivad taimi rünnata mitmed haigused nagu jahukaste ja rooste. Müntide kasvuala tuleb piirata, sest nende juured liiguvad kiirelt kõikjale, ka sinna kuhu nad ei peaks minema. Pinnase suhtes on münt vähenõudlik, kuid enne istutamist tuleb kasvukohale lisada rohkelt aiakomposti. Need taimed ei vaja erilist hoolitsust ja nad paljunevad juurevõsunditega. Kui aeda münte istudada, piisab paarist
Aed-portulak portulakilised läbilaskev viljakas muld kuni 50 cm päikeseline ja kuivem kasvukoht, Aed-liivatee huulõielised vett hästi läbilaskev muld 30 - 40 cm päikeseline, soe, huumusrikas Aedmajoraan huulõielised muld 30-60 cm huumusrikas, paraniiske, kerge Piparmünt huulõielised muld, poolvarjuline kasvukoht 30-60 cm toitaineterikas pinnas, mis väga kiiresti läbi ei kuivaks, päikeseline Varsseller sarikalised kasvukoht 25-30 cm toitaineterikas pinnas, mis väga läbimõõt 5 - 10 kiiresti läbi ei kuivaks, päikeseline cm, kõrgus u. Juurseller sarikalised kasvukoht kuni 10 cm
Kannatab hästi pügamist ja sellepärast kasutatakse hekitaimena. Sobib suurematesse eraaedadesse või taludesse. Harilik sarapuu ´Red Majestic´ (Corylus avellana ´Red Majestic´) Kõrgus 2 m, laius 1,5-2 m. Lehestik punakasroheline. Väga dekoratiivsete keerdus okstega soolopõõsas. Raagus põõsal on keerdunud võrsed eriti hästi näha. Lehed on kortsus ilmega. Kasvuks sobib parasniiske lubjarikas viljakas pinnas. Täispäikeseline või poolvarjuline ja tuulevaiksem kasvukoht. Külmakahjustustest taastub korralikult juurdunud taim hästi. Jälgida tasub, et pookealusest ei kasvaks sirgeid võrseid välja, need vajavad kohest eemaldamist. Eesti oludes ei õitse ega vilju eriti, kui siis üksikud pähklid põõsa kohta. 12 4 Tööde mahud Allpool olevates tabelis 2 on toodud taimede hinnad ja palju taimi kasutatakse. Tabelis 3 on toodud pinnakattematerjalide kogused hinnad ja ostukoht
Maalt. 21.Kirjeldage kuu ja päikesevarjutust 23.Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?-Täiskuu 24.Millise kuu faasi ajal toimub päiksesevarjutus?-Noorkuu 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?- Siis kui kuu täisvari jõuab maale. 28.Kuidas tekib poolvari?Selgita poolvarjulist kuuvarjutust.- Suur kerakujuline valgusallikas tekitab poolvarju(või kaks valgusallikat). Kuu heledus väheneb. 29.Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus?- Ei 2. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub Päike, üheksa suurt planeeti(ilma pluutota 8) ja hulgaliselt väikekehi. Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas. Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete koos. Planeedid(v.a Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Planeedid tiirlevad ümber päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest sellel ajal saavad taimed fotosünteesida. Valguslembelised taimed: enamus niidutaimed näiteks kassikäpp, keskmine teeleht, hanijalg, kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik Ööloomad luhaniidul: vähe, kõige levinum tiigilendlane, kes elab Eestis Alam-Pedjal. Päevaloomad: kõik linnud, metskitsed, koprad, põdrad. 3 UV-kiirgus
ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 16. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha. 18. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski, varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 19. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 20. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel?
Lehed: karmid ja krobelised, värvuselt tumerohelised. Õied või õisikud: suured, värvuselt valged või erinevates roosades toonides lihtõied. Õitsemise aeg on august-september. Õitsemisjärgselt ilmuvad kohevil udemelised seemnised. Liigi eritunnused: vähenõudlik, kasvab hästi laiali. Ei vaja toestamist. Ei talu hästi ümberistutamist. Rohida tuleb käsitsi, et kaitsta taimede õrnu juuri. Talveks tuleks kinni katta. Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda. Sobib poolvarjuline või hea kastmise korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm.
MAGNOOLIA Magnolia Mullastik- ei talu lubjarikast mulda; vajavad viljakat mulda Niiskus- Eelistavad väga sooja kasvukohta Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivsed Puu võra- Lehed- terava tipuga Õied- suured, väga dekoratiivsed, valged kuni punased, lõhnavad enamasti Viljad- enamasti punakad Sobivad ainult kodu aedadesse. Halva juurdumise tõttu ei talu ümberistutamist SIDRUNVÄÄNDIK Schisandra Mullastik- talub mulla kuivust Niiskus- Valgus- poolvarjuline, päikesepaisteline Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- veidi saagja servaga, terava tpuga, 5-10 cm Õied- väikesed, roosakad Viljad- marjataolised, rippuvad, punakad Viljad sisaldavad suhkruid ja eeterlikke õlisid, palju C vitamiiini ELULÕNG Clematis Mullastik- lubjarikas, viljakat mulda Niiskus- Valgus- Poolvarjus ja päikesepaistelises kohas Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses, kuna on pikaajalised õitsejad, väga tähtsad vertikaalhaljastuses
Valgusearmastav ja põuakindel. Väga ilmastikukindel. Hea peenra-, lõike- ja potilill sobib konteinerhaljastuseks, peenrale aktsenttaimeks. Joonis 30. Ahtalehine peiulill (http://static2.nagi.ee/i/p/367/77/09194465977549_m.jpg/1) Pelargoon (Pelargonium) -viirpelargoon (P.×hortorum sün. Pelargonium inquinans × Pelargonium zonale) Sobib igasugune aiamuld, kuid eelistatud on saviliiv-muld ja päikeseline või poolvarjuline kasvukoht. Vajab rohkesti vett ja toitaineid, soojust. Ilus peenra- ja toalill. Sobib konteinerisse ja rõdukasti. Konternerhaljastuseks, efekttaim. Joonis 31. Viirpelargoon (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1450.jpg) -ripp- e.luuderohulehine pelargoon (P. peltatum sün. Geranium peltatum) 19
varjutus. • Kuuvarjutuse ajal on Kuu Maa tekitatud varju piirkonnas. • Päikesevarjutuse ajal on osa Maa pinnast Kuu tekitatud varju piirkonnas. Kas meie peaks päikesevarjutust hoopis maavarjutuseks nimetama? Ilmselt peaks. Aga nimi ei sega elamuste saamist. Foto 3.11. Sellist päikesevarjutust sai Eestis näha 11. augustil 1999 32 Teemasid uurimistööks • Kuuvarjutused: poolvarjuline, osaline, täielik. • Päikesevarjutused: osaline, rõngakujuline, täielik. ? Küsimusi ja ülesandeid 1. Miks on varjud keskpäeval palju lühemad kui hommiku- ja õhtupoolikul? Tee selgitav joonis. 2. Kuidas peavad Päike, Kuu ja Maa üksteise suhtes asetsema, et toimuks kuuvarjutus? 3. Kuu on ju Maast väiksem. Kuidas ta saab üldse Päikest Maal asuva vaatleja eest katta? 3.3. Valguse peegeldumine tasaselt pinnalt
hoidma ja säilitama. Proovi ennast lapse olukorda panna ja kujuta ette, et magad väljas vankris. Mida sa ise selga paneksid? Kui pole väga jahe, ei pea beebi suvekuudel paksu mütsi kandma. Kuumadel, päikesepaistelistel suvepäevadel pane beebi õhukeselt riidesse. Päikese eest tuleb pead kaitsta õhukese heleda mütsiga ja kogu keha pika, heleda ning õhulise riietusega. Imiku nahk on õrn. Ka päikesevanniks sobib imikule pigem puudealune poolvarjuline koht. Ära jäta oma last magama otsese päikese kätte. Palava päikese käes on lapsel oht ülekuumenemiseks ka vankrikatete varjus. Kuuma ilmaga ei tohi imikut üldse otsese päikesevalguse käes hoida. Ära unusta õhutada paar korda päevas ruume, sest see vähendab bakterite hulka. Väldi seejuures tõmbetuult. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Sageli alustavad emad lapse kehasoojuse mõõtmist huulte või käeseljaga lapse laupa katsudes.
LEHED Ümarsüdajad lehed on alt valgeviltjad, hõbevalge karvased. Eriti särav tuulisel kasvukohal. ÕIED, VILJAD Õisik 6-10-õieline, rippuv. Õitseb hiljem kui harilik pärn (juuli lõpp-august) tugevalt lõhnavate õitega. Vili kerajas, puitunud kestaga. KASVU- Eelistab viljakaid ja parasniiskeid muldi. Talub põuda ja saastatud õhku. Ei sobi tugevalt TINGIMUSED kinnitrambitud pinnas. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. KASUTAMINE Sobib kasutamiseks üksikult, rühmadena, alleepuuna suurematele haljasaladele. Sobib väga hästi linnatingimustesse. Hõbepärn Tilia tomentosa Areaal Hõbepärn Tilia tomentosa Hõbepärn Tilia tomentosa Perekond Prunus Taimeperekond Prunus koosneb 430 liigist. Ühesugust perekonnanime jagavad laukapuud, toomingad, ploomid, kreegid, aprikoosid, virsikud, mandlid, alõtshad ja kirsid.
Sordid erinevad ka võra kuju ja suuruse poolest. Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Iluõunapuu kasvab ja õitseb paremini päiksepaistelises viljaka pinnasega paigas. Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik, kuid mitte suurte vanade puude või ehitiste põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Suuremad õunapuud kasvavad 5–6 (10) m kõrguseks ja võra läbimõõt täiskasvanud puul ulatub 3–4 meetrini
Õied või õisikud: Õied kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, sirelilillad-roosakad, koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm Õitsemine: aprilli lõpust 40-50 päeva Liigi eritunnused: Risoom maapealne, paks, roomav, kaetud vanade kuivanud lehetuppedega, millede kaenaldest väljuvad rohkearvulised lisajuured. Ei meeldi tigudele - kasutatakse aias tigude eemalepeletamiseks Kasvukoha nõuded: külmakindel, kohanemisvõimeline, päikseline-poolvarjuline kasvukoht, meeldib viljakas, vett hästi läbilaskev parasniiske pinnas Kasutamine haljastuses: pargid, kalmistud, aiad, sobib ka kiviktaimlasse Joonis 12. Kaheleheline bergeenia (http://www.kolumbus.fi/niemi.olavi/Kukkia_4/album/slides/Soikkovuorenkilpi,%20Bergenia% 20crassifolia%20IMG_1237.html) 16 Joonis 13. Kaheleheline bergeenia 17 Lursslill (Cimicifuga)
28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast ( viirutatud osa varjukoonuse joonisel). See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju – siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20
Iluõunapuudel on dekoratiivne lehestik, rikkalik õitsemine ja kauapüsivad või silmapaistvalt värvunud viljad. Enamasti on iluõunapuude viljad väikesed, hapud ja kõvad. Iluõunapuude õied on valged, roosad või purpursed. Tuntakse ka täidisõielisi või pooltäidisõielisi iluõunapuu sorte. Sordid erinevad ka võra kuju ja suuruse poolest. Kasvutingimused Iluõunapuu kasvab ja õitseb paremini päiksepaistelises viljaka pinnasega paigas. Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik, kuid mitte suurte vanade puude või ehitiste põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Hooldus Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et
majaseina äärde. Pärast uue aasta algust võib oksad tuppa tuua ja vaasi panna. Varsti hakkavad õied tulema. Noorendamine, elujõulisuse suurendamine Kuni kolmandik vanu oksi lõigatakse igal aastal välja. Kasvukoht: hästikuivendatud pinnas, päiksepaistes.Forsüütiad vajavad edukaks kasvamiseks viljakaid, vett hästi läbilaskvaid muldi, kehvadel kuivadel liivadel ja liigniisketel muldadel nad kiratsevad. Kasvukoht võib olla ka poolvarjuline, kuid alati on õitsemine rikkalikum päikesepaistelises kohas. Külmade talvedega Eesti sisemaal tuleb vältida forsüütiate istutamist lagedatele tuulistele kohtadele! Kuna forsüütia õiepungad moodustuvad vanematele võrsetele, tuleb selle põõsa lõikamisega olla väga tähelepanelik! Forsüütiat lõigatakse ilmtingimata pärast õitsemist, võttes ära mitte rohkem, kui umbes ¼ okste pikkusest. Ülikiire kasvuga forsüütiapõõsas võib ka kiire vananemise
Väikekompostimisel ei maksaks teha väga suurt kompostihunnikut – siis kannatab õhustatus; õhupuudus aga pärsib omakorda mikroorganismide tööd. Kompostimisprotsessi häireteta kulgemise tagab väikekompostimise puhul aun, mille kõrgus on 1 … 1,2 meetrit ning pikkus ca 1,5 meetrit. Niisamuti ei tohi kompostihunnik olla vastu müüri või seina – seal kannatab õhustatavus. Sobivaim on poolvarjuline koht; täisvarjus ei tõuse temperatuur soovitavale kõrgusele ning päikese käes kompost kuivab. Kompostile mõjub hästi, kui see suve jooksul 1…2 korda ümber kaevata. Sel viisil valmib kompost umbes 1 aastaga; eriti heade omadustega komposti saab, kui sel lasta veel 1 aasta järelvalmida. Enne kasutamist tuleks kompost sõeluda ning lagunemata osakesed paigutada uude kompostihunnikusse. Kompostimisprotsessi õnnestumise seisukohalt on oluline jälgida ka
annaabi.ee 
